Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yei Ni Yɔɔ Biblia Lɛ Mli​—Mɛni Wɔbaanyɛ Wɔkase Kɛjɛ Amɛdɛŋ?

Yei Ni Yɔɔ Biblia Lɛ Mli​—Mɛni Wɔbaanyɛ Wɔkase Kɛjɛ Amɛdɛŋ?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 Biblia lɛ wieɔ yei babaoo ni wɔbaanyɛ wɔkase nibii pii kɛjɛ amɛdɛŋ lɛ ahe. (Romabii 15:4; 2 Timoteo 3:16, 17) Abaawie amɛteŋ mɛi fioo komɛi ahe kuku yɛ sane nɛɛ mli. Amɛteŋ mɛi pii fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni wɔbaanyɛ wɔkase. Mɛi komɛi hu fee nɔkwɛmɔnii gbohii ni esaaa ni wɔkaseɔ.—1 Korintobii 10:11; Hebribii 6:12.

  Abigail

 Namɔ ji Abigail? Eji nuu niiatsɛ ko ni bɛ mlihilɛ ni atsɛɔ lɛ Nabal lɛ ŋa. Kɛ̃lɛ, Abigail hiɛ kã shi ni ebaa ehe shi, agbɛnɛ hu ehe yɛ fɛo ni eyɛ sui ni saa Yehowa hiɛ.—1 Samuel 25:3.

 Mɛni efee? Abigail kɛ hiɛshikamɔ kɛ sɛɛyoomɔ tsu nii ni no hãaa akpãtã eshĩabii lɛ ahiɛ. Abigail kɛ ewu Nabal hi kpokpaa ni David, ni baaye Israel nɔ maŋtsɛ wɔsɛɛ lɛ yaba abo yɛ nɔ lɛ nɔ. Be ni David kɛ ehii lɛ yɔɔ jɛmɛ lɛ, amɛbu Nabal gwaŋtɛŋi lɛ ahe koni akaju eko. Shi be ni David tsuji lɛ tee Nabal ŋɔɔ koni ehã amɛ niyenii lɛ, Nabal jɛ amɛ ni ehãaa amɛ. David mli fu waa! No hewɔ lɛ, ekɛ ehii lɛ yi mli akɛ amɛmiiya koni amɛyakpãtã Nabal kɛ hii fɛɛ ni yɔɔ eshĩa lɛ mli lɛ ahiɛ.—1 Samuel 25:10-12, 22.

 Be ni Abigail nu nɔ ni ewu lɛ efee lɛ, ekɛ oyaiyeli yatsu he nii amrɔ nɔŋŋ. Ekɛ niyenii srɔtoi tsu etsuji lɛ koni amɛkɛyahã David kɛ ehii lɛ, ni lɛ diɛŋtsɛ hu enyiɛ sɛɛ eyakpa David fai koni ena amɛ mɔbɔ. (1 Samuel 25:14-19, 24-31) Be ni David na nibii ni Abigail kɛtsu ni akɛbahã amɛ, bɔ ni ebaa ehe shi, kɛ ŋaa kpakpa ni ewo lɛ lɛ, eyɔse akɛ Nyɔŋmɔ etsɔ Abigail nɔ ewo lɛ ŋaa koni ekakpãtã Nabal kɛ eshĩabii lɛ ahiɛ. (1 Samuel 25:32, 33) No sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ ni Nabal gbo, kɛkɛ ni David yaŋɔ Abigail akɛ eŋa.—1 Samuel 25:37-41.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Abigail dɛŋ? Eyɛ mli akɛ Abigail he yɛ fɛo waa ni eyɛ nii hu moŋ, shi enaaa ehe fe mɛi krokomɛi. Eŋɔ fɔ̃ enɔ akɛ ebaayakpa efɔŋ ko ni jeee lɛ efee lɛ he fai koni ekɛbaa toiŋjɔlɛ yi. Ekɛ hiɛshikamɔ, naajɔlɛ kɛ ekãa tsu sane ko ni kulɛ ekɛ hiɛkpãtamɔ baaba lɛ he nii.

  Debora

 Namɔ ji Debora? Eji gbalɔyoo ko ni Israel Nyɔŋmɔ, ni ji Yehowa lɛ, tsɔ enɔ ehã Israelbii lɛ le nɔ ni ebaafee yɛ sane ko ni miigba amɛnaa lɛ he. Nyɔŋmɔ kɛ lɛ tsu nii kɛkojo saji ni yaa nɔ yɛ Israelbii lɛ ateŋ lɛ.—Kojolɔi 4:4, 5.

 Mɛni efee? Gbalɔyoo Debora kɛ ekãa fĩ Nyɔŋmɔ webii lɛ asɛɛ. Yɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ naa lɛ, Debora fã Barak koni enyiɛ Israel ta lɛ hiɛ ni amɛkɛ Kanaanbii ni waa amɛyi lɛ ayawu. (Kojolɔi 4:6, 7) Be ni Barak kɛɛ Debora afata ehe kɛya lɛ, esheee gbeyei, moŋ lɛ, efata ehe kɛtee.—Kojolɔi 4:8, 9.

 Be ni Nyɔŋmɔ hã Israelbii lɛ ye kunim lɛ, Debora fo lala ní ekɛ Barak lá ni kɔɔ nakai kunimyeli lɛ he lɛ fã ko. Yɛ nakai lala lɛ mli lɛ, etsĩ gbɛfaŋnɔ ni Yael, ni ji yoo ko ni lɛ hu eyɔɔ ekãa lɛ tsu kɛye Kanaanbii lɛ anɔ kunim lɛ tã.—Kojolɔi, yitso 5.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Debora dɛŋ? Debora yɛ hekɛafɔleshãa mumɔ kɛ ekãa. Ewo mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛfee nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ. Be ni amɛfee nakai lɛ, ejwere amɛ.

