Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

IHlathululo YamaBizo weBhayibheli

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V Y Z

A

  • Abi (u).

    Ligama lenyanga yesihlanu lekhalenda ecwengileko yamaJuda ngemva kokubuya ekudingisweni eBhabhiloni begodu ligama lenyanga ye-11 ekhalendeni ejayelekileko. Beyithoma phakathi nenyanga kaJulayi iphele phakathi nenyanga ka-Arhostosi. Ayikabizwa ngegama eBhayibhelini; ibizwa ngokuthi ‘yinyanga yesihlanu.’ (Num 33:38; Ezr 7:9)—Qala Isith. B15.

  • Abibi (u).

    Ligama lokuthoma lenyanga yokuthoma lekhalenda ecwengileko yamaJuda begodu yinyanga yekhomba ekhalendeni ejayelekileko. Litjho “iinQwambi eziHlaza (zeBhali)” beyithoma phakathi nenyanga kaMatjhi iphele phakathi nenyanga ka-Apreli. Ngemva kokubuya kwamaJuda eBhabhiloni, yabizwa ngokuthi nguNisani. (Dut 16:1)—Qala Isith. B15.

  • Adari (u).

    Ligama lenyanga ye-12 lekhalenda ecwengileko yamaJuda ngemva kokubuya ekudingisweni eBhabhiloni begodu ligama lenyanga yesithandathu ekhalendeni ejayelekileko. Beyithoma phakathi nenyanga kaFebherbari iphele phakathi nenyanga kaMatjhi. (Est 3:7)—Qala Isith. B15.

  • Akhaya (i).

    EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, sifunda seRoma esisesewula yeGirisi, ihlokodorobho yaso yiKorinte. (IzE 18:12)—Qala Isith. B13.

  • Alabhasta (i).

    Ligama lemijekana yamakha anuka kamnandi, eyenziwe ngelitje elifumaneka eduze ne-Alabastron eGibhide. Imijekana leyo beyivuleke kancani ukwenzela bona ikghone ukuvaleka kungabi namakha aligugu avuzako. Ilitjelo nalo lagcina selaziwa ngegamelo.—Mar 14:3.

  • Alamothi (i).

    Ligama elisetjenziswa embhinweni elitjho “iiNtombi,” kungenzeka liqalisela emaphimbweni we-soprano weentombi. Kungenzeka beyisetjenziselwa ukutjengisa ukuthi ingcenye ethileko yombhino namkha iinsimbi zombhino kufuze zivunyelwe phezulu.—1Kr 15:20; IR 46:Iseth.

  • Aldara (i).

    Yindawo ephakemeko eyenziwe ngehlabathi, ngamatje, ngeentina namkha ngeengodo ezigubuzeswe ngesimbi lapha bekwenzelwa khona imihlatjelo namkha kutjhiselwa khona ipepho nakulotjhwako. Ekumbeni yokuthoma yethaberinakeli neyethempelini ‘bekune-aldara elincani legolide’ okutjhiselwa kilo ipepho. Belenziwe ngeengodo ezigubuzeswe ngegolide. Ngaphandle kwesirhodlo ‘bekune-aldara elikhulu lekhopha’ ebekunikelwa kilo imihlatjelo etjhiswako. (Eks 27:1; 39:38, 39; Gen 8:20; 1Kh 6:20; 2Kr 4:1; Luk 1:11)—Qala Isith. B5 no-B8.

  • Alfa no-Omega (u).

    Magama wamaledere wokuthoma newokugcina wama-alfabhethi wesiGirigi; encwadini yesAmbulo asetjenziswe ndawonye iinkhathi ezintathu njengesiqu esiqalisele kuZimu. Endabeni le, amagama la atjho okufanako nokuthi “wokuthoma newamaswaphela, isithomo nesiphetho.”—sAm 1:8; 21:6; 22:13.

  • Amen.

    “Akube njalo,” namkha ‘ngokuqinisekileko.’ Ibizweli livela ebizweni lesiHebheru elithi ʼa·manʹ, elitjho ‘ukuthembeka.’ Ibizo elithi “Amen” belisetjenziswa lokha abantu nabavumelana nesifungo, umthandazo namkha amezwi athileko. Encwadini yesAmbulo lisetjenziswe njengesiqu sakaJesu.—Dut 27:26; 1Kr 16:36; sAm 3:14.

  • Aramu (i); Aramu (ama).

    Ziinzukulwana zaka-Aramu indodana kaTjhemu ebezihlala eemfundeni ezisuka eeNtabeni zeLibhanoni ukuya eMesopotamiya nezisuka eeNtabeni zeTharusi etlhagwini kwehle ukuya eDamaseku bekuyokufika esewula. Indawo le ngesiHebheru ebizwa ngokuthi yi-Aramu, kamuva yabizwa ngokuthi yiSiriya nezakhamuzi zakhona zabizwa ngokuthi ma-Siriya.—Gen 25:20; Dut 26:5; Hos 12:12.

  • Aramu (isi).

    Ilimi elihlobene eduze nesiHebheru, lisebenzisa ama-ledere afanako. Ekuthomeni belikhulunywa ma-Aramu kodwana ngokukhamba kwesikhathi laba lilimi elisetjenziswako kwezerhwebo nakwezokuthintana eendaweni ezibuswa yi-Asiriya neBhabhiloni. Godu bekulilimi elisemthethweni emBusweni wePheresiya. (Ezr 4:7) Iingcenye zencwadi ka-Ezra, kaJoromiya nekaDanyela bezitlolwe ngesi-Aramu.—Ezr 4:8–6:18; 7:12-26; Jor 10:11; Dan 2:4b–7:28.

  • Areyophagusi (i).

    Mbundu ophakamileko we-Athene, etlhagwinitjingalanga ye-Acropolis. Godu bekuligama lomkhandlu (ikhotho) ebewubambela imihlangano lapho. UPowula walethwa e-Areyophagusi zizazi zefilosofi ezimaSitoyika nezima-Ephikuru bona ayokuhlathulula ngalokho akukholelwako.—IzE 17:19.

  • Arimagedoni (i).

    Livela ebizweni lesiHebheru elithi Har Meghid·dohnʹ, elitjho “iNtaba yeMegido.” Ibizweli lihlotjaniswa ‘nepi yelanga elikhulu lakaZimu uMninimandla Woke’ lapho kuzokubuthana khona ‘amakhosi wephasi loke’ bona alwe noJehova. (sAm 16:14, 16; 19:11-21)—Qala esithi ISIZI ELIKHULU.

  • Aselgeia (i).

    —Qala UKWENZA AMANYALA UNGABI NEENHLONI.

  • Asiya (i).

    EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, ligama lesifunda seRoma ebesihlanganisa indawo namhlanjesi eyingcenye esetjingalanga ye-Turkey nezinye iinhlengele ebezingeligwini njenge-Samos ne-Patmos. Ihlokodorobho yayo bekuyi-Efesu. (IzE 20:16; sAm 1:4)—Qala Isith. B13.

  • Atjhitarothi (u).

    Nguzimukazi wepi wamaKanana nebathi ubangela abafazi bona babelethe, umkaBhali.—1Sa 7:3.

  • Azazeli (u).

    Ligama lesiHebheru okungenzeka litjho ukuthi “Imbuzi Enyamalalako.” NgeLanga lokuLitjalelwa kweZono, imbuzi ekhethelwe bona ibe ngeyaka-Azazeli beyithunyelwa emmangweni, ngokomfanekiso ithwele izono ezenziwe sitjhaba emnyakeni odlulileko.—Lev 16:8, 10.

  • B

  • bambiso (isi).

    Yipahla yomuntu obolekako, ayinikela umuntu aboleka kuye njengesiqinisekiso sokuthi uzokubhadela isikolodo esikhathini esizako. Beyibizwa nangokuthi siqinisekiso. UmThetho kaMosi bewuneenqophiso ngokuphathelene neembambiso bona uvikele abantu abatlhagako nabantu abangakghoni ukuzivikela esitjhabeni.—Eks 22:26; Hez 18:7.

  • bandla (i).

    Siqhema sabantu esibuthene ngomnqopho namkha ngomsebenzi othileko. EmiTlolweni yesiHebheru, ngokujayelekileko ibizweli liqalisele esitjhabeni sakwa-Israyeli. EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, liqalisele ebandleni ngalinye kodwana kanengi liqalisele ebandleni lobuKrestu liloke.—1Kh 8:22; IzE 9:31; Rom 16:5.

  • beka izandla (uku).

    Umuntu bekabekwa izandla lokha nakakhethelwa umsebenzi okhethekileko, nakabusiswako, nakalatjhwako namkha nakafumana isipho asiphiwa mmoya ocwengileko. Ngezinye iinkhathi iinlwana bezibekwa izandla ngaphambi kobana zinikelwe zibe mhlatjelo.—Eks 29:15; Num 27:18; IzE 19:6; 1Tm 5:22.

  • Bhabhadiso (i); Bhabhadisa (uku).

    Sisenzo esitjho “ukucwiliswa” namkha ukufakwa ngaphasi kwamanzi. UJesu wenza ukubhajadiswa kwaba yifuneko ebalandelini bakhe. ImiTlolo ikhuluma ngebhabhadiso lakaJwanisi, ibhabhadiso lommoya ocwengileko, ibhabhadiso lomlilo namanye amabhabhadiso.—Mat 3:11, 16; 28:19; Jwa 3:23; 1Pt 3:21.

  • Bhada (i).

    Silinganiso esimamanzi okulinganiswa ngaso esingaba malitha ama-22 ngokwalokho okwafunyanwa barhubhululi beensalela zomjeka onegameli. Ezinye iinlinganiso zezinto ezomileko nezimamanzi zibalwa kusetjenziswa isilinganiso sebhada. (1Kh 7:38; Hez 45:14)—Qala Isith. B14.

  • Bhali (u).

    NguZimu wamaKanana oqalwa njengomnikazi womkayi nomnikeli wezulu nembeleko. Igama elithi “Bhali” belisetjenziswa godu ukuqalisela kibozimu abancani bakhona lapho. NgesiHebheru, igameli litjho “uMnikazi; uMphathi.”—1Kh 18:21; Rom 11:4.

  • Bhelzabhulu (u).

    Sisiqu esiqalisele kuSathana, oyikosana namkha umbusi wamadimoni. Kungenzeka lihlobene negama elithi Bhali-Zebhubi, uBhali obekalotjhwa maFilisti e-Ekroni.—2Kh 1:3; Mat 12:24.

  • bhorompita (i).

    Sililiso sesimbi esivuthelwako esisetjenziselwa umbhino namkha ukuyelelisa abantu. NgokwakaNumeri 10:2, uJehova wanikela iinqophiso zokobana kwenziwe amabhorompita amabili wesiliva azokusetjenziselwa ukunikela itshwayo lokubiza ihlangano, lokufudusa ikampa namkha lokumemezela ipi. Kungenzeka amabhorompita la bekanqophile, angafani neempondo ezigobekileko, kanengi ebezenziwa ngeempondo zeenlwana. Namabhorompita ebekenziwe ngendlela engakahlathululwa bekaba hlangana neensetjenziswa zomvumo ethempelini. Itjhada lebhorompita lifanekisela izahlulelo zakaJehova namkha eminye imilayezo evela kuZimu.—2Kr 29:26; Ezr 3:10; 1Ko 15:52; sAm 8:7–11:15.

  • bhula (uku); sibuya (i).

    Kulokha nakuhlukaniswa iinthoro namakhasi; iselelo yindawo lapho kwenzelwa khona umsebenzi lo. Bebabhula ngesibhulo esincani bese kuthi nakukunengi, bakubhule ngesikhulu namkha basebenzise esidoswa ziinlwana. Izintwezo bezibhula iinthoro ezithelwe phasi, ngeselelweni ebaleni eliyindulungu elisendaweni ephakemeko, khona zizokuphetjhulwa mumoya.—Lev 26:5; Isa 41:15; Mat 3:12.

  • Bhulu (u).

    Ligama lenyanga yobunane lekhalenda ecwengileko yamaJuda begodu ligama lenyanga yesibili ekhalendeni ejayelekileko. Ligama elitjho ‘ukuveza; ukukhiqiza’ begodu beyithoma phakathi nenyanga ka-Oktoba iphele phakathi nenyanga kaNovemba. (1Kh 6:38)—Qala Isith. B15.

  • bikezeli ngekusasa (um).

    Mumuntu othi ukghona ukubikezela izinto ezizokwenzeka. Abaphristi abenza imilingo, abathukuli, abathukula ngeenkwekwezi nabanye kukhulunywa ngabo njengababikezeli bekusasa eBhayibhelini.—Lev 19:31; Dut 18:11; IzE 16:16.

  • biliso (isi).

    Ngilokho okufakwa ehlameni namkha eenselweni ezimamanzi bona kubile, khulukhulu ehlameni ebeyisele ngayizolo. Kanengi eBhayibhelini ibizweli lifanekisela isono nokonakala, godu lifanekisele nokukhula kwento okufihlekileko.—Eks 12:20; Mat 13:33; Gal 5:9.

  • bonakaliso (isi).

    Yinto, sisenzo namkha bujamo obufanekisela into ethileko, engenzeka esikhathini sanje namkha esizako.—Gen 9:12, 13; 2Kh 20:9; Mat 24:3; sAm 1:1.

  • boni wemibono (um).

    Mumuntu ophiwe nguZimu amandla wokuzwisisa intando kaZimu, loyo ovulwe amehlo wokuthi abone bekazwisise izinto ebezingabonakali ebantwini abajayelekileko. Ibizweli lesiHebheru lisuselwa ebizweni elitjho “ukubona,” kungaba kubona ngokunqophileko namkha ngokomfanekiso. Umboni wemibono bekumumuntu abantu ababuza kuye nabafuna iseluleko esihlakaniphileko lokha nabaqalene nemiraro.—1Sa 9:9.

  • burotho bombukiso (u).

    Burotho obuyitjhumi nambili ebebubekwa etafuleni ngamarhemo amabili, ngalinye linoburotho obusithandathu endaweni eCwengileko yethaberinakeli neyethempelini. Bebubizwa ngokuthi “burotho obubekwa etafuleni” nangokuthi “burotho bomnikelo.” Qobe ngesabatha, uburotho obumnikelo oya kuZimu bebukhutjhwa kufakwe obutjha. Uburotho ebebukhutjhwa ngokujayelekileko bebudliwa baphristi kwaphela. (2Kr 2:4; Mat 12:4; Eks 25:30; Lev 24:5-9; Heb 9:2)—Qala Isith. B5.

  • buruja (uku).

    Kubuthelela nanyana yini abavuni abayitjhiye ngamabomu namkha bangakanqophi. UmThetho kaMosi wanqophisa abantu bona bangavuni koke emaphethelweni wamasimabo namkha bathathe woke ama-Oliva namadiribe. Bekulilungelo elivela kuZimu kilabo abatlhagileko, abavela kwezinye iinarha, iintandani nabahlolokazi bona baburuje okuseleko ngemva kokuvuna.—Rut 2:7.

  • buyisana (uku).

    —Qala elithi UKULITJALELWA KWEZONO.

  • C

  • cimamlilo (iin).

    Mathulusi ebewasetjenziswa ethaberinakeli nethempelini enziwe ngegolide namkha ikhopha. Kungenzeka bewanjengeenkero ezisetjenziselwa ukusika iintambo zesibani.—2Kh 25:14.

  • cimasibani (iin).

    Mathulusi enziwe ngegolide, ebewasetjenziswa ethaberinakeli nethempelini ukucima iimbani.—Eks 37:23.

  • cwengeka (uku).

    Yifanelo uJehova anayo ngokwemvelo; ubujamo bokuba msulwa ngokupheleleko ngokokuziphatha nokucwengeka. (Eks 28:36; 1Sa 2:2; IzA 9:10; Isa 6:3) Ibizweli naliqalisele ebantwini (Eks 19:6; 2Kh 4:9), eenlwaneni (Num 18:17), ezintweni (Eks 28:38; 30:25; Lev 27:14), eendaweni (Eks 3:5; Isa 27:13), eenkhathini zezenzakalo (Eks 16:23; Lev 25:12) nezenzakalweni (Eks 36:4), ngesiHebheru sokuthoma nangesiGirigi lidlulisela umqondo wokuhlukanisa namkha wokucwengisela uZimu ocwengileko; ubujamo bokubekelwa eqadi bona wenze umsebenzi kaJehova. EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, ibizo elithi “ukucwengeka” lingatjho ukuzihlukanisela uZimu. Godu lingasetjenziselwa ukuqalisela ekubeni msulwa kokuziphatha komuntu.—Mar 6:20; 2Ko 7:1; 1Pt 1:15, 16.

  • D

  • Dagoni (u).

    Nguzimu wamaFilista. Umsuka wegameli awaziwa kodwana ezinye izazi zilihlobanisa negama lesiHebheru elithi dagh (ihlambi).—Hlu 16:23; 1Sa 5:4.

  • dariki (i).

    Idariki sipaparwana segolide sePheresiya, ubudisi baso bebumagremu ayi-8.4. (1Kr 29:7)—Qala Isith. B14.

  • Dekapolisi (i).

    Siqhema samadorobho wamaGirigi, ekuthomeni ebesakhiwa madorobho alitjhumi (igameli lisuselwa kelesiGirigi elithi deʹka, okutjho “itjhumi,” nelithi poʹlis, elitjho “idorobho”). Godu bekuligama lesifunda sepumalanga yeLwandle leGalile noMlambo iJordani, lapho inengi lamadorobho lawo belikhona. Bewayikaba yesiko nerhwebo lamaGirigi. UJesu wadlula esifundenesi kodwana awukho umlando wokuvakatjhela kwakhe kwamanye wamadorobho la. (Mat 4:25; Mar 5:20)—Qala Isith. A7 no-B10.

  • denariyu (u).

    Sipaparwana sesiliva samaRoma esimagremu angaba yi-3.85, besinesithombe sakaKhesari kwelinye ihlangothi. Bekumrholo welanga wesisebenzi begodu bekusipaparwana ebekubhadelwa ngaso “umthelo” ebewufunwa ngekani maRoma emaJudeni. (Mat 22:17; Luk 20:24)—Qala Isith. B14.

  • Develi (u).

    Ligama elihlathulula uSathana emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, elitjho ‘uMrhwayeli.’ USathana wanikelwa igama elithi Develi ngombana umdosiphambili nomrhwayeli omkhulu kaJehova, ilizwi lakhe elihle negama lakhe elicwengileko.—Mat 4:1; Jwa 8:44; sAm 12:9.

  • dimoni (ama).

    Ziimbunjwa zommoya ezimbi ezingabonakaliko ezinamandla angaphezu kwawabantu.KuGenesisi 6:2 zibizwa ngokuthi ‘madodana kaZimu’ kuJuda 6 zibizwa nangokuthi ‘ziingilozi’, akhenge zibunjwe zizimbi; kunalokho, aziingilozi ezizenze amanaba kaZimu ngokungamlaleli emihleni kaNowa begodu azibandakanya noSathana ekuvukeleni uJehova.—Dut 32:17; Luk 8:30; IzE 16:16; Jak 2:19.

  • dingiswa (uku).

    Kuqotha umuntu enarheni yekhabo namkha kwakhe, kanengi ngebanga lomyalo okhutjhwe ngabahlulileko. Libizo lesiHebheru elitjho “ukukhamba.” Ama-Israyeli akhe aqalana nokudingiswa okubili okukhulu. Umbuso wangetlhagwini weenkoro ezilitjhumi wasiwa ma-Asiriya ekudingisweni begodu ngokukhamba kwesikhathi umbuso wangesewula weenkoro ezimbili wasiwa babantu beBhabhiloni ekudingisweni. Abaseleko ekudingisweni okubilokhu babuyiselwa enarhenabo ngaphasi kwakaKoretjhi, umbusi wePheresiya.—2Kh 17:6; 24:16; Ezr 6:21.

