Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

A1

Prinsípius di traduson di Bíblia

Bíblia skrebedu primeru na língua ebraiku, aramaiku i gregu antigu. Gósi nu ta atxa-l interu ô párti di el na más di 3 mil língua. Dja ki maioria di algen ki ta lé Bíblia ka ta intende kes língua ki Bíblia skrebedu na komésu, es meste djobe un traduson di kunfiansa. Ki prinsípius debe sigidu óras ki ta traduzidu Bíblia? Modi ki kes prinsípiu djuda pa faze Bíblia - Traduson di Mundu Novu?

Alguns algen talvês ta pensa ma un traduson palavra pa palavra, sima traduson interlinear, ta djudaba ken ki sta lé intende más dretu kuzê ki fladu na kes língua ki Bíblia skrebedu na komésu. Má é ka sénpri ki kel-li ta kontise. Odja alguns motivu:

  • Ka ten dôs língua ki ten gramátika, palavras i órdi di frazi izatamenti igual. Profesor di ebraiku Samuel Driver skrebe ma kes língua “é diferenti di kunpanheru ka sô na gramátika i di undi ki kes palavra ta ben, má tanbê. . . na manera ki ideias ta formadu na un frazi.” Kada língua ta pensa di manera diferenti. Tanbê profesor Driver fla: “Kada língua ten se manera di forma frazi.”

  • Ninhun língua di gósi ka ten palavras i un gramátika ki é izatamenti igual ku kes língua ebraiku, aramaiku i gregu ki uzadu pa skrebe Bíblia. Pur isu, un traduson palavra pa palavra ta sérba difísil di intende ô pode ti pasaba sentidu mariadu.

  • Siginifikadu di un palavra ô frazi pode muda di akordu ku kontestu.

É verdadi ki un tradutor talvês ta konsigi faze un traduson literal di alguns párti di kel língua orijinal, má el meste toma txeu kuidadu.

Odja alguns izénplu di modi ki un traduson palavra pa palavra pode intendedu mariadu:

  • Bíblia ta uza vérbu “durmi” pa pâpia di sónu normal i tanbê di sónu di mórti. (Mateus 28:13; Atus 7:60) Óras ki es vérbu ta uzadu pa pâpia di mórti, kes tradutor di Bíblia pode uza palavras sima “durmi na mórti”. Kel-li ta djuda ken ki sta lé ka fika konfuzu. — 1 Koríntius 7:39; 1 Tesalonisensis 4:13; 2 Pedru 3:4.

  • Na Efézius 4:14, apóstlu Paulu uza un ditadu antigu, ki si traduzidu literal é “jogu di dadu di ómis”. Kel frazi li sta ta pâpia di un kustumu di faze batóta na jogu di dadu. Na maioria di línguas, un traduson literal ka ta faze mutu sentidu. Traduzi kel frazi li pa “kes algen ki ta ingana otus” é un manera más klaru di pasa kel ideia.

  • Na Romanus 12:11, ta uzadu un frazi gregu ki si traduzidu di manera literal ta siginifika “spritu ta ferbe”. Kel frazi li ka ta pasa kel sentidu sértu na kabuverdianu. Pur isu, kel traduson di Bíblia li traduzi kel frazi pa “dexa spritu santu poi nhos ta ten zelu”.

  • MATEUS 5:3

    Traduson literal: “kes póbri di spritu”

    Ideia: “kes ki sabe ma es meste di Deus”

    Na kel diskursu txeu konxedu ki Jizus faze na monti, el uza un frazi ki txeu bês ta traduzidu pa ‘filís é kes póbri di spritu’. (Mateus 5:3, traduson João Ferreira de Almeida) Má na txeu língua, traduson literal di kel frazi li é ka mutu klaru. Na alguns kazu, un traduson literal dimás podia poba pesoas ta intende ma ‘kes póbri di spritu’ é kes algen ki tene menti fraku ô diskontroladu. Má, li Jizus staba ta inxina pesoas ma ses filisidadi ka ta dipendeba di es satisfaze ses nisisidadi fíziku, má di es rekonhese ma es meste di orientason di Deus. (Lukas 6:20) Pur isu, kes traduson sima “kes ki ten konsénsia di ses nisisidadi spritual” ô “kes ki sabe ma es meste di Deus” ta pasa sentidu di kel frazi li di manera más izatu. — Mateus 5:3.

