Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA MUANDA MUTEKETE

‘Uvua ukola kumpala kua Yehowa’

‘Uvua ukola kumpala kua Yehowa’

1, 2. Mbualu kayi buvua bena Isalele bajinga pavua Samuele uyikila nabu? Bivua bikengela abambuluishe bua bakudimune mutshima wabu bua tshinyi?

SAMUELE udi utangila bantu ba mu tshisamba tshiabu badi badisangishe mu tshimenga tshia Gilegala, yeye ke udi mubabikile. Mmuenzele Nzambi mudimu bimpe bu muprofete ne bu mulumbuluishi munkatshi mua bidimu bia bungi. Bilondeshile kalandriye ka lelu, bivua mu ngondo muitanu anyi muisambombo; mu tshikondo tshia mushipu. Madimi avua matoke tòò, ntete ya blé ikavua mikumbane bua kunowa. Bantu mbapuwe. Tshidi Samuele mua kuenza bua kulenga mioyo yabu ntshinyi?

2 Bantu kabavua bamanye ne: bualu buvuabu benze mbunene to. Bavua anu bakeba bua babapeshe mukalenge uvuabu bamona ne mêsu. Kabavua bumvue ne: bavua babenge kunemeka Yehowa Nzambi ne muprofete wende to. Nanku, bavua babenga bua Yehowa kikadi Mfumuabu. Tshivua Samuele mua kuenza bua bakudimune mutshima ntshinyi?

Nsombelu wa Samuele patshivuaye muana udi utuambuluisha bikole bua kukolesha ditabuja nansha tuetu munkatshi mua bantu babi

3, 4. a) Tshivua tshisake Samuele bua kuakula bua busonga buende ntshinyi? b) Tshilejilu tshia Samuele tshidi mua kutuambuluisha bua tshinyi?

3 Samuele wakabambila ne: ‘Meme ndi muntu mununu, nsuki yanyi idi mitoke tòò.’ Nsuki yende mitoke idi ipesha mêyi ende mushinga wa bungi. Kuambaye kabidi ne: ‘Ngakuenda kumpala kuenu ku buana buanyi too ne ku dituku edi.’ (1 Sam. 11:14, 15; 12:2) Nansha mukavua Samuele mukulakaje, kavua mupue busonga buende muoyo to. Utshivua muvuluke matuku onso a ku buana buende. Mapangadika avuaye muangate patshivuaye nsonga akamupesha ditabuja dikole, kulamataye Yehowa, Nzambi wende.

4 Bu muvua Samuele munkatshi mua bantu bavua kabayi ne ditabuja ne kabayi balamate Nzambi, uvua ne bua kulama ditabuja diende misangu yonso. Bu mutudi mu buloba bubi mudi bantu kabayi ne ditabuja, mbikole bua kulama ditabuja dietu lelu. (Bala Luka 18:8.) Tumonayi tshidi tshilejilu tshia Samuele tshitulongesha kutuadijila ku buana buende.

‘Wakenzela Yehowa mudimu patshivuaye muana’

5, 6. Samuele uvua mushilangane ne bana bakuabu ku tshinyi? Bua tshinyi baledi bende bavua bajadike ne: nebamulame bimpe?

5 Samuele uvua mushilangane ne bana bakuabu. Matuku makese pakalekelaye dibele, pamuapa pakavuaye ne bidimu bisatu anyi kupita apu, wakatuadija kuenza mudimu mu tabernakle anyi ntenta wa kusambakena wa Yehowa ku Shilo, mutantshi wa kilometre mipite pa 30 kumbukila kuabu ku Lama. Baledi bende (Elekana ne Hana) bakamufila kudi Yehowa bua mudimu wa pa buawu, bua ikale Munazi matuku ende onso a muoyo. * Bidiku bisua kumvuija ne: baledi ba Samuele bavua bamulekelele, kabayi bamunange anyi?

