Mateus 5:1-48

  • DISKURSU NA MONTI (1-48)

    • Jizus kumesa ta inxina na monti (1, 2)

    • Ken ki é filís (3-12)

    • Sal i lus (13-16)

    • Jizus ta kunpri Lei (17-20)

    • Konsedju sobri raiba (21-26), adultériu (27-30), divórsiu (31, 32), juramentu (33-37), vingansa (38-42), ama bus inimigu (43-48)

5  Kantu el odja kel monti di algen, el subi na un monti i dipôs ki el xinta, se disiplus txiga na el.  Nton, el kumesa ta inxina-s:  “Filís é kes ki sabe ma es meste di Deus,* pamodi Reinu di séu é pa es.  “Filís é kes ki sta txora, pamodi es ta ben konsoladu.  “Filís é kes ki é mansu, pamodi es ta ben erda téra.  “Filís é kes ki tene fómi i sedi di justisa, pamodi es ta ben fazedu justisa.  “Filís é kes ki ta trata otus ku mizerikórdia, pamodi es ta ben tratadu ku mizerikórdia.  “Filís é kes ki ten korason puru, pamodi es ta ben odja Deus.  “Filís é kes ki ta inpenha pa pas,* pamodi es ta ben txomadu fidjus di Deus. 10  “Filís é kes ki ta pirsigidu pamodi justisa, pamodi Reinu di séu é pa es. 11  “Anhos é filís óras ki pesoas difama nhos, pirsigi nhos, konta mintira i fla tudu tipu di kuza mariadu kóntra nhos pamodi mi. 12  Nhos fika kontenti i xeiu di alegria, pamodi Deus ta rekonpensa nhos txeu.* É si tanbê ki es pirsigiba kes proféta ki vive antis di nhos. 13  “Anhos é sal di téra. Má si sal perde se forsa, modi ki el ta bira salgadu otu bês? El ka ta sirbi pa más nada, sô pa el botadu fóra i pa algen piza-l. 14  “Anhos é lus di mundu. Un sidadi riba di un monti ka ta pode sukundidu. 15  Pesoas ta sende un kanderu i es ka ta pô-l dibaxu di un sestu,* má riba di algun kuza i el ta límia pa tudu kes ki sta na kaza. 16  Di mésmu manera, nhos dexa nhos lus límia dianti di pesoas. Asi pa es odja nhos bons óbra i pa es da glória pa nhos Pai ki sta na séu. 17  “Ka nhos pensa ma N ben kaba ku Lei ô ku Profétas. N ka ben kaba ku es, má N ben kunpri-s. 18  N ta garanti nhos, ma é más fásil séu ku téra dizaparse di ki kel létra más pikinoti ô un trasu di un létra di Lei dizaparse, sen ki tudu kuza kunpri. 19  Pur isu, ken ki ka obidese un di kes mandamentu más pikinoti di Lei i el inxina otus faze mésmu kuza, el ka ta entra na Reinu di séu.* Má ken ki obidese i inxina otus faze mésmu kuza, el ta entra na Reinu di séu.* 20  N ta fla nhos ma si nhos ka ser más justu ki kes instrutor di lei i kes farizeu, di ninhun manera nhos ka ta entra na Reinu di séu. 21  “Nhos obi ma gentis di ténpu antigu fladu: ‘Bu ka debe mata. Má kenha ki mata ta ba responde na tribunal di justisa.’ 22  Má, N ta fla nhos ma kalker algen ki kontinua xatiadu ku se irmon, el ta ba responde na tribunal di justisa. I kenha ki dispreza se irmon ku palavras, ta ba responde na Tribunal más altu. I kenha ki fla: ‘É bo tolu ki ka ten sirbintia!’ ta botadu na lumi di Jiena.* 23  “Pur isu, si bu leba bu oférta pa altar, i la bu lenbra ma bu irmon tene algun kuza kóntra bo, 24  dexa bu oférta la na frenti di altar, i bai faze pas ku bu irmon primeru, dipôs volta i intrega bu oférta. 25  “Si bu tene prubléma ku un algen, rezolve-l faxi timenti nhos sta na kaminhu pa tribunal. Asi pa el ka intrega-u na juís, pa kel juís ka intrega-u na guarda i kel guarda ka pô-u na kadia. 