Pamodi kes kuza li, traduzi Bíblia ta involve mutu más di ki traduzi sénpri di mésmu manera un palavra di língua orijinal tudu bês ki el ta parse. Un tradutor debe sabe skodje dretu kes palavra na se língua ki ta reprizenta midjór kes ideia di testu ki sta na kel língua orijinal. Tanbê, el meste forma kes frazi di akordu ku kes régra di gramátika di se língua, asi pa kel testu ser fásil di lé.

Omésmu ténpu, el meste toma kuidadu pa el ka izajera óras ki el ta torna forma testu. Si un tradutor txeu bês ta uza palavras di akordu ku kel ki el ta atxa ma é ideia jeral di testu, el pode distorse sentidu. Modi ki el pode faze kel-li? Talvês tradutor pode poi se opinion di manera mariadu, di kuzê ki el ta atxa ma é siginifikadu di testu orijinal ô el pode ka poi algun kuza inportanti di testu. Pur isu, enbóra kes traduson li é más fásil di lé, alvês es manera di traduzi pode ka dexa ken ki sta ta lé intende kel mensajen verdaderu di testu orijinal.

Kes krénsa relijiozu di un tradutor pode influensia se trabadju. Pur izénplu, Mateus 7:13 ta fla: “Kel strada grandi ta leba pa distruison”. Alguns tradutor, talvês influensiadu pa ses krénsa, es uza na es versíklu palavra “inférnu” envês di “distruison”, ki é kel siginifikadu verdaderu di kel palavra gregu.

Tanbê tradutor di Bíblia debe leba en kónta ma Bíblia skrebedu ku palavras sinplis, ki pesoas sima agrikultor, pastor i piskador ta uzaba na ses dia-dia. (Atus 4:13) Pur isu, un bon traduson di Bíblia ta poi se mensajen di un manera ki pesoas sinseru ta konsigi intende, ka ta inporta ses formason. El ta prifiri uza palavras klaru, sinplis i fásil di intende, envês di uza palavras ki pesoas sinplis kuazi ka ta mutu uza.

Txeu tradutor di Bíblia sen ninhun motivu toma liberdadi di tra nómi di Deus, Jeová, di kes traduson modérnu, enbóra es nómi ta parse na kes kópia antigu di Bíblia. (Djobe Apéndisi 04.) Txeu traduson ta troka nómi di Deus pa titlus, sima “Sinhor”, i otus nen ka ta dexa klaru ma Deus ten un nómi. Pur izénplu, na Juan 17:26 alguns traduson ta fla ma Jizus ora si: “N pô-s ta konxe-u”, i na Juan 17:6: “N poi kes algen ki bu da-m ta konxe-u.” Má, un traduson fiel di kes palavra di orason di Jizus é: “N pô-s ta konxe bu nómi” i “N poi kes algen ki bu da-m di mundu ta konxe bu nómi.”

Na kel párti di aprizentason di kel primeru idison na inglês di Traduson di Mundu Novu ta fla: “Nu ka poi nos própi ideia di kel ki nu ta intende di Skrituras. Nu sforsa pa ten un traduson más literal ki nu ta konsigi, sénpri ki língua inglês modérnu ta permiti i sénpri ki kel traduson literal ka ta sukundi kes ideia.” Pur isu, Kumison di Traduson di Mundu Novu di Bíblia sforsa pa atxa un ikilíbriu entri uza palavras i frazis ki ta pasa kes ideia orijinal i omésmu ténpu, ivita kes tipu di frazi ki ta parse stranhu ô ki kel sentidu verdaderu ka ta fika klaru. Pamodi kel-li, Bíblia pode ledu sen prubléma i ken ki sta lé pode ten tudu kunfiansa ma kel mensajen di Deus pasadu di manera izatu. — 1 Tesalonisensis 2:13.