Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA WA MAKUMI ABIDI NE UMUE

Wakenza malu ne meji, ne dikima ne wakadipangisha amue masanka

Wakenza malu ne meji, ne dikima ne wakadipangisha amue masanka

1-3. Mmalu kayi avua menzeke Petelo muikalaku? Mmalu kayi avuaye mutuilangane nawu butuku?

PETELO uvua wenda utata bua kuita buatu, padiye utangila ku Est udi umona tshibuitshibuitshi bu mutshidiku midima. Butuku bukavua buenda butshia anyi? Mongo ne makaya bikavua bimusama bualu uvua muite buatu mêba a bungi. Tshipepele tshivua tshipepula nsuki yende tshivua tshijule mavuala makole pa Mbuu wa Galela. Mavuala avua atatu ku buatu buvuabu baloba nabu eku ne eku, amusampushila ne mâyi matalale pa mbidi. Udi utungunuka ne kuita buatu.

2 Petelo ne bavuaye uloba nabu bakuabu bavua bashiye Yezu mu muaba kampanda kumpenga kua mâyi. Dituku adi bakamona Yezu udisha bisumbu bia bantu binunu ne binunu anu ne mishipa ndambu ne ndambu wa mampa. Bua bualu abu, bantu bakajinga bua kuteka Yezu mukalenge kadi kavua musue kudibueja ku malu a tshididi to. Kavua kabidi musue bua bayidi bende babuele mu malu a tshididi to. Bua kunyemabu musumba wa bantu abu, wakambila bayidi bende bua kubuela mu buatu ne kudianjilabu diamuamua dia mâyi pavuaye yeye ubanda nkayende ku mukuna bua kusambila.—Mâko 6:35-45; bala Yone 6:14-17.

3 Pavua bayidi bende batuadije luendu pa mâyi, ngondo uvua mutokeshe kuulu tshikondo atshi bualu uvua mujima, kadi ukavua wenda ubuela ndambu ndambu ku luseke lua Ouest. Pabi bafuma ku dienza anu kilometre mikese tshianana. Ditshioka, tshipepele ne mavuala bivua bibapangishe mua kuyukila bimpe. Pamuapa Petelo uvua mupuwe wela meji.

Mu bidimu bibidi, Petelo uvua mulongele malu a bungi kudi Yezu, kadi utshivua amu ne bia bungi bia kulonga

4. Ntatu kayi ivua mivuije Petelo tshilejilu tshimpe tshitudi mua kuidikija?

4 Petelo uvua mushale uvuluka malu a bungi! Mu bidimu bibidi bijima bivuaye mupitshishe ku luseke lua Yezu wa mu Nazaleta, uvua mumone malu a bungi be. Uvua mulongele malu a bungi kudiye, kadi utshivua amu ne bia bungi bia kulonga. Ditaba diende bua kulonga ne muoyo mujima didi dimuvuija tshilejilu kutudi; yeye mene kulonga mua kutantamena bipumbishi bu mudi dielakana ne buôwa. Tukonkononayi mutudi mua kumuidikija.

“Tudi bamone Masiya”!

5, 6. Nsombelu wa mushindu kayi uvua nende Petelo?

5 Petelo kavua mua kupua muoyo dituku divuabu bamonangane ne Yezu to. Muanabu Andele wakamutuadila mukeji muimpe wamba ne: “Tudi bamone Masiya.” Mêyi aa akashintulula nsombelu wa Petelo. Nsombelu wende kavua mua kuikala kabidi bu muvuaye kumpala nansha.—Yone 1:41.

6 Petelo uvua musombele mu Kapênuma, tshimenga tshivua kumpenga kua dijiba dia mâyi matalale divuabu babikila ne: Mbuu wa Galela. Petelo ne muanabu Andele bavua benza mudimu wa diloba pamue ne Yakobo ne Yone bana ba Zebedayi. Petelo uvua musombe kuende ne mamuende muenu ne muanabu Andele. Bua kudisha dîku dia mushindu eu ne mudimu wa diloba bivua bikengela mudimu wa bungi, makanda ne dimanya. Tuanji kuela meji muvua bantu benza mudimu au butuku bujima, bela tupamba pankatshi pa matu abidi ne batupatula ne lutatu bua kukuata mishipa. Pavua butuku butshia bavua batapulula mishipa, bayipana pashishe balongolola tupamba tuabu ne batusukula.

