Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

SAJI NI OBLAHII KƐ OBLAYEI BIƆ

Ani Mumɔi Kɛshãramɔ Ji Nɔ Ko Ni Esa Akɛ Akɛjie Hiɛtserɛ?

Ani Mumɔi Kɛshãramɔ Ji Nɔ Ko Ni Esa Akɛ Akɛjie Hiɛtserɛ?

Te osusuɔ tɛŋŋ?

  • Ani mumɔi ni akɛshãraa, ŋulamiiaŋ ni akwɛɔ koni ale nɔ ni baaba wɔsɛɛ, loo klamɔ baanyɛ aye awui?

  • Ani saji ni mɛi wieɔ yɛ mumɔi kɛshãramɔ he lɛ ji adesãi kɛkɛ​—ni ji ekpakpa kɛ efɔŋ ni kɛ amɛhe miishi mple​—aloo amɛji nibii komɛi ni yɔɔ diɛŋtsɛ ni yeɔ mɔ awui?

Sane nɛɛ baahã ona nɔ hewɔ ni mɛi nyaa mumɔi kɛshãramɔ he kɛ nɔ hewɔ ni esa akɛ okwɛ ohe nɔ jogbaŋŋ yɛ amɛhe lɛ.

 Mɛni hãa mɛi nyaa he?

Hiɛtserɛjiemɔ nitsumɔhei ená shika babaoo yɛ sinii, TV nɔ nifeemɔi, vidio gemisii, kɛ woji ni amɛfeɔ ni amɛhãa ekɔɔ mumɔi kɛshãramɔ he lɛ amli. Enɛ hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo nyaa ŋulamiiaŋkwɛmɔ, daimonioi, ayɛi loo akpasoi, kɛ tsofatsumɔ he waa. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ ni ebaa lɛ nakai lɛ ekomɛi nɛ:

  • Amɛmiitao amɛle nɔ ko: Koni amɛle kɛji bɔfoi kɛ daimonioi yɛ lɛɛlɛŋ

  • Amɛhao: Koni amɛkwɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛle nɔ ni baaba amɛnɔ wɔsɛɛ

  • Amɛmiitao amɛkɛ amɛ ashãra: Koni amɛkwɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛsuɔlɔi ni egboi lɛ ashãra

Ekolɛ, naagba ko tsɔ bɛ susumɔi ni amɛhiɛ nɛɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ miisumɔ ni ele nɔ ni baaba wɔsɛɛ loo ena esuɔlɔ ko ni egbo lɛ ekoŋŋ. Shi oshãrai komɛi yɛ he ni esa akɛ ole.

 Mɛni hewɔ esa akɛ okwɛ ohe nɔ jogbaŋŋ?

Biblia lɛ kɛ kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ hãa yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ mumɔi kɛshãramɔ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewie akɛ:

“Akana mɔ ko yɛ nyɛteŋ . . . ni klaa, aloo mɔ ni feɔ majik, aloo mɔ ni biɔ nii, aloo mɔ ni yeɔ ŋkunyaa, aloo mɔ ni tsuɔ mɛi tsofa, aloo mɔ ni yaa mumɔi atsɛlɔ loo klamɔfonyo ŋɔɔ, aloo mɔ ni biɔ gbohii anii. Ejaakɛ Yehowa miihi mɔ fɛɛ mɔ ni feɔ nɛkɛ nibii nɛɛ.”​—5 Mose 18:10-​12.

Mɛni hewɔ Biblia lɛ kɛ hiɛdɔɔ wieɔ eshiɔ mumɔi kɛshãramɔ lɛ?