  • dodana ka-Aroni (ama).

    Ziinzukulwana zomzukulu kaLevi u-Aroni, owakhethwa bona abe mphristi omkhulu wokuthoma ngaphasi komThetho kaMosi. Amadodana ka-Aroni bekenza imisebenzi yabaphristi ethaberinakeli nethempelini.—1Kr 23:28.

  • dorobho lakaDavida (i).

    Ligama elanikelwa idorobho leJebusi ngemva kobana uDavida alihlulile begodu wakha isigodlo sakhe lapho. Libizwa nangokuthi yiZiyoni. Liyingcenye engesewula-pumalanga nengcenye edala kunazo zoke zeJerusalema.—2Sa 5:7; 1Kr 11:4, 5.

  • dorobho wobuphephelo (ama).

    Madorobho wamaLevi lapho umuntu obulele omunye angakahlosi angabalekela khona, nakabalekela umbuyiseleli weengazi. Amadorobho anjalo asithandathu arhatjhekela eNarheni yesiThembiso, akhethwa nguMosi ngokukhamba kwesikhathi akhethwa nguJotjhuwa ngokwesinqophiso sakaJehova. Umbaleki nakafika edorobheni lobuphephelo, bekabika indabakhe kubadala esangweni ledorobho, ngemva kwalokho amukelwe kuhle. Ukukhandela abantu ababulele ngehloso bona bangalisebenzisi kumbi ilungiselelweli, umuntu obulele angakahlosi bekufuze ayokwahlulelwa edorobheni abulele umuntu kilo ukutjengisa ukuthi akasimlandu. Nakafunyanwa angasimlandu, bekabuyiselwa edorobheni lobuphephelo, bekufuze ahlale edorobhenelo ukuphila kwakhe koke namkha bekube kulapho kuhlongakala umphristi ophakemeko.—Num 35:6, 11-15, 22-29; Jtj 20:2-8.

  • drakma (i).

    EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, ibizweli liqalisele esipaparwaneni sesiliva samaGirigi, ngesikhatheso besimagremu ayi-3.4. EmiTlolweni yesiHebheru kukhulunywa ngedrakma yegolide yangesikhathi samaPheresiya elinganiswa nedariki. (Ner 7:70; Mat 17:24)—Qala Isith. B14.

  • dzilamnwana yetshwayo (i).

    Mhlobo othileko wetshwayo obewufakawa emunweni namkha entambeni entanjeni ulengiswe entanyeni. Beyilitshwayo lelawulo lombusi namkha lesikhulu. (Gen 41:42)—Qala ITSHWAYO.

  • E

  • Edomu (u).

    Ligama elinye laka-Esewu indodana ka-Isaka. Iinzukulwana zaka-Esewu (u-Edomu) zathatha indawo yeSeyiri, isifunda seentaba esihlangana neLwandle eliFileko netheku le-‘Aqaba. Beyaziwa ngokuthi yi-Edomu. (Gen 25:30; 36:8)—Qala Isith. B3 no-B4.

  • efa (i).

    Silinganiso sezinto ezomileko begodu lithunga ebelisetjenziselwa ukukala iinthoro. Beyilingana nesilinganiso sebhada sokumamanzi begodu beyimalitha ama-22. (Eks 16:36; Hez 45:10)—Qala Isith. B14.

  • efodi (i).

    Sisambatho esinjengekhiba ebesimbathwa baphristi. Umphristi ophakemeko bekambatha i-efodi ekhethekileko, ngaphambili beyinamathiselwe ngesikhwanyana sesifubeni esinamatje aligugu ali-12. (Eks 28:4, 6)—Qala Isith. B5.

  • Efrayimu (u).

    Ligama lendodana yesibili kaJosefa; ngemva kwesikhathi enye ikoro yakwa-Israyeli yabizwa ngegameli. Ngemva kokuthi ama-Israyeli ahlukanisiwe, u-Efrayimu waba yikoro eqakatheke khulu wajamela woke umbuso weenkoro ezilitjhumi.—Gen 41:52; Jor 7:15.

  • Elulu (u).

    Ligama lenyanga yesithandathu lekhalenda ecwengileko yamaJuda ngemva kokubuya ekudingisweni eBhabhiloni begodu ligama lenyanga ye-12 ekhalendeni ejayelekileko. Beyithoma phakathi nenyanga ka-Arhostosi iphele phakathi nenyanga kaSeptemba. (Ner 6:15)—Qala Isith. B15.

  • Ethanimi (u).

    Ligama lenyanga yekhomba lekhalenda ecwengileko yamaJuda begodu yinyanga yokuthoma ekhalendeni ejayelekileko. Beyithoma phakathi nenyanga kaSeptemba iphele phakathi nenyanga ka-Oktoba. Ngemva kokubuya kwamaJuda eBhabhiloni, yabizwa ngokuthi nguTishri. (1Kh 8:2)—Qala Isith. B15.

  • F

  • fakazi (ubu).

    Ibizo elithi ubufakazi kanengi liqalisele emiYalweni eliTjhumi eyatlolwa ematjeni amabili asipara anikelwa uMosi.—Eks 31:18.

  • farisi (aba).

    Siqhema esidumileko sekolo yamaJuda sekadeni. Abaveli ekorweni yabaphristi kodwana bebalandela umThetho khulu kiyo yoke into, kube ngapha bathuthukisa namasiko bafune alandelwe njengomThetho. (Mat 23:23) Bebaphikisana nanyana yini ekhambisana namasiko wamaGirigi begodu njengezazi zomThetho namasiko bebanelawulo elikhulu phezu kwabantu. (Mat 23:2-6) Abanye bebabuye babe malunga weSanhedrini. Kanengi bebaphikisa uJesu malungana nokugidinga iSabatha, amasiko nokuzihlanganisa nezoni nabathelisi. Abanye baba maKrestu, kuhlanganise noSawula weTarsusi.—Mat 9:11; 12:14; Mar 7:5; Luk 6:2; IzE 26:5.

  • faro (u).

    Sisiqu esinikelwa amakhosi weGibhide. IBhayibheli likhuluma ngabofaro abahlanu (nguTjhitjhakhi, uSo, uTirihakha, uNekho noRhofira), kodwana abanye amagamabo awatjhiwo kuhlanganise nalabo abasebenzelene khulu no-Abrahama, uMosi noJosefa.—Eks 15:4; Rom 9:17.

  • fathomu (i).

    Yinto ede yokumeda ukutjhingela kwamanzi, ilingana namamitha ayi-1.8. (IzE 27:28)—Qala Isith. B14.

  • febe (ubu).

    Kuqaliselwe endodeni namkha emfazini otjhadileko oya emabhayini nomuntu angakatjhadi naye ngokuzithandela.—Eks 20:14; Mat 5:27; 19:9.

  • fihlo ecwengileko (i).

    Ikhambisana nomnqopho kaZimu, yenzeka ngesikhathi sakhe, begodu yembulelwa kwaphela labo akhetha ukubambulela yona.—Mar 4:11; Kol 1:26.

  • filista (i); filista (ama).

    Inarha engesewula yelwandle lakwa-Israyeli eyabizwa ngokuthi yiFilista. Abafuduki abavela eKrete ebebahlala lapho bebabizwa ngokuthi maFilista. UDavida wabahlula kodwana basolo bazijamele begodu bahlala bamanaba ka-Israyeli. (Eks 13:17; 1Sa 17:4; Amo 9:7)—Qala Isith. B4.

  • fumbe (i).

    Mamatje amancani namkha ziingojwana ebezisetjenziselwa ukuthatha isiqunto. Izintwezi bebazifaka esikhwanyeni sesambatho namkha zifakwe ezitjeni, zikhuhluzwe. Ifumbe ewileko namkha ekhutjhiweko bekuba ngiyo ekhethwako. Bekuthandazwa ngaphambi kobana kwenziwe njalo. Ibizo elithi “ifumbe” nalisetjenziswe ngokunqophileko namkha ngokomfanekiso litjho ‘isabelo.’—Jtj 14:2; IR 16:5; IzA 16:33; Mat 27:35.

  • fungo (isi).

    Sithembiso esiqakathekileko esenziwa kuZimu sokwenza okuthileko, ukwenza iminikelo ethileko namkha isipho, ukungenela umsebenzi othileko namkha ukulisa izinto ezithileko nanyana kungasikumbi ukuzenza. Besenza isifungo sibe namandla.—Num 6:2; Mtj 5:4; Mat 5:33.

  • fungo (isi).

    Yinto eqinisekisa bona okuthileko kuliqiniso namkha isithembiso esisuka ehliziyweni sokuthi umuntu uzokwenza namkha angeze enze okuthileko. Kanengi sifungo esenziwa emuntwini ophakemeko, khulukhulu kuZimu. UJehova waqinisekisa isivumelwano sakhe no-Abrahama ngokwenza isifungo.—Gen 14:22; Heb 6:16, 17.

  • G

  • Gehena (i).

    Ligama lesiGirigi lomRhoba kaHinomu, osesewula-tjingalanga yeJerusalema yekadeni. (Jor 7:31) Ngokwesiphorofido, kukhulunywa ngayo njengendawo lapho iindumbu zizokulahlelwa khona. (Jor 7:32; 19:6) Abukho ubufakazi bokuthi iinlwana namkha abantu bebaphoselwa eGehena bona batjhiswe namkha bahlunguphazwe basaphila. Nje-ke indawo le angekhe yafanekisela indawo engabonakaliko lapho imiphefumulo yabantu ihlunguphazwa khona ngokungapheliko emlilweni wamambala. Kunalokho, iGehena yasetjenziswa nguJesu nabafundi bakhe ukufanekisela ukujeziswa ngokungapheliko ‘kokufa kwesibili,’ okutjho, ukutjhatjalaliswa unomphela.—sAm 20:14; Mat 5:22; 10:28.

  • gera (i).

    Ubudisi balo bebulingana namagremu ayi-0.57. Belilingana netjhekeli eliyi-1/20.—Qala Isith. B14.

  • Giliyadi (i).

    Ngomkhumbulo opheleleko, yindawo evundileko engepumalanga yoMlambo iJordani, idlulela ngetlhagwini nangesewula yomRhoba weJabokhi. Ngezinye iinkhathi belisetjenziswa ukuqalisela esifundeni soke sakwa-Israyeli esingepumalanga yeJordani, lapho ikoro kaRubeni, kaGadi nengcenye yekoro kaManase ebezihlala khona. (Num 32:1; Jtj 12:2; 2Kh 10:33)—Qala Isith. B4.

  • Girigi (isi/um).

    Lilimi elikhunywa babantu beGirisi. Godu abantu ababelethelwe eGirisi namkha labo umndenabo uvela lapho, babizwa ngokuthi maGirigi. EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, igameli lisetjenziswa ngendlela ebanzi, liqalisele kibo boke abantu abangasi maJuda namkha labo abadoswe lilimi nesiko lamaGirigi.—Juw 3:6; Jwa 12:20.

  • Githithi (i).

    Ligama elisetjenziswa emvumweni ekungaziwa kuhle ukuthi litjho ukuthini, kubonakala lithethwe egameni lesiHebheru elithi gath. Abanye bakholelwa bona lingaba mvumo omalungana neengoma ezihlobene nokwenza iwayini, njengombana igama elithi gath liqalisela ebutlhodlhelweni bewayini.—IR 81:Iseth.

  • godla (um).

    Yinto okwenziwa ngayo iinkhwama njengalezo ekuthelwa kizo ikoroyi. Kanengi bewulukwa ngoboya obunzima bembuzi begodu ngokwesiko bekwenziwa ngawo izambatho zokuzila.—Gen 37:34; Luk 10:13.

  • godo (isi).

    Sigodo esilipala lapho umuntu bekabotjhelelwa khona. Iintjhaba ezinengi bezibulala abantu zibalengise esigodweni babonwe ngiwo woke umuntu khona bazokuba siyeleliso kwabanye. Ama-Asiriya, ebekadume ngokuba nesihluku epini, bekakuhlaba ngesigodo esibukhali asihlome ngemva sidlule sifike eembindini bese bayasijamisa ulenge. UmThetho wamaJuda, bewuthi nangabe umuntu wenze isono esimbi khulu njengokuhlambalaza nokulotjha abosingazimu bekabulawa ngokukghadlhwa ngamatje namkha ngenye indlela bese isidumbu sakhe silengiswe esigodweni, namkha emthini kube siyeleliso kwabanye. (Dut 21:22, 23; 2Sa 21:6, 9) Ngezinye iinkhathi amaRoma bewabophelela isoni esigodweni, kuthi ngemva kwamalangana sife ngebanga lobuhlungu, lokoma, indlala nokutjhiswa lilanga. Kobunye ubujamo, bewakokotela izandla neenyawo zesoneso esigodweni ngeempikiri njengombana enza kuJesu. (Luk 24:20; Jwa 19:14-16; 20:25; IzE 2:23, 36)—Qala ISIGODO SOKUHLUNGUPHAZWA.

  • gubuzeso sokubuyisana (isi).

    Sigubuzeso somfaji wesivumelwano ebesiphambi komphristi ophakemeko nakafafaza iingazi zeminikelo yesono ngeLanga lokuLitjalelwa kwezono. Ibizo lesiHebheru elivela esiqwini sesenzo esitjho “ukugubuzesa (isono)” namkha kungenzeka “ukusula (isono).” Belenziwe ngegolide eliqinileko namakherubhi amabili, elinye lingakwelinye ihlangothi nelinye lingakwelinye ihlangothi. Ngezinye iinkhathi kuthiwa “sigubuzeso.” (Eks 25:17-22; 1Kr 28:11; Heb 9:5)—Qala Isith. B5.

  • gula okutjhabalalisako (uku).

    Kungaba nanyana ngikuphi ukugula okurhatjheka msinya, okungarhatjhekela eendaweni ezithileko bekubangele nokufa. Kanengi kungahlotjaniswa nokukhutjhwa kwesahlulelo saphezulu.—Num 14:12; Hez 38:22, 23; Amo 4:10.

  • H

  • Hayidesi (i).

    Ligama lesiGirigi elikhambisana negama lesiHebheru elithi “Tjhiyoli.” Litjhugululwe ngokuthi “Thuna” (ngegabhadlhela u-T), ukulihlukanisa nethuna elijayelekileko.—Qala esithi ITHUNA.

  • Hebheru (um).

    Ligama elathoma ukusetjenziswa ku-Abrama (Abrahama), ukumhlukanisa kibomakhelwana bakhe abama-Amori. Ngemva kwalokho, lasetjenziswa ukuqalisela eenzukulwaneni zaka-Abrahama ngomzukulwanakhe uJakopo nelimi ezilikhulumako. Ngesikhathi sakaJesu, ilimi lesiHebheru belihlanganisa namabizo amanengi wesi-Aramu begodu belikhulunywa nguKrestu nabafundi bakhe.—Gen 14:13; Eks 5:3; IzE 26:14.

  • Herimesi (u).

    Nguzimu wamaGirigi, indodana kaZewusi. EListra, kwenziwa umtjhapho wokubiza uPowula ngokuthi nguHerimesi kuqaliselwe endimeni okuthiwa idlalwa nguzimu lo yokuba sithunywa sabozimu nozimu wekghono lokukhuluma.—IzE 14:12.

  • Herode (u).

    Sibongo somndeni ebewubusa amaJuda ngokubekwa yiRoma. Ilunga lomndeni loyo elathoma ukubusa bekunguHerode omKhulu, odume ngokwakha kabutjha ithempeli leJerusalema nokukhupha umyalo wokobana kubulawe abantwana alinga ukubulala uJesu. (Mat 2:16; Luk 1:5) UHerode Arikhilawosi noHerode Antipasi, amadodana kaHerode omKhulu, abekwa bona abuse ezinye iindawo ezingaphasi kwelawulo lakayise. (Mat 2:22) U-Antipasi bekamtetrarerhesi, ngokujayelekileko obekabizwa ngokuthi ‘kosi,’ obekabusa ngesikhathi somsebenzi kaKrestu weminyaka emithathu nengcenye bekufike isikhathi esikuzEnzo isahluko 12. (Mar 6:14-17; Luk 3:1, 19, 20; 13:31, 32; 23:6-15; IzE 4:27; 13:1) Ngemva kwalokho, uHerode Agripa I, umzukulwana kaHerode omKhulu, wabulawa yingilozi kaZimu ngemva kokubusa isikhatjhana. (IzE 12:1-6, 18-23) Indodanakhe, uHerode Agripa II, waba mbusi begodu wabusa bekwaba sikhathi sokuvukela kwamaJuda iRoma.—IzE 23:35; 25:13, 22-27; 26:1, 2, 19-32.

  • Higayoni (i).

    Ligama elisetjenziswa nakunqotjhiswa umvumo. Njengombana lisetjenziswe kuRhubo 9:16 igameli litjengisa ukuvuma ngokuzimisela, itjhada eliphasi leharibha namkha ukuphumula kancani ukusiza bona umuntu azindle.

  • hini (i).

    Silinganiso sokumamanzi begodu isathungana. Beyilingana namalitha ayi-3.67. (Eks 29:40)—Qala Isith. B14.

  • Hisopi (i).

    Sitjalo esineempande namakari amancani, besisetjenziselwa ukufafaza iingazi namkha amanzi eminyanyeni yokuhlanjululwa. Kungenzeka bekuyi-marjoram (Origanum maru; Origanum syriacum). Njengombana isetjenziswe kuJwanisi 19:29, kungenzeka i-marjoram beyihlanganiswe nepande namkha i-durra ihlanganiswe namabele (Sorghum vulgare), njengombana isitjalwesi besinegodo elide bona lingafaka isipontji sewayini elimunyu sisiwe emlonyeni kaJesu.—Eks 12:22; IR 51:7.

  • hlalo sokwahlulela (isi).

    Ngokujayelekileko kuba yindawo ephakamileko engaphandle, okukhwelwa kiyo ngeentepisi, lapho iinkhulu zihlala khona zikghone ukukhuluma nesiqubuthu zimemezele neenqunto zazo. Amezwi athi ‘isihlalo sokwahlulela sakaZimu’ ‘nesihlalo sokwahlulela sakaKrestu,’ amalungiselelo kaJehova angokomfanekiso wokwahlulela abantu.—Rom 14:10; 2Ko 5:10; Jwa 19:13.

  • hlanga (um).

    Libizo leentjalo ezihlukahlukeneko kanengi ezikhula endaweni enamanzi. Isitjalo ekukhulunywa ngaso esikhathini esinengi yi-Arundo donax. (Job 8:11; Isa 42:3; Mat 27:29; sAm 11:1)—Qala elithi UMHLANGA WOKULINGANISA.

  • hlangano (um).

    Siqhema sabantu abahlangene ndawonye ngomnqopho othileko. EmiTlolweni yesiHebheru ibizweli liqalisele emihlanganweni yabantu bakwa-Israyeli, eminyanyeni yekolo namkha ezenzakalweni ezikulu neziqakathekileko.—Dut 16:8; 1Kh 8:5.

  • hlangano yabalandeli bakaHerode (i).

    —Qala elithi HERODE, IHLANGANO YABALANDELI BAKA.

  • hlanga wokulinganisa (um).

    Umhlanga wokulinganisa bewumakhubhithi asithandathu ubude. Nawulinganiswa nekhubhithi elijayelekileko bewumamitha ayi-2.67, nawulinganiswa nekhubhithi elide bewumamitha ayi-3.11. (Hez 40:3, 5; sAm 11:1)—Qala Isith. B14.

  • hlengo (isi).

