Go long ol haf insaed long hem

OL YANGFALA OLI ASKEM

?I Rili Impoten Blong Respektem Narafala?

?I Rili Impoten Blong Respektem Narafala?

‘Ol man oli no stap openem doa blong mi, ?from wanem bae mi openem doa blong olgeta?’

‘Mi bisi tumas, mi nogat taem blong talem “plis,” “tangkiu,” mo “sore”’

‘I no nid blong respektem ol brata mo sista blong mi. Mifala i famle nomo.’

?Yu tu yu gat sem tingting olsem olgeta ya? Sipos yes, maet yu mestem janis blong haremgud from fasin blong soem respek.

 Samting we yu mas save long saed blong respek mo kaen fasin

 Taem yu gat respek, hemia i save givhan long yu long tri defren rod:

  1.   Yu save gat gudnem. Fasin we yu mekem long narafala, i soem se yu wan gudfala man o wan man nogud. Sipos yu gat respek, ol man bambae oli tritim yu olsem we yu bigman from oli luk se yu yu wan man we i kaen. Be sipos yu no respektem ol man, bambae oli talem se yu stap tingbaot yu wan nomo, mo bambae i had blong yu kasem wan wok o sam narafala gudfala samting. Baebol i talem se: “Man we i raf tumas, hem i stap pulum sem i kam long hem nomo.”—Ol Proveb 11:17; futnot.

  2.   Yu save gat ol fren. Baebol i talem se: “Yufala i mas werem lav olsem wan klos, from we lav i olsem wan rop we i save joenem ol man oli kam wan.” (Kolosi 3:14) Hemia i tru long saed blong ol fren, ol man oli glad moa blong joen wetem olgeta we oli soem respek mo oli kaen. I no gat man i wantem kam fren blong wan man we i no kaen.

  3.   Ol narafala oli save respektem yu. Wan woman we nem blong hem Jennifer i talem se: “Sipos oltaem yu kaen, bae yu luk se sloslo ol man we oli stap mekem i nogud long yu, bambae oli kaen long yu.” Be sipos yu mekem i nogud long narafala, bambae olgeta tu oli mekem sem mak long yu. Baebol i talem se: “Ol man bambae oli stap mekem long yufala olsem we yufala i stap mekem long olgeta.”—Matiu 7:2.

 Samting we i impoten: Evri dei yumi stap mitim mo toktok wetem ol narafala. Sipos yumi kaen long olgeta bambae oli luk yumi olsem wan gudfala man mo bambae oli kaen tu long yumi. Blong talem stret, i impoten blong respektem narafala.

 Olsem wanem blong kamgud moa

  1.   Jekem ol fasin blong yu. Askem yu wan se: ‘?Mi mi respektem olgeta we oli olfala moa long mi? ?Oltaem mi talem “plis,” “tangkiu,” o “sore”? Taem ol narafala oli stap toktok long mi, ?mi mi stap mekem defren samting olsem mi rid o prestem fon? ?Mi mi respektem perens blong mi wetem ol brata sista blong mi, o mi no wari from we mifala i “famle nomo”?’

     Baebol i talem se: “Oltaem yufala wanwan i mas faswan blong ona long yufala.”—Rom 12:10.

  2.   Putum ol mak. Raetemdaon tri samting we yu wantem kamgud moa long hem. Eksampol, Allison we i gat 15 yia, i talem se hem i nid “blong no toktok tumas be lesin moa long ol narafala.” Deved we i gat 19 yia, i wantem se taem hem i stap wetem ol famle mo ol fren, bambae hem no moa stap teks. Hem i talem se fasin ya i “no soem respek nating. I olsem we mi talem long olgeta se mi laekem storian moa wetem narafala i bitim olgeta.” Edward we i gat 17 yia, i wantem se hem i mas stopem fasin ya blong stap katem toktok blong ol narafala. Jennifer we yumi bin tokbaot bifo, i wantem blong soem respek moa long ol olfala, hem i se “plante taem mi jes talem ‘halo’ mo lukaot eskius blong go luk ol yangfala fren blong mi. Be naoia mi rili traehad blong savegud ol olfala. Hemia i halpem mi bigwan blong respektem moa ol narafala.”

     Baebol i talem se: “Yufala i no mas tingbaot yufala nomo, be yufala i mas tingbaot ol narafala man tu.”—Filipae 2:4.

  3.   Jekem sipos yu stap kamgud moa. Blong wan manis, i gud yu traem makem sipos ol toktok mo ol aksen blong yu oli kamgud moa olsem we yu wantem. Long en blong manis, traem luk sipos respek i givhan long yu blong kam wan gudfala man. Sipos yu luk se i stil gat sam samting we yu mas kamgud moa long hem, putum ol niufala mak we bambae oli givhan long yu blong kamgud moa.

     Baebol i talem se: “Samting we yufala i wantem blong ol man oli mekem long yufala, yufala i mas mekem long olgeta.”—Luk 6:31.