7. Ntshinyi tshivua Petelo mumvue bua Yezu? Bua tshinyi lumu alu luvua lusankisha bikole?

7 Bible udi utuleja ne: Andele uvua muyidi wa Yone Mubatiji. Petelo uvua mua kuikala muteleje ne ntema mukenji wa Yone uvua muanabu mumuambile. Dikuabu dituku Andele wakamona Yone ufunkuna Yezu wa mu Nazaleta wamba ne: “Tangilayi Muana wa mukoko wa Nzambi!” Andele wakalua diakamue muyidi wa Yezu ne kuambilaye Petelo bualu bua disanka ebu: Masiya wafiki! (Yone 1:35-40) Yehowa Nzambi uvua mulaye bantu muntu wa pa buende uvua mua kubapetesha ditekemena dilelela kukavua bidimu bitue ku 4000 katshia bamutombokela mu Edene. (Gen. 3:15) Andele uvua mupetangane ne Masiya eu, udi Musungidi mene. Petelo wakaya lukasa bua kumonangana ne Yezu.

8. Dîna divua Yezu mupeshe Petelo divua diumvuija tshinyi? Bua tshinyi bamue bantu batshidi bela mpata bua tshivuabu bamupeshile dîna edi?

8 Konso eku bavua babikila Petelo ne: Simona anyi Simeona. Kadi Yezu wakamutangila e kuamba ne: “Wewe udi Simona muana wa Yone, nebakubikile ne: Kefa (padibu bakudimuna muaku eu udi umvuija ne: Petelo).” (Yone 1:42) “Kefa” ndîna divua dimanyike bikole, didi diumvuija “dibue,” anyi “tshibuebue.” Bushuwa, mêyi a Yezu aa avua mêyi a buprofete. Yezu uvua mudianjile kumona ne: Petelo nealue dibue, mumue ne: muntu mushindame wa kueyemena wikala mua kuambuluisha bayidi bakuabu ba Kristo mu mushindu muimpe. Ke muvua Petelo mua kuikala udimona anyi? Pamuapa kavua mua kuikala wela meji nanku to. Nansha bamue babadi ba Evanjeliyo ba lelu kabena bela meji ne: Petelo uvua muntu mushindame bu dibue to. Bamue bavua bamba ne: patudi tumona tshidi Bible wamba bua Petelo, bidi bimueneka ne: kavua muntu mushindame, kavua ne kuvuaye wimanyina, uvua dikasa mu mâyi dikasa ku mpata.

9. Ntshinyi tshidi Yehowa ne Muanende bakeba kutudi? Bua tshinyi udi wela meji ne: mbimpe tuetu kubeyemena?

9 Petelo uvua ne biende bilema, ne Yezu uvua mumanye bualu abu. Kadi Yezu uvua ukeba misangu yonso malu mimpe adi kudi bakuabu, anu bu Tatuende Yehowa wenza pende. Yezu uvua mumanye ne: Petelo uvua ne ngikadilu mimpe ya bungi, uvua musue bua kumuambuluisha bua ayileje patoke mu mushindu muimpe. Yehowa ne Muanende badi anu bakeba malu mimpe atudi tuenza lelu. Bidi mua kutukolela imue misangu bua kuitaba ne: tudi petu ne malu mimpe adibu mua kupeta kutudi. Kadi tudi ne bua kubeyemena ne kuleja mutudi badiakaje bua batulongeshe ne benze netu mudimu anu muvuabu benze ne Petelo.—Bala 1 Yone 3:19, 20.

“Lekela kutshina”

10. Ntshinyi tshivua Petelo mua kuikala mumone? Wakapingana kuepi?

10 Petelo uvua mua kuikala muye kufila Yezu mu mudimu wa buambi mu tshikondo atshi. Kakuyi mpata uvua mua kuikala mumone tshishima tshia kumpala tshia Yezu tshia kukudimuna mâyi alua mvinyo mu difesto dia dibaka dia mu Kana. Bualu bua mushinga budi ne: Petelo uvua kabidi mumvue kudi Yezu mukenji muimpe udi ufila ditekemena, wa dilua dia Bukalenge bua Nzambi. Nansha nanku wakapingana ku mudimu wende wa diloba. Ngondo ya bungi pashishe, Petelo wakamonangana kabidi ne Yezu, ne Yezu kumubikila bua kuikalaye muyidi wende mu matuku ende onso a muoyo.

11, 12. a) Mmudimu wa mushindu kayi uvua Petelo muenze butuku bujima? b) Nkonko kayi ivua Petelo mua kuikala mudiele pavuaye uteleja Yezu?