    Linani elibhadelwako bona umuntu atjhatjhululwe ekuthunjweni, ekujezisweni, ekutlhageni, esonweni nesibophweni. Inaneli belingasi yimali ngaso soke isikhathi. (Isa 43:3) Isihlengo besitlhogeka ebujamweni obunengi obuhlukahlukeneko. Ngokwesibonelo, woke amazibulo wabesana namkha weenlwana eziduna kwa-Israyeli bekungewakaJehova begodu isihlengo namkha inani lesihlengo bekufuze libhadelwe bona atjhatjhululwe emsebenzinawo wokulotjha uJehova kwaphela. (Num 3:45, 46; 18:15, 16) Nangabe ikunzi engakatjhejwa eyingozi ibulala umuntu, umnikazayo bekutlhogeka abhadele isihlengo bona atjhatjhululwe ekufumaneni isigwebo sokufa. (Eks 21:29, 30) Nanyana kunjalo, isihlengo besingathathwa emuntwini obulele ngehloso. (Num 35:31) Okuqakatheke khulu, iBhayibheli liveza isihlengo uJesu asibhadelako ngokufa kwakhe okumhlatjelo bona atjhaphulule abantu abalalelako esonweni nekufeni.—IR 49:7, 8; Mat 20:28; Efe 1:7.

  • hlubuka (uku).

    Ibizo lesiGirigi elithi (a·po·sta·siʹa) livela esenzweni esitjho “ukujamela kude nokuthileko.” Ibizweli linommkhumbulo “wokulisa, ukulahla namkha ukuvukela.” EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi ibizo elithi “ukuhlubuka” lisetjenziswa khulu malungana nalabo abalisa bebaphikise ukulotjha kweqiniso.—IzA 11:9; IzE 21:21; 2Te 2:3.

  • hluleli (aba).

    Madoda akhethwa nguJehova bona asindise abantu bakhe ngaphambi kokukhethwa kwamakhosi ababantu kwa-Israyeli.—Hlu 2:16.

  • hlwengeka (uku).

    EBhayibhelini, ibizweli aliqaliseli ekuhlwengekeni ngokomzimba kwaphela kodwana nekubulungeni namkha ekubuyiseleni ebujamweni bokungabi nabala, bokuba msulwa nokungabi nananyana yini esilaphazako namkha yonakalise ukuziphatha namkha ubuhlobo bomuntu noZimu. EmThethweni kaMosi, ibizweli liqalisele ekuhlwengekeni ngokwesiko.—Lev 10:10; IR 51:7; Mat 8:2; 1Ko 6:11.

  • Homere (i).

    Silinganiso sokomileko silingana nekhori. Silingana namalitha ayi-220 ukuya ngokwesilinganiso sebhada. (Lev 27:16)—Qala Isith.

  • I

  • Iluriko (i).

    Sifunda seRoma esisetlhagwini-tjingalanga yeGirisi. UPowula wakhamba bewafika endaweni le ngebanga lomsebenzakhe, kodwana akuvezwa ukuthi watjhumayela e-Iluriko namkha wafika khona kwaphela. (Rom 15:19)—Qala Isith. B13.

  • Israyeli (u).

    Ligama uZimu alinikela uJakopo. Ngokukhamba kwesikhathi, laqalisela kizo zoke iinzukulwana zakhe. Iinzukulwana zamadodana kaJakopo ali-12 kanengi bezibizwa ngokuthi madodana ka-Israyeli, yindlu ka-Israyeli, babantu bakwa-Israyeli, namkha ma-Israyeli. Igama elithi Israyeli godu belisetjenziswa njengegama lombuso wetlhagwini weenkoro ezilitjhumi owaphuma embusweni wesewula, begodu ngokukhamba kwesikhathi lasetjenziswa njengegama lamaKrestu azesiweko, ‘u-Israyeli kaZimu.’—Gal 6:16; Gen 32:28; 2Sa 7:23; Rom 9:6.

  • J

  • Jakopo (u).

    Yindodana ka-Isaka noRabega. UZimu ngokukhamba kwesikhathi wamnikela igama elithi Israyeli, begodu waba ngukhokho wabantu bakwa-Israyeli (godu ama-Israyeli ngokukhamba kwesikhathi abizwa ngokuthi maJuda). Bekanguyise wamadodana ali-12, okwathi wona neenzukulwana zawo, bakha iinkoro ezili-12 zesitjhaba sakwa-Israyeli. Igama elithi Jakopo laragela phambili lisetjenziselwa isitjhaba namkha abantu bakwa-Israyeli.—Gen 32:28; Mat 22:32.

  • Jedutuni (u).

    Ligama elivela esethulweni seRhubo 39, 62 no-77 ekungaziwa kuhle ukuthi litjho ukuthini. Izethulwezi zibonakala ziziinqophiso zendlela ingoma le ekufuze ivunywe ngayo, mhlamunye itjengisa isitayela namkha isililiso somvumo. Bekunomvumi omLevi igama lakhe bekunguJedutuni, istayela somvumo lo namkha sesililiso kungenzeka sihlotjaniswa naye namkha namadodanakhe.

  • Jehova (u).

    Ligama elijayelekileko lesiNdebele elivela ku-Tetragrammaton (okumaledere amane wesiHebheru ajamele igama lakaZimu) elivela iinkhathi ezingaphezu kwezizii-7 000 eBhayibhelineli.—Qala Isith. A4 no-A5.

  • jogi (i).

    Sigodo esibekwa emahlombe womuntu, ehlangothini ngalinye kubekwe imithwalo namkha kungaba liplanka, ifremu ebekwa entanyeni yeenlwana ezimbili, ngokujayelekileko iinkomo nazidosa into yokulima namkha ikarana. Ngombana iingqila kanengi bezisebenzisa ijogi bona zithwale iimthwalo ebudisi, ijogi lisetjenziswe ukufanekisela ubugqila namkha ukuzithoba komunye umuntu kuhlanganiswe ukugandelelwa nokutlhaga. Ukususa namkha ukuphula ijogi kufanekisela ukutjhaphuluka ebugqileni, ekugandelelekeni nekugalajweni.—Lev 26:13; Mat 11:29, 30.

  • Jubili (i).

    Mnyaka omunye nomunye wama-50 nakubalwa kusukela ngesikhathi ama-Israyeli angena ngawo eNarheni yesiThembiso. Ngomnyaka weJubili inarha beyiphumula ingalinywa begodu neengqila ezimaHebheru bezitjhatjhululwa. Iinarha ezizuziweko ebezithengisiwe bezibuyiselwa kubanikazi. IJubili bekumnyaka womnyanya ngombana bekumnyaka wetjhaphuluko obuyisela isitjhaba ebujamweni ebesibuthabela lokha uZimu nakenza ilungiselelweli kokuthoma.—Lev 25:10.

  • Juda (um).

    Ligama umuntu ngamunye wesitjhaba samaJuda abizwa ngalo ngemva kokuhlukana nombuso wakwa-Israyeli weenkoro ezilitjhumi. (2Kh 16:6) Ngemva kokuthunjelwa eBhabhiloni, woke umuntu ovela eentjhabeni ezihlukahlukeneko zakwa-Israyeli ezabuya ekuthunjweni wabizwa ngegameli. (Ezr 4:12) Kwathi ngokukhamba kwesikhathi lasetjenziselwa ukuhlukanisa ama-Israyeli ebantwini bakwezinye iintjhaba. (Est 3:6) Igameli umpostoli uPowula walisebenzisa ngokomfanekiso nakahlathulula iphuzu lokuthi ebandleni lobuKrestu akuyi ngokuthi uvela kisiphi isitjhaba.—Rom 2:28, 29; Gal 3:28.

  • Juda (u).

    Yindodana kaJakopo yesine ebelethwa mkakhe uLeya. Kwathi nasele azokufa, uJakopo waphorofida bona umbusi ozokuhlala ngokungapheliko uzokuvela esizukulwaneni sakaJuda. Ngokwenyama uJesu waba sizukulwana sakaJuda. Igama elithi Juda godu liqalisele ekorweni, kwathi ngemva kwalokho laqalisela embusweni owathiyelelwa ngoJuda. Njengombana abizwa ngokuthi mbuso wesewula, uJuda bekakhiwa ziinkoro zama-Israyeli wakwaJuda newakwaBhenjamini kuhlanganise abaphristi namaLevi. UJuda bekahlala engcenyeni yesewula yenarha ebeyihlanganisa iJerusalema nethempeli.—Gen 29:35; 49:10; 1Kh 4:20; Heb 7:14.

  • K

  • Kanana (u).

    Sizukulwana sakaNowa begodu yindodana yesine kaRhamu. Iinkoro ezili-11 ezavela kuKanana zahlala esifundeni esingepumalanga yeMedithera phakathi kweGibhide neSiriya. Indawo leyo yabizwa ngokuthi ‘yinarha yeKanana.’ (Lev 18:3; Gen 9:18; IzE 13:19)—Qala Isith. B4.

  • karana (i).

    Sithuthi esinamavili amabili, esidoswa yinjomani ebesisetjenziswa epini.—Eks 14:23; Kho 4:13; IzE 8:28.

  • kehla yomlilo (i).

    Yindawo yokuncibilikisela ilitje namkha isimbi; godu beyisetjenziselwa ukutjhisa izitja ezibunjiweko nezinye izinto. Ekadeni, ikehla yomlilo beyakhiwa ngeentina namkha ngamatje. Ikehla yomlilo yokutjhisa izitja ezibunjiweko neyokutjhisa idwala elimhlophe ibizwa nangokuthi yi-ondo yokubhaga iintina.—Gen 15:17; Dan 3:17; sAm 9:2.

  • Kemotjhi (u).

    Nguzimu omkhulu wabantu bakwaMowabi.—1Kh 11:33.

  • kghora (uku).

    Nginanyana ngikuphi ukugula okunengi kweentjalo okubangelwa kukghora. Kucatjangwa bona ukukghora okukhulunywa ngakho eBhayibhelini kukghora okunzima okusesiqwini sesitjalo (Puccinia graminis).—1Kh 8:37.

  • khabhu (i).

    Silinganiso sezinto ezomileko esimalitha ayi-1.22, ngokuya ngokwesilinganiso esicatjangelwako sebhada. (2Kh 6:25)—Qala Isith. B14.

  • Khaledi (i); Khaledi (ama).

    Ekuthomeni, bekubabantu abahlala endaweni ephakathi kwalapho kuhlangana khona umlambo iThigrisi neYufrathe; ngokukhamba kwesikhathi amagama la asetjenziswa ukuqalisela eBhabhiloni nebantwini bakhona. Ibizo elithi “amaKhaledi” liqalisele ebantwini abafundileko, abafunde isayensi, umlando, amalimi, isayensi yomkayi kodwana abenza imilingo nokubhula ngeenkwekwezi.—Ezr 5:12; Dan 4:7; IzE 7:4.

  • khasi (ama).

    Zizinto ezihlukaniswa nengcenye yethoro edliwako ngesikhathi sokubhula. Amakhasi asetjenziswa ngokomfanekiso ukujamela into engazuzisi ngalitho nengathandeki.—IR 1:4; Mat 3:12.

  • khasiya (i).

    Mkhiqizo ofumaneka eqolweni lomuthi wekhasiya (Cinnamomum cassia), omhlobo munye nomuthi wesinamoni. Ikhasiya beyisetjenziswa njengamakha nanjengeenthako zamafutha acwengileko wokuzesa.—Eks 30:24; IR 45:8; Hez 27:19.

  • kherubhi (ama).

    Ziingilozi ezisesikhundleni esiphezulu ezinezabelo ezikhethekileko. Azifani namaserafu.—Gen 3:24; Eks 25:20; Isa 37:16; Heb 9:5.

  • Khesari (u).

    Sibongo somndeni wamaRoma esibe sisiqu sababusi beRoma. U-Arhostosi, uTibheriyasi, noKlawudiyusi babizwe ngamagamabo eBhayibhelini, nanyana uNero angabizwa ngegama, siqalisele nakuye. Igama elithi “Khesari” lisetjenziswe nemiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi ukujamela ubukhosi, namkha umBuso.—Mar 12:17; IzE 25:12.

  • Khisilevu (u).

    Ligama lenyanga yethoba lekhalenda ecwengileko yamaJuda ngemva kokubuya kwamaJuda eBhabhiloni begodu ligama lenyanga yesithathu ekhalendeni ejayelekileko. Beyithoma phakathi nenyanga kaNovemba iphele phakathi nenyanga kaDisemba. (Ner 1:1; Zak 7:1) Qala Isith. B15.

  • khohlo (i).

    Mfazi wesibili kanengi obekaba sigqila.—Eks 21:8; 2Sa 5:13; 1Kh 11:3.

  • khorali (i).

    Yinto eqinileko, enjengelitje eyenzeka lokha nakuhlangana amathambo amancani weenlwana ezincani zelwandle. Lifumaneka elwandle ngemibala ehlukeneko, kuhlanganise obomvu, omhlophe nonzima. Amakhorali bewafumaneka ngobunengi eLwandle eliBomvu. Ekadeni, amakhorali abomvu bewabiza khulu begodu bekwenziwa ngawo imincamo nezinye izinto zokuzikghabisa.—IzA 8:11.

  • khori (i).

    Silinganiso sezinto ezomileko nezimamanzi. Silingana namalitha ayi-220 ngokuya ngokwesilinganiso esicatjangelwako sebhada. (1Kh 5:11)—Qala Isith. B14.

  • khubhithi (i).

    Silinganiso sobude esingaba libanga elisuka endololwaneni ukuya epenteni kaphakatjhana. Ama-Israyeli ngokujayelekileko bekasebenzisa ikhubhithi elimasentimitha pheze ayi-44.5, kodwana godu bewasebenzisa ikhubhithi ekulu ebeyidlula leya ejayelekileko ngobubanzi besandla sinye, pheze elimasentimitha ayi-51.8. (Gen 6:15; Luk 12:25)—Qala Isith. B14.

  • khumba (isi).

    Isikhumba semvu, sembuzi namkha sekonyana esilungiselwe bona kutlolwe kiso. Besiqine ukudlula iphaphirasi begodu besisetjenziselwa imisongo yeBhayibheli. Iinkhumba uPowula abawa uThimothi bona azilethe kungenzeka bekuziingcenye zemiTlolo yesiHebheru. Eminye imiSongo yeLwandle eliFileko beyitlolwe eenkhumbeni.—2Tm 4:13.

  • khumbi yeTaratjhitjhi (imi).

    Libizo lemikhumbi ebeyisetjenziselwa ukuya eTaratjhitjhi yekadeni (eyaziwa ngokuthi yi-Spain namhlanjesi). Kubonakala ngasuthi ibizweli ngokukhamba kwesikhathi laqalisela emikhunjini emikhulu ebeyikghona ukukhamba amabanga amade. USolomoni noJehotjhafathi basebenzisa imikhumbi enjalo ngomnqopho werhwebo.—1Kh 9:26; 10:22; 22:48.

  • Krestu (um).

    Libizo uZimu alinikele abalandeli bakaJesu Krestu.—IzE 11:26; 26:28.

  • Krestu (u).

    Sisiqu sakaJesu, igameli lisuselwa egameni lesiGirigi elithi Khri·stosʹ, elifana negama lesiHebheru elitjhugululwe ngokuthi “Mesiya,” namkha “Ozesiweko.”—Mat 1:16; Jwa 1:41.

  • kuba khona (u).

    Kwezinye iingcenye zemiTlolo yamaKrestu yesiGirigi, ibizweli lihlathulula ukuba khona kobukhosi bakaJesu Krestu, kusukela ngesikhathi sokubekwa kwakhe okungabonakaliko bona abe nguMesiya iKosi ukuya emihleni yokuphela yephaseli. Ukuba khona kwakaKrestu, akutjho ukuthi uzokuba khona namkha uzokufika bekakhambe msinyana, kunalokho, kutjho ukuthi uzokuba khona isikhathi esibekiweko.—Mat 24:3.

  • kuphela kwephasi (u).

    Sikhathi esidosela ekupheleni kobujamo bezinto namkha kwephasi elibuswa nguSathana. Senzeka ngesikhathi sinye nokuba khona kwakaKrestu. Zilandela isinqophiso sakaJesu, iingilozi ‘zizokuhlukanisa abambi hlangana nabalungileko’ zibatjhabalalise. (Mat 13:40-42, 49) Abafundi bakaJesu bebafisa ukwazi ukuthi ‘ukuphelokho’ kuzokufika nini. (Mat 24:3) Ngaphambi kokuthi abuyele ezulwini, uJesu wathembisa abalandeli bakhe ukuthi uzokuba nabo bekube sikhatheso.—Mat 28:20.

  • kwekwezi yekuseni (i)

    Qala IKWEKWEZI YOKUSA.

  • kwekwezi yokusa (i).

    Iyafana nehlathululo ‘yekwekwezi yekuseni.’ Yikwekwezi yokugcina evelako epumalanga ngaphambi kobana kuphume ilanga, ngokunjalo imemezela ukuthoma kwelanga elitjha.—sAm 22:16; 2Pt 1:19.

  • kwenza amanyala ungabi neenhloni (u).

    Amezwi la avela emezwini wesiGirigi athi a·selʹgei·a, atjho izenzo ezikukweqa imithetho kaZimu okukhulu ezitjengisa ukuba nesibindi sokudelela nokungabi nandaba; ummoya otjengisa ukungahloniphi namkha ukunyaza ubulawuli, imithetho neenkambisolawulo. Amezwi la awakaqaliseli ekuziphatheni okungakalungi okuncani.—Gal 5:19; 2Pt 2:7.

  • L

  • lamuli (um).

    Mumuntu owenza abantu ababili namkha iinqhema ezimbili zibuyisane. EmiTlolweni, uMosi mlamuli wesivumelwano somThetho begodu uJesu mlamuli wesivumelwano esitjha.—Ga 3:19; 1Ti 2:5.

  • landeli behlangano kaHerode (aba).

    Bebaziwa nangokuthi maHerode. Bekuyihlangano yepolitiki ebeyisekela iminqopho yepolitiki yaboHerode ebebabusa kodwana bangaphasi kokubuswa yiRoma. Kungenzeka abanye abaSadusi bebamalunga wehlangano le. AmaHerode bewasebenzisana nabaFarisi ekuphikiseni uJesu.—Mar 3:6.

  • Langa lesaHlulelo (i).

    Lilanga elikhethiweko, namkha isikhathi lapho iinqhema ezithileko, iintjhaba, namkha abantu babizelwa bona balandise kuZimu. Kungaba sikhathi lapho labo abazokwahlulelwa njengabafanelwe kukufa, bazokubulawa khona, namkha isahlulelo singenza abanye bafumane ithuba lokusindiswa begodu bazuze ukuphila okungapheliko. UJesu Krestu nabapostoli bakhe bakhulume ‘ngeLanga lesaHlulelo’ elizako elingahlanganisi abaphilako kwaphela kodwana nalabo abafako esikhathini esidlulileko.—Mat 12:36.

  • Langa lokuLitjalelwa kweZono (i).

    Lilanga eliqakatheke nelicwengeke khulu kuma-Israyeli, godu libizwa ngokuthi yi-Yom Kippur (ngesiHebheru yi-yohm hak·kip·pu·rimʹ, “ilanga leengubuzeso”), belibanjwa ngezi-10 zaka-Ethanimi. Kungelangeli kwaphela lomnyaka lapho umphristi ophakemeko bekangena eNdaweni eCwengeke Khulu yethaberinakeli. Lapho bekanikela ngeengazi zemihlatjelo ngebanga lezono zakhe, izono zamanye amaLevi nangezono zabantu. Bekusikhathi somhlangano ocwengileko nokuzila ukudla begodu bekulisabatha, isikhathi sokuphumula emsebenzini ojayelekileko.—Lev 23:27, 28.

