Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO ETƐ

‘Mɛi Fɛɛ ni Yɔɔ Hemɔkɛyeli lɛ Atsɛ’

‘Mɛi Fɛɛ ni Yɔɔ Hemɔkɛyeli lɛ Atsɛ’

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ je lɛ tsake kɛjɛ Noa beaŋ, ni te enɛ sa Abram he eha tɛŋŋ?

ABRAM wo ehiɛ nɔ, ehiɛ nikwɛmɔ ni ehiɛ yagba mɔɔ ni kwɔ gojoo ni ji jamɔhe ko ni yɔɔ emaŋ Ur lɛ nɔ. * No mli lɛ, mɛi miibolɔ waa yɛ jɛmɛ, ni lasu miifã kpo. Nyɔŋtsere nyɔŋmɔ lɛ osɔfoi lɛ miishã afɔle ekoŋŋ. Feemɔ Abram he mfoniri okwɛ ni etsɔ ehe, eehoso eyitso, ni etu ehiɛ. Beni ekuɔ esɛɛ etsɔɔ gbɔmɛi babaoo ni bua shi yɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ lɛ ateŋ kɛyaa shĩa lɛ, eeenyɛ efee akɛ esusu amagajamɔ ni ekpele Ur fɛɛ lɛ he. Kwɛ bɔ ni nakai apasa jamɔ ni ekpɔtɔ lɛ nifeemɔi egbɛ eshwa je lɛŋ fɛɛ kɛjɛ Noa beaŋ tɔ̃ɔ ha!

2 Noa gbele sɛɛ afii enyɔ pɛ ni afɔ Abram. Beni Noa kɛ eweku lɛ je adeka lɛ mli yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ, nakai blematsɛ lɛ shã afɔle eha Yehowa Nyɔŋmɔ, ni Yehowa hu ha kwaabuɛtɛ pue. (1 Mose 8:20; 9:12-14) Nakai beaŋ lɛ, anɔkwa jamɔ pɛ ji jamɔ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ. Shi beni yinɔbii ni ji nyɔŋma nɔ, ni ba kɛjɛ Noa nɔ lɛ ayi faa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, anɔkwa jamɔ he basɛ̃. No mli lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ miijá apasa nyɔŋmɔi. Abram tsɛ Tera po kɛ ehe wo wɔŋjamɔ mli, ekolɛ efee amagai tete.—Yosh. 24:2.

Te fee tɛŋŋ Abram batsɔ mɔ ko ni hemɔkɛyeli sa kadimɔ waa nakai?

3. Mɛɛ su ha ebasoro Abram kwraa yɛ mɛi krokomɛi ahe, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli?

3 Abram yɛ srɔto. Ehemɔkɛyeli lɛ ha ebasoro lɛ kwraa yɛ mɛi krokomɛi ahe. Anɔkwa, sɛɛ mli lɛ, akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni etsɛ Abram akɛ ‘mɛi fɛɛ ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ atsɛ’! (Nyɛkanea Romabii 4:11.) Ha wɔkwɛ nɔ ni ha Abram hemɔkɛyeli lɛ mli bawa lɛ. No baaha wɔ diɛŋtsɛ hu wɔkase nibii babaoo ni kɔɔ bɔ ni wɔbaaha wɔhemɔkɛyeli lɛ mli awa lɛ he.

Yehowa Sɔɔmɔ yɛ Nu Afua lɛ Sɛɛ

4, 5. Namɔ ŋɔɔ ekolɛ Abram kase Yehowa he nii kɛjɛ, ni mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔmu sane naa akɛ ebaanyɛ eba lɛ nakai lɛ?

4 Te fee tɛŋŋ Abram bale Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ? Wɔle akɛ no beaŋ lɛ, Yehowa yɛ anɔkwa tsuji yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Shem ji amɛteŋ mɔ kome. Eyɛ mli akɛ jeee lɛ ji Noa bihii etɛ lɛ ateŋ kromɔ moŋ, kɛlɛ, be babaoo lɛ atsĩɔ egbɛ́i tã klɛŋklɛŋ. Eeenyɛ efee akɛ, akɛni Shem ji nuu ni ná hemɔkɛyeli ni nɔ bɛ lɛ hewɔ. * Fee sɛɛ yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ, Noa tsɛ Yehowa akɛ “Shem Nyɔŋmɔ.” (1 Mose 9:26) Shem jie bulɛ kpo etsɔɔ Yehowa kɛ anɔkwa jamɔ.