11 Petelo uvua ufuma ku dienza mudimu mukole butuku, kadi kayi mupeta kantu. Misangu ya bungi yeye ne bena diende bavua bela tupamba mu mâyi batupatula anu munda mutupu. Bushuwa, Petelo wakenza mudimu ne dimanya diende dionso bua kukuata mishipa, kuelaye tupamba miaba mishilangane mu mâyi bua kumanya miaba ivuayi idila. Kakuyi mpata, anu bu balobi bakuabu buonso, Petelo uvua musue kumona bisumbu bia mishipa mu mâyi mafike bua kuyisaka bua ifike ku dibuela mu tupamba tuende. Bulelela, bivua bitonda Petelo bikole bualu uvua mumone ne: kakuvua mushindu wa kusaka mishipa bua kubuela mu tupamba to. Petelo kavua uloba bua disanka to, bualu uvua mumanye ne: ke kuende kuvuaye udila. Ndekelu wa bionso wakaya ku mukuna bianza bitupu. Uvua ne bua kusukula tupamba. Pakafika Yezu, Petelo uvua muditue mu disukula tupamba.

Petelo kavua mutshioke bua kuteleja Yezu pavuaye umvuija tshiena-bualu tshinene tshia diyisha diende; mbuena kuamba ne: Bukalenge bua Nzambi

12 Musumba wa bantu uvua munyunguluke Yezu, uteleja bimpe bualu bunso buvuaye wamba. Bu muvua bantu ba bungi bamunyunguluke, Yezu wakabuela mu buatu bua Petelo ne kumulombaye bua abusemeje kakese mu mâyi. Pa mâyi dîyi dia Yezu divua mua kuya kule, wakatuadija kulongesha musumba wa bantu. Petelo wakashala umuteleja ne ntema yonso, anu bu muvua bantu bavua ku mukuna kabidi. Kavua mutshioke bua kuteleja Yezu pavuaye umvuija tshiena-bualu tshinene tshia diyisha diende; mbuena kuamba ne: Bukalenge bua Nzambi. Petelo uvua mua kuikala wela meji ne: tshivua diakalenga dinene bua kuambuluisha Kristo bua kumuangalaja mu ditunga mukenji wa ditekemena! Kadi uvua mua kukumbana anyi? Mmunyi muvua Petelo mua kudisha dîku diende? Imue misangu Petelo uvua mua kuikala kabidi muele meji bua muvuaye mupitshishe butuku bujima kayi mukuate nansha kantu.—Luka 5:1-3.

13, 14. Ntshishima kayi tshivua Yezu muenzele Petelo? Ntshinyi tshivua Petelo muenze?

13 Pavua Yezu mujikije kuyisha, wakambila Petelo ne: “Semeja buatu muaba udi mâyi male, nuele tupamba tuenu bua kukuata mishipa.” Petelo uvua welakana. Wakamuandamuna ne: “Mulongeshi, tudi batate butuku bujima katuyi bakuate kantu; kadi bua dîyi diebe, ndi anu ngela tupamba.” Petelo utshivua ufuma kudisukula tupamba. Bulelela mêyi a Petelo adi aleja ne: kavua musue kupingaja kabidi tupamba mu mâyi to; nangananga dîba adi divua mishipa kayiyi idila to. Nansha nanku, wakatumikila, pamuapa kuambilaye bena diende bavua mu buatu buibidi bua bamulonde.—Luka 5:4, 5.

14 Petelo wakatuadija kukoka kapamba; kukemaye bua muvua kapamba kikale ne bujitu. Bu muvuaye anu ne mpata wakakoka kabidi bikole, katantshi aka, yeye kumona mishipa ya bungi yenda isubakana mu kapamba! Bua bungi bua disanka, wakabikila bena diende bavua mu buatu bukuabu bua balue kumuambuluisha. Pakatuadijabu kumuambuluisha bakamona ne lukasa ne: buatu bumue kabuvua mua kukumbana mishipa yonso ayi to. Bakuuja matu onso abidi ne mishipa, kadi kutshivua kushala mishipa ya bungi ne matu akatuadija kudina bua bungi bua bujitu. Biakapitshila Petelo bikole. Ukavua mumone Kristo muenze malu a kukema, kadi etshi tshishima tshivua tshimuenzela yeye sungasunga. Tangila muntu udi mua kutumina too ne mishipa dîyi bua ibuele mu tupamba! Buôwa bukole buakakuata Petelo. Wakadiela ku makasa a Yezu kutuaye binu, umuambila ne: “Mukalenge, semena kule nanyi bualu ndi muena mibi.” Mmunyi muvuaye mua kudisangisha ne Muntu uvua ne bukokeshi bua kukuata mudimu ne bukole bua Nzambi mu mushindu eu?—Bala Luka 5:6-9.

