Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

OBLAHII KƐ OBLAYEI BIƆ AKƐ

Te Mafee Tɛŋŋ Matsu Mitɔmɔi Ahe Nii?

Te Mafee Tɛŋŋ Matsu Mitɔmɔi Ahe Nii?

 Mɛni obaafee?

 Kanemɔ sane nɛɛ ni ba oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Karina lɛ nɔ, ni oŋɔ lɛ akɛ bo ji mɔ ni eyaje nakai shihilɛ lɛ mli. Kulɛ mɛni obaafee?

 Karina: “Be ko ni miidraivi kɛmiiya skul lɛ, miwo lɔle lɛ foi waa fe nine ni polisifonyo ko mɔ mi, ni ehã miwolo ko ni biɔ koni miyapee shika ko. Mimli fu waa! Mibɔ mimami amaniɛ, ni ekɛɛ mi akɛ miyakɛɛ mipapa. Shi misumɔɔɔ ni mikɛɔ lɛ.”

  Mɛni obaafee?

  1.  A: Kaakɛɛ opapa, kɛ susumɔ akɛ enaŋ ele.

  2.  B: Kɛɛmɔ opapa nɔ tuuntu ni ba.

 Ekolɛ ebaafee bo akɛ ohala klɛŋklɛŋ nɔ, ni ji (A) lɛ. Ejaakɛ omami baanyɛ asusu akɛ oyakɛɛ opapa nɔ ni ba lɛ momo. Shi yiŋtoi kpakpai komɛi ahewɔ ni kɛ́ otɔ̃ lɛ, esaaa akɛ okɛteɔ lɛ​—kɛ́ eji tsɔne kudɔmɔ he mla ni oku mli jio, nɔ kroko jio.

 Yiŋtoi etɛ ahewɔ ni esa akɛ okpɛlɛ otɔmɔ nɔ

  1.  1. No ji nɔ ni sa akɛ ofee. Be ni Biblia lɛ tsɔɔ bɔ ni esa akɛ Kristofoi afee amɛnii amɛhã lɛ, ekɛɛ akɛ: “Wɔmiisumɔ ni wɔkɛ anɔkwayeli aba wɔjeŋ yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli.”​—Hebribii 13:18.

     “Amrɔ nɛɛ mibɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ maye anɔkwa daa ni makpɛlɛ nɔ fɛɛ nɔ ni jɛɔ minifeemɔi amli kɛbaa lɛ nɔ. Ni kɛ́ mitɔ̃ lɛ, mikpɛlɛɔ nɔ amrɔ nɔŋŋ.”​—Alexis.

  2.  2. Kɛ́ mɛi kpɛlɛ amɛtɔmɔi anɔ lɛ, ewaaa akɛ akɛ amɛhe baake amɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni tsimɔɔ enɔtɔmɔ nɔ lɛ, eshwereŋ; shi mɔ ni jajeɔ ni efɔ̃ɔ lɛ, aaana lɛ mɔbɔ.”​—Abɛi 28:13.

     “Ebiɔ ekãa dani mɔ baanyɛ akpɛlɛ etɔmɔ nɔ, shi kɛ́ okpɛlɛɔ otɔmɔi anɔ lɛ, mɛi nyɛɔ amɛmuɔ amɛfɔɔ onɔ. Ehãa amɛnaa akɛ oyeɔ anɔkwa. Kɛ́ otɔ̃ ni okpɛlɛ nɔ lɛ, ebafeɔ tamɔ nɔ ni okɛ su kpakpa eye su gbonyo najiaŋ.”​—Richard.

  3.  3. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, nakai feemɔ saa Nyɔŋmɔ hiɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa miihi kutumpɔfo; shi mɛi ni ja ekɛbɔɔ.”​—Abɛi 3:​32.

     “Be ni mitɔ̃ tɔmɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, miyɔse akɛ esa akɛ mahã ale nɔ ni mifee lɛ ni makpɛlɛ nɔ. Mile akɛ kɛ́ mifeee nɔ ni Yehowa sumɔɔ lɛ, ejɔŋ mi kɔkɔɔkɔ.”​—Rachel.