5 Ani Abram ná ele Shem? Ebaanyɛ eba lɛ nakai. Bo lɛ feemɔ beni Abram ji oblanyo fioo lɛ he mfoniri okwɛ. Kwɛ bɔ ni ekolɛ emii shɛ ehe babaoo eha, beni ená ele akɛ eyɛ blematsɛ ko yɛ wala mli lolo, mɔ ko ni kɛ nɔ ni fe afii 400 ehi shi lɛ! Shem na efɔŋfeemɔ ni tee nɔ dani Nu Afua lɛ ba lɛ, ena Nu Afua ni kpãta shikpɔŋ lɛ hiɛ lɛ, ena maji hee ni ato shishi klɛŋklɛŋ kwraa beni adesai ayi bɔi famɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ni ena nibii gbohii ni tee nɔ beni Nimrod tse atua kɛma Babel Mɔɔ lɛ hu. Akɛni anɔkwafo Shem kɛ ehe wooo nakai atuatsemɔ lɛ mli hewɔ lɛ, beni Yehowa tsake mɛi ni maa mɔɔ lɛ awiemɔ efee lɛ wiemɔi srɔtoisrɔtoi lɛ, Shem kɛ eweku lɛ tee nɔ amɛwie wiemɔ ni akɛduro adesa kɛjɛ shishijee lɛ, ni ji wiemɔ ni Noa wie lɛ. Abram ji nakai weku lɛ mlinyo. Belɛ, eyɛ faŋŋ akɛ beni Abram daa lɛ, ená bulɛ kple eha Shem. Kɛfata he lɛ, Shem hi shi yɛ Abram wala shihilɛ fã kpotoo mli. No hewɔ lɛ, ekolɛ Abram kase Yehowa he nii kɛjɛ Shem ŋɔɔ.

Abram kpoo wɔŋjamɔ ni ehé shi waa yɛ Ur lɛ

6. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Abram tsɔɔ akɛ ekase nɔ̃ kple kɛjɛ Nu Afua ni ba lɛ mli? (b) Mɛni Abram kɛ Sarai fee ekome kɛfee?

6 Bɔ fɛɛ bɔ ni ji lɛ, Abram kase nɔ̃ kple ko kɛjɛ Nu Afua ni ba lɛ mli. Etswa efai shi akɛ ekɛ Nyɔŋmɔ baanyiɛ taakɛ Noa fee lɛ. No hewɔ ni Abram kpoo wɔŋjamɔ, ni eha esoro lɛ kwraa yɛ mɛi ni yɔɔ Ur lɛ, ekolɛ yɛ ewekumɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ po ateŋ lɛ. Shi ebaná hefatalɔ ko ni nɔ bɛ kwraa. Ekɛ Sarai, yoo ko ni he yɔɔ fɛo waa, ni yɔɔ hemɔkɛyeli kple hu yɛ Yehowa mli lɛ bote gbalashihilɛ mli. * Eyɛ mli akɛ no mli lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ bɛ bi moŋ, shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛfee ekome kɛsɔmɔ Yehowa, ni amɛná miishɛɛ pam. Kɛfata he lɛ, amɛŋɔ Abram wɔfase Lot akɛ amɛbi.

7. Mɛni ehe baahia ni Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ afee kɛkase Abram?

7 Abram shiii Yehowa sɛɛ eyajáaa Ur wɔji lɛ. Ekɛ Sarai fɛɛ sumɔ koni amɛha esoro amɛ kwraa yɛ nakai wɔŋjamɔ kpokpaa lɛ nɔ. Kɛ́ wɔbaaná hemɔkɛyeli krɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔsumɔ akɛ wɔbaafee nakai nɔŋŋ. Esa akɛ wɔ hu wɔsumɔ akɛ wɔbaaha esoro wɔ. Yesu wie akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ bafee mɛi ni ‘jɛɛɛ je lɛŋ,’ ni no hewɔ lɛ je lɛ baanyɛ amɛ. (Nyɛkanea Yohane 15:19.) Kɛ́ oyiŋ ni okpɛ akɛ obaasɔmɔ Yehowa lɛ hewɔ ni owekumɛi loo okutsoŋbii kpoo bo lɛ, kaimɔ akɛ jeee okome pɛ okɛ shihilɛ ni tamɔ nakai kpeɔ. Ookase Abram kɛ Sarai nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ, amɛhu amɛkɛ anɔkwayeli sɔmɔ Yehowa.