  • lepheru (ubu); muntu ozele ubulepheru (u).

    Bulwele besikhumba obumbi khulu. Ubulepheru okukhulunywa ngabo emiTlolweni abufani nobanamhlanjesi ngombana bebungaphathi abantu kwaphela, kodwana bebuba sematjhileni nangeendlini zabantu.—Lev 14:54, 55; Luk 5:12.

  • Lepton (i).

    Ngesikhathi semiTlolo yamaKrestu yesiGirigi, i-lepton sipaparwana samaJuda esincani kunazo zoke sekhopha namkha sebhronzi. (Mar 12:42; Luk 21:2; umtlolo wangenzasi.)—Qala Isith. B14.

  • Levi (u); Levi (um).

    Yindodana kaJakopo yesithathu ngomkakhe uLeya; godu kunekoro ethiyelelwe ngaye. Amadodanakhe amathathu athoma iinqhema ezintathu eziyihloko zalokho okwaziwa ngokuthi buphristi bobuLevi. Ngesinye isikhathi, ibizo elithi ‘amaLevi’ lisebenza kiyo yoke ikoro, kodwana kanengi alihlanganisi umndeni wobuphristi ka-Aroni. Ikoro kaLevi akhenge ifumane isabelo sendawo eNarheni yesiThembiso kodwana yanikelwa amadorobho ama-48 hlangana nemikhawulo yendawo enikelwe ezinye iinkoro.—Dut 10:8; 1Kr 6:1; Heb 7:11.

  • Leviyathani (u).

    Silwana esiphila emanzini. KuJobho 3:8; 41:1 kubonakala kuyingwenya namkha ngesinye isilwana semanzini esikhulu nesinamandla. KuRhubo 104:26 kungenzeka kube mhlobo othileko womkhomo. Kokhunye igameli lisetjenziswe ngokomfanekiso alifaniswa nesinye isilwana.—IR 74:14; Isa 27:1.

  • lila (uku).

    Umuntu nakalilako utjengisa bona usesizini ngebanga lokufelwa namkha lento embi eyenzekileko. Emihleni yeBhayibheli bekulisiko ukulila isikhathi esithileko. Abantu abalilako bebarhahlawula, bambathe izambatho ezikhethekileko, bazithele ngomlotha eenhloko zabo, barathule izambatho zabo begodu bazibethe neemfuba. Bekuqatjhwa nabantu abanekghono lokulila emingcwabeni.—Gen 23:2; Est 4:3; sAm 21:4.

  • litjalelwa kwezono (uku).

    EmiTlolweni yesiHebheru, ibizweli lihlobene nemihlatjelo ebeyenziwa bona abantu bavunyelwe ukutjhidela kuZimu bamlotjhe. Ngaphasi komThetho kaMosi, bekwenziwa imihlatjelo ngokukhethekileko ngeLanga lokuLitjalelwa kweZono qobe mnyaka ukwenzela bona babuyisane noZimu naphezu kwezono zabo nezesitjhaba. Imihlatjelo leyo beyifanekisela umhlatjelo kaJesu, ebewuzokuhlawulela abantu ngokungapheliko bewubanikele nethuba lokubuyisana noJehova.—Lev 5:10; 23:28; Kol 1:20; Heb 9:12.

  • litje eliyihloko lesisekelo (i).

    Lilitje elibekwa ekhoneni lomakhiwo lapho kuhlangana khona amaboda amabili, elidlala indima eqakathekileko ekuwahlanganiseni ndawonye. Ilitje eliyihloko yekhona eliqakatheke khulu bekungelisetjenziswa esisekelweni; ngokuvamileko bekukhethwa eliqine khulu nakwakhiwa imakhiwo yomphakathi namaboda wedorobho. Ibizweli lisetjenziswa ngommkhumbulo ongokomfanekiso ekubunjweni kwephasi begodu uJesu kukhulunywa ngaye ngokuthi ‘ulilitje eliyihloko lesisekelo’ sebandla lobuKrestu, elifaniswa nendlu eyakhiwa nguZimu ngommoya ocwengileko.—Efe 2:20; Job 38:6.

  • litje lokusila (i).

    Lilitje elikhulu elirondo elibekwa phezu kwelinye elifana nalo, amatje la bekasetjenziselwa ukusila amabele abe yiflowuru. Bewanesigodo ebesifakwa phakathi kwelitje elingaphasi ebesibamba nelitje elingaphezulu. Emihleni yeBhayibheli, inengi labomma emakhaya bebasila amabele basebenzisa amatje wokusila ngesandla. Njengombana uburotho obudliwa ngamalanga bebuba khona ngebanga lelitjeli, umThetho kaMosi bewukwalela ukuthi umuntu abambise isikolodo ngelitje lokusila. Bekunamatje amakhulu anjengalawo okusilwa ngawo kusetjenziswa iinlwana.—Dut 24:6; Mar 9:42.

  • litsha lomlilo (i).

    Yindawo engokomfanekiso ‘evutha umlilo nesibabuli,’ godu ihlathululwa ‘njengokufa kwesibili.’ Izoni ezingaphendukiko, uDeveli, ngitjho nokufa neThuna (namkha, iHayidesi) kulahlelwa kilo. Ukulahlelwa kwesibunjwa sommoya nokufa neHayidesi elitsheni lomlilo, okungekhe kwatjhatjalaliswa ngomlilo, kutjengisa bona ilitsheli alisimfanekiso wokuhlunguphazwa okungapheliko, kodwana limfanekiso wokutjhatjalaliswa ngokungapheliko.—sAm 19:20; 20:14, 15; 21:8.

  • logo (i).

    Silinganiso esincani sokumamanzi ekukhulunywa ngaso eBhayibhelini. Ngokomthetho wekolo yamaJuda ihlathululwa njenge-1/12 yehini, kusetjenziswa isisekelweso, ilogo ingamumatha amalitha ayi-0.31. (Lev 14:10)—Qala Isith. B14.

  • loyi (ubu).

    Kusetjenziswa kwamandla okwaziwako bona kuvela emimoyeni emimbi.—2Kr 33:6.

  • lunga (uku).

    NgokwemiTlolo, ngilokho okulungileko ngokweenkambiso zakaZimu zokuhle nokumbi.—Gen 15:6; Dut 6:25; IzA 11:4; Zef 2:3; Mat 6:33.

  • lungiselela (uku).

    Ligama lelanga langaphambi kweSabatha lapho amaJuda bekenza amalungiselelo atlhogekako. Ilangelo belitjhinga ngelanga namhlanjesi elibizwa ngokuthi kungeLesihlanu, ngesikhathi iSabatha elithoma ngalo. Ilanga lamaJuda belithoma entambama beliphele entambama.—Mar 15:42; Luk 23:54.

  • M

  • Malikamu (u).

    Pheze ufana noMoleki, uzimu omkhulu wama-Amoni. (Zef 1:5)—Qala UMOLEKI.

  • Mana (i).

    Kukudla; okuyihloko ebekudliwa ma-Israyeli hlangana neminyaka ema-40 asemmangweni. Ayiphiwa nguJehova. Beyivela ngokusimangaliso phezu kombethe qobe langa ekuseni kodwana beyingafumaneki ngeSabatha. Ama-Israyeli nawathoma ukuyibona, athi, “Yintobani-ke le?” Namkha, ngesiHebheru, “man huʼ?” (Eks 16:13-15, 35) Kwezinye iindawo ibizwa ngokuthi ‘ziinthoro ezivela ezulwini’ (IR 78:24), ‘burotho obuvela ezulwini’ (IR 105:40) ‘noburotho babantu abanamandla’ (IR 78:25). NoJesu wakhuluma ngemana ngomqondo ongokomfanekiso.—Jwa 6:49, 50.

  • mangaliso (ii); sebenzi yamandla (imi).

    Zizenzo namkha zizenzakalo ezingaphezu kwawo woke amandla aziwa babantu begodu okuthiwa zenziwa nguZimu namkha mamandla angaphezu kwewemvelo. Ngezinye iinkhathi amabizo athi “isibonakaliso,” nelithi “ikarisomraro” asetjenziswe ngomqondo ofanako eBhayibhelini.—Eks 4:21; IzE 4:22; Heb 2:4.

  • Marhalathi (i).

    Kubonakala kuligama elisetjenziswa emvumweni elifumaneka esethulweni samaRhubo 53 no-88. Kungenzeka likhambisana negama lesiHebheru elisisenzo elitjho “ukubogaboga; ukugula,” okutjho ukuthi iingomezi zombili kufuze zivunywe ngephimbo elitlhuwisako njengombana namezwazo atjengisa lokho.

  • Marhastrada (u).

    Ngaphasi kombuso weBhabhiloni, abomarhastrada bebaziinkhulu eemfundeni zombuso, bebazi umthetho begodu banelawulo elilinganiselweko lokwahlulela. Eenarheni ebezibuswa yiRoma abomarhastrada bebabanqophisi bakarhulumende. Umsebenzabo bekukuqinisekisa bona abantu banokuthula, balawule zeemali, bahlulele abeqa umthetho batjho nokuthi kufuze bajeziswe njani.—Dan 3:2; IzE 16:20.

  • Masedoniya (i).

    Yinarha ebeyisetlhagwini yeGirisi eyaduma khulu lokha nakubusa u-Alexander oMkhulu begodu yabusa bekwaba kulapho ihlulwa yiRoma. IMasedoniya beyisifunda seRoma ngesikhathi umpostoli uPowula athoma ukuvakatjhela iYurobhu. UPowula wayivakatjhela kathathu indawo le. (IzE 16:9)—Qala Isith. B13.

  • Maskili (i).

    Ligama lesiHebheru elivela esethulweni seRhubo 13 okungaziwa kuhle ukuthi litjho ukuthini. Kungenzeka litjho “ikondlo yokuzindla.” Abanye bacabanga ukuthi igama elifana nalo, elitjhugululwe ngokuthi ‘ukwenza umsebenzi ngokuhlakanipha,’ kungenzeka linehlathululo efana nalo.—2Kr 30:22; IR 32:Iseth.

  • mayela (i)

    Silinganiso sobude esivela kanye kwaphela emitlolweni yokuthoma yemiTlolo yamaKrestu yesiGirigi kuMatewu 5:41, kungenzeka kuqaliselwe emayeleni lamaRoma ebelilingana namamitha ayi-1 479.5. Kwezinye iindawo ezintathu lapho kuvela khona igama elithi ‘imayela’ kuLukasi 24:13, uJwanisi 6:19 noJwanisi 11:18, kusetjenziswe amastadiyu atjhentjhwe avele kewekadeni emitlolweni yokuthoma.—Qala Isith. B14.

  • mbumbi (u).

    Mumuntu owenza iimpoto, izitja nezinye izinto ngomdaka. Ibizo lesiHebheru elithi umbumbi kuhlekuhle litjho ukuthi “umenzi.” Ilawulo lombumbi phezu komdaka kanengi lisetjenziselwe ukufanekisa ukuphakama kobukhosi bakaJehova phezu kwabantu neentjhabeni.—Isa 64:8; Rom 9:21.

  • mBuso kaZimu (u).

    Amezwi la asetjenziswa ngokukhethekileko ebukhosini bakaZimu obujanyelwe ngurhulumende wobukhosi beNdodanakhe, uKrestu Jesu.—Mat 12:28; Luk 4:43; 1Ko 15:50.

  • mdala (u); ndoda edala (i).

    Yindoda ekhulileko ngeminyaka, kodwana emiTlolweni, ngokuyihloko yindoda enesikhundla esikhethekileko selawulo nemithwalo ethileko emphakathini namkha esitjhabeni. Encwadini yesAmbulo, ibizweli godu lisetjenziselwa ukuqalisela eembunjweni zezulwini. Ibizo lesiGirigi elithi pre·sbyʹte·ros litjhugululwe ngokuthi ‘mdala’ naliqalisele kilabo abanomthwalo wokudosa phambili ebandleni.—Eks 4:29; IzA 31:23; 1Tm 5:17; sAm 4:4.

  • Mede (ama); Mediya (i).

    Babantu abasizukulwana sendodana kaJafete uMadayi, abahlala endaweni yeentaba ye-Iran eyagcina sele ibizwa ngokobana yiMediya. AmaMede ahlangana neBhabhiloni bona ahlule i-Asiriya. Ngesikhatheso iPheresiya bekusifunda esingaphasi kweMediya kodwana uKoretjhi wavukela, iMediya yahlanganiswa nePheresiya yakha uMbuso wamaMede namaPheresiya owahlula uMbuso weBhabhiloni eliTjha ngo-539 B.C.E. AmaMede bewakhona eJerusalema ngePentekoste langomnyaka ka-33 C.E. (Dan 5:28, 31; IzE 2:9)—Qala Isith. B9.

  • Merodaki (u).

    Nguzimu omkhulu wedorobho leBhabhiloni. Ngemva kobana ikosi yeBhabhiloni nombeki wemithetho uHamurabi benze iBhabhiloni yaba yihlokodorobho yeBhabhiloniya, uMerodaki (namkha uMariduku) waba ngoqakatheke khulu, emaswapheleni wathatha iinkhundla zabozimu bangaphambilini waba nguzimu omkhulu wabozimu beBhabhiloni. Ngokukhamba kwesikhathi igama elithi Merodaki (namkha uMariduku) lajanyiselelwa ngesiqu esithi “Bhelu” (“uMnikazi”), begodu ngokujayelekileko uMerodaki bekabizwa ngokuthi nguBhele.—Jor 50:2.

  • Mesiya (u).

    Ligama elivela kwelesiHebheru elitjho ukuthi “ozesiweko.” Elithi “Krestu” nalo litjho okufanako kodwana lona livela esiGirigini.—Dan 9:25; Jwa 1:41.

  • mfaji wesivumelwano (u).

    Libhoksi elenziwe ngomuthi womunga lanamekwa ngegolide, ebelibekwa eNdaweni eCwengeke Khulu yethaberinakeli begodu ngokukhamba kwesikhathi labekwa eNdaweni eCwengeke Khulu yethempeli elakhiwa nguSolomoni. Belinesivalo esiqinileko segolide namakherubhi amabili aqaleneko. Izinto eziqakathekileko ebezingaphakathi kwawo bekumamatje amabili wemiYalo eliTjhumi. (Dut 31:26; 1Kh 6:19; Heb 9:4)—Qala Isith. B5 no-B8.

  • mgodi onganamkhawulo (u).

    Ibizweli lisuselwa ebizweni lesiGirigi elithi aʹbys·sos, elitjho “ukutjhingela khulu” namkha “ukungamedeki, ukungapheleli.” EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi lisetjenziswe ukuqalisela endaweni namkha ebujamweni bokuvalelwa. Lihlanganisa nethuna kodwana nokhunye okuphezu kwethuna.—Luk 8:31; Rom 10:7; sAm 20:3.

  • mgodi wokutlhodlhela iwayini (u).

    Ngokujayelekileko migodi emibili egujwe edwaleni elimhlophe, omunye umgodi uphezulu kunomunye bese uhlanganiswa ngomsele omncani. Njengombana amadiribe apitjizwa emgodini ophezulu, ijuzi yakhona beyigelezela phasi. Ibizweli lisetjenziswe ngokomfanekiso esahlulelweni sakaJehova.—Isa 5:2; sAm 19:15.

  • mhlatjelo (u).

    Sisipho sokuthokoza esenzelwa uZimu, ukuvuma izono nokuvuselela ubungani obuhle naye. Kusukela ku-Abela, abantu bebanikela ngokuzithandela ngezinto ezihlukahlukeneko, okufaka hlangana neenlwana, bekwaba kulapho isivumelwano somThetho kaMosi sithi kuyifuneko. Kwathi ngemva kokuthi uJesu anikele ngokuphila kwakhe kwaba mhlatjelo opheleleko, umhlatjelo weenlwana akhenge usatlhogeka kodwana amaKrestu asaragela phambili enzela uZimu imihlatjelo engokomfanekiso.—Gen 4:4; Heb 13:15, 16; 1Jwa 4:10.

  • mihla yokuphela (i).

    Amezwi la asetjenziswa esiphorofidweni seBhayibheli ukuqalisela esikhathini lapho izenzakalo zomlandu zizokufika evuthondabeni. (Hez 38:16; Dan 10:14; IzE 2:17) Kuye ngokuthi isiphorofido sinjani, lokhu kungaba sikhathi esingaba minyaka embalwa namkha eminengi. Kanengi iBhayibheli lisebenzisa amezwi la athi ‘imihla yokuphela’ kwephaseli, hlangana nokuba khona kwakaJesu okungabonakaliko.—2Tm 3:1; Jak 5:3; 2Pt 3:3.

  • Mikitamu (i).

    Ligama lesiHebheru elisetjenziswe ezethulweni zamarhubo asithandathu. (IR 16; 56–60) Ligama ekungaziwa kuhle ukuthi litjho ukuthini, nanyana lingahlotjaniswa negama elithi “okutloliweko.”

  • Milikomu (u).

    Nguzimu obekalotjhwa ma-Amoni, kungenzeka ufana nozimu uMoleki. (1Kh 11:5, 7) USolomoni eduze nokuphela kokubusa kwakhe wakhela uzimu wamala lo iindawo eziphakemeko.—Qala UMOLEKI.

  • Mina (u).

    Ubizwa nangokuthi yimane kuHezekiyeli. Silinganiso sobudisi nesemali. Ngokobufakazi babarhubhululi bokuthi umina bekalingana namatjhekeli ama-50 begodu itjhekeli ubudisi balo bebumagremu ayi-11.4, umina wemiTlolweni yesiHebheru ubudisi bakhe bebumagremu ayi-570. Kungenzeka bekunomina webukhosini njengombana bekunjalo nangekhubhithi. EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, umina bekalingana namadrakhma ali-100. Bekanobudisi obumagremu ama-340. Abomina abali-60 bebalingana netalende. (Ezr 2:69; Luk 19:13)—Qala Isith. B14.

  • mire (i).

    Yikghomu enuka kamnandi etholakala emithini emincani ebizwa ngokuthi yi-Genus Commiphora. Imire beyingesinye seenthako samafutha acwengileko wokuzesa. Bekunukiswa ngayo izambatho nemibhede, ifakwe emafutheni nezintweni zokuzesa nakumasajwa umzimba. Beyisetjenziswa nakulungiselelwa isidumbu bona siyokungcwatjwa.—Eks 30:23; IzA 7:17; Jwa 19:39.

  • Mjameli omKhulu (u).

    NgesiGirigi ibizweli litjho ukuthi “Mdosiphambili omKhulu.” Liqalisele endimeni eqakathekileko kaJesu Krestu ekutjhaphululeni abantu abathembekileko emiphumeleni ebulalako yesono nokubanqophisela ekuphileni okungapheliko.—IzE 3:15; 5:31; Heb 2:10; 12:2.

  • mlindi (u).

    Mumuntu ogada ingozi engavelela abantu namkha umakhiwo, ngokujayelekileko ebusuku, begodu angakhipha isiyeleliso lokha nakabona ingozi. Abalindi bebajayele ukujama phezulu emabodeni wedorobho namkha emibhotjhongweni, bona bakghone ukubona msinya abantu abezako ngaphambi kokuthi bafike. Ebuthweni lepi, ngokujayelekileko bekabizwa ngokuthi ngunogada. Abaphorofidi bebabalindi abangokomfanekiso esitjhabeni sakwa-Israyeli, bebayelelisa ngokutjhabalalisa okuzako.—2Kh 9:20; Hez 3:17.

  • mmoya (u).

