Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO EJWƐ

“He Fɛɛ He ni Oyaa lɛ, Matee”

“He Fɛɛ He ni Oyaa lɛ, Matee”

1, 2. (a) Tsɔɔmɔ gbɛ ni Rut kɛ Naomi faa lɛ, kɛ nɔ hewɔ ni amɛtsuiiaŋ eyimɔ tɔ kɛ awerɛho lɛ. (b) Rut gbɛfãa lɛ yɛ srɔto yɛ Naomi nɔ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

RUT kɛ Naomi tsa mulu kɛyi gbɛ ko ni kã shi kɛtsɔɔ Moab ŋa kpataa ni yɔɔ gɔŋ ni kɔɔyɔɔ tswaa waa yɛ nɔ lɛ nɔ. Amrɔ nɛɛ eshwɛ amɛyi enyɔ lɛ pɛ yɛ ŋa kpalanaa ko nɔ. Bo lɛ feemɔ Rut he mfoniri okwɛ, eyɔse akɛ hiɛ ebɔi bumɔ, kɛkɛ ni ekwɛ eshaayoo lɛ, ni eshwie eyiŋ akɛ ‘Ani eshɛ be ni esa akɛ wɔtao he ko wɔwɔ gbɛkɛ nɛɛ lo?’ Esumɔɔ Naomi sane aahu akɛ, ebaasumɔ ni efee nɔ fɛɛ nɔ ni ebaanyɛ kɛkwɛ etsiabo.

2 Yei enyɔ nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tsuiŋ eyi tɔ kɛ awerɛho. Naomi tsɔ okulafo nɛɛ afii abɔ nɛ, shi amrɔ nɛɛ eefo ebihii enyɔ—Kilion kɛ Malon ni gboi etsɛko lɛ. Rut hu miiye awerɛho. Ewu ji Malon ni gbo lɛ. Rut kɛ Naomi fɛɛ miiya he kome too lɛ nɔŋŋ, amɛmiiya Betlehem ni yɔɔ Israel lɛ. Kɛlɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, amɛgbɛfãa lɛ yɛ srɔto. Naomi miiya emaŋ. Rut miishi eweku, ejakumaŋ, kɛ ekusumii fɛɛ, ní enyɔŋmɔi lɛ hu fata he lɛ kɛmiiya he ko ni eleee jɛmɛ sane.—Nyɛkanea Rut 1:3-6.

3. Mɛɛ sanebimɔi ahetoi baaye abua wɔ koni wɔkase Rut hemɔkɛyeli lɛ?

3 Mɛni kwraa baatsirɛ oblayoo ko koni efee tsakemɔ kple tamɔ nɛkɛ? Te Rut baafee tɛŋŋ ená hewalɛ kɛje shihilɛ hee shishi, ni ekwɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛ Naomi hu lɛ? Sanebimɔi nɛɛ ahetoi ni wɔbaale lɛ baaha wɔkase nibii babaoo yɛ Rut, Moabnyo lɛ hemɔkɛyeli lɛ he. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Eji Wolo Bibioo Shi Enɔ Bɛ Kwraa” lɛ hu.) Klɛŋklɛŋ lɛ, ha wɔsusu nɔ ni ba ní yei enyɔ nɛɛ bayi gbɛ kakadaŋŋ ni yaa Betlehem lɛ nɔ lɛ he wɔkwɛ.

Gbele Tserɛ Weku ko Mli

4, 5. (a) Mɛni ha Naomi weku lɛ yabɔ mɔfro yɛ Moab lɛ? (b) Mɛɛ naagbai Naomi kɛkpe yɛ Moab?

4 Rut hiɛ fã yɛ Moab, akrowa bibioo ko ni kã Ŋshɔ ni Egbo lɛ bokagbɛ lɛ. Moab kpokpaa lɛ nɔ hei babaoo yɛ gɔji kɛ jɔi, tsei faaa tsɔ yɛ nɔ, ni jɔi lɛ ekomɛi yɛ voovoo. Efɔɔ kaa akɛ, kɛ́ hɔmɔ ba Israel shikpɔŋ lɛ nɔ po lɛ, anáa niyenii yɛ “Moab shikpɔŋ lɛ” nɔ, ejaakɛ ebaa nii waa. Anɔkwa, no ha Rut yale Malon kɛ eweku lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ.—Rut 1:1.