“Jee Oshikpɔŋ lɛ Nɔ”

8, 9. (a) Mɛɛ niiashikpamɔ Abram ná ni ehiɛ kpaaa nɔ kɔkɔɔkɔ? (b) Mɛɛ shɛɛ Yehowa kɛha Abram?

8 Gbi ko lɛ, Abram ná niiashikpamɔ ko ni ehiɛ kpaaa nɔ kɔkɔɔkɔ. Enine shɛ shɛɛ ko nɔ kɛjɛ Yehowa Nyɔŋmɔ dɛŋ! Biblia lɛ etsɔɔɔ bɔ ni fee ni Abram nine shɛ shɛɛ lɛ nɔ lɛ mli fitsofitso, shi ekɛɔ akɛ “Anunyam Nyɔŋmɔ lɛ” jie ehe kpo etsɔɔ nakai nuu anɔkwafo lɛ. (Nyɛkanea Bɔfoi lɛ Asaji 7:2, 3.) Eeenyɛ efee akɛ kɛtsɔ ŋwɛibɔfo ko nɔ lɛ, Abram na jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛ lɛ anunyam ni haa mɔ naa kpɛɔ ehe lɛ he nɔ ko fioo ko. Kwɛ bɔ ni ekolɛ, Abram mii baashɛ ehe waa beni ena akɛ, esoro Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ kwraa yɛ amagai ni wala bɛ amɛmli ni eyinɔbii lɛ jáa lɛ ahe lɛ.

9 Mɛɛ shɛɛ Yehowa kɛha Abram lɛ? ‘Jee oshikpɔŋ lɛ nɔ kɛ owekumɛi ateŋ kɛya shikpɔŋ ni matsɔɔ bo lɛ nɔ.’ Yehowa etsɔɔɔ shikpɔŋ pɔtɛɛ ni no mli lɛ eyɔɔ ejwɛŋmɔ mli lɛ—nɔ ni ekɛɛ pɛ ji akɛ ekɛbaatsɔɔ Abram. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, ebaabi ni Abram ashi ejakumaŋ kɛ ewekumɛi. Abu weku akɛ nɔ ko ni he hiaa waa yɛ blema Middle East kusumii anaa. No beaŋ lɛ, ajieee yi akɛ nuu ko ashi ewekumɛi ni eyahi he ko shɔŋŋ, abuɔ no akɛ eji nɔ ko ni ehiii kwraa; yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, gbele tete po kɛ ehe ayakã!

10. Mɛni hewɔ ebabi koni Abram kɛ Sarai kɛ nibii ashã afɔle bɔni afee ni amɛnyɛ amɛshi amɛshĩa yɛ Ur lɛ?

10 Ebabi koni Abram kɛ nibii ashã afɔle bɔni afee ni enyɛ eshi emaŋ. Odaseyeli tsɔɔ akɛ no mli lɛ, Ur ji maŋtiase ko ni yɔɔ nii waa, ni anáaa hiɛ kwraa kɛ jarayeli yɛ jɛmɛ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Maŋ ni Abram kɛ Sarai Shi Mli Lɛ.”) Nibii ni atsa shi ana lɛ tsɔɔ akɛ no mli lɛ, shĩai kpakpai ni asaa amɛmli jogbaŋŋ yɛ blema Ur; afee tsũi babaoo yɛ shĩai nɛɛ ekomɛi amli aha weku kɛ tsuji, amamɔ tsũi lɛ kɛbɔle, ni ashi kpoteŋ agboi yɛ shĩai lɛ amli. Agbala nu awo maŋ lɛ mli fɛɛ, anuɔ eko, akɛ eko juɔ he, ni akɛ eko hu tsuɔ niiasɛɛyaa kɛ nibii ni tamɔ nakai lɛ ahe nii, ni enɛ ha shihilɛ yɛ jɛmɛ fee ogbɔjɔ. Kaimɔ hu akɛ no mli lɛ, Abram kɛ Sarai edara yɛ afii amli; eeenyɛ efee akɛ no mli lɛ, Abram yɛ afi 70 afii amli, ni Sarai hu yɛ afi 60 afii amli. Ekã shi faŋŋ akɛ, Abram sumɔ ni Sarai aná shihilɛ kpakpa ni nɔ ko he akahia lɛ—nibii ni wu kpakpa fɛɛ wu kpakpa baasumɔ akɛ eŋa aná lɛ. Bo lɛ susumɔ saji ni ekolɛ amɛbaagba yɛ nitsumɔ nɛɛ he, saji ni amɛbaabibii amɛhe, kɛ naagbai ni amɛbaasusu he lɛ ahe okwɛ. Ekolɛ, beni Sarai kpɛlɛ nɔ akɛ amɛshi lɛ, Abram mii shɛ ehe waa! Taakɛ eji yɛ Abram gbɛfaŋ lɛ, Sarai hu sumɔ koni eshi ogbɔjɔ shihilɛ fɛɛ ni yɔɔ emaŋ lɛ.

