Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA MUINAYI

“Nenye kuwaya”

“Nenye kuwaya”

1, 2. a) Umvuija muvua luendu lua Luta ne Naomi. Bavua ne ntatu kayi? b) Luendu lua Luta luvua lushilangane ne lua Naomi ku tshinyi?

LUTA ne Naomi badi baya mu njila udi upitshila mu mpata ya Moaba; idi kuulu ne idi ne bipepele bikole. Mpindieu, bakaji babidi aba kushalabu anu nkayabu mu mpata amu. Fuanyikijabi ne: Luta udi umona butuku buenda buila bikole, udi utangila mamuende muenu, udiebeja ni badi mpindieu mua kupeta kaba ka kulala. Luta mmunange Naomi bikole, udi mua kuenza tshionso tshidi tshikengedibua bua kumulama.

2 Bantu bakaji bonso babidi aba badi ne tunyinganyinga. Naomi mmushale mukaji mukamba kukadi bidimu bia bungi, kadi udi wenda ne binsonji ku mêsu bua lufu lua bana bende babidi, Kiliona ne Malona; badi bafuma ku difua. Luta pende udi ne kanyinganyinga. Malona ke uvua bayende. Luta ne Naomi bavua baya muaba umue: mu Isalele, mu tshimenga tshia Beteleme. Kadi kendela kabu kavua kashilangane. Naomi uvua uya kuabu. Luta yeye kavua mumanye kuvuaye uya to; uvua mushiye balela bende, ditunga diabu, bilele bia kuabu bionso, too ne nzambi ya kuabu.—Bala Luta 1:3-6.

3. Bua tuetu kuidikija ditabuja dia Luta, netuandamune nkonko kayi?

3 Tshivua mua kuikala tshisake nsongakaji eu bua kushintulula nsombelu wende bikole nunku ntshinyi? Mmunyi muvua Luta mupete bukole bua kutuadijilula nsombelu mupiamupia ne kulama Naomi? Mandamuna a nkonko eyi neatuambuluishe bua kumanya malu a bungi a kuenza bua kuidikija ditabuja dia Luta, nsongakaji muena Moaba. (Bala kabidi kazubu ka  “Mukanda mukese, kadi muimpe be!”) Tshia kumpala, tumonayi mushindu uvua bantu bakaji aba bafike ku dikala mu njila mule eu batangile ku Beteleme.

Dîku dipandulula kudi lufu

4, 5. a) Dîku dia Naomi diakaya mu Moaba bua tshinyi? b) Naomi wakapeta ntatu kayi mu Moaba?

4 Luta uvua mukolele mu Moaba, ditunga dikese divua ku dia balume dia Mbuu Mufue. Muaba uvua ne mpata mikale muulu, kamuyi mitshi ya bungi, ne mukosolola kudi mpongo mile. “Buloba bua Moaba” buvua ne bufuke bua bungi nansha pavua bena Isalele babuele mu tshiyole tshia nzala. Ke tshiakenza bua Luta kumanyanganabu ne Malona ne dîku diabu.—Luta 1:1.

5 Tshiyole tshia nzala tshivua mu Isalele tshivua tshifikishe Elimeleke, bayende wa Naomi, bua kumbukaye ne mukajende ne bana bende ba balume babidi mu Isalele bua kuya kusombela mu Moaba. Diumbuka diabu mu Isalele diakateka ditabuja dia muena mu dîku yonso mu njiwu, bualu bena Isalele bavua ne bua kutendelela Yehowa mu muaba munsantu uvuaye musungule. (Dut. 16:16, 17) Naomi wakalama ditabuja diende dikole. Nansha nanku, uvua ne kanyinganyinga kakole pakafua bayende.—Luta 1:2, 3.

6, 7. a) Bivua mua kuikala bitonde Naomi pavua bana bende basele bakaji bena Moaba bua tshinyi? b) Bua tshinyi Naomi mmukubanyine kuela kalumbandi bua muvuaye wenzela bakaji ba bana bende malu?