6 Tòo! Bavua bamanye ne: kuvua bantu bavua mua kulama muanabu bimpe ku Shilo. Kakuyi mpata, Muakuidi Munene Eli uvua utangila tshilumbu atshi, bualu Samuele uvua wenza mudimu ku luseke luende. Kuvua kabidi bantu bakaji bavua benza imue midimu ku tabernakle. Bidi bimueneka ne: bavua bayenza mu mushindu mulongolola bimpe.—Ekes. 38:8; Bal. 11:34-40.

7, 8. a) Ku tshidimu tshionso, baledi ba Samuele bavua bamukankamija mushindu kayi? b) Baledi ba Samuele badi balongesha baledi tshinyi lelu?

7 Elekana ne Hana kabavua kabidi bapue muanabute wabu muoyo to. Diledibua diende divua diandamuna dia disambila diabu. Hana uvua mulombe Nzambi muana wa balume, mumulaye bua kumupeshaye bua amuenzele mudimu matuku ende onso a muoyo. Pavua Hana uya ku ntenta wa kusambakena tshidimu tshionso, uvua utuadila Samuele muzabi uvua kawuyi ne maboko, uvuaye mumutelele bua kuenzaye nawu mudimu. Bulelela, Samuele uvua usanka bikole pavua mamuende ulua. Kakuyi mpata, uvua usanka bikole pavua baledi bende bamukankamija, bamubela, bamuvuluija diakalenga divuaye nadi dia kuenzela Yehowa mudimu mu muaba wa pa buawu au.

8 Elekana ne Hana badi balongesha baledi malu a bungi lelu. Baledi ba bungi batu batamba kukebela bana babu bintu bia ku mubidi, kadi balengulula dijinga dia bana babu dia kudia malanda ne Nzambi. Kadi bua baledi ba Samuele, malanda abu ne Nzambi ke avua ne muaba wa kumpala mu dîku diabu, kuambuluishabi Samuele bua kuluaye mutendeledi mulelela wa Nzambi.—Bala Nsumuinu 22:6.

9, 10. a) Tabernakle uvua mushindu kayi? Samuele uvua udiumvua mushindu kayi? (Bala kabidi mêyi adi kuinshi kua dibeji.) b) Samuele uvua mua kuikala ne mudimu kayi? Mmunyi mudi bansonga mua kumuidikija lelu?

9 Fuanyikijabi mu lungenyi nsongalume wenda ukola ne wendakana munkatshi mua mikuna ivua minyunguluke Shilo. Padiye utangila muinshi mua tshimenga ne mu tshibandabanda tshivua kuinshi kuatshi ku luseke lukuabu, udi mua kuikala ne disanka dia bungi padiye umona tabernakle wa Yehowa. Ntenta eu uvua bushuwa muaba wa tshijila. * Mbenze ntenta eu kukavua bidimu bitue ku 400, Mose ke uvua mulombole midimu. Uvua muaba umuepele uvua ntendelelu mulelela wa Yehowa wenzekela pa buloba bujima.

10 Samuele wakalua kunanga ntenta wa kusambakena bikole. Bible udi wamba ne: ‘Samuele wakenzela Yehowa mudimu; pakatshidiye muana, wakadi uluata efoda wa lin.’ (1 Sam. 2:18) Efoda uvua muzabi uvua kauyi ne maboko. Muzabi eu uvua uleja ne: Samuele uvua wambuluisha bakuidi ku tabernakle. Nansha muvua Samuele kayi wa mu dîku dia bakuidi, uvua ne mudimu wa kukangula biibi bia lupangu lua tabernakle mu dinda dionso ne wa kuambuluisha Eli. Uvua usanka bikole ne mudimu eu, kadi umue musangu wakatuadija kunyingalala mu muoyo wende. Kuvua bualu bubi menemene buvua buenzeka ku nzubu wa Yehowa.

Kayi wenza malu mabi munkatshi mua bantu babi

11, 12. a) Hofeni ne Pinehasa bavua bapangile mua kuenza tshinyi? b) Hofeni ne Pinehasa bavua benza malu kayi? (Bala kabidi mêyi adi kuinshi kua dibeji.)