11, 12. (a) Dani abaashi Ur lɛ, mɛɛ nibii ehe bahia ni ato he gbɛjianɔ, ni mɛɛ yiŋ hu ehe bahia ni akpɛ? (b) Te obaafee nibii ni tee nɔ gbi leebi ni amɛbaashi lɛ ahe mfoniri oha tɛŋŋ?

11 Yiŋ ni Abram kɛ Sarai kpɛ akɛ amɛbaashi lɛ hewɔ lɛ, nibii babaoo yɛ ni esa akɛ amɛfee. Ebaabi ni amɛbua amɛnibii anaa, ni amɛto he gbɛjianɔ. Mɛni amɛbaakɔlɔ kɛfã gbɛ ni amɛleee nɛɛ, ni mɛɛ nibii amɛbaashi yɛ sɛɛ? Shi nɔ ni he hiaa amɛ waa ji amɛwekumɛi kɛ amɛtsuji lɛ. Mɛni amɛbaafee Tera ni egbɔ lɛ? Amɛkpɛ mli akɛ amɛkɛ lɛ baaya koni amɛkwɛ lɛ. Ekolɛ, Tera jɛ esuɔmɔ mli ekpɛlɛ akɛ ekɛ amɛ baaya, ejaakɛ amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ lɛ enyiɛ eweku lɛ hiɛ kɛshi Ur. Etamɔ nɔ ni no mli lɛ Tera ekpa wɔŋjamɔ. Abram wɔfase Lot hu baafata amɛhe kɛfã gbɛ lɛ.—1 Mose 11:31.

12 Gbi leebi ni amɛbaafã gbɛ lɛ bashɛ agbɛnɛ. Bo lɛ feemɔ he mfoniri okwɛ; naa gbɔmɛi lɛ miibua amɛhe naa, ni amɛmiibua amɛkooloi kɛ amɛjatsui lɛ hu anaa yɛ Ur maŋ lɛ gbogboi ni atsa nu jɔɔi awo he lɛ asɛɛ. Afimɔ jatsui ashwie yomai lɛ kɛ tejii lɛ anɔ, abua kooloi krokomɛi lɛ fɛɛ anaa, weku lɛ kɛ tsuji lɛ hu ebua amɛhe naa, ni mɔ fɛɛ mɔ mii eshɛ ehe akɛ ebaafã gbɛ lɛ. * Ekolɛ, mɔ fɛɛ mɔ etsɔ ehiɛ eekwɛ Abram kɛmiimɛ koni efã akɛ aya. Agbɛnɛ be lɛ bashɛ, ni amɛfã amɛshi Ur kwraa.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo jieɔ su ni tamɔ Abram kɛ Sarai nɔ lɛ kpo?