 Te Karina tsu etɔmɔ lɛ he nii ehã tɛŋŋ? Ebɔ mɔdɛŋ koni ekɛ wolo ni polisifonyo lɛ kɛhã lɛ be ni emɔ lɛ atee epapa. Shi sɛɛ mli lɛ epapa na. “Karina wie akɛ, aafee afi sɛɛ lɛ, mipapa miikwɛ wɔ-inshuɔransi woji komɛi amli ni ena wolo ni polisifonyo lɛ kɛhã mi lɛ ni aŋma migbɛ́i yɛ nɔ. Enɛ kɛ mi yawo sane wulu mli, ni mimami mli fu mi waa, akɛni mihãko mipapa ale lɛ hewɔ.

 Nɔ ni ekase: Karina wie akɛ: “Kɛji otɔ̃ ni okɛtee lɛ, no moŋ fiteɔ sane lɛ kwraa. Sɛɛ mli lɛ ebaaje kpo, ni oyeŋ ohe!”

 Bɔ ni obaafee okase nii kɛjɛ otɔmɔ mli

 Wɔ fɛɛ wɔtɔ̃ɔ. (Romabii 3:23; 1 Yohane 1:8) Taakɛ wɔna lɛ, kɛ́ okpɛlɛ otɔmɔ nɔ, ni ofee nakai amrɔ nɔŋŋ lɛ, no tsɔɔ akɛ obaa ohe shi, ni ohiɛ kã shi.

 No sɛɛ lɛ, esa akɛ okase nii kɛjɛ otɔmɔ lɛ mli. Dɔlɛ sane ji akɛ, oblahii kɛ oblayei komɛi ekaseee nii kɛjɛɛɛ amɛtɔmɔi amli! Ekolɛ amɛbaanu he taakɛ oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Priscilla lɛ nu he lɛ. Ewie akɛ: “Be ko ni eho lɛ, kɛ́ mitɔ̃ lɛ ehãa minijiaŋ jeɔ wui waa. Minuɔ he akɛ mihe bɛ sɛɛnamɔ, no hewɔ lɛ mitɔmɔi lɛ bafeɔ tamɔ jatsu ko ni tsii kwraa fe mi. Enɛ náa minɔ hewalɛ waa, ni minuɔ he akɛ nɔ ko kwraa bɛ ni manyɛ mafee yɛ shihilɛ lɛ he.”

 Ani bei komɛi lɛ, onuɔ he nakai? Kɛ́ nakai lɛ, kaimɔ akɛ: Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ ma otsutsu tɔmɔi anɔ lɛ, ebafeɔ tamɔ oodraivi lɔle kɛmiiya ohiɛ gbɛ, shi ookwɛ ashwishwɛ ni hãa onaa osɛɛgbɛ lɛ mli sɔŋŋ. Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ ma otsutsu tɔmɔi lɛ anɔ lɛ, obaanu he akɛ ohe bɛ sɛɛnamɔ, ni no hãŋ onyɛ okpee naagbai ni okɛbaakpe lɛ anaa.

 Yɛ no najiaŋ lɛ, ná jwɛŋmɔ ni ja yɛ oshihilɛ lɛ he.

 “Susumɔ otsutsu tɔmɔi lɛ ahe, kasemɔ nii kɛjɛ mli bɔ ni afee ni okatɔ̃ nakai tɔmɔi lɛ dɔŋŋ. Shi okɛ ojwɛŋmɔ akama otɔmɔi lɛ anɔ fe nine ni no hã onijiaŋ je wui.”​—Elliot.

 “Be fɛɛ be ni matɔ̃ lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ makase nɔ ko kɛjɛ mli, koni no aye abua mi ni mafee gbɔmɔ kpakpa, kɛkɛ lɛ be kroko lɛ manyɛ matsu shihilɛ ni tamɔ nakai lɛ he nii jogbaŋŋ. Kɛji okwɛ shihilɛ lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, ehi jogbaŋŋ, ejaakɛ no baaye abua bo ni ojwɛŋmɔ mli agbele.”​—Vera.