11 Mu bunsonga buende, Samuele wakadimuena ne ende abidi malu mabi avua enzeka. Eli uvua ne bana ba balume babidi, Hofeni ne Pinehasa. Mukanda wa Samuele udi wamba ne: ‘Bana balume ba Eli bavua bantu ba tshianana; kabavua banemeka [Yehowa].’ (1 Sam. 2:12, MMM) Malu abidi adi mu mvese eu adi apetangana. Hofeni ne Pinehasa bavua “bantu ba tshianana” anyi “bantu ba patupu” bualu kabavua banemeka Yehowa to. Kabavua bela meji bua mikenji yende miakane to. Ke tshivua tshibafikishe ku dienza malu makuabu mabi.

12 Mikenji ya Nzambi ivua ileja patoke midimu ivua nayi bakuidi ne muvuabu mua kufila milambu ku tabernakle. Mikenji ayi ivua ne mushinga. Milambu ayi ivua ileja malu onso avua Nzambi muenze bua kubuikidila bantu mibi bua bikale kabayi kalema ku mêsu kuende, bakumbanyine masanka ne bua ikale ubalombola. Kadi Hofeni ne Pinehasa bakafikisha bakuidi nabu ku dibenga kunemeka bikole milambu. *

13, 14. a) Malu mabi avua enzeka ku ntenta wa kusambakana avua anyingalaja bantu bakane mushindu kayi? b) Eli uvua mupangile kuenza malu bu tatu ne bu muakuidi munene mushindu kayi?

13 Fuanyikijabi mudi Samuele mushale mutangile ukema bua mudibu balekele malu mabi a nunku enzeka. Mbantu bungi kayi bavuaye umona, bu mudi bapele, bena bupuekele ne bakengi bavua baya ku ntenta wa tshijila wa Nzambi bua kukoleshibua, kadi bavua bumbukaku amu ne dibungama, kanyinganyinga anyi bapuekeshibue milongo? Wakumvua munyi pakamanyaye ne: Hofeni ne Pinehasa bavua bangata bamue bakaji bavua benza mudimu ku tabernakle, babenga kutumikila mikenji ya Yehowa? (1 Sam. 2:22) Pamuapa, uvua mutekemene ne: Eli uvua mua kulongolola malu.

Malu mabi a bana ba Eli avua ne bua kuikala matonde Samuele bikole

14 Eli ke uvua mua kuakaja malu. Bu muvuaye muakuidi munene, uvua ne dîyi mu malu onso avua enzeka ku ntenta wa kusambakena. Bu muvuaye muledi, uvua ne bua kunyoka bana bende. Bavua badienzela bibi, benzela bantu bakuabu bungi kabuyi kubala bibi. Kadi, Eli wakapangila kuenza malu bu muakuidi munene ne bu muledi. Wakabela bana bende anu pa mutu pa mutu. (Bala 1 Samuele 2:23-25.) Pabi bivua bikengela kubanyoka bikole. Bavua bakumbanyine mene lufu.

15. Yehowa wakatumina Eli mukenji mukole kayi? Ntshinyi tshiakenza bena mu dîku diende?

15 Malu akanyanguka bikole, ke Yehowa kutuminaye Eli muprofete udi Bible ubikila amu ne: “Muntu wa Nzambi” ne mukenji mukole wa dilumbuluisha. Yehowa wakambila Eli ne: ‘Udi unemeka bana bebe ba balume kumpita meme.’ Ke Nzambi kuamba ne: Hofeni ne Pinehasa bavua ne bua kufua bonso dituku dimue, dîku dia Eli divua ne bua kukenga bikole, kujimija too ne muaba muimpe uvuadi nawu mu mudimu wa buakuidi. Didimuija dikole edi divuaku dishintulule malu mu dîku dia Eli anyi? Bible udi wamba ne: Eli ne bana bende kabavua bashintuluke to.—1 Sam. 2:27–3:1, MMM.