  Delila

 Namɔ ji Delila? Eji yoo ko ni Israel kojolɔ Samson yasumɔ.—Kojolɔi 16:4, 5.

 Mɛni efee? Ehé shika yɛ Filisti onukpai lɛ adɛŋ koni ejie Samson, mɔ ni no mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ lɛ miitsu nii koni ehã Israelbii lɛ aye amɛhe kɛje Filistibii lɛ adɛŋ lɛ ehã amɛ. Akɛni Samson he wa waa hewɔ lɛ, Filistibii lɛ nyɛɛɛ aye enɔ. (Kojolɔi 13:5) No hewɔ lɛ, amɛkɛɛ Delila koni ewa amɛ.

 Filistibii lɛ hã Delila nyɔɔŋnii koni etao nɔ ni hãa Samson hewalɛ lɛ. Delila hé shika lɛ, ni ebɔ mɔdɛŋ shii abɔ akɛ ebaale nɔ ni hãa Samson hewalɛ lɛ, ni naagbee lɛ enyɛ ena. (Kojolɔi 16:15-17) Kɛkɛ ni eyakɛɛ Filistibii lɛ ni amɛbamɔ Samson ni amɛyawo lɛ tsuŋ.—Kojolɔi 16:18-21.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Delila dɛŋ? Delila sane lɛ ji kɔkɔbɔɔ kɛhã wɔ. Ehiɛ kɔ̃ shika nɔ, ni no hewɔ lɛ, efo lɛ pɛ enɔ mli, elaka Yehowa Nyɔŋmɔ tsulɔ lɛ, ni eyayeee lɛ anɔkwa.

  Ester

 Namɔ ji Ester? Eji Yudayoo ko ni Persia Maŋtsɛ Ahashwerosh hala lɛ akɛ eŋa.

 Mɛni efee? Maŋnyɛ Ester kɛ hegbɛ ni ená lɛ tsu nii ni no hãaa akpãtã emaŋbii lɛ ahiɛ. Ená ele akɛ maŋtsɛ lɛ kɛ ewaonaa gbɛ́i ewo akpɔ ko shishi, ni yɛ nakai akpɔ lɛ mli lɛ, atsɔɔ be pɔtɛɛ ni abaakpãtã Yudafoi ni yɔɔ Persia nɔyeli lɛ mli lɛ fɛɛ ahiɛ. Mɔ ni tsɔ ŋaa fɔŋ nɛɛ ji amɛmaŋ sɔɔlɔ ko ni atsɛɔ lɛ Haman lɛ. (Ester 3:13-15; 4:1, 5) Ester kɛ lɛ diɛŋtsɛ ewala kɛ epapa nyɛmi bi Mordekai ni ye lɛ onukpa lɛ wala wo oshara mli ni eyabɔ ewu Maŋtsɛ Ahashwerosh sane lɛ. (Ester 4:10-16; 7:1-10) Ahashwerosh ŋmɛ Ester kɛ Mordekai gbɛ koni amɛ hu amɛwo Yudafoi lɛ akpɔ ni amɛfã amɛhe. Yudafoi lɛ ye amɛhenyɛlɔi lɛ anɔ butuu.—Ester 8:5-11; 9:16, 17.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Ester dɛŋ? Maŋnyɛ Ester fee ekãa ni eba ehe shi, enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhã wɔ. (Lala 31:24; Filipibii 2:3) Eyɛ mli akɛ ehe yɛ fɛo ni ená hegbɛ wulu moŋ, shi ebi ŋaawoo kɛ yelikɛbuamɔ. Eyɛ mli akɛ be ni ekɛ ewu lɛ wieɔ lɛ, efee ekãa moŋ, shi ekɛ hiɛshikamɔ kɛ bulɛ fee nakai. Ni be ni Yudafoi lɛ awala yaje oshãra mli po lɛ, efee ekãa ni ehã ana akɛ lɛ hu Yudafonyo ni.

  Hana

 Namɔ ji Hana? Ewu ji Elkana ni ebi ji Samuel, mɔ ni batsɔ gbalɔ ni he gbɛ́i waa yɛ blema Israel lɛ.—1 Samuel 1:1, 2, 4-7.

 Mɛni efee? Be ni Hana nyɛɛɛ afɔ lɛ, ebi Nyɔŋmɔ koni eshɛje emii. Hana wu lɛ yɛ ŋamɛi enyɔ. Ewu lɛ ŋa kroko ni atsɛɔ lɛ Penina lɛ yɛ bii, shi Hana bote gbalashihilɛ mli afii pii shi efɔɔɔ. Penina je gbɛ eye Hana tsui, shi Hana sɔle koni Nyɔŋmɔ ashɛje emii. Ewo Nyɔŋmɔ shi akɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ hã lɛ bi nuu lɛ, ekɛ lɛ baahã Nyɔŋmɔ, ni tsɔɔ akɛ ekɛ gbekɛ lɛ baaya koni eyasɔmɔ yɛ sɔlemɔ buu ni Israelbii lɛ já Nyɔŋmɔ yɛ mli lɛ mli.—1 Samuel 1:11.

 Nyɔŋmɔ hã Hana sɔlemɔ lɛ hetoo, ni ehã Hana fɔ Samuel. Hana ye shi ni ewo lɛ nɔ ni ekɛ Samuel tee koni eyasɔmɔ yɛ sɔlemɔ buu lɛ mli be ni ekã he eji gbekɛ lɛ. (1 Samuel 1:27, 28) Daa afi lɛ, Hana feɔ atade ni nine bɛ he ni ekɛyahãa ebi lɛ. Sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ jɔɔ Hana ni efɔ bii enumɔ krokomɛi—hii etɛ kɛ yei enyɔ.—1 Samuel 2:18-21.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Hana dɛŋ? Sɔlemɔ ni Hana jɛ etsuiŋ esɔle lɛ ye ebua lɛ ni ekpee enaagbai lɛ anaa. Eshidaa sɔlemɔ ni aŋma yɛ 1 Samuel 2:1-10 lɛ hãa wɔnaa bɔ ni hemɔkɛyeli ni eyɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ mli wa hã.