5 Hɔmɔ ko ni jie ehiɛ kpo yɛ Israel lɛ ha Naomi wu, Elimelek kpɛ mli ákɛ esa akɛ ekɛ eŋa kɛ ebihii enyɔ lɛ ashi amɛjakumaŋ koni amɛyabɔ mɔfro yɛ Moab. Ekolɛ, gbɛfãa nɛɛ ka weku nɛɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ hemɔkɛyeli, ejaakɛ abiɔ ni Israelbii lɛ ayajá Yehowa yɛ he krɔŋkrɔŋ pɔtɛɛ ko ni Yehowa etsɔɔ lɛ. (5 Mose 16:16, 17) Naomi bɔ mɔdɛŋ ehiɛ ehemɔkɛyeli lɛ mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, beni ewu gbo lɛ, ewerɛ ho ehe waa.—Rut 1:2, 3.

6, 7. (a) Mɛni hewɔ beni Naomi bihii lɛ kɛ Moab yei hi shi lɛ, ebaanyɛ egba enaa waa lɛ? (b) Mɛni hewɔ bɔ ni Naomi kɛ eshaayeimɛi lɛ hi shi eha lɛ sa yijiemɔ waa lɛ?

6 Ekolɛ sɛɛ mli, beni Naomi bihii enyɔ lɛ yaŋɔ Moab yei akɛ amɛŋamɛi lɛ, no hu hao lɛ waa diɛŋtsɛ. (Rut 1:4) Ele akɛ Abraham, ni ji ejakumaŋ lɛ blematsɛ lɛ bɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ebaanyɛ eha ayaŋɔ yoo kɛjɛ ewekumɛi ni jáa Yehowa lɛ ateŋ abaha ebi Isak. (1 Mose 24:3, 4) Sɛɛ mli lɛ, Mose Mla lɛ bɔ Israelbii lɛ kɔkɔ koni amɛkaŋmɛ amɛbihii kɛ amɛbiyei lɛ agbɛ ni amɛkɛ maŋsɛɛ bii abote gbalashihilɛ mli, ejaakɛ no baanyɛ aha Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛ amɛhe awo wɔŋjamɔ mli.—5 Mose 7:3, 4.

7 Fɛɛ sɛɛ lɛ, Malon kɛ Kilion kɛ Moab yei bote gbalashihilɛ mli. Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ bɔ ni Naomi nu sane nɛɛ he eha, shi eyɛ faŋŋ akɛ esumɔ Rut kɛ Orpa, ni ji eshaayeimɛi nɛɛ asane waa, ni ekɛ amɛ ye yɛ mlihilɛ naa. Ekolɛ, ekpa gbɛ akɛ wɔsɛɛ ko lɛ amɛ hu amɛbaaba amɛbasɔmɔ Yehowa taakɛ efee lɛ. Bɔ fɛɛ bɔ ni Naomi nu he eha lɛ, Rut kɛ Orpa shwɛɛɛ ehe kwraa. Bɔ ni amɛkɛ amɛhe hi shi jogbaŋŋ lɛ ye ebua amɛ be ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ. Rut kɛ Orpa nako aŋɔ hɔ po ni amɛbaafɔ bii kɛkɛ ni amɛbatsɔmɔ okulafoi.—Rut 1:5.

8. Mɛni eeenyɛ efee akɛ no ha Rut babɛŋkɛ Yehowa lɛ?

8 Ani Rut jamɔ lɛ waje lɛ kɛha nakai amanehulu lɛ? Ebaawa waa akɛ ebaaba lɛ nakai. Moabbii lɛ já nyɔŋmɔi babaoo, amɛteŋ otu ji Kemosh. (4 Mose 21:29) Etamɔ nɔ ni Moabbii ajamɔ lɛ fata mɛi ni ye awui gbeyei gbeyei, ni amɛkɛ gbekɛbii hu shã afɔle yɛ la mli nakai beaŋ lɛ ahe. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nibii ni Rut kase kɛjɛ Malon loo Naomi dɛŋ ni kɔɔ bɔ ni Israel Nyɔŋmɔ, Yehowa naa mɔbɔ lɛ he lɛ ye ebua lɛ ni ena akɛ esoro Yehowa kwraa yɛ Moab nyɔŋmɔi lɛ ahe. Suɔmɔ ji nɔ ni Yehowa kɛyeɔ ewebii lɛ anɔ, jeee mɔ hegbeyeiwoo. (Nyɛkanea 5 Mose 6:5.) Ekolɛ, Rut wu lɛ gbele sɛɛ lɛ, ekɛ Naomi bɔ gbagbalii po fe tsutsu lɛ; ni beni yoo onukpa nɛɛ gbaa lɛ Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ofe lɛ naakpɛɛ nitsumɔi, kɛ bɔ ni ekɛ ewebii lɛ yeɔ yɛ suɔmɔ kɛ mɔbɔnalɛ naa lɛ, ejɛ etsuiŋ ebo lɛ toi jogbaŋŋ.