6 Bidi bimueneka ne: Naomi wakakenga kabidi bikole pavua bana bende babidi balue kusela bakaji bena Moaba. (Luta 1:4) Uvua mumanye muvua Abalahama, nkambua wa bena Isalele, muditatshishe bikole bua kupetela muanende Izaka mukaji uvua utendelela Yehowa, mu tshisamba tshiabu. (Gen. 24:3, 4) Mikenji ya Mose ivua ikandika bena Isalele bua bana babu kabasedi anyi kabasedibu kudi benyi, bua kabalu kutendelela nzambi mikuabu.—Dut. 7:3, 4.

7 Kadi, Malona ne Kiliona bakasela bakaji bena Moaba. Nansha muvua bualu ebu butonde Naomi, biakamueneka patoke ne: uvua uleja bakaji ba bana bende (Luta ne Ôpa) luse lujalame ne dinanga. Imue misangu uvua utekemena ne: dimue dituku bavua mua kulua pabu batendeledi ba Yehowa. Luta ne Ôpa bavua banange Naomi bikole menemene. Malanda mimpe avuabu nawu au akabambuluisha pavua lutatu lukole lubakuate. Bubidi buabu bakalua bakaji bakamba kumpala kua kulelabu bana.—Luta 1:5.

8. Tshivua mua kuikala tshikoke Luta kudi Yehowa ntshinyi?

8 Tshitendelelu tshia Luta tshikavuaku tshimulongolole bua kutantamena lutatu elu anyi? Kabiena mua kuikala nanku to. Bena Moaba bavua batendelela nzambi ya bungi. Kamoshe ke uvua nzambi munene wa kudiyi. (Nom. 21:29) Bidi bimueneka ne: anu muvuabi tshikondo atshi, tshitendelelu tshia bena Moaba tshivua ne tshikisu tshikole, tshivua tshikuatshisha bantu buôwa ne bavua balambulamu bana. Bualu buonso bua Yehowa buvua Luta mulongele kudi Malona anyi kudi Naomi, buvua bumukemesha bikole, bualu Yehowa Nzambi wa bena Isalele uvua Nzambi wa luse ne dinanga. Yehowa uvua ukokesha ne dinanga, ki nne tshikisu to. (Bala Dutelonome 6:5.) Patshivuabu mu tshinyongopelu, Luta uvua mua kuikala mukoleshe malanda ende ne Naomi, uvua usanka bua kumuteleja pavuaye wakula bua Yehowa Nzambi wa Bukole Buonso, bua midimu yende minene ne dinanga ne luse bivuaye muleje tshisamba tshiende.

Luta uvua mulamate Naomi mu bikondo bia mabika ne mala

9-11. a) Naomi, Luta ne Ôpa bavua bangate dipangadika kayi? b) Makenga avua makuate Naomi ne Luta ne Ôpa adi atulongesha tshinyi?

9 Naomi yeye uvua musue kumanya malu a kuabu. Dimue dituku, kumvuaye bamba imue misangu kudi ngenda-mushinga kampanda ne: nzala ivua mijike mu Isalele. Yehowa uvua mushale kutabalela bantu bende. Bivua bikumbane bua kubikila kabidi musoko au ne: Beteleme, mmumue ne: “Nzubu wa Mampa.” Naomi kujingaye bua kupingana kuabu.—Luta 1:6.

10 Luta ne Ôpa bavua mua kuenza tshinyi? (Luta 1:7) Bua ntatu ivua mibakuate, bavua balue kulamatangana ne Naomi bikole. Bidi bimueneka ne: malu malenga a Naomi ne ditabuja diende dikole kudi Yehowa biakasaka nangananga Luta bua kukolesha malanda ende nende. Bakaji bakamba basatu aba kumatabu mu njila batangile mu Yuda.

11 Muyuki wa Luta udi utuvuluija ne: makenga adi akuata bantu bonso, bimpe ne babi. (Muam. 9:2, 11) Udi kabidi utuleja ne: patudi tufuisha muntu utudi banange bikole, mbimpe tukebe busambi kudi bakuabu, nangananga kudi aba badi bavuija Yehowa Nzambi wa Naomi tshieyemenu tshiabu.—Nsu. 17:17.

