Markus 4:1-41

  • ILUSTRASONS SOBRI REINU (1-34)

    • Kel simiador (1-9)

    • Pamodi ki Jizus uza ilustrasons (10-12)

    • Splikason sobri ilustrason di kel simiador (13-20)

    • Kanderu ka ta podu dibaxu di un sestu (21-23)

    • Kel medida ki nhos ta midi (24, 25)

    • Kel simiador ki durmi (26-29)

    • Kel simenti di mustarda (30-32)

    • Jizus uza ilustrasons (33, 34)

  • Jizus kalma un tenporal (35-41)

4  El kumesa ta inxina otu bês na bera-mar, i un monti di algen djunta pértu di el. Nton, el entra na un barku, el xinta, i el afasta un bokadinhu di téra, má tudu kes algen fika na téra, na bera-mar.  El kumesa ta uza ilustrasons pa inxina-s txeu kuza. I timenti el staba ta inxina-s, el fla-s:  “Nhos obi. Un simiador sai pa símia.  Timenti el staba ta símia, alguns simenti kai na bera di strada, i pasus ben i kume-s.  Otus kai na txon sô pédra undi ki ka tinha txeu téra, i es nase lógu pamodi kel txon ka éra fundu.  Má kantu sól sai, es kema, i dja ki es ka tinha raís, es murutxa.  Otus simenti kai na meiu di spinhu, i kes spinhu kria i sufoka-s, i es ka da más simenti.  Má otus kai na bon txon, es nase, es kria i es kumesa ta da simenti. Es da 30, 60 i 100 bês más.”  Dipôs el fla: “Ken ki ten obidu, pa obi ku atenson.” 10  Nton kantu el fika el sô, kes Dozi i kes ki staba na se vólta, kumesa ta faze-l pergunta sobri kes ilustrason. 11  El fla-s: “Anhos, nhos djudadu intende segredu sagradu di Reinu di Deus, má kes di fóra ta inxinadu tudu kuza ku ilustrasons. 12  Asi, enbóra es ta djobe, simé es ka ta odja, i enbóra es ta obi, simé es ka ta intende nada, i nunka es ka ta volta pa Deus i nen es ka ta purduadu.” 13  Tanbê el fla-s: “Si nhos ka ta intende kel ilustrason li, nton modi ki nhos ta intende tudu kes otu ilustrason? 14  “Kel simiador ta símia palavra. 15  Nton, kes simenti ki kai na bera di strada, undi simiadu palavra, é kes ki lógu ki obi palavra, Satanás ta ben i el ta tra kel palavra ki simiadu na es. 16  Di mésmu manera, kes ki simiadu na txon sô pédra, é kes ki lógu ki obi palavra, es ta seta-l ku alegria. 17  Es ka ten raís, má es ta kontinua pa un ténpu. Nton, lógu ki difikuldadi ô pirsigison parse pamodi palavra, es ta tropesa. 18  Inda ten otus ki ta simiadu na meiu di spinhu. Kes-li é kes ki ta obi palavra, 19  má kes preokupason di kel mundu* li, puder ki rikézas ten pa ingana i dizeju di tudu kes otu kuza ta entra na ses korason i ta sufoka palavra, i el ka ta da frutu. 20  Na fin, kes ki simiadu na bon txon, é kes ki ta obi palavra, es ta seta-l i es ta da más simenti: 30, 60 i 100 bês más.” 21  Tanbê el fla-s: “Un kanderu ka ta podu dibaxu di un sestu* ô dibaxu di un kama, ka simé? É ka riba di algun kuza ki el ta podu? 22  Pamodi ka ten nada sukundidu ki ka ta ben pa klaru, ka ten nada ki sukundidu ku kuidadu ki ka ta ben sabedu. 23  Ken ki ten obidu, pa obi ku atenson.” 24  Tanbê el fla-s: “Nhos presta atenson na kuzê ki nhos sta ta obi. Kel mésmu medida ki nhos ta midi é kel ki nhos ta mididu tanbê, i nhos ta dadu más. 25  Pamodi ken ki ten, ta ben dadu más, má ken ki ka ten, ti mésmu kel ki el ten, el ta ben tradu el.” 26  El kontinua ta fla-s: “Reinu di Deus é sima óras ki un ómi ta bota simentis na txon. 27  El ta durmi di noti, el ta labanta di dia, i kes simenti ta nase i es ta bira grandi, má el ka sabe modi ki kel-la kontise. 28  Kel txon ta produzi poku-poku, di el pa el. Primeru el ta da pé, dipôs spiga i na fin gran maduru na spiga. 29  Má, lógu ki kes gran bira maduru, el ta uza foisi pa panha-s, pamodi dja txiga ténpu di kodjéta.” 30  I el kontinua ta fla-s: “Ku kuzê ki nu pode konpara Reinu di Deus, ô ki ilustrason nu pode uza pa splika-l? 31  El é sima un simenti di mustarda, ki óras ki el simiadu na txon, el é kel simenti más pikinoti di tudu kes simenti ki ten na téra. 32  Má óras ki el simiadu, el ta kria i el ta bira kel planta di órta más grandi ki ten i el ta da ramus grandi, asi kes pasu di séu ta konsigi faze ninhu dibaxu di se sónbra.” 33  El ta uzaba txeu ilustrason sima kes-li, pa el papiaba ku es di palavra di Deus ti undi es ta konsigi intendeba. 34  Na verdadi, el ka ta flaba es nada sen uza ilustrason, má el ta splikaba se disiplus tudu kes kuza apárti. 35  I na kel mésmu dia kantu fika noti, el fla-s: “Nu bai pa kel otu ladu di mar.” 36  Dipôs ki es manda kes monti di algen pa bai ses kaminhu, es leba-l na barku sima el staba. I tinha otus barku ta bai djuntu ku el. 37  Nton, labanta un tenporal fórti, i óndias staba ta da na barku ti ki el fika kuazi ta intxi di agu. 38  Má, el staba na popa ta durmi riba di un trabiseru.* Nton, es korda-l i es fla-l: “Instrutor, bu ka sta odja ma nu sta kuazi ta móre?” 39  Nton, el labanta, el da béntu órdi i el fla mar: “Para! Fika kétu!” I béntu para i tudu kuza fika kalmu. 40  Dipôs el fla-s: “Pamodi ki nhos sta ku tantu medu si?* Inda nhos ka tene fé?” 41  Má es xinti txeu medu, i es fla kunpanheru: “Kel ómi li é kenha? Ti mésmu béntu ku mar ta obi ku el.”

Nótas di rodapé

Ô: “sistéma; ténpu”. Djobe Disionáriu di Bíblia.
Ô: “sestu di medida”.
Ô: “almufada”.
Ô: “nhos ka sta xinti suguru”.