Rut jɛ nilee mli ekpɛtɛ Naomi gbagbalii yɛ awerɛhoyeli kɛ gbele beaŋ

9-11. (a) Mɛɛ yiŋ Naomi, Rut, kɛ Orpa kpɛ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbele ni batswa Naomi, Rut, kɛ Orpa ojo lɛ mli?

9 Yɛ Naomi gbɛfaŋ lɛ, eshwe waa akɛ ebaanu nibii ni yaa nɔ yɛ ejakumaŋ lɛ. Ekolɛ gbi ko lɛ, enu kɛjɛ guɔyelɔ ko ni fãa gbɛ lɛ naa akɛ hɔmɔ ni ba Israel lɛ sɛɛ efo. Yehowa egbala ejwɛŋmɔ kɛba ewebii lɛ anɔ. Agbɛnɛ, Betlehem miihi shi yɛ egbɛ́i ni shishi ji “Niyenii Shĩa” lɛ naa ekoŋŋ. Naomi kpɛ mli akɛ ebaaku esɛɛ eya emaŋ.—Rut 1:6.

10 Mɛni Rut kɛ Orpa baafee? (Rut 1:7) Amɛwumɛi agbele lɛ eha kɔɔyɔɔ tete po tsɔɔɔ amɛ kɛ Naomi teŋ. Shi, etamɔ nɔ ni Naomi mlihilɛ lɛ kɛ bɔ ni ehemɔkɛyeli lɛ mli wa yɛ Yehowa mli lɛ ná Rut titri nɔ hewalɛ waa. Yei okulafoi etɛ lɛ ŋɔ shwie nɔ kɛmiiya Yuda.

11 Rut sane lɛ haa wɔnaa akɛ oshara sharaa gbɔmɛi kpakpai ni yeɔ anɔkwa lɛ kɛ mɛi fɔji fɛɛ. (Jaj. 9:2, 11) Ehaa wɔnaa hu akɛ kɛ́ agbo yɛ wɔnɔ lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔbaatao miishɛjemɔ kɛ tsuiwoo kɛjɛ mɛi krokomɛi adɛŋ—titri lɛ mɛi ni baa Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ni Naomi já lɛ lɛ, abo lɛ.—Abɛi 17:17.

Rut Suɔmɔ ni Tsakeee Lɛ

12, 13. Mɛni hewɔ Naomi sumɔɔɔ akɛ Rut kɛ Orpa kɛ lɛ aya, shi moŋ amɛku amɛsɛɛ kɛya amɛshĩai lɛ, ni shishijee lɛ, te oblayei enyɔ lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ?

12 Beni okulafoi etɛ lɛ etswa nantu kɛfo gbɛ saŋŋ lɛ, nɔ kroko hu bawo Naomi jwɛŋmɔ waa. Esusu oblayei enyɔ ni kɛ lɛ nyiɛ lɛ, kɛ suɔmɔ ni amɛjie kpo amɛtsɔɔ lɛ kɛ ebihii enyɔ lɛ hu ahe. Esumɔɔɔ akɛ ebaatsɔ jatsu eha amɛ. Kɛ́ amɛshi amɛjakumaŋ ni amɛkɛ lɛ tee lɛ, mɛni bɛŋ ebaanyɛ efee eha amɛ yɛ Betlehem?