Dinanga dia lulamatu dia Luta

12, 13. Naomi uvua musue bua Luta ne Ôpa kupinganabu ku mabu bua tshinyi? Kadi bobu bakamba tshinyi?

12 Bakaji bakamba basatu aba bamane kuenda ntanta mule, Naomi wakabanga kudiabakena. Uvua wela meji bua dinanga divua bansongakaji babidi bavua ku luseke luende aba bamuleje ne baleje bana bende ba balume. Uvua utshina bua kalu kubatentekela dikenga pa dikuabu. Bu bobu mua kushiya ditunga diabu ne kuyabu nende, ntshinyi tshivuaye mua kubenzela ku Beteleme?

13 Ndekelu wa bionso, Naomi kubambilaye ne: ‘Pinganayi kuenu, muntu ne muntu aye ku nzubu kua mamuende. Yehowa anuenzele malu mimpe bu munuvua benzele penu badi bamane kufua ne meme kabidi.’ Naomi wakaleja kabidi muvuaye utekemena bua Yehowa kubabenesha bua bapete balume bakuabu ne batuadije nsombelu mukuabu. Bible udi wamba ne: ‘Naomi kubupukila, kadi bobu kudila bikole.’ Mbipepele bua kumvua bua tshinyi Luta ne Ôpa bavua balamate bikole mamu wa malu malenga eu uvua kayi ukeba diakalenga diende nkayende. Bubidi buabu bakatungunuka ne kuamba ne: ‘Nansha, netupingane nebe kudi bana benu.’—Luta 1:8-10.

14, 15. a) Ôpa uvua mupingane kudi banganyi? kudi tshinyi? b) Leja muvua Naomi ukeba kuitabijija Luta bua apingane pende.

14 Naomi kakitaba diakamue to. Kubambilaye ne muoyo mujima ne: kavua mua kubambuluisha mu Isalele to, bualu kavua ne mulume uvua mua kubadiisha anyi bana bavua mua kubasela, kavua mua kupeta mulume anyi kulela kabidi nansha. Wakabaleja ne: dibenga kubakumbajila majinga abu divua mua kumukebela tunyinganyinga tuvule. Ôpa wakamona ne: Naomi uvua muambilamu. Dîku diabu ne mamuende bavua mu Moaba, kuvua too ne nzubu uvuaye mua kusombela. Biakamueneka patoke buende yeye ne: mbimpe kushala mu Moaba. Ke yeye kuakidila Naomi nansha muvuaye ne muoyo muneme, kupinganaye kuabu.—Luta 1:11-14.

15 Kadi Luta? Malu avua Naomi muambe avua amutangila pende. Bible udi wamba ne: “Kadi Luta wakamulamata.” Pamuapa, pakatuadija Naomi kuya, wakamona Luta wenda umulonda. Ke yeye kumuambila ne: ‘Mona, mukenebe wakupingana kudi bana babu ne kudi nzambi yende; wewe ulonde mukenebe.’ (Luta 1:15) Mêyi a Naomi aa adi ne mushinga wa bungi kudi muntu udi uabala. Ôpa kavua mupingane anu kudi bana babu nkayabu to, kadi ne kudi ‘nzambi yende.’ Uvua musue kushala mutendeledi wa Kamoshe ne wa nzambi mikuabu ya dishima. Kadi Luta?

16-18. a) Mmushindu kayi uvua Luta muleje dinanga dia lulamatu? b) Dinanga dia lulamatu divua nadi Luta didi ditulongesha tshinyi? (Tangila kabidi bimfuanyi bia bantu bakaji babidi aba.)

16 Bu muvuabu nkayabu mu njila ne Naomi, Luta kavua ne dielakana mu muoyo wende bua dipangadika diende to. Uvua munange Naomi ne Nzambi wende bikole. Ke bualu kayi Luta wakamba ne: ‘Kunsengeledi bua meme kukushiya ne bua kupingana tshiyi nkulonda; nenye kuwaya, nendale kuwalala, bantu bebe nebikale bantu banyi ne Nzambi webe neikale Nzambi wanyi; nemfue kuwafua, nenjikibueku kabidi; bialua tshintu tshikuabu pankatshi petu bua kutupandulula, anu lufu nkayalu, Yehowa angenzele muonso muenzaye too ne pa mutu.’—Luta 1:16, 17.