13 Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa tsuji babaoo kpɛɔ amɛyiŋ ni amɛshiɔ kɛyaa hei ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe ehia waa yɛ lɛ. Mɛi komɛi hu kaseɔ wiemɔ kroko bɔni afee ni amɛkɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ lɛ mli. Aloo amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaaka shiɛmɔ gbɛi krokomɛi ni amɛkɛtsuko nii daŋ loo amɛnyaaa he lɛ amɛkwɛ. Bei pii lɛ, nakai yiŋkpɛi lɛ biɔ afɔleshãa, ni tsɔɔ akɛ aná suɔmɔ akɛ abaaŋmɛɛ heloonaa nibii komɛi ni haa mɔ náa ogbɔjɔ shihilɛ lɛ ahe. Kwɛ bɔ ni kɛ́ Yehowa tsuji kase Abram kɛ Sarai su nɛɛ, ni amɛjie lɛ kpo lɛ esa yijiemɔ waa ha! Kɛ́ wɔjie hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ kpo lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa be fɛɛ be akɛ Yehowa baaha wɔ nibii ni fe nɔ ni wɔha lɛ lɛ. Ehaaa mɛi ni kɛ amɛhe fɔ̃ɔ enɔ lɛ anine anyɛ shi kɔkɔɔkɔ. (Heb. 6:10; 11:6) Ani eha Abram nine nyɛ shi?

Amɛfo Eufrate Faa Lɛ

14, 15. Te gbɛfãa kɛjɛ Ur kɛyaa Haran lɛ yɔɔ tɛŋŋ, ni mɛni ekolɛ no ha Abram kpɛ eyiŋ akɛ ebaahi Haran kɛyashi be ko lɛ?

14 Fiofio lɛ, gbɛfalɔi nɛɛ babɔi nibii komɛi ni kɛ́ aafã gbɛ lɛ afeɔ lɛ afeemɔ. Wɔbaanyɛ wɔfee Abram kɛ Sarai he mfoniri wɔkwɛ; naa amɛ ni kɛ́ etɔ mɔ kome kɛ teji lɛ nɔ tamɔ lɛ, kɛkɛ lɛ eyi shi enyiɛ, kɛkɛ lɛ mɔ kroko lɛ hu eta nɔ, ni beni amɛmiigba sane lɛ belɛ ŋmɛji ni tsotsoro kooloi lɛ ahe lɛ hu miigbɛɛ. Fiofio lɛ, mɛi po ni efɔɔɔ gbɛfãa lɛ bale bɔ ni atoɔ shi ajɔɔ he kɛ bɔ ni abua he naa atsaa gbɛfãa lɛ nɔ, ni amɛyeɔ amɛbuaa nuumo Tera hu koni enyɛ eta yoma loo teji lɛ eko nɔ bɔ ni baaha ehe ajɔ lɛ. Amɛwo kooyi-anaigbɛ amɛtere kɛtsɔ Eufrate Faa lɛ naa. Gbii ho kɛbote otsii amli fɛɛ ni amɛnyiɛ amɛgbɛfãa lɛ nɔ lolo.

15 Naagbee lɛ, beni amɛfã gbɛ jɛkɛmɔ kilomitai 960 lɛ, amɛyashɛ Haran maŋ lɛ mli; emli tsũi lɛ efee tamɔ wobii atsũi, ni eji maŋ ko ni eshwere waa ni Boka-Anai jarayeli gbɛjegbɛi lɛ tsɔɔ mli. Weku lɛ to shi yɛ jɛmɛ ni amɛhi jɛmɛ kɛyashi be ko. Ekolɛ no mli lɛ, Tera egbɔjɔ tsɔ bɔ ni enyɛŋ etsa gbɛfãa lɛ nɔ.

16, 17. (a) Mɛɛ kpaŋmɔ wo Abram hewalɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa jɔɔ Abram yɛ beni eyɔɔ Haran lɛ?

16 Fee sɛɛ lɛ, Tera gbo beni eye afii 205. (1 Mose 11:32) Ashɛje Abram mii waa beni agbo yɛ enɔ lɛ, ejaakɛ Yehowa kɛlɛ wie shi kome ekoŋŋ. Eti gbɛtsɔɔmɔ ni ekɛha lɛ beni eyɔɔ Ur lɛ mli ekoŋŋ, ni ekɛ nibii krokomɛi hu fata shi ni ewo lɛ lɛ he. No ji, Abram baatsɔ “jeŋmaŋ kpeteŋkpele,” ni abaajɔɔ wekui fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ yɛ ehewɔ. (Nyɛkanea 1 Mose 12:2, 3.) Kpaŋmɔ ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ wo lɛ hewalɛ koni etsa gbɛfãa lɛ nɔ.