13 No hewɔ lɛ, Naomi fã egbee ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkua nyɛsɛɛ nyɛyaa, nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aya enyɛ we; Yehowa afee nyɛ ejurɔ, taakɛ bɔ ni nyɛfee gbohii lɛ kɛ mi ejurɔ lɛ!” Naomi tsɔɔ akɛ eheɔ eyeɔ akɛ Yehowa baaha oblayei nɛɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ aná wu ekoŋŋ, kɛ shihilɛhe kroko. Amaniɛbɔɔ lɛ kɛfata he akɛ: “Ni eshɔshɔɔ amɛnaa. Kɛkɛ ni amɛhole amɛgbeei anɔ ni amɛfó.” Ewaaa kwraa akɛ abaana nɔ hewɔ ni Rut kɛ Orpa nuɔ he waa amɛhaa yoo mlihilɔ, ni foɔ mɛi krokomɛi anɔ̃ mli nɛɛ. Oblayei enyɔ lɛ fɛɛ tee nɔ amɛkɛɛ: “Dabi, shi wɔkɛo aaatee omaŋbii lɛ aŋɔɔ!”—Rut 1:8-10.

14, 15. (a) Mɛni ŋɔɔ Orpa ku esɛɛ kɛtee? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Naomi tsɔ ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaakɔne Rut yiŋ koni eshi lɛ?

14 Shi, amɛnáaa lɛ mlɛo akɛ amɛbaakɔne Naomi yiŋ. Ekɛ amɛ susu saji ahe jogbaŋŋ, ni eha amɛle akɛ nɔ ko tsɔ bɛ ni ebaanyɛ efee eha amɛ yɛ Israel, ejaakɛ ebɛ wu ni baakwɛ etsiabo, ebɛ bihii hu ni kɛ amɛ baabote gbalashihilɛ mli, asaŋ eheee eyeee akɛ ebaaná wu loo ebaafɔ bii. Eha amɛná amɛle akɛ amɛtsiabo ni enyɛŋ ekwɛ lɛ ji nɔ ni gbaa enaa waa lɛ. Orpa nu Naomi shishi jogbaŋŋ. Eyɛ wekumɛi yɛ Moab, ni eyɛ nyɛ awo kɛ we ni miimɛ lɛ. Etamɔ nɔ ni nilee yɛ mli waa akɛ ebaahi Moab. No hewɔ lɛ, Orpa werɛ ho ehe waa ni ekɛ yaafo shɔ Naomi naa, ekɛlɛ ye shɛɛ, kɛkɛ ni paa, eku esɛɛ etee.—Rut 1:11-14.

15 Ni Rut hu? Lɛ hu Naomi sane lɛ kɔɔ ehe. Kɛlɛ, wɔkaneɔ akɛ: “Shi Rut lɛ, lɛ lɛ ekpɛtɛ ehe.” Ekolɛ, Naomi tsa enyiɛmɔ lɛ nɔ dani eyɔse akɛ Rut nyiɛ esɛɛ. Naomi eyanáaa he miishɛɛ, no hewɔ lɛ ekɛɛ: “Naa, obienyɛ [ni ji okurafa] lɛ eku esɛɛ etee emaŋ kɛ enyɔŋmɔ lɛ ŋɔɔ; kuu osɛɛ ni otiu obienyɛ lɛ!” (Rut 1:15) Nɔ ni Naomi wie nɛɛ haa mɔ ni kaneɔ lɛ naa oti ko ni he hiaa waa diɛŋtsɛ. Jeee akɛ Orpa eku esɛɛ etee ewekumɛi aŋɔɔ kɛkɛ, shi etee ‘enyɔŋmɔi’ lɛ hu aŋɔɔ. Egbaaa enaa akɛ ebaaya nɔ ejá Kemosh kɛ apasa nyɔŋmɔi krokomɛi lɛ. Ani nakai ji bɔ ni Rut hu nu he?

16-18. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Rut tsɔɔ akɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Naomi lɛ tsakeee? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Rut dɛŋ yɛ suɔmɔ ni tsakeee gbɛfaŋ? (Kwɛmɔ yei enyɔ lɛ ahe mfoniri lɛ hu.)

