Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

 A2

Kuzas ki ten na es idison

Kel primeru idison di Bíblia Traduson di Mundu Novu di Mateus ti Apokalipse lansadu na inglês na anu di 1950, i kel idison konplétu di Bíblia Traduson di Mundu Novu lansadu na anu di 1961. Désdi kel ténpu, milhons di algen na más di 240 língua dja tra pruvetu di es traduson di Bíblia ki é izatu i fásil di lé.

Kumison di Traduson di Mundu Novu di Bíblia rekonhese ma ten nisisidadi di faze un traduson ki ta toka korason di pesoas di oji. Pur isu, es sigi kes obijetivu li:

  • Uza palavras modérnu i ki é fásil di intende. Pur izénplu, envês di palavra “barkinu” ki é antigu i poku konxedu, uzadu “bólsa di péli” ki ta pasa kel mésmu ideia i é más sinplis di intende. (Mateus 9:17) Na es traduson envês di palavra “labantadu” uzadu palavra “resusitadu” i envês di “fornikason” uzadu “konportamentu seksual mariadu”. — Mateus 14:2; Gálatas 5:19.

    Enbóra palavra “inspirason” ta uzadu na alguns situason, txeu algen pode ka intende kel sentidu dretu. Pur isu, na es traduson el uzadu di akordu ku kontestu. Pur izénplu, envês di uzadu “mensajen inspiradu pa dimónis”, uzadu “mensajen ki ta ben di dimónis.” (Apokalipse 16:14) Kel frazi “tudu ki sta na Skritura é inspiradu pa Deus” traduzidu pa “tudu ki sta na Skritura ben di Deus”. — 2 Timótiu 3:16.

  • Poi palavras di Bíblia ta intendedu midjór. Alguns palavra ki uzadu na Bíblia txeu bês ta meste di un splikason asi pa es pode intendedu dretu. Pur izénplu, kel palavra gregu “Ádis” ki ta uzadu na Bíblia krê fla sipultura ki ta podu tudu algen. Txeu algen ka konxe kel palavra li. Tanbê el pode ten más di ki un siginifikadu pamodi manera ki el ta uzadu na mitolojia gregu, ô na kes stória inventadu ki ta kontadu na Grésia. Pur isu, kel palavra li ta traduzidu di akordu ku kuzê ki kes skritor di Bíblia krê flaba: “Sipultura”. Kel palavra “Ádis” podu na nótas di rodapé. — Atus 2:27.

    Kel palavra gregu psykhé normalmenti ta traduzidu pa “alma”. Di akordu ku kontestu, kel palavra li pode sta ta pâpia (1) di un algen, (2) di vida di un algen, (3) di kriaturas bibu, (4) di dizeju i apititi di un algen, ô na alguns kazu, (5) ti di algen mortu. Má, dja ki na kabuverdianu é ka ábitu uza palavra “alma” di kes manera li, disididu ma ta traduzidu kes palavra di língua orijinal di akordu ku ses siginifikadu, normalmenti djuntu ku un nóta di rodapé ki ta fla “Ô: ‘alma’”. (Odja pur izénplu Mateus 6:25.) Má, na alguns kontestu, palavra “alma” dexadu na testu prinsipal, djuntu ku un nóta di rodapé ki ta manda pa Disionáriu di Bíblia ô ta mostra otu manera di traduzi kel palavra. — Mateus 22:37.

    Di mésmu manera, óras ki palavra “rin” ta uzadu pa reprizenta algun kuza sima sta na Apokalipse 2:23, kel ideia di “kes pensamentu más fundu” podu na testu prinsipal i kel ideia literal podu na nóta.

  • Bira leitura más fásil. Na es idison, uzadu palavras ki maioria di kabuverdianu ta uza na ses dia-dia. Kel-li poi pa es traduson ser fásil di lé i di intende. Tanbê, manera di skrebe alguns palavra mudadu asi pa leitura bira más fásil. Pur izénplu, envês di “alanpra” uzadu “relánpagu”, envês di “duedju” uzadu “juelhu” i envês di “ka faze skodjénsa” uzadu “trata tudu algen igual”.

  • Toka korason di tudu kes algen ki ta pâpia kabuverdianu. Kabuverdianu é un língua ki ta papiadu pa más di 1 milhon di algen i el ta muda di akordu ku ilha. Pur isu, fazedu txeu sforsu pa uza palavras ki é natural i ki tudu kabuverdianu ta intende. Tanbê, sinónimus i palavras ki ta uzadu sô na un ilha podu na nótas di rodapé i na Disionáriu di Bíblia.

Otus kuza ki ten na es idison:

Es idison di Bíblia ten nótas di rodapé. Normalmenti ten kes tipu di nóta li:

  • “Ô” Otu manera di traduzi kel testu di gregu ki ta pasa kel mésmu ideia jeral. — Mateus 5:3, nóta di rodapé na “meste di Deus”; Gálatas 5:19, “konportamentu diskaradu”.

  • “Ô talvês” Otu manera di traduzi testu ki ta pasa un ideia diferenti, má ki ta setadu. — Tiagu 5:15, “kel algen duenti”; 1 Pedru 3:14, “kuzê ki es ten medu”.

  • “Na gregu ta fla” Traduson palavra pa palavra di gregu ô kel sentidu prinsipal di un palavra na língua orijinal. — Titu 2:14, “liberta-nu”; Mateus 2:4, “instrutor di lei.”

  • Siginifikadu i otus informason Siginifikadu di nómis (Markus 10:51, “Raboni”; 2 Koríntius 6:15, “Belial”); informasons sobri pézu i medida (Lukas 12:25, “kôvadu”); informasons pa sabe di ken ki kes pronómi sta ta pâpia di el (1 Juan 4:17, “El”); informason ki ta djuda ki sta na Apéndisi i na Disionáriu di Bíblia. — Mateus 5:22, “Jiena”; Mateus 1:22, “Jeová”; Markus 4:19, “sistéma”.

Na kes primeru pájina di es idison, nu ta atxa un párti ku téma: “Un intruduson pa Palavra di Deus”. Es párti ta mostra alguns di kes ensinu prinsipal ki nu ta atxa na Bíblia. Na fin di es idison, lógu dipôs di livru di Apokalipse, nu ta atxa “Tabéla di livrus di Bíblia” i “Disionáriu di palavras di Bíblia”. Disionáriu di Bíblia ta djuda ken ki sta lé intende alguns palavra di akordu ku manera ki el uzadu na Bíblia. Apéndisi ten kes párti li: “Prinsípius di traduson di Bíblia”, “ Kuzas ki ten na es idison”, “Modi ki Bíblia txiga ti nos”, “Nómi di Deus na kes livru ki skrebedu na gregu” i “Kes kuza más inportanti ki kontise na vida di Jizus na téra”. I tanbê mapas, tabélas i otus informason ki ta djuda kes algen ki krê faze un bon studu di Bíblia.

Na kada pájina ten kes referénsia más inportanti ki nu ta atxa na kes otu idison, ki ta mostra kes testu di Bíblia ki sta ligadu ku kunpanheru.