  •  Kɛ́ ootao ole Hana he saji krokomɛi lɛ, kwɛmɔ saji ni ji, “Efɔse Etsuiŋ Saji Ehã Nyɔŋmɔ Yɛ Sɔlemɔ Mli.”

  •  Kɛ́ ootao ole nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛ gbɛ ni ewebii ni hi shi yɛ blema lɛ kɛ yei pii bote gbalashihilɛ mli lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Does God Approve of Polygamy?”

  Hawa

 Namɔ ji Hawa? Lɛ ji yoo klɛŋklɛŋ ni abɔ, kɛ yoo klɛŋklɛŋ ni atsĩ eta yɛ Biblia lɛ mli.

 Mɛni efee? Hawa eyayeee Nyɔŋmɔ famɔ ni mli kã shi faŋŋ lɛ nɔ. Hawa tamɔ ewu Adam, ejaakɛ abɔ lɛ hu akɛ mɔ ko ni eye emuu ni yɔɔ heyeli kɛ nyɛmɔ ni ekɛbaajie sui kpakpai tamɔ suɔmɔ kɛ hiɛshikamɔ kpo. (1 Mose 1:27) Hawa le akɛ Nyɔŋmɔ ekɛɛ Adam akɛ kɛ́ amɛye tso ko nɔ yibii lɛ, amɛbaagboi. Shi Satan laka lɛ ni ehe eye akɛ egboŋ. Anɔkwa, ahã ehe eye akɛ, ebaaná shihilɛ kpakpa kɛ́ egbo Nyɔŋmɔ nɔ toi. No hewɔ lɛ, eye aduawa lɛ, ni sɛɛ mli lɛ, ekɔne ewu lɛ yiŋ ni lɛ hu eye eko.—1 Mose 3:1-6; 1 Timoteo 2:14.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Hawa dɛŋ? Hawa sane lɛ ji kɔkɔbɔɔ kɛhã mɛi ni yaa nɔ amɛjwɛŋɔ nibii fɔji ahe lɛ. Ená shwelɛ ni mli wa ehã nɔ ko ni jeee enɔ, ni no hã egbo Nyɔŋmɔ mla ni mli kã shi faŋŋ lɛ nɔ toi.—1 Mose 3:6; 1 Yohane 2:16.

  Lea

 Namɔ ji Lea? Eji blematsɛ Yakob klɛŋklɛŋ ŋa. Enyɛmi yoo fioo Rahel ji Yakob ŋa ni ji enyɔ nɔ.—1 Mose 29:20-29.

 Mɛni efee? Lea kɛ Yakob fɔ bihii ekpaa. (Rut 4:11) Kulɛ, Rahel ji mɔ ni Yakob kɛbaabote gbãla mli, jeee Lea. Shi Laban, ni ji oblayei lɛ apapa hã Lea moŋ kɛ Yakob hi shi. Be ni Yakob na akɛ Laban kɛ Lea moŋ ehã lɛ akɛ eŋa lɛ, etee eŋɔɔ ekɛ lɛ yawie. Laban fee nakai ejaakɛ yɛ amɛkusum naa lɛ, esaaa akɛ biyoo fioo yaa gbãla be ni enyɛmi nukpa eyako gbãla. Otsi sɛɛ lɛ, Yakob kɛ Rahel hu hi shi.—1 Mose 29:26-28.

 Yakob sumɔɔ Rahel fe Lea. (1 Mose 29:30) Enɛ hã Lea ye enyɛmi yoo lɛ he awuŋa koni Yakob asumɔ lɛ. Nyɔŋmɔ nu he ehã Lea ni ejɔɔ lɛ bii kpawo—hii ekpaa kɛ yoo kome.—1 Mose 29:31.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Lea dɛŋ? Lea kɛ ehiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ ni esɔle, no hewɔ lɛ, yɛ naagbai ni yaa nɔ yɛ eweku lɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ehiɛ sɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ efee ehã lɛ lɛ. (1 Mose 29:32-35; 30:20) Eshihilɛ mli sane lɛ hãa wɔnaa akɛ, yoo fe ekome ni akɛhiɔ shi lɛ kɛ toiŋjɔlɛ baaa, eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ ŋmɛ enɛ gbɛ kɛyashi be ko. Shishijee lɛ, Nyɔŋmɔ to akɛ nuu kɛ yoo kome ahi shi ni yoo kɛ nuu kome ahi shi.—Mateo 19:4-6.

  •  Kɛ́ ootao ole Lea he saji krokomɛi lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Nyɛmimɛi Yei Ni Ehao ‘Ma Israel We Lɛ.’”

  • Kɛ́ ootao ole nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛ gbɛ ni ewebii lɛ kɛ yei ni fa fe ekome hi shi yɛ blema lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Does God Approve of Polygamy?”

  Lot ŋa lɛ

 Namɔ ji Lot ŋa lɛ? Biblia lɛ etsɔɔɔ wɔ egbɛ́i. Shi ehãa wɔleɔ akɛ eyɛ biyei enyɔ ni ekɛ eweku lɛ hi Sodom maŋ lɛ mli.—1 Mose 19:1, 15.

 Mɛni efee? Ebooo Nyɔŋmɔ kitã toi. Nyɔŋmɔ kpɛ mli akɛ ebaakpãtã Sodom kɛ ehewɔŋ maji lɛ ahiɛ yɛ jeŋba gbonyo ni he shi waa yɛ jɛmɛ lɛ hewɔ. Lot ni yeɔ Nyɔŋmɔ mlai lɛ anɔ lɛ kɛ eweku lɛ hi Sodom, ni akɛni Nyɔŋmɔ sumɔɔ amɛ hewɔ lɛ, etsu bɔfoi enyɔ koni amɛyajie amɛ kɛje maŋ lɛ mli ni akakpãtã amɛhiɛ.—1 Mose 18:20; 19:1, 12, 13.