16 Beni Rut kɛ Naomi pɛ nyiɛ gbɛ lɛ nɔ ni amɛtaoɔ sane lɛ naa lɛ, yɛ Rut tsuiŋ lɛ, ele nɔ̃ yiŋ ni ekpɛ lɛ, ni eyiŋ efeee lɛ enyɔɔnyɔ kwraa. Esumɔɔ Naomi sane naakpa, ni esumɔɔ Nyɔŋmɔ ni Naomi jáa lɛ lɛ pam. No hewɔ lɛ, Rut fã enaa ekɛɛ: “Kaahiɛ mi doo akɛ mishio ni miku misɛɛ ni mifɔ̃ɔ osɛɛ nyiɛmɔ! Shi he fɛɛ he ni oyaa lɛ, matee; ni he ni oyaahi lɛ, jɛi mayahi. Omaŋ ji mimaŋ, ni o-Nyɔŋmɔ ji mi hu mi-Nyɔŋmɔ. He ni ooogbo yɛ lɛ, jɛi magbo yɛ, ni jɛi nɔŋŋ aaafũ mi yɛ; Yehowa kɛ mi aye ni ekɛ mi aye ekoŋŋ, kɛ́ jeee gbele kɛkɛ aaagbala mi kɛ oteŋ fĩi!”—Rut 1:16, 17.

“Omaŋ ji mimaŋ, ni o-Nyɔŋmɔ ji mi hu mi-Nyɔŋmɔ”

17 Rut wiemɔi nɛɛ sa kadimɔ waa aahu akɛ beni egbo sɛɛ aaafee afii 3,000 lɛ, mɛi le nakai wiemɔi lɛ lolo. Wiemɔi nɛɛ tsɔɔ su ko ni nɔ bɛ kwraa, suɔmɔ ni tsakeee lɛ. Akɛni suɔmɔ ni Rut yɔɔ kɛha Naomi lɛ mli wa waa, ni etsakeee hewɔ lɛ, Rut baakpɛtɛ Naomi he kɛya he fɛɛ he ni ebaaya. Gbele pɛ baanyɛ agbala amɛmli. Naomi maŋbii lɛ baatsɔ lɛ hu emaŋbii, ejaakɛ Rut ekpɛ mli akɛ ebaashi nɔ fɛɛ nɔ ni ele yɛ Moab—ni Moab nyɔŋmɔi lɛ po fata he lɛ. Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ Orpa lɛ, Rut baanyɛ ajɛ etsuiŋ fɛɛ ekɛɛ akɛ eesumɔ akɛ Naomi Nyɔŋmɔ, ni ji Yehowa lɛ atsɔ lɛ hu e-Nyɔŋmɔ. *

18 No hewɔ lɛ, amɛyi enyɔ lɛ pɛ amɛtsa gbɛfãa lɛ nɔ kɛnyiɛ gbɛ kakadaŋŋ ni yaa Betlehem lɛ nɔ. Akɔntaabuu ko tsɔɔ akɛ, gbɛfãa lɛ hé amɛ aaafee otsi sɔŋŋ. Ekã shi faŋŋ akɛ, amɛwerɛ ni eho amɛhe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛwowoo amɛhe hewalɛ.

19. Mɛɛ gbɛ nɔ osusuɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔjie Rut suɔmɔ ni tsakeee lɛ kpo yɛ wɔweku lɛ mli, wɔkɛ wɔnanemɛi ateŋ, kɛ asafo lɛ mli hu?

19 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo yeɔ awerɛho yɛ je nɛŋ. Yɛ wɔbei nɛɛ, ni Biblia lɛ tsɛɔ lɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli lɛ, gbele tswaa mɛi ojo yɛ gbɛi srɔtoi anɔ, ni nakai nɔŋŋ wɔyeɔ awerɛho hu. (2 Tim. 3:1) No hewɔ lɛ, su ni Rut jie lɛ kpo lɛ he ebahia waa fe bei fɛɛ ni eho. Suɔmɔ ni tsakeee, ni ji suɔmɔ ni haa akpɛtɛɔ nɔ ko he gbagbalii ni aŋmɛɛɛ he kɔkɔɔkɔ lɛ, ji su kpakpa ko ni he baahia daa yɛ jeŋ ni ewo duŋ nɛɛ mli. Su nɛɛ he miihia wɔ yɛ gbalashihilɛ mli, ehe miihia wɔ yɛ weku shihilɛ mli, ehe miihia wɔ yɛ naanyobɔi amli, ni ehe miihia wɔ hu yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. (Nyɛkanea 1 Yohane 4:7, 8, 20.) Beni wɔjieɔ nakai suɔmɔ lɛ kpo lɛ, belɛ wɔmiikase Rut nɔkwɛmɔnɔ ni sa kadimɔ waa lɛ ji no.