    Ibizo lesiHebheru elithi ruʹach nebizo lesiGirigi elithi pneuʹma, ngokujayelekileko atjhugululwa ngokuthi “ummoya,” atjho izinto ezinengi. Woke aqalisele kilokhu okungabonakali emehlweni wabantu begodu anikela ubufakazi bamandla asebenzako. Amabizo wesiHebheru newesiGirigi la asetjenziswe ukuqalisela (1) emoyeni ovunguzako, (2) emandleni wokuphilla eembunjweni zephasini, (3) emandleni akatelelako aphuma ehliziyweni yomuntu engokomfanekiso ambangela bona akhulume namkha enze izinto ngendlela ethileko, (4) emezwini aphefumulelweko avela emthonjeni ongabonakaliko, (5) ebantwini bommoya, (6) nemmoyeni kaZimu osebenzako, namkha ummoya ocwengileko.—Eks 35:21; IR 104:29; Mat 12:43; Luk 11:13.

  • mnikelo ophephezeliswako (u).

    Mnikelo ebekuthi lokha nawenziwako, umphristi afake izandla zakhe ngaphasi kwezandla zomuntu onikelako ebekaphethe umhlatjelo awunikelako begodu awuphephezelise awuse emuva naphambili namkha umphristi ngokwakhe aphephezelise umnikelo. Isenzwesi besijamele ukunikelwa kweminikelo yemihlatjelo kuJehova.—Lev 7:30.

  • mnikelo otjhiswako (u).

    Mhlatjelo wesilwana ebewutjhiswa e-aldareni njengomnikelo opheleleko kuZimu; akunangcenye yesilwana (ikunzi, iramu, ipongo, ijuba lommango namkha ijuba lekhaya) ebeyithathwa mumuntu olotjhako.—Eks 29:18; Lev 6:9.

  • mnikelo wesifungo (u).

    Mnikelo osuka ehliziyweni okhambisana neemfungo ezithileko.—Lev 23:38; 1Sa 1:21.

  • mnikelo wesiselo (u).

    Mnikelo wewayini ebewuthululelwa e-aldareni begodu bewunikelwa neminye iminikelo eminengi. UPowula wawusebenzisa ngokomfanekiso ukuveza isifiso sakhe sokuzidela ngebanga lamaKrestu akunye nawo.—Num 15:5, 7; Flp 2:17.

  • mnikelo wetjhebiswano (u).

    Mhlatjelo owenziwa kuJehova wokubawa ukuba nokuthula naye. Umuntu owunikelako, umndenakhe, umphristi ekulethwa kuye umnikelo nabanye abaphristi ebebasemsebenzini bebawudla. UJehova bekawamukela njengephunga elinuka kamnandi lamafutha atjhiswako. Iingazi ezijamele ukuphila nazo bezinikelwa kuye. Bekungasuthi abaphristi nalabo abaletha umnikelo bahlezi esidlweni badla noJehova, ukutjengisa ubudlelwano obunokuthula.—Lev 7:29, 32; Dut 27:7.

  • mnqophisi (u).

    Njengombana lisetjenziswe emtlolweni wamaRhubo, ibizweli lesiHebheru kubonakala ngasuthi liqalisele emuntwini ohlela iingoma anqophise ukuvunywa kwazo, aziphrakthize, abandule abavumi bamaLevi begodu bekanqophisa ukuvunywa kwazo ngokusemthethweni. Amanye amaBhayibheli atjhugulula ibizweli ngokuthi “yikosi yomvumo” namkha “umnqophisi womvumo.”—IR 4:Iseth; 5:Iseth.

  • Moleki (u).

    Nguzimu wama-Amoni, kungenzeka abe nguMalkamu, uMilkomu namkha uMoloki. Kungenzeka sisiqu ingasi igama lakazimu othileko. UmThetho kaMosi bewumnikela isigwebo sokufa umuntu owenza umhlatjelo ngabantwana bakhe kuMoleki.—Lev 20:2; Jor 32:35; IzE 7:43.

  • Moloki (u).

    —Qala UMOLEKI.

  • moya ocwengileko (um).

    Mamandla angabonakaliko uZimu awasebenzisako bona enze intandwakhe. Ucwengile ngombana uvela kuJehova ohlwengileko nolunge ngezinga eliphakeme khulu begodu ulithulusi lakaZimu lokwenza okucwengileko.—Luk 1:35; IzE 1:8.

  • mRhoba (u).

    Mlanjana ojayele ukoma ngaphandle kwalokha nakuziinkhathi zezulu. Eminye imilanjana beyisuka emithonjeni, kungebangelo beyingomi.—Gen 26:19; Num 34:5; Dut 8:7; 1Kh 18:5; Job 6:15.

  • mtjhapho (u); tjhapho (imi).

    Kukweqa umthetho obekiweko, sisenzo sokweqa umthetho. Lifana nebizo elithi “isono” eBhayibhelini.—IR 51:3; Rom 5:14.

  • mumbi (o).

    Libizo elihlathulula uSathana uDeveli, ophikisana noZimu nemithethwakhe yokulunga.—Mat 6:13; 1Jw 5:19.

  • muntu othukula ngeenkwekwezi (u).

    Mumuntu ofunda ukukhamba kwelanga, kwenyezi neenkwekwezi bona abikezele izinto ezizokwenzeka.—Dan 2:27; Mat 2:1.

  • muntu otjhaphulukileko (u); muntu otjhatjhululiweko (u).

    Ngesikhathi sokubusa kwamaRoma, ‘umuntu otjhaphulukileko’ bekumumuntu obelethwe angasisigqila, anawo woke amalungelo wokuba sisakhamuzi. Ngokuphambene nalokho, ‘umuntu otjhatjhululiweko’ ngiloyo otjhatjhululwe ebugqilini. Ukutjhatjhululwa ngokomthetho bekunikela umuntu otjhatjhululiweko ilungelo lokuba sisakhamuzi seRoma, kodwana bekangakavumeleki ukuba nesikhundla kwezepolitiki. Ukutjhatjhululwa okungekho emthethweni bekutjhaphulula umuntu ebugqilini kodwana bekungamnikeli woke amalungelo wezakhamuzi.—1Ko 7:22.

  • musa omkhulu (u).

    Libizo lesiGirigi elinomkhumbulo ofanako nalokho okuthabisako nokukarisako. Ibizweli kanengi lisetjenziswa ukuqalisela isipho somusa namkha ekupheni ngomusa. Naliqalisela emuseni omkhulu kaZimu, ibizweli liveza isipho sesihle esinikelwa nguZimu ngokuphuphumako angakalindeli ukubuyiselwa. Nje-ke kuyindlela uZimu atjengisa ngayo ukupha ngesandla esivulekileko nethando eliphuphumako nomusa ebantwini. Godu ibizo lesiGirigi litjhugululwa ngamezwi anjengokuthi “umusa” nokuthi “isipho somusa.” Mumusa umuntu awufumana angakawusebenzeli, uhlohlozelwa kwaphela kukupha komuphi.—2Ko 6:1; Efe 1:7.

  • Muthilabheni (i).

    Ligama elisesethulweni seRhubo 9. Kukholelwa bona litjho ukuthi, “malungana nokuhlongakala kwendodana.” Abanye bathi bekuligama namkha amezwi wokuvula wengoma ejayelekileko okufuze asetjenziswe nakuvunywa irhubeli.

  • muthi wokuphila (u).

    Bekumumuthi osesimini ye-Edeni. IBhayibheli alihlathululi ukuthi iinthelo zomuthi loyo bezinento eyenza umuntu aphile ngokungapheliko, kunalokho, bewulitshwayo eliveza ukuthi uZimu nguye kwaphela onganikela ukuphila okungapheliko kilabo abavumela bona badle emthini lo.—Gen 2:9; 3:22.

  • muthi wokwazi okuhle nokumbi (u).

    Mumuthi osesimini ye-Edeni uZimu awusebenzisa njengetshwayo elitjengisa ilungelo lakhe lokubekela abantu imithetho yokuthi ngikuphi “okuhle” namkha “okumbi.”—Gen 2:9, 17.

  • N

  • narada (i).

    Mafutha anuka kamnandi abizako abomvana ngombala, avela esitjalweni okuthiwa yi-spikenard (Nardostachys jatamansi). Ngebanga lokuthi beyibiza khulu, inarada beyijayele ukuvangwa namanye amafutha asezingeni eliphasi, ngezinye iinkhathi bekwenziwa yomgunyathi. Bobabili, uMarkosi noJwanisi bathi kwasetjenziswa, “inarada yamambala” kuJesu.—Mar 14:3; Jwa 12:3.

  • Nazaretha (um).

    Libizo lakaJesu, njengombana bekavela edorobheni leNazaretha. Kungenzeka lihlobene nebizo lesiHebheru elisetjenziswe ku-Isaya 11:1 elithi “ihlumela.” Ngokukhamba kwesikhathi, lasetjenziswa nakubalandeli bakaJesu.—Mat 2:23; IzE 24:5.

  • Naziri (um).

    Libizo lesiHebheru elitjho “Okhethiweko,” “Onikelweko,” “Ohlukanisiweko.” Bekunemihlobo emibili yamaNaziri: Labo ebebazikhethela ukuba maNaziri nalabo ebebakhethwa nguZimu. Indoda namkha umfazi bekangenza isifungo esikhethekileko bona aphile njengomNaziri isikhathi esithileko. Labo ebebenza isifungwesi ngokuzithandela bekunezinto ezintathu ebekufuze bangazenzi: Bekufuze bangaseli utjwala namkha badle nanyana yini eyenziwe ngamadiribe, bekufuze bangagudi ehloko begodu bekufuze bangathinti isidumbu. Labo abakhethwe nguZimu bona babe maNaziri bebahlala bangiwo ukuphila kwabo koke begodu uJehova bekabatjela ukuthi kufuze benzeni.—Num 6:2-7; Hlu 13:5.

  • nceku esizako (i).

    Mamezwi atjhugulula ibizo lesiGirigi elithi di·aʹko·nos, kanengi litjhugululwa ngokuthi “isisebenzi” namkha “inceku.” Amezwi athi “inceku esizako” aqalisele kiloyo osebenza njengomsizi wesihlopha sabadala ebandleni. Kufuze aphile ngokuvumelana nemibandela eseBhayibhelini ukuze afaneleke ukufumana ilungelo lomsebenzeli.—1Tm 3:8-10, 12.

  • ndaba ezimnandi (ii).

    EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, ziindaba ezimnandi zomBuso kaZimu nezesindiso ngokukholwa kuJesu Krestu.—Luk 4:18, 43; IzE 5:42; sAm 14:6.

  • Ndawo eCwengeke Khulu (i).

    Yikumba ebeyingaphakathi kwethaberinakeli nethempeli lapho bekuhlala khona umfaji wesivumelwano; ibizwa nangokuthi yindawo eCwengileko yabaCwengileko. NgokomThetho kaMosi umuntu obekavunyelwe ukungena endaweni le mphristi ophakemeko, bekangena lapho ngeLanga lokuLitjalelwa kweZono laqobe mnyaka.—Eks 26:33; Lev 16:2, 17; 1Kh 6:16; Heb 9:3.

  • Ndawo ecwengileko (i).

    Ngokujayelekileko, indawo ecwengileko yindawo ebekulotjhelwa kiyo uZimu. Kanengi ithaberinakeli nethempeli eliseJerusalema bezibizwa ngendawo ecwengileko. Indawo lapho uZimu ahlala khona eZulwini ibizwa ngebizweli.—Eks 25:8, 9; 2Kh 10:25; 1Kr 28:10; sAm 11:19.

  • Ndawo eCwengileko (i).

    Yikumba yokuthoma begodu ekulu yethaberinakeli namkha yethempeli, nayihlukaniswa nekumba engaphakathi, okuyiNdawo eCwengeke Khulu. Ethaberinakeli, iNdawo eCwengileko beyinelithi lesibani segolide, i-aldara lepepho legolide, itafula yoburotho bombukiso nezitja zegolide; ethempelini, bekune-aldara legolide, amalithi wesibani wegolide alitjhumi neentafula ezilitjhumi zoburotho bombukiso. (Eks 26:33; Heb 9:2)—Qala Isith. B5 no-B8.

  • ndawo ephakemeko (i).

    Yindawo ekulotjhelwa kiyo kanengi iba phezu kombundu, entabeni namkha endaweni yesikhulumi ephezulu. Nanyana iindawo eziphakemeko ngezinye iinkhathi bezisetjenziselwa ukulotjha uZimu, kanengi bezihlanganisa ukulotjha kwabarhedeni abozimu bamala.—Num 33:52; 1Kh 3:2; Jor 19:5.

  • Ndlela (i).

    Lilizwi elisetjenziswa ngokomfanekiso emiTlolweni ukuqalisela endleleni yokwenza namkha yokuziphatha, kungaba ngeyamukelekako namkha engamukelekiko kuJehova. Labo ababa balandeli bakaJesu Krestu, kwakhulunywa ngabo ngokuthi ‘bangabeNdlela,’ okutjho ukuthi babulunge indlela yokuphila edzimelele ekukholweni kuJesu Krestu, balandela isibonelo sakhe.—IzE 19:9.

  • ndlovukazi yezulwini (i).

    Sisiqu sakazimukazi obekalotjhwa ma-Israyeli ahlubukileko emihleni kaJoromiya. Abanye bathi siqalisele kuzimukazi weBhabhiloni u-Ishtar (Astarte). Igama lomuntu obekalingana naye ngesikhundla weSamariya bekungu-Inanna, okutjho ukuthi “iNdlovukazi yeZulwini.” Ngitjho nanyana bekahlotjaniswa nezulu, bekabuye abe nguzimukazi wokubelethisa. U-Astarte ubuye abizwe ngokuthi “yiNtombi yeZulwini” emtlolweni yamaGibhide.—Jor 44:19.

  • Ndodana kaDavida (i).

    Kanengi ibizweli liqalisele kuJesu, ligandelela ukuthi uyiNdlalifa yesivumelwano somBuso ebesizokuzaliswa mumuntu osizukulwana sakaDavida.—Mat 12:23; 21:9.

  • Ndodana yomuntu (i).

    Ibizweli livela amahlandla ama-80 emaVangelini. UJesu Krestu ubizwa ngalo begodu litjho ukuthi ubelethwe ngomzimba wenyama, waba mumuntu ingasi ingilozi embethe umzimba wenyama. Ibizweli liveza nokuthi uJesu uzokuzalisa isiphorofido esikuDanyela 7:13, 14. EmiTlolweni yesiHebheru, uHezekiyeli noDanyela babizwa ngalo ibizweli ukutjengisa umehluko phakathi kwabakhulumeli bakaZimaba abafako noMnikazi womlayezwabo.—Hez 3:17; Dan 8:17; Mat 19:28; 20:28.

  • nduna (i).

    Sisebenzi esingokomthetho esingaphasi kondunakulu karhulumende weBhabhiloni. EBhayibhelini, iinduna bezisesikhundleni sokulawula amadoda ahlakaniphileko ekhotho yeBhabhiloni. Iinduna kubuye kukhulunywe ngazo hlangana nokubusa kweKosi uDariyasi obekamuMede.—Dan 2:48; 6:7.

  • ndunakulu (u).

    Mbusi oyihloko wesifunda onqotjhiswa mKhandlu wamaRoma. Bekanelawulo ekwahluleleni nakwezepi, ngitjho nanyana akwenzako bekufuze kuhlolisiswe mKhandlu, bekanelawulo elikhulu esifundeni.—IzE 13:7; 18:12.

  • ndunakulu (u).

    Mbusi wesifunda sembusweni weBhabhiloni newePheresiya. Undunakulu bekabekwa yikosi bona abe mbusi omkhulu.—Ezr 8:36; Dan 6:1.

  • Ndunduma (i).

    Yinto engokwemvelo namkha eyakhiweko eDorobheni lakaDavida. Kungenzeka bekumaboda asekelako ahlanganisiweko namkha ezinye izinto ezisekelako.—2Sa 5:9; 1Kh 11:27.

  • Nefili (ama).

    Madodana ebekanenturhu ebekubantwana beengilozi ezazitjhugulula zaba babantu bezalala namadodakazi wabantu ngaphambi kokuthi kube nomThwalela.—Gen 6:4.

  • Nerhilothi (i).

    Igama elinehlathululo engakaqinisekiswa elivela esethulweni esikuRhubo 5. Abanye bakholelwa ukuthi liqalisele esililisweni esivuthelwako, lihlotjaniswa nesiqu segama lesiHebheru elihlobene ne-cha·lilʹ (ifuludi). Nanyana kunjalo, lingatjho ingoma.

  • Nethini (ama).

    Ziinsebenzi zethempelini ezingasima-Israyeli namkha iinceku. Ligama lesiHebheru elitjho ukuthi “Abanikelweko,” okutjho ukuthi banikelwe bona benze umsebenzi wethempeli. Kungenzeka amaNethinimi amanengi bewaziinzukulwana zamaGibhiyoni, lezo uJotjhuwa azenza “abathezi beenkuni nabakhi bamanzi wehlangano newe-aldara lakaJehova.”—Jtj 9:23, 27; 1Kr 9:2; Ezr 8:17.

  • nganasibiliso (oku).

    Kuqaliselwa eburothweni obenziwe ngaphandle kwesibiliso.—Dut 16:3; Mar 14:12; 1Ko 5:8.

  • nghana (i).

    Mhlobo wesitjalo esibabako begodu esinephunga elinamandla. Inghana lisetjenziswe ngokomfanekiso eBhayibhelini ukuhlathulula imiphumela yokuziphatha kumbi ngokomseme, ukugqilazeka, ukungabi nabulungiswa nokuhlubuka. KusAmbulo 8:11, ibizo elithi “inghana” lifanekisela into ebabako begodu enetjhefu ebizwa nangokuthi yi-absinthe.—Dut 29:18; IzA 5:4; Jor 9:15; Amo 5:7.

  • ngilozi (ii).

    Lisuselwa ebizweni lesiHebheru elithi mal·ʼakhʹ nelesiGirigi elithi agʹge·los. Amabizo la womabili atjho ‘isithunywa’ kodwana nakaqaliselwe eenthunyweni zommoya abekwa ngokuthi ‘ingilozi.’ (Gen 16:7; 32:3; Jak 2:25; sAm 22:8) Iingilozi ziimbunjwa zommoya ezinamandla ezabunjwa nguZimu kade ngaphambi kobana kubunjwe abantu. EBhayibhelini zibizwa nangokuthi ‘ziingilozi ezinengi ezicwengileko,’ “amadodana kaZimu” nangokuthi ‘ziinkwekwezi zekuseni.’ (Dut 33:2; Job 1:6; 38:7) Akhenge zibunjwe zinekghono lokubeletha kodwana zabunjwa ngayinye ngayinye. Isibalo sazo singaphezulu khulu kweengidi ezilikhulu. (Dan 7:10) IBhayibheli liveza ukuthi zinamagama nobuntu obungafaniko, nanyana kunjalo ngokuzithoba azifuni ukulotjhwa begodu ezinengi zazo azifuni nokuveza amagamazo. (Gen 32:29; Luk 1:26; sAm 22:8, 9) Zineenkhundla ezingafaniko begodu zinikelwa imisebenzi ehlukahlukeneko efaka hlangana ukusebenza phambi kwesihlalo sobukhosi sakaJehova, ukudlulisela imilayezwakhe, ukusiza iinceku zakaJehova zephasini, ukukhupha izahlulelo zakaZimu nokusekela umsebenzi wokutjhumayela iindaba ezimnandi. (2Kh 19:35; IR 34:7; Luk 1:30, 31; sAm 5:11; 14:6) Esikhathini esizako, zizokusekela uJesu nakalwa ipi ye-Arimagedoni.—sAm 19:14, 15.

  • ngilozi ekulu (i).