 Bɔfoi lɛ kɛɛ Lot weku lɛ akɛ amɛjo foi kɛshi maŋ lɛ mli ni amɛkakwɛ amɛsɛɛ; kɛjeee nakai lɛ amɛbaagboi. (1 Mose 19:17) Lot ŋa lɛ “bɔi esɛɛ kwɛmɔ, ni etsɔ ŋookpɔ kɛma shi.”—1 Mose 19:26.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Lot ŋa lɛ dɛŋ? Esane lɛ tsɔɔ wɔ akɛ kɛ́ wɔyasumɔ heloonaa nibii aahu akɛ no hã wɔgbo Nyɔŋmɔ nɔ toi lɛ, wɔgbeŋ naa ekpakpa. Yesu tsĩ etã kɛbɔ wɔ kɔkɔ. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛkaia Lot ŋa lɛ.”—Luka 17:32.

  Maria (Marta kɛ Lazaro nyɛmiyoo lɛ)

 Namɔ ji Maria? Yesu kɛ lɛ kɛ enyɛminuu Lazaro, kɛ amɛnyɛmiyoo Marta bɔ naanyo.

 Mɛni efee? Maria kɛ́ enifeemɔ tsɔɔ shii abɔ akɛ ebuɔ Yesu akɛ Nyɔŋmɔ Bi. Ená hemɔkɛyeli akɛ eji Yesu yɛ amɛmasɛi kulɛ enyɛmi Lazaro gboŋ, ni eyɛ jɛmɛ hu be ni Yesu tee Lazaro shi lɛ. Enyɛmi Marta wie ehiɛ be ni lɛ Maria lɛ hala akɛ ebaabo Yesu toi moŋ fe ni ebaawa Marta kɛfee shĩa nii lɛ. Shi Yesu jie Maria yi ejaakɛ, ekɛ mumɔŋ nibii ye klɛŋklɛŋ gbɛhe.—Luka 10:38-42.

 Be kroko lɛ, Maria fee Yesu gbɔ yɛ gbɛ ko ni sa kadimɔ waa nɔ, no ji etsɔ “ojeŋma ni jara wa” eshwie Yesu yiteŋ kɛ enaji ahe. (Mateo 26:6, 7) Mɛi komɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛɛ Maria miifite mu lɛ. Shi Yesu fã Maria he ekɛɛ: “He fɛɛ he ni abaashiɛ [Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he] sane kpakpa nɛɛ yɛ, yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, abaagba nɔ ni yoo nɛɛ fee nɛɛ hu ni akɛkai lɛ.”—Mateo 24:14; 26:8-13.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Maria dɛŋ? Maria hemɔkɛyeli mli wa waa. Ekɛ Nyɔŋmɔ jamɔ ye heloonaa nibii ahiɛ. Ejɛ heshibaa mli ewo Yesu hiɛ nyam, eyɛ mli akɛ no hã efite shika babaoo moŋ.

  Maria (Yesu mami)

 Namɔ ji Maria? Eji Yuda oblayoo, ni be ni efɔ Yesu lɛ, eji yoo fro, atsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ahã eŋɔ Nyɔŋmɔ bi lɛ hɔ.

 Mɛni efee? Maria jɛ heshibaa mli efee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Be ni ŋwɛibɔfo lɛ baajie ehe kpo etsɔɔ lɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ ebaaná musu ni ebaafɔ Mesia, ni ji mɔ ni awo ehe shi lɛ, no mli lɛ ayabi eshi momo ahã Yosef. (Luka 1:26-33) Ekpɛlɛ nitsumɔ ni akɛwo edɛŋ nɛɛ nɔ. Be ni afɔ Yesu sɛɛ lɛ, Maria kɛ Yosef fɔ bihii ejwɛ kɛ biyei enyɔ. No hewɔ lɛ, Maria eyaaa nɔ ehiii shi akɛ yoo fro ewala beiaŋ fɛɛ. (Mateo 13:55, 56) Eyɛ mli akɛ ená hegbɛ krɛdɛɛ moŋ, shi esumɔɔɔ akɛ mɛi ajie eyi loo akɛ lɛ aye yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, loo be ni efata klɛŋklɛŋ afi oha lɛ mli Kristofoi asafo lɛ he lɛ.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Maria dɛŋ? Maria ji yoo anɔkwafo ni jɛ etsuiŋ ekpɛlɛ sɔ̃ ko ni tsii nɔ. Ele ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ. Etsĩ ŋmalɛi aaafee 20 sɔŋŋ tã yɛ sane ni ewie ni aŋma yɛ Luka 1:46-55 lɛ mli.

  •  Kɛ́ ootao ole Maria he saji krokomɛi lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “What Mary’s Example Can Teach Us.”

  Maria Magdalena

 Namɔ ji Maria Magdalena? Eji Yesu kaselɔ anɔkwafo.

 Mɛni efee? Maria Magdalena fata yei babaoo ni kɛ Yesu kɛ ekaselɔi lɛ fã gbɛ lɛ ahe. Ejɛ etsui mli ekɛ lɛ diɛŋtsɛ eshika tsu amɛhiamɔ nii ahe nii. (Luka 8:1-3) Enyiɛ Yesu sɛɛ aahu kɛyashi Yesu gbe esɔɔmɔ lɛ naa, be ni agbe Yesu lɛ, eyɛ jɛmɛ. Be ni atee Yesu shi lɛ, efata mɛi klɛŋklɛŋ ni na lɛ lɛ ahe, ni enɛ ji hegbɛ ni nɔ bɛ.—Yohane 20:11-18.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Maria dɛŋ? Maria Magdalena jɛ etsui mli ekɛ enibii fĩ Yesu sɔɔmɔ lɛ sɛɛ, ni enyiɛ Yesu sɛɛ akɛ kaselɔ aahu kɛyashi naagbee.