16. a) Bible udi wamba malu kayi bua dikola dia Samuele? b) Malu aa adiku akusankisha anyi? Umvuija.

16 Malu mabi onso aa avua mua kusaka Samuele ku tshinyi? Patu Bible wakula imue misangu bua malu mabi aa, utu utumanyisha kabidi malu mimpe adi atangila dikola dia Samuele. Vuluka ne: 1 Samuele 2:18 udi wamba ne: Samuele ‘wakenzela Yehowa mudimu pakatshidiye muana’ ne muoyo umue. Nansha patshivuaye muana, Samuele uvua mudifile bikole mu mudimu wa Nzambi. Mu mvese wa 21, Bible udi utuambila bualu bukuabu budi butamba kutusankisha ebu: ‘Muana eu Samuele uvua ukola kumpala kua Yehowa.’ Pavuaye wenda ukola, malanda ende ne Tatu wende wa mu diulu avua enda akola pawu. Nunku, malanda makole ne Yehowa a mushindu eu ke adi ambuluisha muntu bua kubenga malu mabi a mishindu yonso.

17, 18. a) Padi bansonga bena Kristo munkatshi mua bantu babi, mmunyi mudibu mua kuidikija Samuele? b) Tshidi tshileja ne: Samuele uvua musungule njila muimpe ntshinyi?

17 Bivua bipepele bua Samuele kuelaye meji ne: bu mudi muakuidi munene ne bana bende benza malu mabi, uvua mua kuenza pende tshionso tshivuaye musue. Kadi malu mabi a bantu bakuabu, nansha a badi ne bukokeshi kampanda mu bulongolodi bua Yehowa, ki mbualu budi ne bua kutusaka bua kuenza malu mabi to. Lelu, bansonga ba bungi badi bidikija Samuele, batungunuka ne ‘kukola kumpala kua Yehowa,’ nansha mudibu bamona bantu bakuabu kabayi bafila tshilejilu tshimpe.

18 Samuele wakapeta malu mimpe kayi? Bible udi wamba ne: ‘Muana eu Samuele uvua ukola ne bulengele ku mêsu kua [Yehowa] ne kua bantu bonso.’ (1 Sam. 2:26, MMM) Anu bantu bavua ne meji mimpe ke bavua banange Samuele. Yehowa pende uvua munange muana wa balume eu bikole bua muvuaye mumulamate. Kakuyi mpata, Samuele uvua mumanye ne: Nzambi neumbushe malu mabi onso avua enzeka mu Shilo, kadi pamuapa uvua udiebeja ne: ndîba kayi? Kadi dituku kampanda butuku, wakapeta diandamuna.

‘Ambaku, bualu bua muntu webe udi mumvue’

19, 20. a) Umvuija tshivua tshifikile Samuele butuku kampanda ku ntenta wa kusambakena. b) Samuele uvua wenzela Eli malu mushindu kayi? Mmunyi muakamanye kuvua mukenji ufumina?

19 Bikavua patshiatshia kadi panshi patshivua pafiike; dinkenke dia muendu munene wa mu ntenta ditshivua ditokeshe. Kakuvua mitoyi. Samuele kumvuaye dîyi dimubikila. Kuelaye meji ne: ndîyi dia Eli. Eli ukavua mukulakaje, katshivua umona bimpe to. Samuele kujuka, ‘kuya lubilu’ kudiye. Fuanyikijabi mu lungenyi nsongalume eu unyema lubilu ku makasa kutupu bua kumanya tshidi Eli umukebela. Bidi bielesha meji bua kumona muvua Samuele unemeka Eli, umuenzela malu ne bulenga. Nansha muvua Eli ne malu mabi, utshivua anu muakuidi munene.—1 Sam. 3:2-5.