“Bantu bebe nebikale bantu banyi ne Nzambi webe neikale Nzambi wanyi”

17 Luta uvua muambe mêyi mimpe a dikema, ke bua tshinyi nansha bidimu 3000 bimane kupita, bantu batshidi anu bavuluka tshivuaye muambe. Mêyi aa adi aleja ne: Luta uvua ne ngikadilu wa mushinga mukole eu: dinanga dia lulamatu. Ngikadilu eu uvua umusaka bua kulonda Naomi kuonso kuvuaye uya. Anu lufu ke luvua mua kubapandulula. Tshisamba tshia Naomi tshivua mua kulua tshisamba tshiende, bualu Luta uvua mudiakaje bua kushiya malu onso avuaye mumanye mu Moaba, too ne nzambi ya bena Moaba. Pamutu pa kuenza bu Ôpa, Luta wakamba ne muoyo mujima ne: ndi musue bua Yehowa, Nzambi wa Naomi ikale kabidi Nzambi wanyi. *

18 Ke bobu kutungunuka ne luendu luabu anu babidi mu njila mule eu, batangile ku Beteleme. Mukanda mukuabu udi wamba ne: luendu luabu luvua mua kuikala luangate lumingu lujima. Kakuyi mpata, yonso wa kudibu uvua usamba mukuabu nansha muvuabu ne tunyinganyinga.

19. Buebe wewe, tudi mua kuleja dinanga dia lulamatu mu dîku, mu bulunda ne mu tshisumbu mushindu kayi?

19 Bantu ba bungi lelu badi ne tunyinganyinga tua bungi. Tudi mu matuku adi Bible ubikila ne: “bikondo bibi bidi bikole mua kupita nabi,” bidi bitutuadila ntatu ne tunyinganyinga tua bungi. (2 Tim. 3:1) Nanku anu bu Luta, tuikalayi petu ne dinanga dia lulamatu. Dinanga edi didi dilamata ku tshintu kadiyi ditshilekela, didi ne mushinga wa bungi mu bulongolodi bubi ebu. Didi ne mushinga mu dibaka, mu dîku, mu bulunda ne mu tshisumbu tshia bena Kristo. (Bala 1 Yone 4:7, 8, 20.) Tudi tuidikija tshilejilu tshimpe tshia Luta patudi tuleja bantu ngikadilu eu.

Luta ne Naomi mu Beteleme

20-22. a) Mmunyi muvua Naomi mudiumvue bua ntatu ivuaye mupete mu Moaba? b) Naomi uvua ne mmuenenu kayi mubi bua ntatu ivuaye mupete? (Bala kabidi Yakobo 1:13.)

20 Kuamba ne: ndi ne dinanga dia lulamatu nkushilangane ne kuenza malu adi aleja dinanga edi. Luta uvua mupete mushindu wa kuleja dinanga dia lulamatu kudi Naomi ne kabidi kudi Yehowa (uvuaye musungule bua ikale Nzambi wende).

21 Ndekelu wa bionso bantu bakaji babidi aba bakafika mu Beteleme, musoko uvua mutantshi wa kilometre mitue ku 10 kuinshi kua Yelushalema. Bidi bimueneka ne: tshikondo kampanda Naomi ne dîku diende bavua bamanyike bikole mu tshimenga tshikese etshi, bualu musoko mujima uvua munyunge bua dipingana diende. Bantu bakaji bakashala bamulengamine, bamba ne: “Eu n’Naomi anyi?” Bulelela, mu matuku avuaye muenze mu Moaba, uvua mushintuluke bikole: kuisu kuende ne mushindu uvuaye, bivua bileje muvuaye mupitshile mu ntatu ne makenga.—Luta 1:19.

22 Naomi wakambila balela bende ba bakaji ne bena mutumba bende ba kale muvuaye mukupe munyake. Wakajinga too ne bua kushintulula dîna diende dia Naomi divua diumvuija ne: “Disanka dianyi,” bua kuangata dia Mala didi diumvuija ne: “Bululu.” Kaah, Naomi wabu! Anu bu Yobo, Naomi wakamba ne: Yehowa Nzambi ke uvua mumukebele ntatu yonso eyi. Yobo uvuaku kumpala kua Naomi kuledibuaye.—Luta 1:20, 21; Yobo 2:10; 13:24-26.

23. Luta uvua mutuadije kuela meji bua bualu kayi? Mbualu kayi buvuabu balongoluele bapele mu Mikenji ya Mose? (Bala kabidi mêyi adi kuinshi kua dibeji.)

23 Bantu bakaji babidi aba badi mpindieu mu Beteleme. Luta kutuadijaye kuela meji bua muvuaye mua kukumbaja majinga ende ne a Naomi. Uvua mumvue ne: mu Mikenji ivua Yehowa muelele bena Isalele, bavua balongolole bua kupesha bapele bintu. Bavua babanyishila bua kuya mu madimi tshikondo tshia kunowa, balonda banowi bua kuangata bintu bivua bishala mu madimi ne bikuabu bivua bikola ku mielelu ne ku ntengu ya madimi. *Lew. 19:9, 10; Dut. 24:19-21.

24, 25. Luta wakenza tshinyi pakabuelaye mu budimi bua Boaza? Umvuija muvuabu mua kuikala benza mudimu wa kuangula bia pa madimi.

24 Pavua Luta muye mu madimi bua kupeta muntu uvua mua kumuanyishila bua kuangulula bintu bia pa madimi, bivua mu tshikondo tshia dinowa orje, tshidi pamuapa tshipetangana ne ngondo muinayi. Mu mpukapuka, wakabuela mu budimi bua tatu mukuabu uvuabu babikila ne: Boaza. Boaza uvua mubanji, uvua ne madimi, uvua mulela wa Elimeleke, bayende wa Naomi. Nansha muvua Mikenji imupesha bukenji bua kuangulula bia pa madimi, kakamona ne: buvua bualu buvuaye ne bua kudienzela to; kadi wakalomba dianyisha kudi nsongalume uvua ulombola bantu bavua banowa. Nsongalume au wakitaba, ke Luta kuditua diakamue mu mudimu.—Luta 1:22–2:3, 7.

25 Fuanyikija Luta wenda ulonda bantu bavua banowa. Padibu benda bakosa orje ne tuele tuabu, udi winama bua kuangula orje ivua imata, ivuabu bashiya panshi; uyisuika mu bisumbu bisumbu bua kuyaye nayi muaba wa ku kuyishipuila. Uvua mudimu uvua wangata dîba, utshiokesha ne uvua utamba kukola pavua dîba dibanda. Kadi, Luta udi anu muditue mu mudimu, wimana anu bua kudikupula tshisululu mu mpala ne kuanji kudiaku kantu mu “mutanda”; pamuapa mutanda muasa bua kupesha bena mudimu kaba katalale ka kuikishila.

Luta wakitaba bua kuenza mudimu mukole, wa bantu bashadile bua kukumbaja majinga ende ne a Naomi

26, 27. Boaza uvua muntu wa mushindu kayi? Mmunyi muakenzelaye Luta malu?

26 Luta kavua pamuapa mutekemene ne: kuvua muntu uvua mua kumutuishila mêsu to; pabi ke tshiakenzeka. Boaza wakamumona, kuebejaye muntu uvua ulombola banowi ne: wawa nnganyi? Boaza uvua tatu muimpe, uvua ne ditabuja. Wakela bena mudimu bende muoyo, wamba ne: ‘Yehowa ikale nenu.’ (Pabi munkatshi mua bena mudimu abu muvua mua kuikala bantu bavua balue anu bua dituku adi anyi mene bikale bena bisamba bia bende.) Bakamuandamuna pabu ne mêyi a muomumue. Mukulumpe eu uvua munange Nzambi, wakatabalela Luta bikole bu mutu muledi wenza bua muanende.—Luta 2:4-7.