  Marta

 Namɔ ji Marta? Eji Lazaro kɛ Maria nyɛmiyoo, ni amɛ fɛɛ amɛhi akrowa ko ni bɛŋkɛ Yerusalem ni atsɛɔ lɛ Betania lɛ mli.

 Mɛni efee? Marta naanyo ji Yesu, ni Yesu “sumɔɔ Marta kɛ enyɛmi yoo lɛ kɛ Lazaro fɛɛ.” (Yohane 11:5) Marta feɔ mɔ gbɔ waa. Be ko ni Yesu basara amɛ lɛ, Maria hala akɛ ebaabo Yesu toi, shi no mli lɛ, Marta hiɛ edɔ kɛ shĩa nifeemɔ. Marta kɛɛ Yesu akɛ, Maria ebawaaa lɛ. Yesu jɛ mlihilɛ mli ejaje susumɔ ni Marta hiɛ lɛ.—Luka 10:38-42.

 Be ni hela mɔ Lazaro lɛ, Marta kɛ Maria tsu koni ayatsɛ Yesu kɛba, ejaakɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ ebaanyɛ etsa amɛnyɛminuu lɛ. (Yohane 11:3, 21) Shi Lazaro gbo. Sane ni Marta kɛ Yesu gba lɛ, hãa wɔnaa akɛ eheɔ gbohiiashitee he shiwoo ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ eyeɔ, ni eheɔ eyeɔ hu akɛ Yesu yɛ hewalɛ ni ebaanyɛ ekɛtee enyɛmi lɛ shi.—Yohane 11:20-27.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Marta dɛŋ? Marta feɔ gbɔ waa. Ekpɛlɛɔ ŋaawoo nɔ. Ejɛ etsui mli ewie ehemɔkɛyeli kɛ bɔ ni enuɔ he ehãa lɛ he.

  •  Kɛ́ ootao ole Marta he saji krokomɛi lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Miheɔ Miyeɔ” lɛ.

  Miriam

 Namɔ ji Miriam? Eji Mose kɛ Aaron nyɛmiyoo. Lɛ ji mɔ klɛŋklɛŋ ni atsɛ lɛ yɛ Biblia lɛ mli akɛ gbalɔyoo.

 Mɛni efee? Akɛ gbalɔyoo lɛ, enitsumɔ ji ni ekɛɛ mɛi krokomɛi sane ni Nyɔŋmɔ kɛhã lɛ lɛ. Ehé gbɛ́i waa yɛ Israelbii lɛ ateŋ, ni efata Israel hii lɛ ahe kɛlá kunimyeli lala be ni Nyɔŋmɔ kpãtã Ejipt asraafoi lɛ ahiɛ yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli lɛ.—2 Mose 15:1, 20, 21.

 Sɛɛ mli lɛ, Miriam kɛ Aaron wie amɛshi Mose. Ekã shi faŋŋ akɛ, henɔwomɔ kɛ awuŋayeli ji nɔ ni hã amɛfee nakai lɛ. No mli lɛ, Nyɔŋmɔ “miibo toi,” no hewɔ lɛ, emlifu Miriam kɛ Aaron waa. (4 Mose 12:1-9) Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ hã kpiti shwie Miriam ejaakɛ eeenyɛ efee akɛ, lɛ ji mɔ ni je Mose he wiemɔ lɛ shishi. Be ni Mose kpa Nyɔŋmɔ fai ehã lɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsa lɛ. Atsĩ Miriam naa yɛ nsara lɛ sɛɛ gbii kpawo, no sɛɛ lɛ, ahã ebafata Israel asafo lɛ he ekoŋŋ.—4 Mose 12:10-15.

 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Miriam kpɛlɛ jajemɔ lɛ nɔ. Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kai Israelbii lɛ hegbɛ krɛdɛɛ ni ehã Miriam lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Mitsu Mose kɛ Aaron kɛ Miriam kɛnyiɛ ohiɛ.”—Mika 6:4.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Miriam dɛŋ? Miriam sane lɛ hãa wɔnaa akɛ, Nyɔŋmɔ nuɔ nɔ ni mɛi ni jáa lɛ lɛ kɛɔ amɛhe loo nɔ ni amɛwieɔ yɛ mɛi krokomɛi ahe. Wɔkase hu akɛ, dani Nyɔŋmɔ baaná wɔhe miishɛɛ lɛ, esaaa akɛ wɔwoɔ wɔhe nɔ loo wɔyeɔ mɛi krokomɛi ahe awuŋa​—sui gbohii nɛɛ baanyɛ ahã wɔfite mɛi krokomɛi.

  Rahab

 Namɔ ji Rahab? Eji ashawo yoo ni batsɔ Yehowa Nyɔŋmɔ jálɔ ni hi Kanaanbii lɛ amaŋ ko ni atsɛɔ lɛ Yeriko lɛ mli.

 Mɛni efee? Rahab kɛ Israelbii enyɔ ni ba maŋ lɛ shikpámɔ lɛ to. Efee nakai ejaakɛ enu bɔ ni Yehowa, ni ji Israel Nyɔŋmɔ lɛ kpɔ̃ ewebii lɛ kɛje Ejipt kɛ bɔ ni ehere amɛ kɛje weku ko ni atsɛɔ lɛ Amorbii lɛ atutuamɔ lɛ mli lɛ ahe amaniɛbɔi.

 Rahab ye ebua shikpálɔi lɛ ni ekpa amɛfai koni kɛ́ Israelbii lɛ ba ni amɛbaakpãtã Yeriko hiɛ lɛ, amɛbaa lɛ kɛ eweku lɛ yi. Amɛkpɛlɛ nɔ, shi amɛkɛɛ lɛ ni efee nibii komɛi: Ehãŋ mɔ ko ale yiŋtoo hewɔ ni amɛba Yeriko lɛ, lɛ kɛ eweku lɛ baahi eshĩa lɛ mli kɛ́ Israelbii lɛ batutua maŋ lɛ, ni ekɛ kpãa tsuru baafi esamfɛlɛ lɛ naa koni ayoo eshĩa lɛ. Rahab ye gbɛtsɔɔmɔi fɛɛ ni Israelbii lɛ kɛhã lɛ lɛ nɔ, no hewɔ lɛ abaa lɛ kɛ eweku lɛ yi be ni akpãtã Yeriko hiɛ lɛ.