26  N ta fla-u ku serteza, ma bu ka ta sai di la ti ki bu paga kel últimu muéda pikinoti.* 27  “Nhos obi ta fladu: ‘Bu ka debe faze adultériu.’ 28  Má, N ta fla nhos ma tudu kenha ki kontinua ta djobe pa un mudjer, ti ki el xinti paxon pa el, dja el faze adultériu ku el na se korason. 29  Pur isu, si bu odju direita sta pô-u ta tropesa, rinka-l i bota-l lonji di bo. Pamodi é midjór bu perde un di bus odju, di ki bu korpu interu botadu na Jiena.* 30  Tanbê, si bu mô direita sta pô-u ta tropesa, korta-l i bota-l lonji di bo. Pamodi é midjór bu perde un di bus mô, di ki bu korpu interu ba pa Jiena.* 31  “Tanbê fladu: ‘Ken ki divôrsia di se mudjer debe da-l un sertidon di divórsiu.’ 32  Má, N ta fla nhos ma tudu kenha ki divôrsia di se mudjer, ki é ka pamodi konportamentu seksual mariadu,* el sta poi se mudjer na prigu di faze adultériu. I kenha ki kaza ku un mudjer divorsiadu sta faze adultériu. 33  “Tanbê, nhos obi ma gentis di ténpu antigu fladu: ‘Ka bu jura sen kunpri, má kunpri kes promésa ki bu faze pa Jeová.’* 34  Má, N ta fla nhos: di ninhun manera ka nhos jura, nen pa séu, pamodi el é tronu di Deus; 35  nen pa téra, pamodi el é sima un bankinhu ki Deus ta poi pé; nen pa Jiruzalen, pamodi el é sidadi di kel grandi Rei. 36  Ka nhos jura pa nhos kabésa, dja ki nhos ka ta pode poi nen un fiu di kabélu ta bira branku ô prétu. 37  Sô nhos dexa nhos palavra ‘sin’ ser sin i nhos ‘nau’ ser nau. Pamodi tudu kel ki nhos fla alén di kel-li é di Malvadu.* 38  “Nhos obi ta fladu: ‘Odju pa odju i denti pa denti.’ 39  Má, N ta fla nhos: ka nhos aji kóntra kel algen ki é mau. Má, kenha ki da nhos un bafatada na ladu direita, nhos dexa-l da na kel otu ladu tanbê. 40  I si un algen krê leba-u tribunal pa el toma-u bu ropa* dibaxu, da-l tanbê kel ropa* ki bu tene di riba. 41  I si un algen ki ten autoridadi krê pa bu bai ku el un kilómetru,* bai ku el dôs kilómetru. 42  Kenha ki pidi-u algun kuza, da-l el. I ka bu nega djuda kel algen ki krê pidi-u dinheru inpristadu.* 43  “Nhos obi ta fladu: ‘Ama bu prósimu i ôdia bu inimigu.’ 44  Má, N ta fla nhos: nhos kontinua ta ama nhos inimigus i ta ora pa kes ki ta pirsigi nhos. 45  Asi nhos ta mostra ma nhos é fidjus di nhos Pai ki sta na séu, dja ki el ta poi se sól ta sai pa algen mau i pa algen bon. I el ta poi txuba ta kai pa algen justu i pa algen injustu. 46  Pamodi si nhos ama sô kenha ki ta ama nhos, ki benson nhos ta spera resebe? Kes kobrador di inpostu ka ta faze mésmu kuza? 47  I si nhos kunprimenta sô nhos irmons, nhos sta ta faze algun kuza midjór di ki otus? Pesoas di nason ka ta faze mésmu kuza? 48  Pur isu, nhos ser perfeitu* sima nhos Pai na séu é perfeitu.

Nótas di rodapé

Ô: “ten konsénsia di ses nisisidadi spritual”.
Ô: “ki ta poi pas”.
Na gregu ta fla: “nhos rekonpénsa na séu é grandi”.
Ô: “sestu pa midi”.
Na gregu ta fla: “el ta txomadu di kel ‘más pikinoti’ na Reinu di séu”.
Na gregu ta fla: “el ta txomadu di ‘grandi’ na Reinu di séu”.
Lugar fóra di Jiruzalen undi ki es ta kemaba lixu. Djobe Disionáriu di Bíblia.
Na gregu ta fla: “kel últimu kuadranti”. Djobe Ap. B14.
Na gregu é porneia. Djobe Disionáriu di Bíblia.
Djobe Ap. A5.
Ô: “Diabu”.
Djobe Ap. B14.
Kel-li krê fla pidi inpristadu sen juru.
Ô: “konplétu”.