Rut kɛ Naomi yɛ Betlehem

20-22. (a) Te Naomi shihilɛ yɛ Moab lɛ ná enɔ hewalɛ eha tɛŋŋ? (b) Mɛɛ susumɔ ni ejaaa Naomi ná yɛ bɔ ni shihilɛ lɛ kɛ lɛ shwishwia shi eha lɛ he? (Kwɛmɔ Yakobo 1:13 lɛ hu.)

20 Jeee kɛɛmɔ ni wɔbaakɛɛ akɛ wɔyɛ suɔmɔ ni tsakeee lɛ ji sane lɛ, shi moŋ ekɛ nitsumɔ ji nɔ ni he hiaa. Rut ná hegbɛ akɛ ejie suɔmɔ ni tsakeee kpo etsɔɔ Naomi, kɛlɛ jeee lɛ kɛkɛ shi Yehowa, ni ji Nyɔŋmɔ ni lɛ Rut lɛ ehala akɛ ebaasɔmɔ lɛ lɛ hu.

21 Fiofio lɛ, yei enyɔ lɛ yashɛ Betlehem, akrowa ko ni kɛ Yerusalem wuoyigbɛ jekɛmɔ aaafee kilomitai 10 lɛ mli. Etamɔ nɔ ni be ko ni eho lɛ, ale Naomi kɛ eweku lɛ waa yɛ maŋ bibioo nɛɛ mli, ejaakɛ he fɛɛ he ni obaatsɔ yɛ maŋ lɛ mli lɛ, Naomi sɛɛkuu lɛ he sɔŋŋ awieɔ. Yei ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kwɛɔ lɛ, ni amɛkɛɔ akɛ, “Naomi pam nɛ?” Ekã shi faŋŋ akɛ, Moab ni eyahi lɛ tsake eshihilɛ kwraa; ehiɛsu kɛ enyiɛmɔ tsɔɔ akɛ eyatsoŋmolo afii saŋŋ kɛ awerɛhoyeli.—Rut 1:19.

22 Naomi gba ewekumɛi kɛ ekutsoŋbii nɛɛ bɔ ni shihilɛ lɛ eshwishwia lɛ shi eha. Enu he po akɛ esa akɛ atsake egbɛ́i Naomi ni shishi ji “Miŋɔɔmɔ” lɛ koni atsɛ lɛ Mara, ni shishi ji “Joomɔ.” Naomi pɛ nɛ! Taakɛ eba yɛ Hiob ni hi shi kɛtsɔ hiɛ lɛ gbɛfaŋ lɛ, Naomi yasusu akɛ Yehowa ji mɔ ni kɛ lɛ eshwishwia shi nakai lɛ.—Rut 1:20, 21; Hiob 2:10; 13:24-26.

23. Mɛni he Rut bɔi susumɔ, ni mɛɛ gbɛjianɔ ato yɛ Mose Mla lɛ mli aha ohiafoi? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

23 Beni yei enyɔ nɛɛ ahe bamɔ shi yɛ Betlehem lɛ, Rut bɔi bɔ ni ebaafee ekwɛ ehe, ni ekwɛ Naomi hu lɛ he susumɔ. Ebaná ele akɛ ato gbɛjianɔ ko yɛ Mla ni Yehowa kɛha ewebii ni yɔɔ Israel lɛ mli ni tsɔɔ akɛ asusuɔ ohiafoi lɛ ahe waa. Aŋmɛɔ ohiafoi lɛ gbɛ koni yɛ nikpamɔ beaŋ lɛ, amɛnyiɛ nikpalɔi lɛ asɛɛ ni amɛye ŋmɔshinii ni shwɛɔ lɛ kɛ nɔ ni kwɛ̃ɔ yɛ ŋmɔ lɛ naabu naabui lɛ amli kpɛkpɛo. *3 Mose 19:9, 10; 5 Mose 24:19-21.

24, 25. Beni Rut yaje Boaz ŋmɔshi lɛ mɛni efee, ni no beaŋ lɛ te kpɛkpɛoyeli nitsumɔ lɛ yɔɔ tɛŋŋ?