    Litjho ukuthi “ikosi yeengilozi.” Ihlathululo le neqiniso lokuthi eBhayibhelini ibizo elithi “ingilozi ekulu” lihlala lisebunyeni, itjengisa bona yinye tere ingilozi ekulu. IBhayibheli lithi igama lengilozi ekulu leyo, nguMikhayeli.—Dan 12:1; Jud 9; sAm 12:7.

  • ngoma (ubu).

    Yikolelo yokuthi imimoya yabantu abafileko iragela phambili iphila ngemva kokufa komzimba wenyama nokuthi ingakghona begodu mbala iyakhuluma nabaphilako, khulukhulu isebenzisa umuntu (isangoma) otjhigamele ngokukhethekileko emandlenayo. Ibizo lesiGirigi elitjho “ubungoma” ngelithi phar·ma·kiʹa, litjho “ukusebenzisa imithi neendakamizwa.” Ibizweli lagcina selikhambisana nobungoma ngombana ekadeni umuntu bekasebenzisa iindakamizwa nakarabhela amadimoni bona amuphe amandla wokuloya.—Gal 5:20; sAm 21:8.

  • ngoma yalabo abakhuphukako (i).

    Sisethulo samaRhubo 120-134. Nanyana kunemibono eminengi ehlukileko ngehlathululo yamezwi la, abanengi bakholelwa ukuthi amaRhubo ali-15 bekavunywa ma-Israyeli alotjha athabile ‘nawakhuphukela’ eJerusalema, ebeliphezulu eentabeni zakwaJuda, ukwenzela bona ayokugidingela lapho iminyanya emikhulu emithathu yaqobe mnyaka.

  • ngoma yesililo (i).

    Mvumo okhambisana namezwi namkha onganamezwi oveza isizi, njengesizi lokuhlongakalelwa mngani namkha umuntu omthandako; isililo.—2Sa 1:17; IR 7:Iseth.

  • ngwadla (i).

    Mumuntu oya emabhayini nomuntu angakatjhadi naye, khulukhulu bona afumane imali. (Ibizo lesiGirigi elithi “ingwadla,” lithi porʹne, livela esiqwini esitjho “ukuthengisa.”) Ibizweli liqalisela emuntwini wengubo, ngitjho nanyana abantu bembaji abaziingwadla kukhulunywa ngabo eBhayibhelini. UmThetho kaMosi bewukulahla ukungwadla nemali efunyenwe ngobungwadla beyingavunyelwa bona kunikelwe ngayo endaweni ecwengileko kaJehova, ngokungafani nalabo abebangamlotjhi uZimu, bebasebenzisa iingwadla bona bafumane imali. (Dut 23:17, 18; 1Kh 14:24) IBhayibheli libuye lisebenzise ibizweli ngokomfanekiso, liqalisele ebantwini, eentjhabeni namkha eenhlanganweni ezizibandakanya komunye umhlobo wokulotjha iinthombe kukulapho bazitjela ukuthi balotjha uZimu. Ngokwesibonelo, ihlangano yezekolo ebizwa ngokuthi “yiBhabhiloni eliKhulu” isAmbulo siyihlathulula ngokuthi yingwadla ngombana izihlanganisa nababusi bephaseli bona ifumane amandla nezinto eziphathekako.—sAm 17:1-5; 18:3; 1Kr 5:25.

  • nikela kuZimu (ukuzi).

    Kuhlonipha, kulotjha, nokusebenzela uJehova uZimu ngokuthembeka ebukhosini bakhe bendawo yoke.—1Tm 4:8; 2Tm 3:12.

  • nikelo wesono (um).

    Mhlatjelo onikelwa ngebanga lokwenza isono ungakahlosi. Bekusetjenziswa iinlwana ezihlukahlukeneko nakwenziwa umhlatjelo lo, kusukela ekunzini ukuya ejubeni lekhaya, ngokuya ngokwesikhundla nangobujamo baloyo olitjalelwa isono.—Lev 4:27, 29; Heb 10:8.

  • nikelo womlandu (um).

    Mhlatjelo wezono zomuntu. Bewuhluke kancani kweminye iminikelo yesono ngombana bewanelisa namkha ubuyise amalungelo athileko wesivumelwano alahlekele umuntu owenze isono ophendukako begodu umenze atjhatjhululwe esigwebeni sakhe.—Lev 7:37; 19:22; Isa 53:10.

  • nikelo yokuthokoza (imi).

    Mnikelo wetjhebiswano ebewenzelwa ukudumisa uZimu ngamalungiselelwakhe nethando lakhe elithembekileko. Inyama yesilwana esimnikelo beyidliwa noburotho obunesibiliso nobunganasibiliso. Inyama leyo bekufuze idliwe ngelangelo.—2Kr 29:31.

  • Nisani (u).

    Ligama elitjha lenyanga ka-Abibi, inyanga yokuthoma yekhalenda ecwengileko yamaJuda ngemva kokubuya ekudingisweni eBhabhiloni begodu ligama lenyanga yekhomba ekhalendeni ejayelekileko. Beyithoma phakathi nenyanga kaMatjhi iphele phakathi nenyanga ka-Apreli. (Ner 2:1)—Qala Isith. B15.

  • nogada bombuso (abo).

    Siqhema samasotja weRoma esibekwe bona sivikele umbusi weRoma. Abonogada baba namandla khulu kwezepolotiki ekusekeleni nekuwiseni umbuso.—Flp 1:13.

  • Ntaba iLibhanoni (i).

    Ngenye yeentaba ezimbili ezide zenarheni yeLibhanoni. Intaba yeLibhanoni ingetjingalanga begodu intaba ebizwa ngokuthi yi-Anti-Lebanon ingepumalanga. Iintaba ezimbilezi zihlukaniswa mrhoba omude ovundileko. Ukuphakama kwentaba yeLibhanoni kusuka eligwini leMedithera begodu isiqongolo sayo side ngamamitha aphakathi kwe-1 800 ne-2 100. Ekadeni intaba yeLibhanoni le beyizele imithi yemisedari ebeyiqakatheke khulu eentjhabeni eziyibhodileko. (Dut 1:7; IR 29:6; 92:12)—Qala Isith. B7.

  • ntambo etjhinga phasi naphezulu (i).

    Ziintambo ezinengi ezikhamba phezu kwesambatho nakulukwako. Ziintambo zomthungo ezitjhinga phasi naphezulu ngapha nangapha, emphethweni wesambatho ongaphasi emakhoneni.—Hlu 16:13.

  • ntambo yokuluka evundlako (i).

    Emlukweni, ziintambo ezinengi ezivundlako nakulukwa itjhila. Bezilukwa ngokutjhentjhana, zingene ngaphasi nangaphezulu kweentambo ezinqophileko ebezitjhinga ngehlangothini lobude betjhila.—Lev 13:59.

  • ntethe (ii).

    Mhlobo ohlukahlukeneko wamadiyo othi nawuthuthela kwenye indawo ukhambe usikhonyani. Bezikukudla okuhlambulukileko ngokomThetho kaMosi. Isikhonyani ebesidla koke okutjaliweko, sibangele umonakalo omkhulu besiqalwa njengesijeziso.—Eks 10:14; Mat 3:4.

  • ntonga yobukhosi (i).

    Sibhuku esiphathwa mbusi namkha yikosi, esitjengisa ukuthi unamandla wobukhosi.—Gen 49:10; Heb 1:8.

  • Nyanya wemiTlhatlhana (um).

    Godu ubizwa ngokuthi mNyanya wamaThaberinakeli, namkha mNyanya wokuButhelela. Bewubanjwa ngelanga le-15-21 enyangeni yesiHebheru ka-Ethanimi. Ama-Israyeli bewagidinga ukuvuna ekupheleni komnyaka wezokulima begodu bekuba sikhathi sokuthaba nokuthokoza iimbusiso zakaJehova eentjalweni zawo. Hlangana namalanga womnyanya, abantu bebahlala emitlhatlhaneni namkha emthunzini owenziwe ngeempande zemithi, ukubakhumbuza ukuFuduka kwabo eGibhide. Bekungomunye weminyanya emithathu lapho amadoda bekutlhogeka aye eJerusalema bona awugidinge.—Lev 23:34; Ezr 3:4.

  • Nyanya woBurotho obunganaSibiliso (um).

    Ngomunye weminyanya yama-Israyeli emithathu emikhulu yaqobe mnyaka. Bewuthoma ngoNisani 15, ilanga elingemva kwePhasika begodu bewuthatha amalanga alikhomba. Bekudliwa uburotho obunganasibiliso kwaphela, ukukhumbula ukuFuduka kwawo eGibhide.—Eks 23:15; Mar 14:1.

  • Nyanya wokuHlanjululwa (um).

    Lilanga laqobe mnyaka lokukhumbula ukuhlanzwa kwethempeli ngemva kobana lisilaphazwe ngu-Antiochus Epiphanes. Ukugidingokhu bekuthoma ngezi-25 zakaKhisilevu begodu bekuthatha amalanga abunane.—Jwa 10:22.

  • O

  • omere (i).

    Silinganiso esingaba malitha ayi-2.2, namkha kwetjhumi kwe-efa. (Eks 16:16, 18)—Qala Isith. B14.

  • oniksi (i).

    Lilitje elingasiligugu khulu, mhlobo oqinileko we-agate namkha we-chalcedony onemibalabala. I-oniksi inemida emhlophe, enzima, ezotho, ebomvu nombala osamlotha namkha imida ehlaza. Beyisetjenziswa ezambathweni ezikhethekileko zomphristi ophakemeko.—Eks 28:9, 12; 1Kr 29:2; Job 28:16.

  • P

  • pahla ethethwe epini (i).

    Yipahla yomuntu, ipahla yangendlini, ifuyo namkha ezinye izinto eziqakathekileko ezithethwe enabeni elihluliweko.—Jtj 7:21; 22:8; Heb 7:4.

  • pentekoste (i).

    Mnyanya wesibili kwemithathu emikhulu lapho woke amadoda amaJuda ebekufuze ayigidingele eJerusalema. IPentekoste, litjho “(iLanga) lesiHlanu”; ligama elisetjenziswe emiTloweni yamaKrestu yesiGirigi elitjho umNyanya wesiVuno namkha umNyanya weemVeke emiTlolweni yesiHebheru. Beligidingwa ngelanga lama-50 kusukela ngoNisani 16.—Eks 23:16; 34:22; IzE 2:1.

  • pepho (i).

    Kuhlanganiswe ikghomu enuka kamnandi namabhalisamu atjha kancani, kuphume iphunga elimnandi. Ipepho ekhethekileko eneenthako ezine beyenzelwa ukusetjenziswa ethaberinakeli nethempelini. Beyitjhiswa ekuseni nebusuku e-aldareni lepepho eNdaweni eCwengileko, begodu ngeLanga lokuLitjalelwa kweZono, beyitjhiselwa ngaphakathi kweNdawo eCwengeke Khulu. Beyifanekisela imithandazo eyamukelekako yeenceku zakaZimu ezithembekileko. Akuseseyifuneko ukuyisebenzisa emaKrestwini.—Eks 30:34, 35; Lev 16:13; sAm 5:8.

  • pepho emhlophe (i).

    Yikghomu yemithi ethileko yomhlobo we-Boswellia. Nayitjhiswako, yenza iphunga elimnandi. Beyisithako sepepho ecwengileko ebeyisetjenziswa ethaberinakeli nethempelini. Godu beyikhambisana neminikelo yeenthoro begodu ifakwa erhemweni ngalinye loburotho bombukiso ngaphakathi kweNdawo eCwengileko.—Eks 30:34-36; Lev 2:1; 24:7; Mat 2:11.

  • phakulwa (um).

    Yindoda ephakuliweko. Kanengi amadoda anjalo bewajanyiswa esirhodlweni sebukhosini bona abe ziinsebenzi namkha atlhogomele indlovukazi namakhohlo. Igameli aliqaliseli emuntwini ophakuliweko kwaphela, lingaqalisela nendodeni eyabelwe imisebenzi yesigodlweni sekosi. Lisetjenziswa ngokomfanekiso kilabo abazenze “abaphakulwa ngebanga lomBuso wezulu,” labo abakghona ukuzibamba bona basebenzele uZimu ngokuzeleko.—Mat 19:12; Est 2:15; IzE 8:27.

  • phaphirasi (i).

    Sitjalo semanzini esinjengomhlanga esisetjenziselwa ukwenza izinto ezinjengabomantji, izitja neenkepe. Beyisetjenziswa nezintweni zokutlola ezinjengamaphepha nemisongweni eminengi.—Eks 2:3.

  • pharadesi (i).

    Yisimu ehle khulu namkha isimu enjengephaga. Indawo enjalo yokuthoma bekuyi-Edeni, leyo uJehova ayenzela abantu bokuthoma. Nakakhuluma nesinye seenlelesi ebesihlanu kwakhe esigodweni sokuhlunguphazwa, uJesu wathi iphasi lizokuba yipharadesi. Kweyesi-2 kwebeKorinte 12:4, ibizweli liqalisele epharadesini lesikhathi esizako begodu kusAmbulo 2:7, likhuluma ngepharadesi lezulwini.—Ngo 4:13; Luk 23:43.

  • phasi (i).

    Ukutjhugululwa kwebizo lesiGirigi elithi ai·onʹ naliqalisela endleleni izinto ezingayo nje, izinto ezihlukanisa isikhathi esithileko namkha umnyaka. IBhayibheli likhuluma ngephaseli naliqalisela “endleleni izinto ezingayo ephasini,” namkha endleleni abantu abaphila ngayo. (2Tm 4:10) Asebenzisa isivumelwano somThetho, uZimu wenza bona kube nesikhathi abanye abangasibiza ngokuthi sikhathi sama-Israyeli namkha samaJuda. Ngomhlatjelwakhe wesihlengo, uJesu Krestu wasetjenziswa nguZimu bona alethe isikhathi esihlukileko, ngokuyihloko esihlanganisa ibandla lamaKrestu. Lesi sithomo sesikhathi esitjha, kuhlanganisa ukuzaliseka kwezinto ebezijanyelwe sivumelwano somThetho. Amezwi la nakasebunengini, aqalisela eenkhathini ezihlukahlukeneko, endleleni izinto ezingayo namkha ezintweni ezikhona nalezo ezisazokuba khona.—Mat 24:3; Mar 4:19; Rom 12:2; 1Ko 10:11.

  • phasika (i).

    Mnyanya ogidingwa qobe mnyaka ngelanga le-14 lenyanga ka-Abibi (ngokukhamba kwesikhathi eyabizwa ngokuthi nguNisani) ukukhumbula ukutjhatjhululwa kwama-Israyeli eGibhide. Beligidingwa ngokuthi kuhlatjwe begodu kubaswe imvu (namkha imbuzi), ebeyidliwa nemirorho ebabako noburotho obunganasibiliso.—Eks 12:27; Jwa 6:4; 1Ko 5:7.

  • phefumulo (um).

    Libizo elijayelekileko ekutjhugululwa ngalo ibizo lesiHebheru elithi neʹphesh nelesiGirigi elith psy·kheʹ. Nakuhlolisiswa indlela amabizo la asetjenziswa ngayo eBhayibhelini, kuba semtarini ukuthi ngokusisekelo atjho (1) abantu, (2) iinlwana, namkha (3) ukuphila komuntu namkha kwesilwana. (Gen 1:20; 2:7; Num 31:28; 1Pt 3:20); (nemitlolo yangenzasi.) Ngokuphambene nendlela ibizo elithi “umphefumulo” elisetjenziswa ngayo eendabeni zekolo, iBhayibheli litjengisa bona ibizo elithi neʹphesh nelithi psy·kheʹ, nawasetjenziswa malungana neembunjwa zephasini, aqalisele entweni ephathekako, ekghwathekako, ebonakalako nefako. Etjhugululweneli le, kanengi amezwi wamalimi wokuthoma la atjhugululwe ngokuya ngomongo wendaba kusetjenziswa amabizo anjengokuthi “ukuphila,” “isibunjwa,” “umuntu,” “koke umuntu angikho” namkha kusetjenziswa isabizwana (ngokwesibonelo, “mina” esikhundleni sokuthi “umphefumulwami”). Kwezinye iindawo, imitlolo yangenzasi iveza ezinye iindlela ibizo elithi “umphefumulo” elingatjhugululwa ngayo. Lapho kusetjenziswe khona ibizo elithi “umphefumulo”, kungabasemtlolweni ngokwawo namkha emitlolweni yaphasi, kufuze lizwisiswe ngokuvumelana nehlathululo engehla. Nakukhulunywa ngokwenza into ethileko ngomphefumulo woke, kutjho ukuyenza ngakho koke ongikho, ngehliziywakho yoke namkha ngokuphila kwakho koke. (Dut 6:5; Mat 22:37) Kwezinye iindawo, amabizo wamalimi wokuthoma la angaqalisela esifisweni namkha ekanukweni yesibunjwa esiphilako. Angaqalisela nemuntwini ofileko namkha isidumbu.—Num 6:6; IzA 23:2; Isa 56:11; Hag 2:13.

  • pheresiya (i); pheresiya (ama).

    Inarha nabantu okujayelwe ukuthi nakukhulunywa ngabo, kukhulunywe nangamaMede begodu kunobufakazi bokuthi bahlobene nabo. Ekuthomeni komlandwawo, amaPheresiya bekabusa ingcenye esesewula tjingalanga yemibundu ye-Irani kwaphela. Ngaphasi koKoretjhi omKhulu (abanye abosomlandu bekadeni bathi uyise bekavela esitjhabeni samaPheresiya bese unina, esitjhabeni samaMede), amaPheresiya aba namandla ukudlula amaMede, ngitjho nanyana imibuso le yaragela phambili ibusa ndawonye. UKoretjhi wahlula umBuso weBhabhiloni ngo-539 B.C.E., wavumela amaJuda adingisiweko bona abuyele enarheni yekhabo. UmBuso wePheresiya bewusuka eMlanjeni i-Indus osepumalanga ukufikela etjingalanga yelwandle i-Aegean. AmaJuda bewangaphasi kombuso wamaPheresiya bekwafikela lapha u-Alexander omKhulu ahlula khona iPheresiya ngo-331 B.C.E. UmBuso wePheresiya wabonwa nguDanyela embonweni begodu usencwadini yeBhayibheli ka-Ezra, kaNerhemiya neka-Esta. (Ezr 1:1; Dan 5:28; 8:20)—Qala Isith. B9.

  • phikisi kaKrestu (um).

    Ibizweli ngesiGirigi lihlathululeka ngeendlela ezimbili. Liqalisela kilokho okuphikisana noKrestu. Godu lingaqalisela kuKrestu wamala, loyo osesikhundleni sakaKrestu. Boke abantu, iinhlangano namkha iinqhema ezenza ngasuthi zijamele uKrestu kanti ziyakhohlisa namkha ezithi ziboMesiya namkha eziphikisana noKrestu nabafundi bakhe, zibizwa kufanele ngokuthi baphikisi bakaKrestu.—1Jw 2:22.

  • phimi (i).

    Budisi nenani elibhadeliswa maFilista nakalola iinsimbi ezihlukahlukeneko. Amatje ahlukahlukeneko abudisi afunyenwe barhubhululi kwezokwemba kwa-Israyeli anamaledere wesiHebheru sakade athi “phimi”; anobudisi obungaba magremu angaba yi-7.8, kungenzeka kube ziingcenye ezimbili ematjhekelini amathathu.—1Sa 13:20, 21.

  • phondo (i).

    Liqalisele ephondweni lesilwana, ebelisetjenziswa njengento yokusela, yokuphatha amafutha, i-enke nezokuziphotjhonga, nanjengesisetjenziswa sombhino namkha sokuyelelisa. (1Sa 16:1, 13; 1Kh 1:39; Hez 9:2) Kanengi ibizo elithi “iphondo” lisetjenziswa ngokomfanekiso nakukhulunywa ngamandla, nokuthumba.—Dut 33:17; Mik 4:13; Zak 1:19.