 Sɛɛ mli lɛ, Rahab kɛ Israelnyo ko bote gbalashihilɛ mli ni ebatsɔ blemanyɛ kɛhã Maŋtsɛ David kɛ Yesu Kristo.—Yoshua 2:1-24; 6:25; Mateo 1:5, 6, 16.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Rahab dɛŋ? Biblia lɛ wieɔ Rahab he akɛ mɔ ko ni yɔɔ hemɔkɛyeli waa ni sa akɛ akase lɛ. (Hebribii 11:30, 31; Yakobo 2:25) Esane lɛ hãa wɔnaa akɛ, Nyɔŋmɔ kɛ eshai keɔ ni ekwɛɛɛ hiɛiaŋ, ejɔɔ mɛi fɛɛ ni kɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ enɔ lɛ ekɔɔɔ he eko bɔ ni amɛshihilɛ ji.

  Rahel

 Namɔ ji Rahel? Eji Laban biyoo kɛ blematsɛ Yakob ŋa ni esumɔɔ waa.

 Mɛni efee? Yakob kɛ Rahel bote gbalashihilɛ mli ni amɛfɔ bihii enyɔ, ni bii nɛɛ batsɔmɔ blema Israel shĩai 12 lɛ weku nukpai. Rahel kɛ mɔ ni batsɔ ewu lɛ kpe be ni ekwɛɔ epapa toi lɛ. (1 Mose 29:9, 10) Ehe yɛ “fɛo waa” fe enyɛmiyoo onukpa Lea.—1 Mose 29:17.

 Yakob ná suɔmɔ ehã Rahel ni ekpɛlɛ akɛ ebaatsu nii afii kpawo koni akɛ lɛ ahã lɛ akɛ eŋa. (1 Mose 29:18) Shi Laban laka Yakob ni ekɛ Lea bote gbalashihilɛ mli klɛŋklɛŋ, no sɛɛ dani ekɛ Rahel hu hã lɛ.—1 Mose 29:25-27.

 Yakob sumɔ Rahel kɛ ebihii enyɔ lɛ fe bɔ ni esumɔ Lea kɛ ebii lɛ. (1 Mose 37:3; 44:20, 27-29) Enɛ hã awuŋayeli bate shi yɛ yei enyɔ lɛ ateŋ.—1 Mose 29:30; 30:1, 15.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Rahel dɛŋ? Rahel kɛ shihilɛ ni mli wa waa kpe yɛ weku lɛ mli, shi etee nɔ esɔle ejaakɛ ele akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, Nyɔŋmɔ baabo lɛ toi. (1 Mose 30:22-24) Esane lɛ hãa wɔnaa naagbai ni yei pii kɛ shihilɛ kɛbaa wekui amli. Sane ni ba Rahel nɔ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, jwɛŋmɔ yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ to gbalashihilɛ shishi ehã lɛ mli waa—akɛ nuu aná ŋa kome pɛ.​—Mateo 19:4-6.

  •  Kɛ́ ootao ole Rahel he saji krokomɛi lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Nyɛmimɛi Yei Ni Ehao ‘Ma Israel We Lɛ.’

  •  Kɛ́ ootao ole nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛ gbɛ ni ewebii lɛ kɛ yei ni fa fe ekome hi shi yɛ blema lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Does God Approve of Polygamy?”

  Rebeka

 Namɔ ji Rebeka? Eji Isak ŋa ni ekɛ lɛ fɔ ebii haaji, ni ji Yakob kɛ Esau lɛ.

 Mɛni efee? Rebeka fee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii be ni nakai feemɔ wa kɛhã lɛ po. Be ni eshaa nu yɛ nubu ko mli lɛ, nuu ko bi lɛ ni ehã lɛ eko ni enu. Rebeka he fee oya ni ehã lɛ nu lɛ enu, ni ekɛɛ lɛ hu akɛ ebaasha eko ehã efukpɔŋɔi lɛ. (1 Mose 24:15-20) Abraham tsulɔ ji nuu nɛɛ, ni efã gbɛ kakadaŋŋ kɛba koni ebatao ŋa ehã Abraham binuu Isak. (1 Mose 24:2-4) Esɔle hu koni Nyɔŋmɔ ajɔɔ lɛ. Be ni ena akɛ Rebeka hiɛ wa kɛnitsumɔ ni efeɔ mɔ gbɔ hu lɛ, eyɔse akɛ Nyɔŋmɔ ehã esɔlemɔ lɛ hetoo, ni tsɔɔ akɛ Rebeka ji mɔ ni Nyɔŋmɔ ehala ni ebatsɔ Isak ŋa.—1 Mose 24:10-14, 21, 27.

 Be ni Rebeka na ele yiŋtoo hewɔ ni tsulɔ lɛ efã gbɛ kɛba lɛ, ekpɛlɛ akɛ ekɛ lɛ baaku sɛɛ kɛya koni ekɛ Isak ayahi shi. (1 Mose 24:57-59) Rebeka fɔ haaji. Nyɔŋmɔ hã Rebeka le akɛ, Esau, ni ji ebi nukpa lɛ baasɔmɔ Yakob ni ji gbekɛ lɛ. (1 Mose 25:23) Be ni Isak to gbɛjianɔ koni ejɔɔ Esau, ni ji ekromɔbi lɛ, Rebeka fee nibii komɛi ni no hã ajɔɔ Yakob moŋ, ejaakɛ ele akɛ no ji nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ.—1 Mose 27:1-17.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Rebeka dɛŋ? Rebeka baa ehe shi, ehiɛ wa kɛnitsumɔ, ni efeɔ gbɔ waa—sui nɛɛ ye ebua lɛ ni etsɔ ŋa kpakpa, mami kpakpa, kɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ jálɔ kpakpa.