24 No mli lɛ, abɔi akoko foo, ni kɛ́ wɔɔkɛɛ yɛ wɔbeaŋ nɛɛ be buu naa lɛ, ekolɛ Abɛibe (April) mli; kɛkɛ ni Rut tee ŋmɔji lɛ amli eyakwɛ akɛ aleee nɔ ebaaná mɔ ko aŋmɛ lɛ gbɛ ni eye kpɛkpɛo taakɛ eyɔɔ yɛ Mla lɛ mli lɛ lo. Eyaje nuu shikpɔŋtsɛ niiatsɛ ko ni atsɛɔ lɛ Boaz, Naomi wu Elimelek ni egbo lɛ wekunyo lɛ ŋmɔshi. Tsɛ, Mla lɛ ŋmɛɔ Rut gbɛ akɛ eyaye kpɛkpɛo moŋ, shi ekɔɔɔ hegbɛ nɛɛ efɔ̃ɔɔ enɔ doo; etee eyakpa oblanyo ni aŋɔto nikpalɔi lɛ anɔ lɛ fai koni eha etsu nii. Eŋmɛ Rut gbɛ ni ebɔi nitsumɔ amrɔ nɔŋŋ.—Rut 1:22–2:3, 7.

25 Bo lɛ feemɔ Rut he mfoniri okwɛ; náa lɛ nyiɛ nikpalɔi lɛ asɛɛ. Beni nikpalɔi lɛ kɛ kaklai ni naa edɔrɔdɔrɔi lɛ folɔɔ akoko lɛ, ekotoɔ shi ni ehalaa nɔ ni shwieɔ shi loo nɔ ni amɛshiɔ lɛ, ni efimɔɔ akoko lɛ keikei ekɛ yashwieɔ he ko, koni sɛɛ mli lɛ eyatswia. Eji nitsumɔ ni yɔɔ shɔ̃ɔ ni tsumɔ bɛ mlɛo, ni beni shwane kɛɛ eshɛɔ lɛ, etɔ bo bliboo. Kɛlɛ Rut tee nɔ etsu, be pɛ ni ejɔɔ ehe ji kɛ́ ebaatsumɔ ehiɛ latsa loo eyaaye shwane nii yɛ “shĩa”—ekolɛ shĩa nɛɛ ji agba ko ni afee koni nitsulɔi lɛ ata shishi kɛjɔɔ amɛhe.

Rut sumɔ akɛ etsu nitsumɔ ni baa shi, ni tsumɔ wa koni ekɛkwɛ ekɛ Naomi tsiabo

26, 27. Mɛɛ mɔ nɛkɛ Boaz ji, ni te ekɛ Rut ye ha tɛŋŋ?

26 Ekolɛ, Rut bɔleee akɛ abaayɔse lɛ, ni ekwɛɛɛ gbɛ hu akɛ ebalɛ nakai, shi ayɔse lɛ kɛ̃. Boaz na lɛ, ni ebi oblanyo ni kwɛɔ nitsulɔi lɛ anɔ lɛ mɔ ni Rut ji. Boaz, nuu ni hemɔkɛyeli sa kadimɔ waa nɛɛ ŋa enitsulɔi lɛ kɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ: “Yehowa afata nyɛhe!”—ekolɛ nitsulɔi nɛɛ ekomɛi ji apaafoi, ni mɛi komɛi hu lɛ gbɔi. Ni amɛhu amɛhere nɔ akɛ: “Yehowa ajɔɔo!” Nuu onukpa ni sumɔɔ Yehowa nɛɛ ná Rut he miishɛɛ tamɔ ebi.—Rut 2:4-7.

27 Boaz tsɛ Rut akɛ “mibi,” ni ekɛɛ lɛ akɛ kɛ́ fee lɛ eba eŋmɔ lɛ mli ni ebaye kpɛkpɛo yɛ jɛmɛ, ni ekpɛtɛ ewe lɛ oblayei lɛ ahe koni oblahii lɛ ateŋ mɔ ko akagba enaa. Ekwɛ koni Rut aná nii aye shwane. (Nyɛkanea Rut 2:8, 9, 14.) Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ejie Rut yi ni ewo lɛ hewalɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ etsɔ efee nakai?

28, 29. (a) Mɛɛ su Rut jie lɛ kpo? (b) Te obaafee tɛŋŋ oba Yehowa abo taakɛ Rut fee lɛ?