  • phorofidi (um).

    Mumuntu uZimu abikezela ngaye iinhloso zakhe. Abaphorofidi bebabakhulumeli bakaZimu, bebangakhulumeli kwaphela izinto ebezisazokwenzeka kodwana bebakhuluma nangeemfundiso zakaJehova, imiyalo nangezahlulelo.—Amo 3:7; 2Pt 1:21.

  • phorofido (isi).

    Mlayezo ovela kuZimu, kungaba sisambulo esimalungana nentando kaZimu namkha ukumenyezelwa kwawo. Isiphorofido kungaba mlayezo ovela kuZimu ofundisa ngendlela yokuziphatha, amezwi avela kuZimu asiyalo namkha isahlulelo namkha isimemezelo ngokuthileko okusezako.—Hez 37:9, 10; Dan 9:24; Mat 13:14; 2Pt 1:20, 21.

  • phristi (um).

    Yindoda ebekwe ngokomthetho bona ijamele uZimu ebantwini bakhe, ibasebenzele, ibafundise ngoZimu nangemithethwakhe. Abaphristi bebajamela nabantu phambi kwakaZimu, banikele imihlatjelo nokuthi babakhulumele begodu babancengele kuZimu. Ngaphambi kokuthi kube nomThetho kaMosi, ihloko yomndeni beyiba mphristi womndenayo. Ngaphasi komThetho kaMosi, abantu bembaji bomndeni ka-Aroni, ekorweni yamaLevi bebabekwa bona babe baphristi. Bese kuthi boke abanye abantu bembaji abamaLevi babe basizi babo. Nakusungulwa isivumelwano esitjha, u-Israyeli kaZimu waba sitjhaba sabaphristi esitjha, uJesu Krestu waba mPhristi omKhulu.—Eks 28:41; Heb 9:24; sAm 5:10.

  • phristi omkhulu (um).

    Ngelinye ibizo ‘lomphristi ophakemeko’ emiTlolweni yesiHebheru. EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, amezwi athi “mphristi omkhulu” kubonakala aqalisele emadodeni adumileko webuphristini, kungenzeka abandakanya nabaphristi abaphakemeko abehliswako neenhloko zeengaba ezima-24 zabaphristi.—2Kr 26:20; Ezr 7:5; Mat 2:4; Mar 8:31.

  • phristi ophakemeko (um).

    Ngaphasi komThetho kaMosi, mphristi omkhulu obekajamela abantu phambi kwakaZimu begodu anqophise abanye abaphristi. Ubizwa nangokuthi “mphristi omkhulu.” (2Kr 26:20; Ezr 7:5) Nguye kwaphela obekavunyelwe ukungena eNdaweni eCwengeke Khulu, okuyikumba engaphakathi yethaberinakeli begodu ngokukhamba kwesikhathi yethempeli. Bekenza lokho kanye ngomnyaka ngeLanga lokuLitjalelwa kweZono. Ibizo elithi ‘mphristi ophakemeko’ lisetjenziswa nakuJesu Krestu.—Lev 16:2, 17; 21:10; Mat 26:3; Heb 4:14.

  • phroselithe (um).

    Mumuntu otjhugulukako. EmiTlolweni, lokhu kuqalisele emuntwini owamukela ubuJuda, nangabe yindoda bekufuze asokwe.—Mat 23:15; IzE 13:43.

  • pondo ze-aldara (iim).

    Zizinto ezinjengeempondo ebeziba semakhoneni womane wamanye ama-aldara. (Lev 8:15; 1Kh 2:28)—Qala Isith. B5 no-B8.

  • porneia (i).

    —Qala elithi UKUZIPHATHA KUMBI NGOKOMSEME.

  • postoli (um).

    Umkhumbulo oyihloko webizweli utjho ‘othunyiweko,’ lisetjenziswa kuJesu nakwabanye abathunywa bona bayokusiza abanye. Kanengi lisetjenziswe ebafundini abali-12 uJesu abakhetha bona babe bajameli bakhe.—Mar 3:14; IzE 14:14.

  • pundu (i).

    Yingcenye ephezulu ehlotjisiweko yesika. Iimpundu ezikulu beziphezu kweensika ezimbili ezifanako iJakini neBhowazi, ebeziphambi kwethempeli lakaSolomoni. (1Kh 7:16)—Qala Isith. B8.

  • purimu (i).

    Mnyanya ogidingwa qobe mnyaka nge-14 nange-15 zenyanga ka-Adari. Likhumbuza amaJuda ngokutjhatjhululwa ekutjhatjalalisweni ngesikhathi seNdlovukazi u-Esteri. Ibizo elingasi ngelesiHebheru elithi pu·rimʹ litjho ukuthi “iimfumbe.” UmNyanya wePurimu namkha umNyanya weemFumbe wathiywa njalo ususelwa esenzweni sakaHamani nakenza ipuri (iFumbe) bona abeke ilanga lokutjhabalalisa amaJuda ngamanwakhe.—Est 3:7; 9:26.

  • Q

  • qalekisa (uku).

    Kuthusela namkha kumemezela okumbi emuntwini namkha entweni. Akufani nokuthukana namkha nelaka. Ukuqalekisa kanengi kusimemezelo esisemthethweni sesahlulelo namkha kubikezela okumbi, kodwana nakwenziwe nguZimu namkha mumuntu onelawulo, kuba siphorofido begodu kunamandla.—Gen 12:3; Num 22:12; Gal 3:10.

  • qhema (isi).

    Siqhema sabantu ababambelele efundisweni namkha kumdosiphambili othileko begodu balandela iinkolelo zabo. Ibizweli lisetjenziswa emihlotjeni emibili edumileko yekolo yobuJuda, okubaFarisi nabaSadusi. Nalabo abangasimaKrestu babiza ubuKrestu ngokuthi “siqhema” namkha “siqhema samaNazaretha,” kungenzeka bawaqala njengokuhlubuka ebuJudeni. Ngokukhamba kwesikhathi, kwaba neenqhema ebandleni lobuKrestu; “isiqhema sakaNikholawu” kukhulunywa ngaso ngokunqophileko kusAmbulo.—IzE 5:17; 15:5; 24:5; 28:22; sAm 2:6; 2Pt 2:1.

  • R

  • Rarhabu (u).

    Ligama elisetjenziswe ngokomfanekiso encwadini kaJobho, yamaRhubo neyaka-Isaya (lihlukile negama lakaRarhabu umfazi ovela encwadini kaJotjhuwa). Encwadini kaJobho, umtlolo usisiza sibone uRarhabu njengesilwana esikhulu esisabekako selwandle, kweminye imitlolo, isilwana esikhulu esisabekako selwandlesi sisetjenziswe ukufanekisa iGibhide.—Job 9:13; IR 87:4; Isa 30:7; 51:9, 10.

  • rharideni (i).

    Litjhila elihle elilukiweko lahlotjiswa ngamakherubhi ebelihlukanisa iNdawo eCwengileko neNdawo eCwengeke Khulu kokubili ethaberinakeli nethempelini. (Eks 26:31; 2Kr 3:14; Mat 27:51; Heb 9:3)—Qala Isith. B5.

  • rharinada (i).

    Sithelo esibumbeke njenge-apula, sinento engasuthi lithuthumbo namkha isihlohlo ekugcineni. Ngaphakathi kunento eqinileko emhlophe, ngayinye ineendumba ezincani ezipinki namkha ezibomvu ezinejuzi. Imikghabiso ebumbeke njengamarharinada, beyiba seemphethweni wejasi enganamkhono, ehlaza komkayi yomphristi ophakemeko kuhlanganise neempundu zeensika zeJakini neBhowazi phambi kwethempeli.—Eks 28:34; Num 13:23; 1Kh 7:18.

  • rhodlo (isi).

    Yindawo ekampeliweko nevulekileko ebhode ithaberinakeli, ngokukhamba kwesikhathi kwaba ngelinye lamacabazi abhode umakhiwo oyihloko wethempeli. I-aldara lomnikelo otjhiswako belingesirhodlweni sethaberinakeli nesirhodlweni esingaphakathi sethempeli. (Qala Isith. B5, B8, B11.) IBhayibheli godu ikhuluma ngeenrhodlo zezindlu nezeengodlo.—Eks 8:13; 27:9; 1Kh 7:12; Est 4:11; Mat 26:3.

  • Rhorebe (i); Ntaba iRhorebe (i).

    Sifunda seentaba esibhode iNtaba iSinayi. Ngelinye igama leNtaba iSinayi. (Eks 3:1; Dut 5:2)—Qala Isith. B3.

  • rhubo (i).

    Yingoma yokudumisa uZimu. Amarhubo bekwenziwa ngawo umbhino begodu abantu abalotjha uZimu bawuvume, nalokha nakulotjhwa uJehova uZimu hlangana nabantu ethempelini lakhe.—Luk 20:42; IzE 13:33; Jak 5:13.

  • S

  • Sabatha (i).

    Igameli livela kwelesiHebheru elitjho “ukuphumula; ukuphela.” Lilanga lekhomba evekeni yamaJuda (ngemva kokutjhinga kwelanga ngelesiHlanu ukuya ngoMgqibelo ngemva kokutjhinga kwelanga). Amanye amalanga weminyanya phakathi nomnyaka kuhlanganise nomnyaka wekhomba nowamatjhumi amahlanu, nawo bewabizwa ngokuthi masabatha. Ngelanga leSabatha, bekungakafaneli kwenziwe nanyana ngimuphi umsebenzi ngaphandle komsebenzi wabaphristi endaweni ecwengileko. Ngeminyaka yeSabatha, inarha bekufuze ingalinywa namaHebheru bewangawakateleli amanye amaHebheru bona awabhadele iinkolodo. EmThethweni kaMosi, eminye imibandela yeSabatha beyilinganisela kodwana abadosiphambili bezekolo bebayingezelela kancanikancani, kangangobana ngesikhathi sakaJesu bekubudisi ngabantu ukuyilandela.—Eks 20:8; Lev 25:4; Luk 13:14-16; Kol 2:16.

  • Sadusi (aba).

    Siqhema sekolo yamaJuda esidumileko esakhiwa babantu abavela emindenini enothileko nabaphristi abanelawulo elinamandla ezintweni ezenziwa ethempelini. Bebangawamukeli amasiko amanengi ebewenziwa baFarisi nezinye iinkolelo zabo. Bebangakholelwa evukweni namkha ekutheni iingilozi zikhona. Baphikisa noJesu.—Mat 16:1; IzE 23:8.

  • saga (i).

    Sisitjho esihlakaniphileko namkha indatjana encani efundisa isifundo namkha eveza iqiniso elidephileko ngamezwi ambalwa. Isaga seBhayibheli kungaba sisitjho esihlanganisa ihloko namkha isirarejo. Isaga siveza iqiniso ngelimi elisabukondlo, kanengi ngesingathekiso. Ezinye izitjho zigcine zaba yindaba ejayelekileko yokuhlekisa namkha zokunyenya abantu abathileko.—Mtj 12:9; 2Pt 2:22.

  • Samariya (ama).

    Ekuthomeni igameli beliqalisele kuma-Israyeli wetlhagwini wombuso weenkoro ezilitjhumi kodwana kwathi bona ahlulwe ma-Asiriya ngo-740 B.C.E., lahlanganisa nabantu abavela kwezinye iinarha abalethwe ma-Asiriya. Emihleni kaJesu, igameli laqalisela esiqhemeni sekolo ebesihlala eTjhekemu neSamariya yakade, ingasi esiqhemeni ngokwaso namkha kwezepolotiki zeSamariya. Isiqhemesi besineemfundiso esizikholelwako ezihlukileko kwezamaJuda.—Jwa 8:48.

  • Samariya (i).

    Yihlokodorobho yombuso wetlhagwini weenkoro ezilitjhumi zakwa-Israyeli pheze iminyaka ema-200, kuhlanganise negama lendawo leyo yoke. Idorobheli belakhiwe entabeni ethiyelelwe ngegameli. Emihleni kaJesu, iSamariya beyithiyelelwe ngesifunda seRoma esihlangana netlhagu leGalile nesewula yeJudiya. UJesu bekangafuni ukutjhumayela endaweni le kodwana bekadlula ngakhona akhulume nabantu balapho. UPitrosi wasebenzisa isilodlhelo sesibili esingokomfanekiso bona avulele amaSamariya afumane ummoya ocwengileko. (1Kh 16:24; Jwa 4:7; IzE 8:14)—Qala Isith. B10.

  • sangoma (i).

    Mumuntu othi ukghona ukukhuluma nabantu abahlongakeleko.—Lev 20:27; Dut 18:10-12; 2Kh 21:6.

  • Sanhedrini (i).

    Yikhotho ephakemeko yamaJuda ebeyiseJerusalema. Emihleni kaJesu, ikhotho le beyinamalunga ama-71, abandakanya umphristi ophakemeko, amalunga wemindeni yabaphristi, abadala, iinhloko zemindeni nabatloli.—Mar 15:1; IzE 5:34; 23:1, 6.

  • sarwayi (i).

    Libhande lesikhumba namkha elilukwe ngemisipha yeenlwana, utjani namkha uboya. Phakathi nendawo esikhumbeni, bekufakwa into ephoswako, kanengi bekuba lilitje. Enye intambo beyibotjhelelwa esandleni, enye beyibanjwa ngesandla begodu iliswe lokha isarwayi nasiphoswako. Ekadeni iintjhaba beziqatjha abantu abakghona ukusebenzisa isarwayi emabuthwenazo.—Hlu 20:16; 1Sa 17:50.

  • Sathana (u).

    Ligama lesiHebheru elitjho “uMphikisi.” Kanengi eBhayibhelini liqalisela kuSathana uDeveli, inaba elikhulu lakaZimu.—Job 1:6; Mat 4:10; sAm 12:9.

  • sebenzi ocwengileko (um).

    Zizenzo ezicwengileko ezikhambisana nokulotjha uZimu.—Rom 12:1; sAm 7:15.

  • Sela.

    Libizo elisetjenziswa emvumweni namkha ekondlweni, elifumaneka kumaRhubo nakuRhabakhukhu. Lingatjho ukujamisa kancani umbhino ngomnqopho wokuzindla namkha wokwenza amezwi aqeda ukuvezwa akhanye kuhle. I-Septuagint yesiGirigi iyibeka ngokuthi yi-di·aʹpsal·ma, ihlathululwa ngokuthi “kujanyiswa komvumo.”—IR 3:4; Rha 3:3.

  • serafi (ama).

    Ziimbunjwa zommoya ezibhode isihlalo sobukhosi sakaJehova ezulwini. Ibizo lesiHebheru elithi, sera·phimʹ litjho “abavuthako.”—Isa 6:2, 6.

  • sethulo (i).

    Sihloko esisekuthomeni kweRhubo esiveza ukuthi litlolwe ngubani, sinikele nemininingwana yalokho okwenzekako, iinqophiso zomvumo, namkha ukutjengisa indlela okufuze lisetjenziswe ngayo irhubwelo namkha umnqophwalo.—Qala izethulo zeRhubo 3; 4; 5; 6; 7; 30, 38, 60, 92, 102.

  • seya (i).

    Silinganiso sezinto ezomileko. Nasilinganiswa nesilinganiso sebhada sokumamanzi, sizokulingana namalitha ali-7.33. (2Kh 7:1)—Qala Isith. B14.

  • sibetho (i).

    Emitlolweni yesiHebheru ibizweli litjho ukugula namkha ihlekelele evela kuJehova bona ibe sijeziso. EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, ibizweli litjho ukubetha umuntu ngeswazi elinezinto ezihlabako phambili.—Num 16:49; Jwa 19:1.

  • siDlo seKosi saNtambama (i).

    Sisidlo samambala soburotho obunganasibiliso newayini esifanekisela umzimba neengazi zakaKrestu; isikhumbuzo sokufa kwakaJesu. Njengombana lesi kusikhumbuzo esiyifuneko ngokomTlolo bona amaKrestu asigidinge, sibizwa ngokufaneleko ngokuthi ‘siKhumbuzo.’—1Ko 11:20, 23-26.

  • sigodo esicwengileko (i).

    Ligama lesiHebheru elithi, (ʼashe·rahʹ) liqalisele (1) esigodweni esicwengileko esijamele u-Atjhera uzimukazi wamaKanana okucatjangwa bona ubangela abafazi bona babelethe, namkha (2) sithombe sakazimukazi u-Atjhera. Kubonakala ngasuthi iingodwezi bezijanyisiwe begodu ingcenyazo beyenziwe ngepala. Kungenzeka bekuziingodo ezingakabazwa namkha bekumimithi.—Dut 16:21; Hlu 6:26; 1Kh 15:13.

  • sigodo sabeluki (i).

    Yifremu esetjenziselwa ukuluka intambo ibe litjhila.—Eks 39:27.

  • sigodo sokuhlunguphazwa (i).

    Mamezwi atjhugulula ibizo lesiGirigi elithi stau·rosʹ, elitjho isigodo esijamileko namkha ipala elinjengaleli uJesu abulawelwa kilo. Abukho ubufakazi obutjengisa ukuthi ibizweli lesiGirigi litjho isiphambano esifana naleso abarhedeni ebebasisebenzisa njengetshwayo lekolo ekadeni, ngaphambi kokufika kwakaKrestu. Amezwi athi “isigodo sokuhlunguphaza” aveza woke amandla webizo lokuthoma ngombana uJesu wasebenzisa ibizo elithi stau·rosʹ ukutjengisa ukuhlunguphazwa, ukutlhaga nehlazo abafundi bakhe ebebazokuqalana nalo. (Mat 16:24; Heb 12:2)—Qala elithi ISIGODO.

  • sika (i).

    Yinto ejame rwe esekela umakhiwo namkha ikholomu namkha okuthileko okufana nekholomu. Ezinye bezibekwa bona kukhunjulwe izenzakalo ezithileko emlandweni namkha izehlakalo. Iinsika ezisekela umakhiwo bezisetjenziswa ethempelini nemakhiweni yebukhosini eyakhiwa nguSolomoni. Iintjhaba ezingalotjhi uZimu zajamisa iinsika ezicwengileko ezikhambisana nekolwazo yamala begodu ngezinye iinkhathi ama-Israyeli bekawulandela umukghwa lo. (Hlu 16:29; 1Kh 7:21; 14:23)—Qala elithi IPUNDU.

  • sika ecwengileko (i).

    Yisika ejamileko, kanengi yenziwa ngelitje, kungenzeka ifanekisela isitho somuntu wembaji esijamele uBhali namkha abanye abozimu bamala.—Eks 23:24.

  • sikhwama sewayini (i).

    Libhodlelo elenziwe ngesikhumba sesilwana, njengesembuzi namkha semvu begodu lisetjenziselwa ukufaka iwayini. Iwayini belifakwa eenkhwanyeni zewayini ezitja ngombana nalibilako likhupha umoya ekuthiwa yi-carbon dioxide owenza ibhodlela lesikhumba lizale umoya. Isikhumba esitjha siyakhukhumala, esidala siyadabuka ngebanga lokuzala umoya.—Jtj 9:4; Mat 9:17.

  • sikhwanyana sesifubeni (i).

    Sikhwanyana esihlotjiswe ngamatje aligugu ebesimbathwa esifubeni mphristi ophakemeko wakwa-Israyeli nanyana kunini nakangena eNdaweni eCwengileko. Besibizwa ngokuthi “sikhwanyana sesifubeni sokwahlulela” ngombana besine-Urimi neThumimi ebezisetjenziselwa ukuveza izahlulelo zakaJehova. (Eks 28:15-30) Qala Isith. B5.

  • silaphala (uku).