27 Boaza wakabikila Luta ne: ‘Muananyi,’ umulomba bua kuikalaye ulua mu madimi ende bua kuangula bia pa madimi ne kuikala pabuipi ne bansongakaji ba kumbelu kuende bua kabamupotedi kudi bena mudimu bakuabu. Wakenza bua Luta apete biakudia bia mu munya. (Bala Luta 2:8, 9, 14.) Kadi wakajinga bua kumuela kalumbandi ne kumukankamija. Mushindu kayi?

28, 29. a) Luta uvua ne lumu kayi? b) Anu bu Luta, Yehowa udi mua kulua tshisokomenu tshiebe mushindu kayi?

28 Pavua Luta muebeje Boaza bua amuambile tshivuaye muenze, bualu yeye uvua muntu wa tshisamba tshia bende, bua kukumbanyinaye malu malenga a nunku, Boaza wakamuandamuna ne: uvua mumvue malu onso avuaye muenzele mamuende muenu Naomi. Bidi bimueneka ne: Naomi uvua mutumbishe Luta munkatshi mua bakaji ba mu Beteleme, Boaza pende kumvua lumu alu. Uvua mumanye kabidi ne: Luta uvua mutuadije kutendelela Yehowa, bualu wakamba ne: ‘Yehowa akufute bua mudimu webe; bakupe difutu diebe dionso kudi Yehowa, Nzambi wa Isalele, uwakulua kusokoma muinshi mua mapuapua ende.’—Luta 2:12.

29 Mêyi aa akakankamija Luta bikole be! Uvua muangate dipangadika dia kulua kusokoma muinshi mua mapuapua a Yehowa Nzambi, anu bu mutu kana ka nyunyi kasokoma muinshi mua mapuapua a mamuaku. Wakela Boaza tuasakidila bua muvuaye mumukankamije, kuenzaye mudimu too ne dilolo.—Luta 2:13, 17.

30, 31. Bu muvua Luta muenji wa mudimu, muikale ne dianyisha ne dinanga dia lulamatu, udi utushila tshilejilu kayi?

30 Mushindu uvua Luta muleje ditabuja udi tshilejilu tshimpe kutudi tuetu bonso badi baluangana bua kupeta makuta mu tshikondo tshikole etshi. Nansha muvuaye mukaji mukamba, kavua utekemena bua bantu bakuabu bikale bamupesha bintu to, kadi uvua wanyisha tshionso tshivuabu bamupesha. Bua kuambuluisha muntu uvuaye munange, Luta kakatshina bua kuenza mudimu mukole, mudimu uvua umuangata dîba ne wa bantu bashadile to. Wakitaba mubelu muimpe ne dianyisha dionso, kuwutumikilaye, bualu uvua umuambuluisha bua kuenza mudimu bimpe pamue ne bantu bimpe. Bualu bua mushinga budi ne: kakapua muaba wende muimpe wa kusokomena muoyo to; mbuena kuamba ne: kudi Yehowa Tatu, Nzambi utu ulama bantu.

31 Tuetu bikale ne dinanga dia lulamatu, tudipuekesha, tuenza mudimu bikole, ne bikale ne dianyisha anu bu Luta, ditabuja dietu nedilue padi tshilejilu tshimpe kudi bakuabu. Kadi mmunyi muvua Yehowa muambuluishe Luta ne Naomi? Netuandamune lukonko elu mu nshapita udi ulonda.

^ tshik. 17 Mbikumbane bua kuamba ne: Luta wakatela kabidi dîna dilelela dia Nzambi, Yehowa; kavua anu mutele dîna dia muanzu “Nzambi” patupu bu muvua bantu bavua kabayi bena Isalele batela to. Mukanda kampanda udi wamba ne: “Mufundi udi ushindika ne: muena tshisamba tshikuabu eu uvua muyidi wa Nzambi mulelela.”—The Interpreter’s Bible.

^ tshik. 23 Mukenji eu uvua muimpe be! Uvua mushilangane menemene ne tshivua Luta mumanye mu ditunga diabu. Mu matuku au, mu Asie bavua bakengesha bakaji bakamba. Mukanda mukuabu udi wamba ne: “Pavua mulume ufua, mukaji uvua utekemena bua bana bende bamuambuluishe. Yeye kayi ne bana, uvua mua kudipana nkayende bu mupika, kushala ndumba, anyi kufua.”