17 Kɛlɛ be nɛɛ mli lɛ, Abram yɛ nibii babaoo ni ebaato fe tsutsu lɛ, ejaakɛ beni eyɔɔ Haran lɛ Yehowa jɔɔ lɛ ni eshwere. Amaniɛbɔɔ lɛ tsĩ “amɛnibii fɛɛ ní amɛbua naa kɛ susumai ní amɛná yɛ Haran lɛ” tã. (1 Mose 12:5) Dani Abram baanyɛ atsɔ maŋ lɛ, ehe baahia ni ená heloonaa nibii kɛ tsuji babaoo. Jeee be fɛɛ be Yehowa haa etsuji tsɔmɔɔ niiatsɛmɛi, kɛlɛ ehaa amɛ nɔ fɛɛ nɔ ni he baahia amɛ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛfee esuɔmɔnaa nii. Akɛni awaje Abram hewɔ lɛ, etsa egbɛfãa lɛ nɔ kɛmiiya he ni eleee lɛ.

Ogbɔjɔ shihilɛ ni Abram kɛ Sarai shi yɛ Ur lɛ haaa amɛná shihilɛ lɛ mlɛo

18. (a) Yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ ewebii lɛ yeɔ ehaa lɛ ayinɔsane mli lɛ, mɛɛ be Abram kɛ shihilɛ ko ni he hiaa waa kpe? (b) Mɛɛ nifeemɔi krokomɛi ni he hiaa waa ba yɛ Nisan 14 lɛ nɔ yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Be ko ni He Hiaa Waa yɛ Biblia Yinɔsane Mli” lɛ.)

18 Beni amɛshi Haran lɛ, amɛye gbii babaoo dani amɛyashɛ Karkemish, he ni gbɛfãlɔi fɔɔ Eufrate Faa lɛ foo yɛ lɛ. Ekolɛ, biɛ ji he ni Abram shɛ oti ko ni he hiaa waa lɛ he yɛ Nyɔŋmɔ kɛ ewebii asharamɔ yinɔsane mli. Ekã shi faŋŋ akɛ, yɛ nyɔɔŋ ni sɛɛ mli lɛ abatsɛ lɛ Nisan lɛ nɔ, gbi 14 lɛ nɔ yɛ afi 1943 D.Ŋ.B. lɛ ji be ni Abram kɛ mɛi ni ekɛfãa gbɛ lɛ fo Eufrate Faa lɛ. (2 Mose 12:40-43) Eufrate Faa lɛ wuoyigbɛ ji he ni shikpɔŋ shwaŋŋ ni Yehowa wo Abram shi akɛ ekɛbaatsɔɔ lɛ lɛ yɔɔ. Nakai gbi lɛ nɔ kpaŋmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Abram fee lɛ je shishi.

19. Mɛni tã Yehowa tsĩ efata shi ni ewo Abram lɛ he, ni mɛni ekolɛ no ha Abram kai?

19 Abram yi mli kɛtsɔ shikpɔŋ lɛ wuoyigbɛ lɛ, ni amɛwa yɛ tsei wuji ni yɔɔ More ni bɛŋkɛ Shekem lɛ ahe. Yehowa kɛ Abram wie ekoŋŋ yɛ jɛmɛ. Be nɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ wo Abram shi ni etsĩ Abram seshi loo shwie ni baaŋɔ shikpɔŋ lɛ tã. Ani Abram gbala ejwɛŋmɔ kɛtee gbalɛ ni Yehowa gba yɛ Eden, ni tsĩ ‘seshi’ loo shwie ni baakpɔ̃ adesai gbi ko tã lɛ nɔ? (1 Mose 3:15; 12:7) Ekolɛ efee nakai. Ekolɛ, Abram babɔi yɔsemɔ akɛ Yehowa kɛ lɛ miitsu nii koni Yehowa yiŋtoo kple lɛ aba mli.