    Kungatjho ukusilaphala emzimbeni namkha ukuziphatha kumbi. EBhayibhelini lisetjenziselwa izinto ezingakavumeleki nezingakahlwengeki ngokomThetho kaMosi. (Lev 5:2; 13:45; Mat 10:1; IzE 10:14; Efe 5:5)—Qala elithi UKUHLWENGEKA.

  • sinagogo (i).

    Ligama elitjho “ukuhlanganisa ndawonye; umhlangano,” kodwana emitlolweni eminengi, mumakhiwo namkha yindawo lapho amaJuda bewahlangana khona bona afunde imiTlolo, afundiswe, atjhumayele bekathandaze. Emihleni kaJesu, idorobho elincani ngalinye kwa-Israyeli belinesinagogo bese kuthi amadorobho amakhulu abe namasinagogo ambalwa.—Luk 4:16; IzE 13:14, 15.

  • sipani (i).

    Silinganiso sobude ekungenzeka silingana nebanga eliphakathi kwala kuphelela khona isithupha nala kuphelela khona umuno omncani lokha isandla nasivuliweko. Ngokwekhubhithi elimasentimitha ayi-44.5, isipani sizokuba masentimitha ayi-22.2 ubude. (Eks 28:16; 1Sa 17:4)—Qala Isith. B14.

  • Siritisi (i).

    Ziindawo ezimbili eziseligwini leLibhiya, eseTlhagwini ye-Afrika, abathaya ngeenkepe bebazisaba khulu iindawezi ngombana zinehlabathi enengi erhurhulwa magagasi imikhumbi engabhajwa kiyo. (IzE 27:17)—Qala Isith. B13.

  • Siriya (i); Siriya (ama).

    —Qala elithi ARAMU; AMA-ARAMU.

  • Sivana (u).

    Ligama lenyanga yesithathu lekhalenda ecwengileko yamaJuda ngemva kokubuya ekudingisweni eBhabhiloni begodu ligama lenyanga yethoba ekhalendeni ejayelekileko. Beyithoma phakathi nenyanga kaMeyi iphele phakathi nenyanga kaJuni. (Est 8:9)—Qala Isith. B15.

  • sizi elikhulu (i).

    Ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi ‘isizi’ lidlulisela umqondo wokutlhuwa namkha wokutlhaga okumphumela wobujamo obugandelelako. UJesu wakhuluma ‘ngesizi elikhulu’ elingakhenge khelenzeke ebelizokufikela iJerusalema, khulukhulu lelo ngokukhamba kwesikhathi ebelizokufikela abantu malungana ‘nokuza kwakhe ngephazimulo’ esikhathini esizako. (Mat 24:21, 29-31) UPowula wahlathulula isizeli njengesenzo sokulunga sakaZimu ngokujamelene nalabo “abangamaziko uZimu nalabo abangazilaleli iindaba ezimnandi” ezimalungana noJesu Krestu. IsAmbulo isahluko 19 siveza uJesu njengodosa phambili amabutho wezulwini ngokujamelene “nesibandana namakhosi wephasi namabuthwawo.” (2Te 1:6-8; sAm 19:11-21) “Isiqubuthu esikhulu” sivezwa njengesisinda esizinelo. (sAm 7:9, 14)—Qala elithi ARIMAGEDONI.

  • soka (uku).

    Kususwa kwenyama ephambili esithweni sangaphasi somuntu omduna. Ikambiso le yenziwa yaba sibopho ku-Abrahama neenzukulwaneni zakhe, kodwana akusiyifuneko emaKrestwini. Godu ibizweli lisetjenziswa ngokomfanekiso ngeendlela ezihlukahlukeneko kuye ngomongo wendaba.—Gen 17:10; 1Ko 7:19; Flp 3:3.

  • songo (um).

    Yirolo yesikhumba namkha yephaphirasi, etlolwe ehlangothini linye kwaphela, kanengi ebeyitantelwa esigodweni. Imisongo beyitlolwa beyikopululelwe emisongweni, ebewuyincwadi ejayelekileko ngeenkhathi zokutlolwa kweBhayibheli.—Jor 36:4, 18, 23; Luk 4:17-20; 2Tm 4:13.

  • stokisi (isi).

    Yinto ebeyisetjenziselwa ukujezisa abantu. Esinye besibopha iinyawo kwaphela, ezinye kungenzeka bezibopha iinyawo, izandla nentamo.—Jor 20:2; IzE 16:24.

  • T

  • talende (i).

    Budisi obubudlula boke bemali yesiHebheru. Beyikala amakhilogremu ayi-34.2. Italende lesiGirigi lona-ke belilincani, belikala amakhilogremu angaba yi-20.4. (1Kr 22:14; Mat 18:24)—Qala Isith. B14.

  • Tamuzi (u).

    (1) Ligama lakazimu wamala ebekalilelwa bafazi bamaHebheru abaziinhlubuki eJerusalema. Kuthiwa uTamuzi bekayikosi, begodu wenziwa uZimu ngemva kokuhlongakala kwakhe. Eencwadini zamaSamariya, uTamuzi ubizwa ngokuthi nguDumuzi begodu uvezwa njengomngani namkha isithandwa sakazimukazi ebebathi ubangela abafazi bona babelethe u-Inanna (u-Ishtar weBhabhiloni). (Hez 8:14) (2) Ligama lenyanga yesine lekhalenda ecwengileko yamaJuda, ngemva kokubuya ekudingisweni eBhabhiloni begodu ligama lenyanga yetjhumi ekhalendeni ejayelekileko. Inyanga le beyithoma phakathi nenyanga kaJuni iphele phakathi nenyanga kaJulayi.—Qala Isith. B15.

  • Tartarusi (i).

    EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, bujamo bokwehliswa obunjengejele lapho iingilozi ezingalaleliko zangesikhathi sakaNowa ezaphoselwa khona. Kweyesi-2 kaPitrosi 2:4, ukusetjenziswa kwesenzo esithi tar·ta·roʹo (“ukulahlelwa eTartarusi”) akutjengisi ukuthi “iingilozi ezonako” zalahlelwa eTartarusi yeenolwana zabarhedeni (okutjho, ijele elingaphasi kwehlabathi nendawo enzima yabozinyana). Kunalokho, itjengisa ukuthi zehliswe nguJehova endawenazo yezulwini, zathathelwa amalungelo bezalahlelwa ebujamweni obumnyama obukhulu malungana nomnqopho kaZimu okhanyako. Ubumnyama butshwaya ukuthi kuzokwenzakalani ngazo, imiTlolo itjengisa bona zizokutjhatjalaliswa ngokungapheliko kunye nombusazo, uSathana uDeveli. Ngalokho, iTartarusi itjho ubujamo obuphasi kunabo boke bokwehliswa kweengilozezo ezahlubukako. Ayifani “nomgodi onganamkhawulo” okukhulunywa ngawo kusAmbulo 20:1-3.

  • tende lokuhlangana (i).

    Mamezwi aqalisele etendeni lakaMosi nethaberinakeli elicwengileko elajanyiswa kokuthoma emmangweni.—Eks 33:7; 39:32.

  • thaberinakeli (i).

    Litende lokulotjha elithuthekako ebelisetjenziswa ma-Israyeli ngemva kokufuduka eGibhide. Bekubekwa kilo umfaji kaJehova wesivumelwano ebewujamele ukuba khona kwakaZimu begodu uyindawo ekwenzelwa kiyo imihlatjelo nekulotjhelwa kiyo. Ngezinye iinkhathi, belibizwa nangokuthi “litende lokuhlangana.” Belenziwe ngeengodo, ligubuzeswe ngelineni elikghatjiswe ngamakherubi. Beliziinkumba ezimbili, yokuthoma beyibizwa ngeNdawo eCwengileko begodu yesibili ibizwa ngeNdawo eCwengeke Khulu. (Jtj 18:1; Eks 25:9)—Qala Isith. B5.

  • thando elithembekileko (i).

    Kanengi ibizweli livela ebizweni lesiHebheru elithi, cheʹsedh liqalisele ethandweni elikhuthazwa sibopho, ukuthembeka nokunamathela ngokuqinileko entweni. Kanengi lisetjenziselwa ukuqalisela ethandweni uZimu analo ngabantu godu liqalisela ethandweni abantu abanalo.—Eks 34:6; Rut 3:10.

  • thatha umfazi kamfowabo (uku).

    Lisiko ngokukhamba kwesikhathi elafakwa emThethweni kaMosi, lokuthi indoda itjhade nomkamfowabo owahlongakala anganawo amadodana ukwenzela bona akhulise igama lomfowabo.—Gen 38:8; Dut 25:5.

  • Thebethi (u).

    Ligama lenyanga yetjhumi lekhalenda ecwengileko yamaJuda ngemva kokubuya ekudingisweni eBhabhiloni begodu ligama lenyanga yesine ekhalendeni ejayelekileko. Beyithoma phakathi nenyanga kaDisemba iphele phakathi nenyanga kaJanabari. Kanengi kuqaliselwa kiyo “njengenyanga yetjhumi.” (Est 2:16)—Qala Isith. B15.

  • thelo (um).

    Yimbadelo ebeyibhadelwa mBuso namkha mbusi abhadela omunye njengetshwayo lokuzithoba ukwenzela bona kuhlale kunokuthula namkha ukufumana isivikelo. (2Kh 3:4; 18:14-16; 2Kr 17:11) Ibizweli godu lisetjenziswa nemthelweni obhadelwa babantu.—Ner 5:4; Rom 13:7.

  • thelo zokuthoma (iin).

    Ziinthelo zokuthoma zesikhathi sokuvuna; imiphumela namkha imikhiqizo yokuthoma yananyana yini. UJehova bekafuna bona isitjhaba sakwa-Israyeli sinikele iinthelo zokuthoma kuye, kungaba ngezomuntu, zesilwana namkha zesivuno. Njengesitjhaba, ama-Israyeli bewanikela iinthelo zokuthoma kuZimu ngomNyanya woBurotho obunganaSibiliso nangePentekoste. Godu amezwi athi ‘iinthelo zokuthoma’ asetjenziswe ngokomfanekiso kuKrestu nebalandelini bakhe abazesiweko.—1Ko 15:23; Num 15:21; IzA 3:9; sAm 14:4.

  • thempeli (i).

    Mumakhiwo oseJerusalema owajamiselela ithaberinakeli eliphathwako njengendawo yokulotjha yama-Israyeli. Ithempeli lokuthoma lakhiwa nguSolomoni latjhatjalaliswa yiBhabhiloni. Lesibili lakhiwa nguZerubhabheli ngemva kokubuya ekuthunjweni eBhabhiloni begodu ngokukhamba kwesikhathi, lakhiwa kabutjha nguHerode oMkhulu. EmiTlolweni, ithempeli kanengi belibizwa ngokuthi ‘yindlu kaJehova.’ (Ezr 1:3; 6:14, 15; 1Kr 29:1; 2Kr 2:4; Mat 24:1)—Qala Isith. B8 no-B11.

  • therafimi (ama).

    Bozimu bomndeni namkha iinthombembunjwa, ngezinye iinkhathi bekuthukulwa ngawo. (Hez 21:21) Amanye bewalingana nomuntu begodu amanye bewabumbeke njengomuntu, kukulapho amanye bewamancani khulu. (Gen 31:34; 1Sa 19:13, 16) Okufunyenwe barhubhululi eMesophothamiya kutjengisa ukuthi ukuba neenthombe zamatherafimi bekutjengisa ukuthi ngubani ozokufumana ilifa lomndeni. (Lokhu kungenzeka ngilo ibanga elenza uRarheli wathatha amatherafimi kayise.) Kubonakala ngasuthi lokhu bekungasenziwa kwa-Israyeli nanyana abantu ebebasebenzisa iinthombe zamatherafimi bebakhona emihleni yabahluleli neyamakhosi. Amatherafimi bewahlangana nezinto ezatjhatjalaliswa yikosi ethembekileko uJosiya.—Hlu 17:5; 2Kh 23:24; Hos 3:4.

  • thetho (um).

    Ibizweli nalitlolwe ngegabhadlhela u-T, kanengi liqalisela eencwadini zokuthoma zeBhayibheli ezihlanu namkha emThethweni kaMosi. Nalingakatlolwa ngegabhadlhela, liqalisela emthethweni ngamunye osencwadini yomThetho kaMosi namkha ikambisolawulo yomthetho.—Num 15:16; Dut 4:8; Mat 7:12; Gal 3:24.

  • Thetho kaMosi (um).

    Mthetho uJehova awunikela ama-Israyeli ngoMosi emmangweni weSinayi ngo-1513 B.C.E. Iincwadi ezihlanu zokuthoma eBhayibhelini kanengi zibizwa ngokuthi mThetho.—Jtj 23:6; Luk 24:44.

  • Thishri (u).

    —Qala u-ETHANIMI nesiTh. B15.

  • thombe (isi; lotjha iinthombe (uku).

    Isithombe mfanekiso ojamele nanyana yini, kungaba yinto yamambala namkha ecatjangwako abantu abangayisebenzisa nabalotjhako. Ukulotjha iinthombe kuhlonipha, kuthanda namkha ukusikhothamela.—IR 115:4; IzE 17:16; 1Ko 10:14.

  • Thuna (i).

    Nalingakatlolwa ngegabhadlhela u-T, liqalisele ethuneni linye; nalitlolwe ngegabhadlhela u-T, lifana negama lesiHebheru elithi “Tjhiyoli” nelesiGirigi elithi “Hayidesi.” EBhayibhelini lihlathululwa njengendawo engokomfanekiso namkha ubujamo lapho yoke imisebenzi nokuphila kungasabi khona.—Gen 47:30; Mtj 9:10; IzE 2:31.

  • thuna elisikhumbuzo (i).

    Yindawo yokubulunga isidumbu. Ibizweli litjhugululwe ebizweni lesiGirigi elithi mne·meiʹon, elivela esenzweni esithi “ukukhumbuza,” ukutjengisa bona umuntu ohlongakeleko loyo uyakhunjulwa.—Jwa 5:28, 29.

  • thuri kaSolomoni (ama).

    Ethempelini langesikhathi sakaJesu, bekuyindlela egubuzesiweko esepumalanga yesirhodlo esingaphandle. Abanengi bebakholelwa bona ziinsalela zethempeli lakaSolomoni. UJesu bekakhamba khona ebusika begodu amaKrestu wokuthoma bekahlangana lapho bona alotjhe uZimu. (Jwa 10:22, 23; IzE 5:12)—Qala Isith. B11.

  • thwasa kwenyanga (uku).

    Lilanga lokuthoma lenye nenye inyanga ekhalendeni yamaJuda ebeligidingwa njengelanga lokuhlangana ndawonye, lomnyanya, nelokunikela imihlatjelo ekhethekileko. Ngokukhamba kwesikhathi, ilangeli laba mnyanya oqakathekileko wesitjhaba begodu abantu bebangasebenzi ngelangelo.—Num 10:10; 2Kr 8:13; Kol 2:16.

  • Tjhebati (i).

    Ligama lenyanga ye-11 yekhalenda ecwengileko yamaJuda ngemva kokubuya ekudingisweni eBhabhiloni begodu ligama lenyanga yesihlanu ekhalendeni ejayelekileko. Beyithoma phakathi nenyanga kaJanabari iphele phakathi nenyanga kaFebherbari. (Zak 1:7)—Qala Isith. B15.

  • tjhekeli (i).

    Silinganiso samaHebheru sobudisi nesemali. Ubudisi balo bebulingana namagremu ayi-11.4. Amezwi athi “itjhekeli lendawo ecwengileko” kungenzeka bekasetjenziselwa ukugandelela bona ubudisi balo kufuze bunembe namkha kufuze bukhambisane nesikali esisetjenziswa ethaberinakeli. Kungenzeka bekunetjhekeli lebukhosini elihlukileko elingafani netjhekeli elijayelekileko namkha bekunesikali esijayelekileko ebesihlala esigodlweni.—Eks 30:13.

  • Tjheminithi (i).

    Ligama elisetjenziswa emvumweni elitjho “kobunane” ekungenzeka liqalisele emvumweni ozwakalela phasi. Kwezeenliliso, igameli kungenzeka liqalisele kilezo ezikhupha itjhada elimabhombo (bass). Eengomeni, kungenzeka liqalisele emvumweni ebewukhambisana neenliliso ezililela phasi begodu nabavumako bavumela phasi.—1Kr 15:21; IR 6:Iseth; 12:Iseth.

  • tjhila elithwalwa ehloko (i).

    Litjhila elitantelwa ehloko begodu belimbathwa njengedugu. Umphristi ophakemeko bekathwala itjhila lelineni elisezingeni eliphezulu, linesinjana yegolide ebotjhelelwe ngentambo ehlaza komkayi ngaphambili. Ikosi beyithwala itjhila elithwalwa ehloko ngaphasi kwesihlohlo sayo. UJobho wasebenzisa ibizweli ngokomfanekiso nakafanisa ubulungiswa bakhe netjhila elithwalwa ehloko.—Eks 28:36, 37; Job 29:14; Hez 21:26.

  • Tjhiyoli (i).

    Ligama lesiHebheru elikhambisana negama lesiGirigi elithi “Hayidesi.” Litjhugululwe ngokuthi “iThuna” (ngegabhadlhela u-T), ukuveza ukuthi alifani nethuna elijayelekileko, kunalokho liqalisela ekubeni ngofileko.—Gen 37:35; IR 16:10; IzE 2:31 (imitlolo yangenzasi.)

  • tjhuguluka (uku).

    Nalisetjenziswa eBhayibhelini, kutjhuguluka komkhumbulo okukhambisana nokuzisola ehliziyweni endleleni yokuphila yangaphambilini, ezenzweni ezimbi namkha kilokho umuntu abhalelwe kukwenza. Ukutjhuguluka kwamambala kuveza iinthelo, okutjho ukuthi utjhugulula izenzo zokuziphatha.—Mat 3:8; IzE 3:19; 2Pt 3:9.

  • tjhumi (kwe).

    Yingcenye yetjhumi namkha maphesenti ali-10 anikelwa namkha abhadelwa njengesipho, khulukhulu ngomnqopho wekolo. Libuye libizwe ngokuthi “kwetjhumi,” begodu nawunikelako kuthiwa ‘unikela kwetjhumi.’ (Mal 3:10; Dut 26:12; Mat 23:23) Ngaphasi komThetho kaMosi, kwetjhumi komkhiqizo wenarha nokwetjhumi kokwanda kwemihlambi bekunikelwa amaLevi qobe mnyaka bona asekelwe. AmaLevi bewanikela kwetjhumi ebuphristini bekoro ka-Aroni bona abasekele. Bekunokhunye kwetjhumi okungeziweko. Ukukhupha kwetjhumi akusiyifuneko kumaKrestu.

  • tlhogomeli (um).

    Yindoda ngokukhethekileko enesabelo sokutlhogomela nokwalusa ibandla. Ihlathululo esisekelo ivela ibizweni lesiGirigi elithi e·piʹsko·pos okutjho ukwalusa okuvikelako. Ibizo elithi “umtlhogomeli” nelithi “umdala” (pre·sbyʹte·ros) liqalisele emsebenzini ofanako ebandleni lamaKrestu, elithi “mdala” litjengisa ukuvuthwa kwaloyo okhethiweko bese kuthi elithi “mtlhogomeli” ligandelele umsebenzi ophathelene nesabelwesi.—IzE 20:28; 1Tm 3:2-7; 1Pt 5:2.

  • tlhorhorojakomo (isi).

    Yintonga ede enepente ebukhali yesimbi, ebeyisetjenziswa balimi ukuraga isilwana. Isitlhorhorojakomo sifaniswa namezwi womuntu ohlakaniphileko akhuthaza umlaleli bona alandele iseluleko esihlakaniphileko. