Xeen tiʼ baʼax ku taasik

¿Baʼax jeʼel k-kanik tiʼ le koʼoleloʼob ku yaʼalaʼal teʼ Bibliaoʼ?

¿Baʼax jeʼel k-kanik tiʼ le koʼoleloʼob ku yaʼalaʼal teʼ Bibliaoʼ?

Baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ

 Yaʼab baʼaloʼob jeʼel k-kanik tiʼ le koʼoleloʼob ku chʼaʼchiʼitaʼaloʼob teʼ Bibliaoʼ (Romanos 15:4; 2 Timoteo 3:16, 17). Teʼ xookaʼ yaan k-ilik baʼax tu beetaj jujuntúul tiʼ letiʼobiʼ yéetel baʼax ku kaʼansiktoʼon (1 Corintios 10:11; Hebreos 6:12).

  Abigaíl

 ¿Máax kaʼachi? Letiʼeʼ u yatan Nabal, juntúul máak ayikʼal yéetel jach kʼaas u modos. Abigaíleʼ jach yaan u naʼat kaʼachi, kiʼichpan yéetel jach u yaabiltmaj Dios (1 Samuel 25:3).

 ¿Baʼax tu beetaj? Abigaíleʼ tu yeʼesaj jach yaan u naʼat yoʼolal junpʼéel baʼal tu beetaj. Letiʼ yéetel Nabaleʼ kajaʼanoʼob kaʼach tuʼux u taʼakmuba David tiʼ le máaxoʼob pʼekmiloʼoboʼ. Davideʼ letiʼe máax aʼalaʼan ken u beet u reyil Israeloʼ. Mientras tiaʼanoʼobeʼ, David yéetel u soldadoʼobeʼ ku kanáantkoʼob kaʼach u yalakʼ tamanoʼob Nabal. Juntéenjeakeʼ Davideʼ tu túuxtaj jujuntúul máakoʼob utiaʼal u kʼáatkoʼob janal tiʼ Nabal. Chéen baʼaleʼ Nabaleʼ maʼ tu tsʼáajiʼ, hasta tu yaʼalaj baʼal tiʼob. David túuneʼ jach tsʼíikilnajeʼ ka tu yaʼalaj yaan u bin u kíims Nabal yéetel tuláakal le xiiboʼob yanoʼob tu yiknaloʼ (1 Samuel 25:10-12, 22).

 Abigaíleʼ tu yojéeltaj baʼax tu beetaj u yíichamoʼ. Le oʼolal tu séebaʼanil tu yaʼalaj tiʼ u sirvienteʼob ka u bisoʼob janal tiʼ David yéetel u soldadoʼob. Letiʼeʼ bin tu paach le sirvienteʼoboʼ ka tu kʼáataj ka chʼaʼabak óotsilil tiʼ u yíicham (1 Samuel 25:14-19, 24-31). Yoʼolal le baʼax tu beetoʼ Davideʼ tu tsʼáaj cuentaeʼ Abigaíleʼ jach humilde. David túuneʼ tu yuʼubaj u tʼaan Abigaíl, tu yaʼaleʼ Dios túuxt tu yiknal utiaʼal maʼ u bin u kíims mix máak (1 Samuel 25:32, 33). Ka máan kʼiineʼ le ka kíim Nabaleʼ, Davideʼ tsʼoʼok u beel yéetel Abigaíl (1 Samuel 25:37-41).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Kex Abigaíl juntúul koʼolel jach kiʼichpan yéetel ayikʼaleʼ, utiaʼal u yantal jeetsʼelileʼ tu disculpartuba kex mix baʼal kʼaas u beetmaj. Tu yeʼesaj jach yaan u naʼat, maʼ saajkiʼ yéetel tu kanaj u yutskíint le problemas anchajoʼ.

  Ana

 ¿Máax kaʼachi? Anaeʼ u yatan kaʼach Elkaná tsʼoʼoleʼ u maama Samuel. Samueleʼ kʼuch u beet u profetail tu yúuchben kaajil Israel (1 Samuel 1:1, 2, 4-7).

 ¿Baʼax tu beetaj? Anaeʼ kex úuch tsʼoʼokok u beeleʼ maʼ tu páajtal u yantal u paalal, le oʼolal tu kʼáataj u yáantaj Dios. U yíicham Anaeʼ yaan uláakʼ juntúul u yatan kaʼachi, u kʼaabaʼeʼ Peniná. Letiʼeʼ yaan u paalal, chéen baʼaleʼ Penináeʼ jach ku burlartik Ana tumen minaʼan u paalal. Le oʼolal Anaeʼ orarnaj tiʼ Dios utiaʼal u kʼáatik u yáantaj. Tsʼoʼoleʼ tu yaʼalaj xan tiʼ Dioseʼ wa ku tsʼáaik juntúul u xiibil paaleʼ yaan u kʼubiktiʼ utiaʼal u meyaj teʼ tabernáculooʼ. Le tabernáculooʼ bey junpʼéel chan naj ku meyaj kaʼach tiʼ le israelitaʼob utiaʼal u adorarkoʼob Dios yéetel ku páajtal u biskoʼob jejeláas tuʼux (1 Samuel 1:11).

 Dioseʼ tu núukaj u oración Ana ka tu tsʼáaj juntúul u chan hijo tu kʼaabaʼtaj Samuel. Anaeʼ tu cumplirtaj le baʼax tu yaʼaloʼ, tu bisaj Samuel teʼ tabernáculo utiaʼal u meyajtik Diosoʼ(1 Samuel 1:27, 28). Cada añoeʼ Anaeʼ ku bisik tiʼ Samuel junpʼéel chan nookʼ minaʼan u kʼabiloʼob. Ka máan kʼiineʼ Dioseʼ tu tsʼáaj tiʼ Ana uláakʼ cinco u paalal, óoxtúul mejen xiʼipalal yéetel kaʼatúul mejen x-chʼúupalal (1 Samuel 2:18-21).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Anaeʼ sen orarnaj tiʼ Dios utiaʼal u kʼáatik u yáantaj, le oʼolal páajchaj u aguantartik le baʼax úuchtiʼoʼ. Teʼ 1 Samuel 2:1-10 jeʼel u páajtal k-ilik le oración tu beetaj tiʼ Jéeoba utiaʼal u tsʼáaik u graciasil tiʼoʼ. Yéetel le baʼax tu yaʼaloʼ tu yeʼesaj jach nojoch u fe.

  Dalila

 ¿Máax kaʼachi? Dalilaeʼ letiʼe koʼolel utschaj tu yich Sansóneʼ, juntúul u juezil Israel (Jueces 16:4, 5).

 ¿Baʼax tu beetaj? Dalilaeʼ tu traicionartaj Sansón tumen aʼalaʼab u tsʼaʼabal taakʼin tiʼ tumen u nuuktakil le filisteoʼoboʼ. Jéeobaeʼ tu yaʼaleʼ Sansón kun salvartik le israelitaʼob tu kʼab le filisteoʼoboʼ. Mix máak ganartik kaʼach Sansón tumen Jéeoba beet u jach yantal u muukʼ (Jueces 13:5). Le oʼolal le filisteoʼoboʼ tu kʼáatoʼob u yáantaj Dalila.

 Le filisteoʼoboʼ tu boʼotoʼob Dalila utiaʼal ka u kʼáat tiʼ Sansón baʼax beetik u yantal u muukʼ. Letiʼeʼ tu ketaj le baʼax aʼalaʼabtiʼaʼ, le oʼolal tu sen kʼáataj tiʼ Sansón baʼaxten jach yaan u muukʼ hasta ka aʼalaʼabtiʼ (Jueces 16:15-17). Dalilaeʼ tu séebaʼanil tu yaʼalaj tiʼ le filisteoʼoboʼ, le oʼolal béeychaj u chuʼukul yéetel u kʼaʼalal Sansón (Jueces 16:18-21).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Dalilaeʼ tu tsʼíiboltaj le taakʼinoʼ. Letiʼeʼ juntúul koʼolel chéen u yutsil tu kaxtaj yéetel tu traicionartaj juntúul máax meyajtik Jéeoba. Le oʼolal jach junpuliʼ maʼ unaj k-beetik jeʼex letiʼeʼ.

  Débora

 ¿Máax kaʼachi? Déboraeʼ juntúul u profetisa Jéeoba, u Dios u kaajil Israel. Jéeobaeʼ ku yaʼalik kaʼach tiʼ Débora baʼax unaj u beetik le israelitaʼoboʼ yéetel bix jeʼel u yutskíintikoʼob le problemas ku yantaltiʼoboʼ (Jueces 4:4, 5).

 ¿Baʼax tu beetaj? Déboraeʼ maʼ tu chʼaʼa saajkil u yáant le máaxoʼob adorartik Diosoʼ. Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ Débora ka u túuxt tʼanbil Barak utiaʼal ka u yaʼaltiʼ ka xiʼikoʼob baʼateʼel tu contra le cananeoʼoboʼ (Jueces 4:6, 7). Tsʼoʼoleʼ Barakeʼ tu yaʼalajtiʼ ka xiʼik tu yéeteloʼob. Déboraeʼ maʼ tu chʼaʼaj saajkiliʼ, le oʼolal bin tu yéeteloʼob teʼ baʼateloʼ (Jueces 4:8, 9).

 Jéeobaeʼ tu yáantaj le israelitaʼob utiaʼal ka u ganartoʼob le baʼateloʼ. Le oʼolal Débora yéetel Barakeʼ tu kʼayoʼob junpʼéel jatsʼuts kʼaay tiʼ Jéeoba tuʼux ku yaʼalikoʼob tuláakal le baʼax tu beetoʼ. Ichil le kʼaayoʼ Déboraeʼ tu chʼaʼchiʼitaj Jael, juntúul koʼolel jach maʼ saajkiʼ yéetel áantajnaj utiaʼal u ganartaʼal le cananeoʼoboʼ (Jueces, capítulo 5).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Déboraeʼ juntúul koʼolel maʼ saajkiʼ yéetel ku yáantik u maasil. Ku yaʼalik tiʼ u maasil ka u beetoʼob baʼax uts tu tʼaan Jéeoba. Yéetel kéen beetaʼak baʼax u kʼáat Jéeobaeʼ ku tsʼáaik u graciasil tiʼob.

  Ester

 ¿Máax kaʼachi? Estereʼ juntúul x-chʼúupal judía yéeyaʼab u beet u reinail tumen Asuero, u reyil Persia.

 ¿Baʼax tu beetaj? Estereʼ tu yojéeltaj baʼax taak u beetik Amán, juntúul máak ku meyaj tu palacio le reyoʼ. Tu yojéelteʼ tsʼoʼok kaʼach u tsʼaʼabal u kʼiinil utiaʼal u kíimsaʼal tuláakal le judíoʼob kajaʼanoʼob teʼ luʼumoʼob ku gobernartaʼal tumen le reyoʼ (Ester 3:13-15; 4:1, 5). Le oʼolal áantaʼab tumen Mardoqueo , u primo, utiaʼal u yilik baʼax jeʼel u páajtal u beetkeʼ. Kex u yojel jeʼel tak u kíimsaʼaleʼ tu yaʼalaj tiʼ le Rey Asuero baʼax taak u beetik Amánoʼ (Ester 4:10-16; 7:1-10). Asuero túuneʼ tu yaʼalaj tiʼ Ester yéetel tiʼ Mardoqueoeʼ ka u beetoʼob u tsʼíibtaʼal uláakʼ ley. Ichileʼ yaan u yaʼalik jeʼel u páajtal u defenderkuba le judíoʼoboʼ. Bey túunoʼ le judíoʼoboʼ páajchaj u defenderkubaʼob tiʼ tuláakal le máaxoʼob pʼekmiloʼoboʼ (Ester 8:5-11; 9:16, 17).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Le reina Esteroʼ juntúul koʼolel maʼ saajkiʼ, maʼ tu creerkuba yéetel tu tsʼáaj táanil u yutsil u maasil (Salmo 31:24; Filipenses 2:3). Kex jach kiʼichpan yéetel yaan autoridad tiʼeʼ tu kaxtaj u yáantaj u maasil. Tu yeʼesaj maʼ sajak le ka bin tʼaan yéetel u yíichamoʼ, chéen baʼaleʼ le ka tu beeteʼ tu yeʼesaj xan ku respetartik. Tsʼoʼoleʼ maʼ sajakchaj xaniʼ tumen kex u yojel jeʼel tak u kíimsaʼaleʼ tu yaʼaleʼ juntúul judía.

  Eva

 ¿Máax kaʼachi? Evaeʼ letiʼe yáax koʼolel beetaʼaboʼ yéetel letiʼe yáax koʼolel ku chʼaʼchiʼitaʼal teʼ Bibliaoʼ.

 ¿Baʼax tu beetaj? Evaeʼ maʼ tu yuʼubaj u tʼaan Diosiʼ, letiʼ yéetel Adán, u yíichameʼ, perfectoʼob kaʼachi. Jéeobaeʼ tu beetoʼob yéetel u páajtalil u chʼaʼtuklikoʼob baʼax ken u beetoʼob yéetel u yeʼeskoʼob jatsʼuts modos jeʼex yaabilaj yéetel naʼatil (Génesis 1:27). Evaeʼ u yojel Dioseʼ u yaʼalmaj yaan u kíimloʼob wa ku jaantikoʼob u yich junkúul cheʼ. Chéen baʼaleʼ Satanáseʼ tu tusaj Eva ka tu yaʼalajtiʼ maʼ kun kíimil wa ku jaantik u yich le cheʼoʼ. Hasta tu yaʼalajtiʼ maas maʼalob kun bintiʼ wa maʼ tu yuʼubik u tʼaan Dios, le oʼolal tu jaantaj u yich le cheʼoʼ ka tu tsʼáaj xan tiʼ u yíichamiʼ (Génesis 3:1-6; 1 Timoteo 2:14).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Le baʼax tu beetaj Evaoʼ ku kaʼansiktoʼoneʼ maʼ unaj k-tsʼíiboltik baʼax maʼ k-tiaʼaliʼ. Evaeʼ xuʼul u yuʼubik u tʼaan Dios tumen tu sen tsʼíiboltaj junpʼéel baʼal maʼ maʼalobiʼ (Génesis 3:6; 1 Juan 2:16).

  Jael

 ¿Máax kaʼachi? Jaeleʼ u yatan kaʼach Éeber, juntúul máak maʼ israelitaiʼ. Letiʼeʼ juntúul koʼolel maʼ sajakchaj u yáant u kaajal Diosiʼ.

 ¿Baʼax tu beetaj? Juntéenjeakeʼ Sísara, u nojchil u soldadoiloʼob Canaáneʼ, bin u kʼubéentuba tu yotoch Jael. Letiʼeʼ táan kaʼach u kaxtik tuʼux u taʼakikuba tumen ganartaʼab tumen u soldadoiloʼob Israel. Jael túuneʼ jach maʼ sajakchajiʼ, tu yaʼalaj tiʼ Sísara ka okok tu yotoch u jeʼelsuba. Le jach tʼuubul u weenloʼ ka tu kíimsaj (Jueces 4:17-21).

 Úuchik u kíimsik Sísaraeʼ béeychaj le baʼax u yaʼalmaj le profetisa Déboraoʼ: «Jéeobaeʼ yaan u kʼubik Sísara tu kʼab juntúul koʼolel» (Jueces 4:9). Tumen maʼ tu chʼaʼaj saajkileʼ le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ Jaeleʼ letiʼe «koʼolel maas unaj u alabartaʼal ichil le koʼoleloʼob[oʼ]» (Jueces 5:24).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Jaeleʼ jach maʼ sajakchajiʼ. Le baʼax tu beetoʼ ku yeʼesikeʼ Dioseʼ jeʼel u beetik le baʼax kʼaʼabéet utiaʼal u béeytal le baʼax u yaʼalmoʼ.

  Jezabel

 ¿Máax kaʼachi? Letiʼeʼ u yatan Acab, u reyil Israel. Jezabeleʼ maʼ israelitaiʼ yéetel maʼ tu adorartik Jéeoba, baʼaxeʼ ku adorartik Baal, u dios le cananeoʼoboʼ.

 ¿Baʼax tu beetaj? Jezabeleʼ juntúul koʼolel jach kʼasaʼan yéetel maʼatech u chʼaʼik óotsilil tiʼ mix máak. Ku kaʼansik tiʼ u maasil ka u adorartoʼob Baal yéetel ka u beetoʼob baʼaloʼob kʼaastak le táan u adorarkoʼoboʼ. Tsʼoʼoleʼ tu yóotaj u xuʼuls u adorartaʼal Jéeoba le u jaajil Diosoʼ (1 Reyes 18:4, 13; 19:1-3).

 Jezabeleʼ jach yaʼab u tuus yéetel jeʼel tak u kíimsik máak utiaʼal u jóokʼol yéetel baʼax u kʼáateʼ (1 Reyes 21:8-16). Jeʼex u yaʼalmil Diosoʼ kʼaas úuchik u kíimil yéetel maʼ muʼukiʼ (1 Reyes 21:23; 2 Reyes 9:10, 32-37).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Jezabeleʼ juntúul koʼolel jach táaj kʼasaʼan kaʼachi yéetel chéen u yutsil ku kaxtik. Kéen úuchuk tʼaan tu yoʼolaleʼ ku taal tu tuukul máak juntúul koʼolel jach táaj kʼasaʼan yéetel ku beetik jeʼel baʼaxak utiaʼal u jóokʼol yéetel baʼax u kʼáateʼ. Jach junpuliʼ maʼ unaj k-beetik jeʼex letiʼeʼ.

  Lea

 ¿Máax kaʼachi? Leaeʼ u yáax atan Jacob. Raqueleʼ u yíitsʼin Lea yéetel u yatan xan Jacob (Génesis 29:20-29).

 ¿Baʼax tu beetaj? Leaeʼ yanchaj seis u túulal u xibil paalal yéetel Jacob (Rut 4:11). Jacobeʼ yéetel Raquel taak kaʼach u tsʼoʼokol u beel maʼ yéetel Leaiʼ, baʼaleʼ Labán, u papáʼobeʼ tu chʼaʼaj Leaeʼ ka tu bisaj tiʼ Jacob. Ka tu yilaj Jacob yéetel Lea yaneʼ bin u yaʼal tiʼ Labán. Labán túuneʼ tu yaʼalaj tiʼ Jacobeʼ maʼ suuk u tsʼoʼokol u beel le íitsʼintsil antes tiʼ le kiktsiloʼ. Ka máan túun junpʼéel semanaeʼ tu tsʼáaj Raquel tiʼ Jacob utiaʼal ka tsʼoʼokok u beel tu yéetel (Génesis 29:26-28).

 Jacobeʼ maas tu yaabiltaj Raquel ke Lea (Génesis 29:30). Ka tu yilaj Lea maas yaabiltaʼan Raqueleʼ káaj u pʼektik. Jéeobaeʼ tu naʼataj bix u yuʼubikuba Lea, le oʼolal tu bendecirtaj yéetel seis u túulal u xibil paalal yéetel juntúul u hija (Génesis 29:31).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Leaeʼ orarnaji yéetel maʼ tu chaʼaj u lúubul yóoliʼ tumen u yojel jach yaan u yáantaʼal tumen Jéeoba (Génesis 29:32-35; 30:20). Kex Dios tu chaʼaj u yantal maas tiʼ juntúul u yatan máak úuchjeakileʼ, le baʼax úuch tiʼ Leaoʼ ku yeʼesikeʼ u beetaʼal leloʼ ku taasik problemas ichil le familiaoʼ. Leloʼ ku yeʼesik baʼaxten maas maʼalob ka yanak chéen juntúul u yatan máak, jeʼex u yaʼalmil Dios desde ka tu beetaj wíinikeʼ (Mateo 19:4-6).

  Le sulamitaoʼ

 ¿Máax kaʼachi? Le sulamitaoʼ juntúul x-kiʼichpan chʼúupal ku meyaj kaʼach ich kool yéetel maases tiʼ letiʼ ku yúuchul tʼaan tu libroil El Cantar de los Cantares yaan teʼ Bibliaoʼ. Chéen baʼaleʼ le Bibliaoʼ maʼ tu yaʼalik bix u kʼaabaʼ.

 ¿Baʼax tu beetaj? Le sulamitaoʼ jach tu yaabiltaj le j-kanan tamanoʼ (El Cantar de los Cantares 2:16). Le sulamitaoʼ jach táaj kiʼichpan kaʼachi le oʼolal utschaj tu yich Salomón, juntúul rey jach ayikʼal (El Cantar de los Cantares 7:6). Kex sen aʼalaʼabtiʼ ka tsʼoʼokok u beel yéetel le rey Salomónoʼ letiʼeʼ maʼ tu yóotiʼ tumen jach u yaabiltmaj le j-kanan tamanoʼ (El Cantar de los Cantares 3:5; 7:10; 8:6).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Le sulamitaoʼ kex jach kiʼichpan kaʼacheʼ maʼ tu creertubaiʼ. Maʼ tu chaʼaj u kʼaskúuntaʼal u tuukul tumen u maasiliʼ yéetel maʼ tu tsʼíiboltaj le taakʼinoʼ. Mantatsʼ tu beetaj baʼax uts tu tʼaan Jéeoba.

  María Magdalena

 ¿Máax kaʼachi? Letiʼeʼ juntúul koʼolel jach tu yáantaj Jesús bey xan u discípuloʼob.

 ¿Baʼax tu beetaj? María Magdalenaeʼ juntúul tiʼ le koʼoleloʼob tu láakʼintaj Jesús yéetel u discípuloʼob le táan u máanoʼob kaajal kaaj u tsikbaltoʼob u Reino Diosoʼ. Tiʼ letiʼeʼ meyajnaj le baʼaxoʼob yaantiʼ utiaʼal u tsʼáaik le baʼax kʼaʼabéet tiʼ Jesús yéetel u discípuloʼoboʼ (Lucas 8:1-3). Tu láakʼintaj Jesús tak le kʼiin ka kíimsaʼaboʼ. Tsʼoʼoleʼ letiʼeʼ juntúul tiʼ le máaxoʼob yáax il Jesús le ka tsʼoʼok u kaʼa kuxkíintaʼaloʼ (Juan 20:11-18).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? María Magdalenaeʼ jach tu yáantaj Jesús yéetel le baʼaxoʼob kʼaʼabéettiʼoʼ yéetel maʼ tu pʼatiʼ.

  María (u maama Jesús)

 ¿Máax kaʼachi? Maríaeʼ juntúul x-chʼúupal judía. Letiʼeʼ maʼ anchaj baʼal u yil yéetel mix juntúul xiib utiaʼal u síijil Jesúsiʼ. Baʼaxeʼ Dios beet junpʼéel milagro utiaʼal u síijil.

 ¿Baʼax tu beetaj? Maríaeʼ humilde yéetel tu beetaj baʼax tu yaʼalaj Dios. Le ka aʼalaʼabtiʼ tumen juntúul ángel yaan u pʼáatal embarazada utiaʼal u síijsik le Mesías aʼalaʼanoʼ, letiʼeʼ tsʼokaʼaniliʼ u yaʼalik tiʼ José yaan u tsʼoʼokol u beel tu yéeteleʼ (Lucas 1:26-33). Letiʼeʼ tu beetaj le baʼax aʼalaʼabtiʼoʼ. Le ka tsʼoʼok u síijil Jesúseʼ, María yéetel Joséeʼ anchaj kantúul u xiibil paalaloʼob yéetel kex kaʼatúul u hijaʼob. Le oʼolal jeʼel u páajtal k-aʼalikeʼ letiʼeʼ maʼ pʼáat virgeniʼ (Mateo 13:55, 56). Kex letiʼ u maama Jesúseʼ mix juntéen tu yaʼalaj ka tratartaʼak bey juntúul máax jach importante le tiaʼan Jesús way Luʼumoʼ mix le ka tsʼoʼok u kíimil Jesúsoʼ.

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Maríaeʼ juntúul koʼolel tu yuʼubaj u tʼaan Dios yéetel tu beetaj le baʼax aʼalaʼabtiʼoʼ. Tsʼoʼoleʼ letiʼeʼ jach u kʼaj óol u Tʼaan Dios. Le ka tu yaʼalaj le tʼaanoʼob ku chíikpajal teʼ Lucas 1:46-55, Maríaeʼ kex 20 u téenel tʼaanaj tiʼ le baʼaxoʼob u xokmaj ichil u Tʼaan Diosoʼ.

  María (u yíitsʼin Marta yéetel Lázaro)

 ¿Máax kaʼachi? María, Marta yéetel Lázaroeʼ u amigoʼob kaʼach Jesús.

 ¿Baʼax tu beetaj? Maríaeʼ yaʼab u téenel tu respetartaj Jesús, u hijo Dios. Letiʼeʼ ku creertik kaʼacheʼ Jesúseʼ jeʼel u páajtal u tsʼakik Lázaro utiaʼal maʼ u kíimileʼ. Tsʼoʼoleʼ tiaʼan le ka kaʼa kuxkíintaʼab u sukuʼunoʼ. Juntéenjeak le ka kulaj María u yuʼub baʼax ku kaʼansik Jesúseʼ, Marta u kiikeʼ, tsʼíikilnaj tumen maʼ táan u yáantaʼaliʼ. Chéen baʼaleʼ Jesúseʼ tu felicitartaj María tumen tu yéeyaj u beet le baʼax maas maʼaloboʼ (Lucas 10:38-42).

 Juntéenjeakeʼ Maríaeʼ tu yeʼesaj u yutsil tiʼ Jesús tumen tu yalaj tu pool junpʼéel kiʼibok aceite jach koʼoj u tojol. Yaan máaxoʼobeʼ kʼuuxilnajoʼob tumen ku yaʼalikoʼobeʼ chéen bey táan u weʼekel le koʼokoj aceiteoʼ. Chéen baʼaleʼ Jesúseʼ tu defendertaj María ka tu yaʼalaj: «Jeʼel tuʼuxak tiʼ le yóokʼol kaab ka tsikbaltaʼak le baʼaloʼob maʼalobtak ken u beet le Reinooʼ yaan xan u tsikbaltaʼal le baʼax tu beetaj le koʼolelaʼ, beyoʼ maʼ kun tuʼubsbil» (Mateo 24:14; 26:8-13).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Maríaeʼ jach nojoch u fe kaʼachi, maases tu yilaj u adorartik Dios ke u beetik uláakʼ baʼaloʼob. Letiʼeʼ jach humilde kaʼachi yéetel jach tu respetartaj Jesús.

  Marta

 ¿Máax kaʼachi? Martaeʼ u kiik Lázaro yéetel María. Tu yóoxtúulaloʼob kajaʼanoʼob kaʼach Betania, naatsʼ Jerusalén.

 ¿Baʼax tu beetaj? Martaeʼ u amiga kaʼach Jesús. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ «Jesúseʼ u yaabiltmaj kaʼach Marta, María bey xan Lázaro» (Juan 11:5). Martaeʼ jach maʼalob u kʼamik u yuʼulaboʼob. Juntéenjeak ka binoʼob xíimbaltbil tumen Jesúseʼ, Maríaeʼ kulaj u yuʼub baʼax ku kaʼansik Jesús, chéen baʼaleʼ Martaeʼ táan u beetik u meeyjil u yotoch. Ka tsʼoʼokeʼ Martaeʼ bin u quejartuba yiknal Jesús tumen maʼ tu yáantaʼal tumen María. Chéen baʼaleʼ Jesúseʼ tu yáantaj Marta utiaʼal u yutskíintik u tuukul (Lucas 10:38-42).

 Le ka kʼojaʼanchaj Lázaroeʼ Marta yéetel Maríaeʼ tu túuxtoʼob tʼanbil Jesús tumen u yojloʼob jeʼel u tsʼakik Lázaroeʼ (Juan 11:3, 21). Chéen baʼaleʼ Lázaroeʼ kíimi. Le baʼax tu yaʼalaj Marta tiʼ Jesús le ka kʼuchoʼ ku yeʼesikeʼ jach ku creertik yaan u kʼuchul u kʼiinil u kaʼa kuxkíintaʼal u sukuʼun tumen Jesús (Juan 11:20-27).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Martaeʼ jach tu yeʼesaj u yutsil tiʼ u yuʼulaboʼob. Tu kʼamaj maʼalob le consejos tsʼaʼabtiʼoʼ. Tsʼoʼoleʼ maʼ suʼlakchaj u yeʼes tu táan u maasil bix u yuʼubikubaiʼ yéetel baʼaxoʼob ku creertik.

  Míriam

 ¿Máax kaʼachi? Míriameʼ u kiik Moisés yéetel Aarón. Letiʼe yáax koʼolel ku yaʼalaʼal profetisa tiʼ teʼ Bibliaoʼ.

 ¿Baʼax tu beetaj? Letiʼeʼ ku tsʼáaik kaʼach u yojéelt u maasil le baʼax u kʼáat Dios ka beetaʼakoʼ. Juntúul koʼolel jach kʼaj óolaʼan tu kaajil Israel. Le ka tu xuʼulsaj Dios u ejército Faraón teʼ Mar Rojooʼ, Míriameʼ kʼaaynaj yéetel u maasil utiaʼal u alabartik Dios (Éxodo 15:1, 20, 21).

 Ka máan kʼiineʼ Míriam yéetel Aaróneʼ káaj u creerkoʼob maas maʼaloboʼob tiʼ Moisés, le oʼolal káaj u tʼaanoʼob tu contra. Chéen baʼaleʼ Jéeobaeʼ táan kaʼach u yuʼubik le baʼax ku yaʼalikoʼoboʼ, le oʼolal pʼuʼuj tu yéeteloʼob (Números 12:1-9). Dioseʼ tu beetaj u tsaʼayal lepra tiʼ Míriam tumen letiʼ káaj u tʼaan tu contra Moisés. Chéen baʼaleʼ Moiséseʼ tu kʼáataj tiʼ Jéeoba ka tsʼaʼakak u kiik. Jéeoba túuneʼ tu yuʼubaj le baʼax kʼáataʼabtiʼoʼ. Ka tsʼoʼokeʼ Míriameʼ tsʼaʼab junpáayil siete días (Números 12:10-15).

 Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ Míriameʼ tu kʼexaj bix u tuukul. Ka máan yaʼab añoseʼ Dioseʼ tʼaanaj tiʼ le nojoch meyaj tu beetaj Míriam tu kaajil Israeloʼ. Tu yaʼalaj: «Tin túuxtaj Moisés, Aarón yéetel Míriam utiaʼal ka xiʼikoʼob táanil tiʼ teech» (Miqueas 6:4).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Le baʼax ku yaʼalik le Biblia yoʼolal Míriamoʼ ku yeʼesik de ke Dioseʼ ku yuʼubik tuláakal le baʼax k-aʼalik tiʼ k-sukuʼunoʼoboʼ bey xan le baʼaxoʼob k-tsikbaltik tu yoʼolaloʼoboʼ. Ku kaʼansiktoʼon xaneʼ Dioseʼ u pʼeek u creerkuba máak yéetel u tuklik de ke maas maʼalob tiʼ u maasil, tumen leloʼ jeʼel u beetik k-tʼaan kʼaas tiʼ wa máaxeʼ.

  Rahab

 ¿Máax kaʼachi? Letiʼeʼ juntúul x-prostituta kajlaj tu kaajil Jericó. Ka máan kʼiineʼ káaj u adorartik Jéeoba.

 ¿Baʼax tu beetaj? Rahabeʼ tu taʼakaj kaʼatúul israelitaʼob bin u chʼúuktoʼob le luʼumoʼ. Tu beetaj tumen tu yuʼubaj u yaʼalaʼaleʼ Jéeobaeʼ tu salvartaj u kaajil Israel tiʼ le egipcioʼoboʼ bey xan tiʼ le amorreoʼoboʼ.

 Rahabeʼ tu yáantaj le kaʼatúul israelitaʼoboʼ, chéen baʼaleʼ tu kʼáatajtiʼob ka kanáantaʼak letiʼ bey xan u familia le kéen xuʼulsaʼak u kaajil Jericó. Letiʼobeʼ tu yaʼaloʼob jeʼel u beetkoʼobeʼ, chéen baʼaleʼ tu yaʼaloʼob tiʼ Rahab maʼ unaj u yaʼalik tiʼ mix máak le baʼax bin u beetoʼoboʼ. Tu yaʼaloʼob xan tiʼeʼ letiʼ yéetel u familiaeʼ maʼ unaj u jóokʼloʼob le táan le baʼateloʼ. Tsʼoʼoleʼ kʼaʼabéet xan u kʼaxik junpʼéel chan suum color chak tu ventanail u yotoch utiaʼal u páajtal u yilaʼal tuʼux kajaʼan. Rahabeʼ tu beetaj tuláakal le baʼax aʼalaʼabtiʼoʼ. Le oʼolal letiʼ yéetel u familiaeʼ tu salvartubaʼob le ka xuʼulsaʼab u kaajil Jericóoʼ.

 Ka máan kʼiineʼ Rahabeʼ tsʼoʼok u beel yéetel juntúul israelita, beyoʼ anchaj ichil le máaxoʼob tuʼux taal rey David yéetel Jesucristooʼ (Josué 2:1-24; 6:25; Mateo 1:5, 6, 16).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ Rahabeʼ juntúul koʼolel jach anchaj u fe (Hebreos 11:30, 31; Santiago 2:25). Le baʼax ku yaʼalik le Biblia tu yoʼolaloʼ ku yeʼesikeʼ Dioseʼ ku chʼaʼik óotsilil, igual u tratartik tuláakal máak yéetel ku bendecirtik le máax ku confiar tiʼoʼ.

  Raquel

 ¿Máax kaʼachi? Raqueleʼ juntúul tiʼ u hijaʼob Labán yéetel letiʼe koʼolel maas yaabiltaʼab tumen Jacob, u yíichamoʼ.

 ¿Baʼax tu beetaj? Raqueleʼ tsʼoʼok u beel yéetel Jacob yéetel anchaj kaʼatúul u paalal. Le u paalaloʼobaʼ tu nuʼuktoʼob kaʼapʼéel tiʼ u doce tribuʼob Israel. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ Raqueleʼ tu kʼaj óoltaj Jacob le táan u kanáantik u yalakʼ tamanoʼob u taataoʼ (Génesis 29:9, 10). Tsʼoʼoleʼ Raqueleʼ jach jatsʼuts u wíinklil yéetel jach kiʼichpan (Génesis 29:17).

 Jacobeʼ utschaj tu yich Raquel, le oʼolal tu yaʼalaj jeʼel u meyaj siete años utiaʼal u páajtal u tsʼoʼokol u beel tu yéeteleʼ (Génesis 29:18). Chéen baʼaleʼ Jacobeʼ tuʼus tumen Labán utiaʼal ka yáax tsʼoʼokok u beel yéetel Lea. Ka máan kʼiineʼ chaʼab u tsʼoʼokol u beel yéetel Raquel (Génesis 29:25-27).

 Jacobeʼ maas u yaabiltmaj Raquel yéetel u kaʼatúul paalaloʼob. Chéen baʼaleʼ maʼ bey u yaabiltmil Lea yéetel u paalaloʼobiʼ. Yoʼolal lelaʼ mantatsʼ yaan kʼuuxilil kaʼach ichil le kaʼatúul koʼoleloʼobaʼ (Génesis 29:30; 30:1, 15).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Raqueleʼ páajchaj u aktáantik le baʼax ku yúuchul ichil u familiaoʼ tumen u yojel yaan u yáantaʼal tumen Dios (Génesis 30:22-24). Le baʼax úuchtiʼoʼ ku yeʼesikeʼ u yantal yaʼab u yatanoʼob máakeʼ ku beetik u yantal problemas ichil le familiaoʼ. Maas maʼalob ka yanak chéen juntúul u yatan máak jeʼex tu yaʼalil Dios le ka tu beetaj le yáax wíinikoʼ (Mateo 19:4-6).

  Rebeca

 ¿Máax kaʼachi? Rebecaeʼ u yatan kaʼach Isaak, letiʼeʼ anchaj kaʼatúul u paalal. U kʼaabaʼobeʼ Jacob yéetel Esaú, letiʼobeʼ gemeloʼob kaʼachi.

 ¿Baʼax tu beetaj? Rebecaeʼ tu beetaj baʼax uts tu tʼaan Dios, kex yaan kʼiin maʼ chéen chaʼabil úuchik u beetkiʼ. Juntéenjeak bijaʼan kaʼach u páayt jaʼ teʼ chʼeʼenoʼ náatsʼ juntúul máak u kʼáat junpʼíit jaʼ u máate. Letiʼeʼ tu séebaʼanil tu tsʼáaj le jaʼ u yukʼoʼ, tsʼoʼoleʼ tu yaʼalaj xan tiʼeʼ jeʼel u jóoʼsik jaʼ utiaʼal u yukʼ u yalab camelloʼoboʼ (Génesis 24:15-20). Le máakoʼ u maas nojchil tiʼ u sirvienteʼob Abrahán. Letiʼeʼ túuxtaʼab u kaxt u yatan Isaak, u hijo u tsʼuuliloʼ (Génesis 24:2-4). U sirviente Abraháneʼ jach orarnaj tiʼ Dios utiaʼal ka áantaʼak u kaxte. Ka tu yilaj jach meeyjil yéetel jach utseʼ tu tsʼáaj cuentaeʼ núukaʼab u oración tumen Dios yéetel táan u yeʼesaʼaltiʼ letiʼe máax unaj u tsʼoʼokol u beel yéetel Isaakoʼ (Génesis 24:10-14, 21, 27).

 Ka tu yojéeltaj Rebeca baʼax bin u beet u sirviente Abraháneʼ tu yóotaj bin tu yéetel utiaʼal u tsʼoʼokol u beel yéetel Isaak (Génesis 24:57-59). Ka máan kʼiineʼ anchaj kaʼatúul gemeloʼob tiʼ. Dioseʼ tu yaʼalajtiʼeʼ le sukuʼuntsiloʼ yaan u servirtik le íitsʼintsiloʼ (Génesis 25:23). Le ka kʼuch u kʼiinil u bendecirtaʼal Esaú tumen letiʼ u yáax hijo Isaakeʼ, Rebecaeʼ tu beetaj tuláakal le ku páajtal utiaʼal ka bendecirtaʼak Jacob tu lugar Esaú, tumen u yojleʼ letiʼe baʼax aʼalaʼantiʼ tumen Jéeobaoʼ (Génesis 27:1-17).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Rebecaeʼ juntúul koʼolel jach uts u modos, maʼ tu creertubaiʼ yéetel jach sáakʼóol. Rebecaeʼ tu beetuba juntúul maʼalob atantsil, maamatsil yéetel mantatsʼ tu beetaj baʼax uts tu tʼaan Jéeoba.

  Rut

 ¿Máax kaʼachi? Ruteʼ juntúul x-moabitail tu pʼataj u kaajal yéetel u diosoʼob utiaʼal u meyajtik Jéeoba, u Diosil Israel.

 ¿Baʼax tu beetaj? Ruteʼ jach tu yaabiltaj Noemí, u suegra. Le ka pʼáat minaʼan baʼal jaantbil tu kaajil Israeleʼ Noemí, u yíicham yéetel u kaʼatúul hijoʼobeʼ binoʼob kajtal Moab. Ka máan kʼiineʼ u hijoʼob Noemíeʼ tsʼoʼok u beeloʼob yéetel kaʼatúul moabitaʼob, Rut yéetel Orpá. Chéen baʼaleʼ ka máan kʼiineʼ u yíicham Noemí bey xan u kaʼatúul hijoʼobeʼ kíimoʼob. Le oʼolal le óoxtúul koʼoleloʼobaʼ pʼáatoʼob chéen tu juunaloʼob.

 Ka tu yojéeltaj Noemí tsʼoʼok u káajal u yantal baʼal jaantbil tu kaajil Israeleʼ tu chʼaʼtuklaj u suut. Rut yéetel Orpáeʼ taak u binoʼob kaʼach yéetel Noemí, baʼaleʼ letiʼeʼ tu yaʼalajtiʼob maas maʼalob ka suunakoʼob tu yotochoʼob. Orpáeʼ bey tu beetiloʼ, suunaj tu yotoch (Rut 1:1-6, 15). Pero Ruteʼ maʼ tu pʼataj u suegraiʼ tumen jach u yaabiltmaj yéetel taak u beetik baʼax uts tu tʼaan Jéeoba, u Dios Noemí (Rut 1:16, 17; 2:11).

 Ruteʼ jach x-meeyjil yéetel juntúul maʼalob ilibtsil, le oʼolal jach maʼalob úuchik u yúuchul tʼaan tu yoʼolal tu kaajil Belén. Boaz, juntúul máak jach ayikʼal yéetel u yuumil yaʼab parcelaʼobeʼ, jach lúub utsil Rut tiʼ. Le oʼolal tu tsʼáaj yaʼab janal tiʼ bey xan utiaʼal u bisik tiʼ u suegraiʼ (Rut 2:5-7, 20). Ka máan kʼiineʼ Ruteʼ tsʼoʼok u beel yéetel Boaz, ichil u familiaeʼ tiʼ taal rey David yéetel Jesucristoiʼ (Mateo 1:5, 6, 16).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Ruteʼ tumen u yaabiltmaj Noemí yéetel Jéeobaeʼ tu pʼataj le lugar tuʼux u taaloʼ bey xan u láakʼtsiloʼob. Letiʼeʼ juntúul koʼolel jach sáakʼóol yéetel maʼ tu pʼataj u suegra kex maʼ chéen chʼaʼabil úuchik u beetkiʼ.

  Sara

 ¿Máax kaʼachi? Saraeʼ u yatan kaʼach Abrahán yéetel u maama Isaak.

 ¿Baʼax tu beetaj? Saraeʼ tu pʼataj le maʼalob kuxtal yaan kaʼach tiʼ tu kaajil Uroʼ tumen ku creertik le baʼaloʼob aʼalaʼab tiʼ Abrahán tumen Diosoʼ. Dioseʼ tu yaʼalaj tiʼ Abrahán ka lukʼuk tu kaajil Ur utiaʼal ka xiʼik tu kaajil Canaán. Tsʼoʼoleʼ tu yaʼalajtiʼeʼ u familiaeʼ yaan u kʼuchul u beetuba junpʼéel nojoch nación yéetel yaan u sen bendecirtaʼal (Génesis 12:1-5). Teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ maʼ xaaneʼ Saraeʼ yaan kex 60 años tiʼ, kex beyoʼ letiʼ yéetel u yíichameʼ tu beetoʼob le baʼax aʼalaʼabtiʼoboʼ, joʼopʼ u kajtaloʼob tiʼ najoʼob de nookʼ yéetel maʼ junpʼéeliliʼ tuʼux ku jeʼeleloʼob kajtaliʼ.

 Kex sajbeʼentsil le kuxtal ku biskoʼoboʼ Saraeʼ maʼ tu quejartubaiʼ tumen u yojel táan u beetik baʼax ku yaʼalik Jéeoba (Génesis 12:10, 15). Dioseʼ u prometermaj u bendecirtik u paalaloʼob Abrahán, chéen baʼaleʼ teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ Saraeʼ maʼ páajchajak u yantal u paalaliʼ le oʼolal jach ku lúubul u yóol (Génesis 12:7; 13:15; 15:18; 16:1, 2, 15). Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ Abrahán yéetel tiʼ Saraeʼ yaan u yantal juntúul u hijoʼob. Lelaʼ jach béeychaji, le yaan 90 años tiʼ Sara yéetel 100 años tiʼ u yíichameʼ síij Isaak, u hijoʼob (Génesis 17:17; 21:2-5).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Le baʼax úuch tiʼ Saraoʼ ku kaʼansiktoʼoneʼ Jéeobaeʼ mantatsʼ ku béeykuntik baʼax ku yaʼalik kex jeʼel baʼalak ka úuchkeʼ (Hebreos 11:11). Tsʼoʼoleʼ junpʼéel maʼalob ejemplo xan tiʼ le atantsiloʼoboʼ, tumen letiʼeʼ mantatsʼ tu respetartaj u yíicham (1 Pedro 3:5, 6).

  U yatan Lot

 ¿Máax kaʼachi? Teʼ Bibliaoʼ maʼatech u yaʼalaʼal bix u kʼaabaʼ u yatan Lot. Pero ku yaʼalikeʼ yanchaj kaʼatúul u hijaʼob yéetel teʼ kajaʼanoʼob kaʼach tu kaajil Sodomaeʼ (Génesis 19:1, 15).

 ¿Baʼax tu beetaj? U yatan Loteʼ juntéeneʼ maʼ tu beetaj baʼax aʼalaʼabtiʼ tumen Diosiʼ. U kaajil Sodomaeʼ jach píitmáan u kʼebantaloʼob le oʼolal Jéeobaeʼ tu yaʼalaj yaan u xuʼulsiktiʼob. Como jach u yaabiltmaj Lot yéetel u familiaeʼ tu túuxtaj kaʼatúul u ángeloʼob utiaʼal ka u jóoʼsoʼob teʼ kaajoʼ (Génesis 18:20; 19:1, 12, 13).

 Le ángeloʼoboʼ tu yaʼaloʼob tiʼ Lot yéetel tiʼ u familia ka púutsʼkoʼob, chéen baʼaleʼ maʼ unaj u paakatoʼob paachiliʼ, wa ku beetkoʼobeʼ yaan u kíimloʼob (Génesis 19:17). Pero u yatan Loteʼ tu sutuba u pakt le kaajoʼ «ka túun suunaj junpʼéel estatua de taʼab» (Génesis 19:26).

 ¿Baʼax ku kaʼansiktoʼon? Le baʼax úuch tiʼ u yatan Lotoʼ ku kaʼansiktoʼoneʼ kʼaʼabéet k-tsʼáaik táanil k-meyajtik Jéeoba ke le ayikʼaliloʼoboʼ tumen wa maʼeʼ jeʼel u bintoʼon kʼaasileʼ. Le oʼolal Jesúseʼ tu yaʼalaj: «Kʼaʼajakteʼex u yatan Lot» (Lucas 17:32).

 Baʼax tiempo ka kuxlaj le koʼoleloʼob ku yaʼalaʼal teʼ Bibliaoʼ

  1.  Eva

  2. Diluvio (2370 t. t. J.)

  3.  Sara

  4.  U yatan Lot

  5.  Rebeca

  6.  Lea

  7.  Raquel

  8. Ka jóokʼoʼob le israelitaʼob tu luʼumil Egiptooʼ (1513 t. t. J.)

  9.  Míriam

  10.  Rahab

  11.  Rut

  12.  Débora

  13.  Jael

  14.  Dalila

  15.  Ana

  16. U yáax reyil Israel (1117 t. t. J.)

  17.  Abigaíl

  18.  Le sulamitaoʼ

  19.  Jezabel

  20.  Ester

  21.  María (u maama Jesús)

  22. U yokjaʼ Jesús (29 tsʼ. t. J.)

  23.  Marta

  24.  María (u yíitsʼin Marta yéetel Lázaro)

  25.  María Magdalena

  26. U kíimil Jesús (33 tsʼ. t. J.)