  • Kɛ́ wɔkɛ mumɔi shãraa lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiifĩ amɛsɛɛ. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, bɔfoi komɛi te shi amɛwo Nyɔŋmɔ ni no hã amɛbatsɔmɔ ehenyɛlɔi. (1 Mose 6:2; Yuda 6) Bɔfoi fɔji nɛɛ, ni atsɛɔ amɛ daimonioi lɛ, tsɔɔ mumɔi atsɛmɔ, klamɔ, majikfeemɔ, ŋkunyaayeli, tsofatsumɔ, kɛ ŋulamiiaŋkwɛmɔ nɔ amɛlakaa mɛi. Kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo nibii nɛɛ afeemɔ mli lɛ, wɔbaatsɔmɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ ananemɛi.

  • Mumɔi kɛshãramɔ hãa mɛi naa susumɔ ni ejaaa akɛ, gbɔmɛi komɛi baanyɛ atsɔɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ. Kɛ̃lɛ, Nyɔŋmɔ pɛ baanyɛ akɛɛ akɛ: “Mi mijɛɔ shishijee migbaa nibii ni baaba yɛ naagbee, ni mijɛɔ blema mijajeɔ nibii ni anako afee lɛ.”​—Yesaia 46:10; Yakobo 4:13, 14.

  • Mumɔi kɛshãramɔ hãa mɛi naa susumɔ ni ejaaa akɛ, gbohii baanyɛ amɛkɛ hiɛkãlɔi awie. Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi ni egboi lɛ leee nɔ ko nɔ ko kwraa . . . Atsuuu nɔ ko, ni akpɛɛɛ yiŋ ko, ni anáaa nilee ko loo hiɛshikamɔ ko yɛ Gbonyobu lɛ mli.”​—Jajelɔ 9:​5, 10.

Yiŋtoi nɛɛ ahewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi tsiɔ amɛhe kwraa kɛjeɔ nifeemɔi fɛɛ ni kɔɔ mumɔi kɛshãramɔ he lɛ he. Amɛtsiɔ amɛhe kɛjeɔ nibii ni akɛjieɔ hiɛtserɛ ni tsofatsumɔ, sisai, kɛ ayɛi loo akpasoi yɔɔ mli lɛ ahe. Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Maria lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔ ko yɛ mli lɛ, esaaa akɛ mikwɛɔ kwraa.” a

Bɔ ni ojotswalɔi bɔɔ mɔdɛŋ amɛlakaa mɛi koni akayoo amɛ lɛ, nakai nɔŋŋ daimonioi lɛ hu kwaa amɛfeɔ amɛhe tamɔ wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ

 Nɔ ni obaanyɛ ofee

  • Tswaa ofai shi akɛ obaatsi ohe kwraa kɛje nifeemɔi loo hiɛtserɛjiemɔi ni kɔɔ mumɔi kɛshãramɔ he lɛ ahe koni onyɛ ohiɛ “henilee ni he tse mli” yɛ Yehowa hiɛ.​—Bɔfoi 24:16.

  • Kpãtamɔ nibii fɛɛ ni oyɔɔ ni kɔɔ mumɔi kɛshãramɔ he lɛ ahiɛ. Kanemɔ Bɔfoi 19:19, 20 lɛ, koni ona nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afi oha lɛ mli lɛ fee yɛ enɛ gbɛfaŋ.

Kaimɔ akɛ: Kɛ́ otsi ohe kɛje nifeemɔi kɛ hiɛtserɛjiemɔi fɛɛ ni kɔɔ mumɔi kɛshãramɔ he lɛ ahe lɛ, no tsɔɔ akɛ ofĩɔ Yehowa sɛɛ. Ni no hãa etsui nyaa!​—Abɛi 27:11.

a Enɛ etsɔɔɔ akɛ saji ni afo atã fɛɛ woɔ mɛi hewalɛ ni amɛkɛ mumɔi ashãra. Kɛ̃lɛ, Kristofoi damɔɔ amɛhenilee ni Biblia lɛ etsɔse lɛ nɔ amɛkpoɔ nifeemɔi loo hiɛtserɛjiemɔi fɛɛ ni kɔɔ mumɔi kɛshãramɔ he lɛ he.​—2 Korintobii 6:​17; Hebribii 5:​14.