‘Mukalenge, ndi muena mibi’

15. Mmushindu kayi uvua Yezu mulongeshe Petelo bua kujingulula ne: kavua ne kabingila ka kuelakana anyi kuikala ne buôwa?

15 Yezu wakamuambila ne dîyi dimpe ne: “Lekela kutshina. Kutuadijila ku mpindieu newikale ukuata bantu ne muoyo.” (Luka 5:10, 11) Edi kadivua dîba dia Petelo kuelakana anyi kumvua buôwa to. Petelo uvua welakana bua mudimu wende wa diloba, kadi mu bulelela kavua ne bua kuenza bualu bua nunku to. Yezu uvua ne mudimu munene wa kuenza, ne mudimu au uvua ne bua kushintulula nsombelu wa bantu. Nzambi ‘wikala mua kubuikidila bantu mibi’ ke uvuaye ne bua kuenzela mudimu. (Yes. 55:7) Yehowa uvua mua kukumbajila Petelo majinga ende a ku mubidi ne a mu nyuma.—Mat. 6:33.

16. Ntshinyi tshivua Petelo, Yakobo ne Yone benze pavua Yezu mubabikile? Bua tshinyi divua dipangadika dimpe divuabu bangate?

16 Petelo wakatumikila Yezu ne lukasa luonso, anu muvua Yakobo ne Yone benze pabu. “Bobu kuya ne matu ku mukuna, kushiyabu bintu bionso, kumulondabu.” (Luka 5:11) Petelo uvua muleje ditabuja kudi Yezu ne kudi Nzambi uvua mumutume. Divua dipangadika dimpe ditambe divuaye muangate. Bena Kristo ba matuku etu aa badi batantamena dielakana ne buôwa bua kuenzela Nzambi mudimu bua kuleja ditabuja. Yehowa udi utabalela misangu yonso bantu badi bamueyemena mushindu eu.—Mus. 22:4, 5.

“Uvua muelakane bua tshinyi?”

17. Malu kayi avua Petelo mua kuikala uvuluka katshia bapetangana ne Yezu kukadi bidimu bibidi?

17 Pavua Petelo utata ne buatu pa Mbuu wa Galela mu tshipepele tshikole butuku anu bu mutudi baleje ku ntuadijilu kua nshapita eu, uvua mutuilangane ne Yezu kukavua bidimu bitue ku bibidi. Bulelela, katuena bamanye tshivuaye mua kuikala wela meji to. Uvua ne malu mimpe a bungi avuaye mua kuikala uvuluka. Tshilejilu, muvua Yezu mondape mamuende muenu, muenze Muyuki wa pa Mukuna. Ne misangu ya bungi ku diambuluisha dia malongesha ende ne midimu yende ya bukole, Yezu wakaleja patoke ne: uvua muntu uvua Yehowa musungule bua kuikala Masiya. Bu mukavua ngondo ya bungi mipite, Petelo wakaditatshisha bikole bua kutantamena buôwa ne dielakana. Yezu uvua kabidi musungule Petelo bua kuikalaye umue wa bapostolo bende 12. Nansha nanku, Petelo utshivua anu ne buôwa ne dielakana.

18, 19. a) Umvuija tshivua Petelo mumone pa Mbuu wa Galela. b) Ntshinyi tshiakenza Yezu pakamulomba Petelo bua kuya kudiye?

18 Mu mêba a tshilu tshinayi tshia butuku abu, anyi pa dîba 3 wa dinda too ne padi dîba dipatuka, Petelo udi ulekela dia kamue kuita buatu ne ujukuluka. Ku bule, udi umona tshintu tshinyungakana! Mbukenke bua ngondo buvua bututa pa mâyi buenze bu tshintu tshinyunga anyi? Tòo. Kadi tshintu atshi tshivua anu tshinyunga tshienze bu muntu! Mmuntu anyi? Eyo, mmuntu wenda wenda pa mâyi! Pavuaye wenda usemena, udi wenda ulua kudibu. Buôwa buakakuata bayidi, kuelabu meji ne: bavua bamone tshilengulengu. Muntu au wakabambila ne: “Koleshayi muoyo, mmeme; kanutshinyi to.” Muntu au uvua Yezu!—Mat. 14:25-28.

19 Petelo wakamuambila ne: “Mukalenge, pikalabi ne: nguewe, tuma dîyi ngendele pa mâyi ndue kuudi aku.” Tshidiye wenza bu dilubakana atshi, ntshienzedi tshia dikima. Bu muvua Petelo ne disanka dia bungi bua tshishima etshi tshia pa buatshi, wakajinga kabidi bua kukolesha ditabuja diende. Uvua musue kudimuena bukole bua Yezu. Yezu udi umubikila kudiye. Udi wela dikasa upatuka mu buatu, ne udiata pa mutu pa mâyi. Fuanyikijabi muvua Petelo mua kudiumvua padiye udiata pa mâyi umvua tshintu tshikole muinshi mua makasa ende ne wimanapu bimpe. Bivua bipitshile Petelo pavuaye udimona wenda uya mutangile kudi Yezu. Kadi diakamue meji makuabu akamuluila.—Bala Matayi 14:29.

“Pakatangilaye tshipepele, wakumvua buôwa”

20. a) Mmunyi muvua Petelo mujimije ntema yende kudi Yezu? Bualu ebu buvua bupatule bipata kayi? b) Ndilongesha kayi divua Yezu musue kupesha Petelo?

20 Petelo uvua ne bua kutuma ntema yende yonso kudi Yezu. Bualu Yezu ke uvua mukuate mudimu ne bukole bua kudi Yehowa bua Petelo kuendelaye pa mâyi avua ne mavuala. Yezu uvua mukumbaje bualu ebu bua ditabuja divua nadi Petelo kudiye. Kadi Petelo wakapeta ditanaji. Bible udi wamba ne: “Pakatangilaye tshipepele, wakumvua buôwa.” Petelo wakatuadija kutangila muvua mavuala atuta ku buatu, muvua mâyi abanda muulu enza bitutu bua tshipepele, udi upeta buôwa. Uvua mua kuikala udimona ukadi wenda udina mu mâyi. Pavua buôwa buenda buvula mu muoyo wende, ditabuja diende divua dienda dikepa. Muntu uvuabu babikila ne: Tshibuebue bua muvuaye umueneka bu muntu mushindame nya ukadi udina mu mâyi anu bu dibue bua ditabuja diende dikese. Petelo uvua mumanye kowela, kadi padiye utuadija kudina wakapanga tshia kuenza. Wakatuadija kuela dîyi ne: “Mukalenge, nsungila koku!” Yezu wakamukuata ku tshianza kumupatula mu mâyi. Kadi patshivuabu bimane pa mâyi, wakela Petelo lukonko bua kumupesha dilongesha dia mushinga mukole edi: “Wewe muena ditabuja dikese, uvua muelakane bua tshinyi?”—Mat. 14:30, 31.

21. Bua tshinyi dielakana didi ne njiwu? Mmunyi mutudi mua kuditantamena?

21 Yezu uvua muambile Petelo bua kulekela ‘dielakana.’ Dielakana didi mua kutekesha muntu mu mikolo. Tuetu balekele dielakana ditupita bukole, didi mua kukepesha ditabuja dietu ne kutufikisha ku didine mu nyuma. Tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kutshimuna dielakana! Mushindu kayi? Pa kutuma meji etu ku malu adi makane. Tuetu tutuma ntema ku malu adi atuenza buôwa, adi atutekesha mu mikolo ne adi atushiya mu ditanaji bua kuikala pabuipi ne Yehowa ne Muanende, dielakana dietu neditupite bukole. Tuetu batume meji etu onso kudi Yehowa ne Muanende mu malu onso akadibu benze ne atshidibu benza ne ikalabu mua kuenzela bantu badi babanange, netutantamene dielakana didi mua kutekesha ditabuja dietu.

22. Tudi ne bua kuidikija ditabuja dia Petelo Bua tshinyi?

22 Pavua Petelo mulonde Yezu mu buatu, wakamona muvua tshipepele tshikole tshituye ne muvua mâyi a Mbuu wa Galela mabatame. Petelo ne bayidi bakuabu bakamba ne: “Wewe udi Muana wa Nzambi menemene.” (Mat. 14:33) Pakavua ku mêsu kuenda kutoka pa mâyi, muoyo wa Petelo uvua ne bua kuikala muule tente ne dianyisha. Wakalekela dielakana ne buôwa. Mu bulelela, uvua ne malu a bungi avuaye ne bua kushintulula mu nsombelu wende kumpala kua kuikalaye muena Kristo udi bu dibue anu bu muvua Yezu mudianjile kumona. Kadi uvua mudisuike bua kushintuluka ne kuya kumpala. Udi pebe mudisuike bua kuenza nunku anyi? Neumone ne: Petelo uvua ne ditabuja dia kuidikija.