20. Mɛni Abram fee kɛtsɔɔ akɛ ehiɛ sɔ hegbɛ ni Yehowa kɛduro lɛ lɛ?

20 Abram hiɛ sɔ hegbɛ ni Yehowa kɛduro lɛ nɛɛ waa. Beni ekpaa shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ—ŋwanejee ko bɛ he akɛ ekwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ, ejaakɛ Kanaanbii lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lolo—eto shi, ni emamɔ afɔleshãa latɛi eha Yehowa, klɛŋklɛŋ lɛ yɛ he ko ni bɛŋkɛ More tsei wuji lɛ ahe, ni ema eko hu ni bɛŋkɛ Betel. Etsɛ Yehowa gbɛ́i, ni ekolɛ ejɛ etsuiŋ eda e-Nyɔŋmɔ lɛ shi beni esusuɔ eseshi lɛ wɔsɛɛ he lɛ. Ekolɛ, eshiɛ etsɔɔ Kanaanbii ni eyɔɔ amɛteŋ lɛ. (Nyɛkanea 1 Mose 12:7, 8.) Anɔkwa, Abram kɛ ehemɔkɛyeli lɛ he kaa wuji baakpe yɛ ewala shihilɛ mli. Ákɛ mɔ ko ni hiɛ kã shi lɛ, Abram kɛ ejwɛŋmɔ eyaaa nibii ni haa shihilɛ feɔ ogbɔjɔ ni eshi yɛ Ur lɛ anɔ. Ekɛ ejwɛŋmɔ ma shi ni Yehowa ewo lɛ lɛ nɔ. Hebribii 11:10 lɛ kɛɔ yɛ Abram he akɛ: “Eekwɛ maŋ ní yɔɔ shishitoo ní wa ní etolɔ kɛ emalɔ ji Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ.”

21. Kɛ́ akɛ wɔ to Abram he lɛ, namɔ le Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nii babaoo, ni mɛni no woɔ bo hewalɛ ni ofee?

21 Wɔ mɛi ni wɔjáa Yehowa ŋmɛnɛ lɛ, wɔle mfonirifeemɔŋ maŋ ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nii babaoo kwraa fe Abram. Wɔle akɛ Maŋtsɛyeli lɛ miiye nɔ yɛ ŋwɛi, ni etsɛŋ ekɛ je nɛŋ gbɛjianɔtoo lɛ baaba naagbee, ni wɔle hu akɛ Abram Seshi ni ji Yesu Kristo, ni ajɛ jeeŋmɔ awo ehe shi lɛ miiye nakai Maŋtsɛyeli lɛ nɔ amrɔ nɛɛ. Kwɛ hegbɛ kple ni ebaaji kɛha wɔ akɛ wɔbaana beni abaatee Abraham shi, ni nakai beaŋ lɛ ebaanu bɔ ni Yehowa yiŋtoo lɛ ba mli lɛ eha lɛ shishi jogbaŋŋ! Ani obaasumɔ ni ona akɛ Yehowa eha eshiwoo lɛ fɛɛ eba mli? Kɛ́ nakai lɛ, ehe miihia ni oya nɔ ofee nɔ ni Abram fee lɛ. Okɛ nibii komɛi ni haa shihilɛ feɔ ogbɔjɔ lɛ ashã afɔle, feemɔ toi, ni ohiɛ asɔ nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni Yehowa kɛhaa bo lɛ. Beni okaseɔ Abram, “mɛi fɛɛ ní heɔ yeɔ . . . lɛ atsɛ” lɛ hemɔkɛyeli lɛ, ebaatsɔ bo hu otsɛ yɛ gbɛ ko nɔ!

^ kk. 1 Afii komɛi asɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsake Abram gbɛ́i ni etsɛ lɛ Abraham, eshishi ji “Maji Pii Atsɛ.”—1 Mose 17:5, Ga Biblia hee.

^ kk. 4 Nakai nɔŋŋ afɔɔ Abram hu gbɛ́i tsɛmɔ klɛŋklɛŋ yɛ Tera bihii lɛ ateŋ, eyɛ mli akɛ ejeee kromɔbi moŋ.

^ kk. 6 Fee sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsake Sarai gbɛ́i ni etsɛ lɛ Sara, eshishi ji “Maŋtsɛ Biyoo” loo “Ablade.”—1 Mose 17:15.

^ kk. 12 Woloŋlelɔi komɛi ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ yɛ Abram beaŋ lɛ, yoma fata shĩa kooloi lɛ ahe. Kɛlɛ, amɛbɛ nɔdaamɔnɔ ko kɛha amɛsusumɔi nɛɛ. Biblia lɛ tsĩɔ yomai atã shii abɔ kɛfataa nibii ni Abram yɔɔ lɛ ahe.—1 Mose 12:16; 24:35.