28 Beni Rut bi Boaz nɔ hewɔ ni efeɔ lɛ gbɔ ni tamɔ nɛkɛ ejurɔ lɛ, eto he akɛ enu nibii fɛɛ ni Rut fee eha eshaayoo Naomi lɛ he. Ekolɛ Naomi jie Rut ni esumɔɔ esane waa lɛ yi etsɔɔ Betlehem yei lɛ, ni Boaz enu he. Ele hu akɛ Rut ebatsɔ Yehowa jálɔ, ejaakɛ Boaz kɛɛ akɛ: ‘Yehowa ato bo nii ni otsu lɛ najiaŋ, ni Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ fiji ashishi abo ni obaba nɛɛ, ato bo najiaŋ shishiishi!’—Rut 2:12.

29 Kwɛ bɔ ni nakai wiemɔi lɛ baawo Rut hewalɛ aha! Taakɛ loofɔlɔ bi yahɔɔ enyɛ fiji ashishi kɛha hebuu lɛ, nakai nɔŋŋ Rut hu ekpɛ mli lɛɛlɛŋ akɛ ebaaba abo yɛ Yehowa fiji ashishi. Eda Boaz shi akɛ ekɛ lɛ ewie yɛ mlihilɛ naa. Ni etee nɔ etsu nii yɛ jɛi kɛyashi gbɛkɛnaashi.—Rut 2:13, 17.

30, 31. Kɛ́ wɔkwɛ bɔ ni Rut tsu nii eha, ejie hiɛsɔɔ kpo, kɛ bɔ ni ejie suɔmɔ ni tsakeee kpo lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ ehe?

30 Hemɔkɛyeli ni Rut jie lɛ kpo lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ni sa jogbaŋŋ kɛha wɔ fɛɛ ni shika he naagbai miitswia wɔ shi ŋmɛnɛ lɛ. Eyamuuu sane naa akɛ akɛni okulafo ji lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ enɔ fɛɛ nɔ lɛ mɛi krokomɛi afee aha lɛ, ehiɛ sɔ nɔ fɛɛ nɔ ni afee aha lɛ lɛ. Efeee lɛ hiɛgbele akɛ ebaatsu nitsumɔ ni baa shi, ní etsumɔ wa lɛ be kplaŋŋ kɛkwɛ mɔ ko ni esumɔɔ esane lɛ. Beni awo lɛ ŋaa yɛ bɔ ni sa akɛ etsu nii eha, kɛ mɛi kpakpai ni esa akɛ ekɛbɔ lɛ ahe lɛ, ekpɛlɛ nɔ, ni ekɛtsu nii. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ehiɛ kpaaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ ebobalɔ diɛŋtsɛ ni buɔ ehe ji e-Tsɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ.

31 Taakɛ Rut fee lɛ, kɛ́ wɔjie suɔmɔ ni tsakeee kpo, wɔba wɔhe shi, wɔtsu nii dɛŋdɛŋ, ni wɔhiɛ sɔ akɛ wɔbale Yehowa lɛ, wɔ hu wɔbaana akɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ baafee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa eha mɛi krokomɛi. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ eye ebua Rut kɛ Naomi? Wɔbaasusu enɛ he yɛ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

^ kk. 17 Esa kadimɔ waa akɛ Rut kɛ gbɛ́i ni ji “Nyɔŋmɔ” lɛ tsuuu nii taakɛ gbɔi babaoo baafee lɛ; ekɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i diɛŋtsɛ ni ji Yehowa lɛ tsu nii. Wolo ko (The Interpreter’s Bible) wie akɛ: “No hewɔ lɛ, mɔ ni ŋma Rut wolo lɛ miima nɔ mi akɛ gbɔ nɛɛ [Rut] ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ jálɔ.”

^ kk. 23 Eji mla ko ni sa kadimɔ waa, ekã shi faŋŋ akɛ Rut leee mla ko yɛ Moab ni tamɔ enɛ. No beaŋ lɛ, Moab kɛ ehewɔ maji lɛ kwɛɛɛ okulafoi atsiabo kpakpa ko. Kadimɔ nɔ ni wolo ko kɛɛ: “Kɛ́ yoo ko wu gbo lɛ, efɔɔ kaa akɛ yoo lɛ kɛ ehe fɔ̃ɔ ebihii lɛ anɔ koni amɛkwɛ etsiabo; kɛ́ ebɛ eko lɛ, no lɛ ja ehɔ̃ɔ ehe akɛ nyɔŋ, etsɔ ehe ajwamaŋ loo ajeŋyoo, loo ja egbo.”