20 Samuele kubishaye Eli, wamba ne: ‘Mmeme eu, bualu bua wewe wakumbikila.’ Kadi Eli kuambaye ne: kavua mumubikile to, kumuambilaye bua apingane bua kulala. Kadi, bualu bua muomumue buakenzeka kabidi misangu ibidi. Ndekelu wa bionso, Eli kumvua tshivua tshienzeka. Yehowa kavua kabidi utamba kumanyisha bantu malu ende mu bikena-kumona anyi kudi baprofete to. Nanku mbipepele bua kumanya tshivuaye wenzela nanku. Kadi, Eli wakumvua ne: Yehowa wakatuadija kabidi kuakula ne bantu, eu musangu ne muana eu. Eli wakambila Samuele bua kuyaye kulala kabidi, kumuambilaye tshia kuenza. Samuele kuyaye. Katupa aka, Samuele kumvua dîyi dimubikila kabidi ne: “Samuele, Samuele!” Yeye kuandamuna ne: “Ambaku, bualu bua muntu webe udi mumvue.”—1 Sam. 3:1, 5-10.

21. Lelu, tudi mua kuteleja Yehowa mushindu kayi? Mbimpe kuenza nanku bua tshinyi?

21 Ndekelu wa bionso, Yehowa wakapeta muena mudimu wende uvua umuteleja ku Shilo. Mu nsombelu wende mujima Samuele uvua anu uteleja Yehowa. Ke tshiutu pebe wenza anyi? Katuena ne bua kutekemena bua kumvua dîyi mu tshishima diakula netu butuku to. Lelu, dîba dionso, tutu tumvua dîyi dia Nzambi mu mushindu kampanda. Didi mu Bible mujima. Tuetu tutamba kuteleja Nzambi ne tumutumikila, ditabuja dietu nedikole. Ke muvuabi nansha bua Samuele.

Nansha muvua Samuele ne buôwa, wakambila Eli mukenji wa dilumbuluisha wa Yehowa

22, 23. a) Mukenji uvua Samuele muanji kutshina bua kumanyisha wakakumbana mushindu kayi? b) Samuele wakenda lumu mushindu kayi?

22 Samuele kavua mua kupua butuku abu muoyo to, bualu wakatuadija kudia malanda a pa buawu ne Yehowa katshia anu dîba adi, kuluaye muprofete ne muleji mpala wa Nzambi. Kumpala, Samuele uvua ne buôwa bua kuambila Eli mukenji wa Yehowa bualu uvua mukenji wa ndekelu uvua utangila dilumbuluisha dia dîku dia Eli, ukavua pa kukumbana. Kadi Samuele wakapeta dikima; ke Eli kudipuekesha, kuitabaye dilumbuluisha dia Nzambi. Abidi mmale asatu mmîpi, malu onso avua Yehowa muambe kukumbanawu: Bena Isalele kuyabu kuluangana mvita ne bena Peleshete, kushipabu Hofeni ne Pinehasa dituku adi; Eli wakafua yeye pakumvuaye ne: mbanyenge Mushete wa tshipungidi.—1 Sam. 3:10-18; 4:1-18.

23 Kadi, Samuele uvua muprofete uvua mulamate Yehowa, lumu luimpe luvuaye nalu luvua anu luenda lumanyika bikole. Bible udi wamba ne: ‘Yehowa wakadi nende,’ kakalekela dîyi nansha dimue diakamuambilaye bua dipange kukumbana.—Bala 1 Samuele 3:19.

“Samuele wakabikila Yehowa”

24. Bena Isalele bakalua kuangata dipangadika kayi? Bua tshinyi divua bubi bunene?

24 Bena Isalele bavua bidikije Samuele, badie malanda ne Nzambi ne bamulamate anyi? Tòo. Pakapita matuku, kabavua basue bua muprofete wetu wa tshianana eu ikale ubalumbuluisha to. Bavua basue kuikala bu bisamba bikuabu bivua ne mukalenge uvuabu bamona ne mêsu. Yehowa wakambila Samuele bua kuitaba dilomba diabu. Kadi uvua ne bua kuleja bena Isalele bunene bua bubi buabu. Yehowa ke uvuabu babenga, ki mmuntu patupu to. Ke Samuele kubabikidisha ku Gilegala.

Samuele wakasambila ne ditabuja, Yehowa kumuandamuna ne mvula wa makubakuba

25, 26. Ku Gilegala, mmunyi muvua Samuele muambuluishe bena Isalele bua kumonabu ne: bavua benze bubi bunene?

25 Tuenzayi bu tudi ne Samuele padiye wakula ne bena Isalele ku Gilegala. Ukavua mukulakaje, udi ubavuluija muvuaye mulamate Nzambi ne muoyo mutoke. Pashishe, Bible udi wamba ne: “Samuele wakabikila Yehowa.” Wakalomba Yehowa mvula wa makubakuba.—1 Sam. 12:17, 18.

26 Mvula wa makubakuba? Mu mushipu? Kaah, katshia bualu bua nunku kabuvua buanji kuenzeka! Bikalaku kuvua bantu bavua belesha mpata anyi baseka, bivua bua katupa kîpi. Diakamue mvula kufinda kuulu. Tshipepele kututatshi mu madimi a blé. Dikubakuba kudila, matshi amba kupandika. Mvula kutuadija kuloka. Bantu bakenza tshinyi? “Bantu bonso bakatamba kutshina Yehowa ne Samuele.” Ndekelu wa bionso, bakamona ne: bavua benze bubi bunene.—1 Sam. 12:18, 19.

27. Yehowa udi umvua munyi bua aba badi bidikija ditabuja dia Samuele?

27 Yehowa ke uvua mulenge mioyo ya bantomboji aba, ki n’Samuele to. Samuele uvua ne ditabuja kudi Nzambi, kubangila ku buana buende too ne bukulakaje. Yehowa wakamubenesha. Lelu eu, Yehowa ki mmushintuluke to. Utshidi anu wambuluisha aba badi bidikija ditabuja dia Samuele.

^ tshik. 5 Banazi bavua baditshipa bua kubenga kunua maluvu makole ne kukosa nsuki yabu. Ba bungi bavua baditshipa bua kuikala banazi bua matuku makese, kadi bakese bu mudi: Shimishona, Samuele ne Yone Mubatiji bavua banazi bua matuku abu onso a muoyo.

^ tshik. 9 Ntenta wa kusambakena anyi tabernakle uvua mukokakoka, ntenta munene muasa ne mitshi. Kadi uvua muenza ne bintu bimpe bia dikema bu mudi: biseba bia nyama wa nkonga, bilamba bitela bimpe ne mitshi ya mushinga mukole milaba arjan ne or. Ntenta eu uvua mu lubanza luvua mukokakoka, muaba uvua tshioshelu tshinene tshia kulambuila milambu. Bidi bimueneka ne: pakapita matuku, bakenza bibambalu bikuabu ku mpenga kua tabernakle bua mudimu wa bakuidi. Imue misangu, Samuele uvua ulala mu umue wa ku miaba eyi.

^ tshik. 12 Mukanda wa Samuele udi wakula bua bilejilu bibidi bia dipanga kanemu. Tshia kumpala, Mikenji ya Mose ivua ileja bitupa bia munyinyi wa kulambula bivuabu ne bua kudia kudi bakuidi. (Dut. 18:3) Kadi ba Hofeni bavua benza malu wabu mushindu. Bavua balomba bavua babambuluisha bua kubueja nsomo mu luesu lua munyinyi luvua pa mudilu ne kuangata munyinyi wonso muimpe uvua ujukaku. Tshibidi, pavua bantu balua ne milambu ya kuosha, bavua batuma muntu umue ubambuluisha bua kukanyina bavua balua kufila milambu, balomba munyinyi mubishi kumpala mene kua kulambulabu Yehowa manyi.—Lew. 3:3-5; 1 Sam. 2:13-17.