  •  Kɛ́ ootao ole Rebeka he saji krokomɛi lɛ, kwɛmɔ sane ni ji “Hɛɛ, Maya.”

  Rut

 Namɔ ji Rut? Eji Moabyoo ni shi enyɔŋmɔi kɛ emaŋ ni batsɔ Yehowa jálɔ yɛ Israel shikpɔŋ lɛ nɔ.

 Mɛni efee? Rut jie suɔmɔ ni nɔ bɛ kpo etsɔɔ eshaayoo Naomi. Naomi kɛ ewu kɛ ebihii enyɔ lɛ fã gbɛ kɛtee Moab yɛ hɔmɔ ni ba Israel lɛ hewɔ. Ebihii lɛ kɛ Moabyei—Rut kɛ Orpa—bote gbalashihilɛ mli. Be ko sɛɛ lɛ, Naomi wu lɛ kɛ ebihii enyɔ lɛ bagboi ni yei etɛ lɛ fɛɛ batsɔmɔ okulafoi.

 Naomi kpɛ eyiŋ akɛ ebaaku esɛɛ kɛya Israel, ejaakɛ hɔmɔ lɛ sɛɛ efo. Rut kɛ Orpa hala akɛ amɛkɛ lɛ baaya. Shi Naomi kɛɛ amɛ ni amɛku amɛsɛɛ kɛya amɛwekumɛi aŋɔɔ. Orpa ku esɛɛ. (Rut 1:1-6, 15) Shi Rut ye eshaayoo lɛ anɔkwa, ni ekpɛtɛ lɛ gbagbalii. Esumɔɔ Naomi ni eesumɔ ni ejá Yehowa ni ji Naomi Nyɔŋmɔ lɛ.—Rut 1:16, 17; 2:11.

 Akɛni Rut yeɔ eshaayoo lɛ anɔkwa ni ehiɛ wa hu kɛnitsumɔ hewɔ lɛ, mɛi basumɔ esane waa yɛ Naomi maŋ ni ji Betlehem lɛ mli. Nuu niiatsɛ ko ni yɔɔ shikpɔji ni atsɛɔ lɛ Boaz lɛ hiɛ sɔ Rut waa ni ehã Rut kɛ Naomi niyenii. (Rut 2:5-7, 20) Sɛɛ mli lɛ, Boaz kɛ Rut bote gbalashihilɛ mli ni ebatsɔ blemanyɛ kɛhã Maŋtsɛ David kɛ Yesu Kristo.—Mateo 1:5, 6, 16.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Rut dɛŋ? Akɛni Rut sumɔɔ Naomi kɛ Yehowa hewɔ lɛ, eshi emaŋ kɛ ewekumɛi. Ehiɛ wa kɛnitsumɔ, ekpɛtɛ eshaayoo lɛ gbagbalii ni eye lɛ anɔkwa yɛ naagbai ni mli wala ni ekɛkpe lɛ fɛɛ asɛɛ.

  Sara

 Namɔ ji Sara? Eji Abraham ŋa ni ekɛ lɛ fɔ Isak.

 Mɛni efee? Sara shi ogbɔjɔ shihilɛ ni yɔɔ Ur maŋ lɛ mli ejaakɛ eyɛ hemɔkɛyeli yɛ shi ni Nyɔŋmɔ wo ewu Abraham lɛ mli. Nyɔŋmɔ kɛɛ Abraham ashi Ur koni eya Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ wo shi akɛ ebaajɔɔ lɛ, ni ebaahã etsɔ jeŋmaŋ kpeteŋkpele. (1 Mose 12:1-5) Eeenyɛ efee akɛ nakai beiaŋ lɛ Sara eye afii 60 kɛ sɛɛ. Kɛjɛ nakai beiaŋ kɛyaa lɛ, he fɛɛ he ni Sara kɛ ewu yaa lɛ mama tsũi amli amɛhiɔ.

 Eyɛ mli akɛ Sara náaa shihilɛi nɛɛ mlɛo moŋ, shi efĩ Abraham sɛɛ be ni ekɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi tsu nii lɛ. (1 Mose 12:10, 15) Sara hi shi afii babaoo ni efɔɔɔ, ni no hã eye awerɛho waa. Shi no mli lɛ, Nyɔŋmɔ ewo shi akɛ ebaajɔɔ Abraham seshi lɛ. (1 Mose 12:7; 13:15; 15:18; 16:1, 2, 15) Be ni be shwie mli lɛ, Nyɔŋmɔ wo shi akɛ Sara baafɔ bi ehã Abraham. Efɔ yɛ egbɔlɛ beiaŋ. No mli lɛ eye afii 90, ni ewu hu eye afii 100. (1 Mose 17:17; 21:2-5) Amɛwo gbekɛ lɛ gbɛ́i akɛ Isak.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Sara dɛŋ? Sara sane lɛ tsɔɔ wɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ ebaahã eshiwoi fɛɛ aba mli, ni eshiwoi ni etamɔ nɔ ni amɛnyɛŋ amɛba mli lɛ po fata he. (Hebribii 11:11) Ni bɔ ni ekɛ ewu hi shi lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛhã ŋamɛi akɛ esa akɛ amɛ hu amɛjie bulɛ kpo yɛ amɛgbalashihilɛ mli.—1 Petro 3:5, 6.

  Shulam yoo lɛ

 Namɔ ji Shulam yoo lɛ? Eji yoo ko ni he yɔɔ fɛo ni hi akrowa ko mli, lɛ ehe titri awie yɛ Biblia mli wolo ni ji Solomon Lala lɛ mli. Biblia lɛ etsɔɔɔ egbɛ́i.

 Mɛni efee? Shulam oblayoo nɛɛ tee nɔ eye tookwɛlɔ ni esumɔɔ lɛ waa lɛ anɔkwa. (Solomon Lala 2:16) Akɛni ehe yɛ fɛo waa hewɔ lɛ, Maŋtsɛ Solomon ni yɔɔ nii waa lɛ ná ehe miishɛɛ ni efee nɔ fɛɛ nɔ koni oblayoo lɛ asumɔ lɛ. (Solomon Lala 7:6) Eyɛ mli akɛ mɛi wo lɛ hewalɛ koni ekɛ Solomon ahi shi moŋ, shi ekpoo. Esumɔ oblanyo tookwɛlɔ ni bɛ nɔ ko ni abuuu lɛ lɛ, ni eye lɛ anɔkwa.—Solomon Lala 3:5; 7:10; 8:6.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Shulam yoo lɛ dɛŋ? Eyɛ mli akɛ ehe yɛ fɛo waa, ni mɛi pii ná ehe miishɛɛ moŋ, shi etee nɔ eba ehe shi. Eŋmɛɛɛ gbɛ ni enanemɛi lɛ anifeemɔi loo heloonaa ninamɔ kɛ hiɛnyam akudɔ esuɔmɔ koni eshi oblanyo tookwɛlɔ lɛ. Eye ehenumɔi anɔ, ni etee nɔ eba ejeŋ jogbaŋŋ.

  Yael

 Namɔ ji Yael? Ewu jeee Israelnyo, ni atsɛɔ ewu lɛ Heber. Yael fee ekãa kɛfĩ Nyɔŋmɔ webii lɛ asɛɛ.

 Mɛni efee? Yael he fee oya kɛtsu saji ahe nii be ni Sisera, ni eji Kanaanbii lɛ asraafoi lɛ ahiɛnyiɛlɔ lɛ babote emama tsu lɛ mli lɛ. Israelbii lɛ eye Sisera kɛ esraafoi lɛ anɔ kunim ni Sisera hiɛ foi eetao he ko eyaba abo yɛ. Yael here lɛ kɛba emama tsu lɛ mli koni ebatee ehe ni ejɔɔ ehe yɛ jɛmɛ. Be ni ekã shi ni ewɔ lɛ, Yael gbe lɛ.—Kojolɔi 4:17-21.

 Nɔ ni Yael fee nɛɛ hã gbalɛ ko ni Debora gba lɛ ba mli: “Yehowa kɛ Sisera baawo yoo ko dɛŋ.” (Kojolɔi 4:9) Enɛ hewɔ lɛ, ajie Yael yi akɛ “ajɔɔ lɛ yɛ yei” ateŋ.—Kojolɔi 5:24.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yael dɛŋ? Yael fee ekãa ni etsu saji ahe nii oya. Nɔ ni efee lɛ tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ baakudɔ nibii koni gbalɛi aba mli.

  Yezebel

 Namɔ ji Yezebel? Eji Israel Maŋtsɛ Ahab ŋa. Ejeee Israelnyo ni ejáaa Yehowa. Ejá Kanaanbii lɛ anyɔŋmɔ ni atsɛɔ lɛ Baal lɛ.

 Mɛni efee? Maŋnyɛ Yezebel yeɔ mɔ nɔ dɛŋdɛŋ, eyitsoŋ wa, ni esumɔɔ yiwalɛ nifeemɔ. Ehã Baal jamɔ kɛ ajwamaŋbɔɔ ni fata Baal jamɔ he lɛ hé shi waa. Agbɛnɛ hu, ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaahã mɔ fɛɛ mɔ akpa Yehowa, ni ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ jamɔ.—1 Maŋtsɛmɛi 18:4, 13; 19:1-3.

 Yezebel male ni egbe mɛi koni ekɛna nɔ ni etaoɔ lɛ. (1 Maŋtsɛmɛi 21:8-16) Taakɛ Nyɔŋmɔ egba efɔ̃ shi lɛ, egbo hiɛgbeji agbele, ni afuuu lɛ.—1 Maŋtsɛmɛi 21:23; 2 Maŋtsɛmɛi 9:10, 32-37.

 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yezebel dɛŋ? Nɔ ni ba Yezebel nɔ lɛ ji kɔkɔbɔɔ kɛhã wɔ. Akɛni ejeŋba ekpɔtɔ ni efeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni ebaanyɛ koni enine ashɛ nɔ ni etaoɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, kɛ́ atsɛ egbɛ́i lɛ, nɔ ni nɔŋŋ ni baa mɛi ajwɛŋmɔŋ ji, mɔ ko ni ebuuu nɔ, ni bɛ jeŋba, kɛ mɔ ko ni ebuuu saa.

 Yei Ni Yɔɔ Biblia Lɛ Mli Lɛ Be Liamɔ

  1.  Hawa

  2. Nu Afua lɛ (afi 2370 D.Ŋ.B.)

    1.  Sara

    2.  Lot ŋa lɛ

    3.  Rebeka

    4.  Lea

    5.  Rahel

  3. Be ni Israelbii lɛ shi Ejipt lɛ (afi 1513 D.Ŋ.B.)

    1.  Miriam

    2.  Rahab

    3.  Rut

    4.  Debora

    5.  Yael

    6.  Delila

    7.  Hana

  4. Israel klɛŋklɛŋ maŋtsɛ lɛ (afi 1117 D.Ŋ.B.)

    1.  Abigail

    2.  Shulam yoo lɛ

    3.  Yezebel

    4.  Ester

    5.  Maria (Yesu mami)

  5. Be ni abaptisi Yesu (afi 29 Ŋ.B.)

    1.  Marta

    2.  Maria (Marta kɛ Lazaro nyɛmiyoo)

    3.  Maria Magdalena

  6. Be ni Yesu gbo (afi 33 Ŋ.B.)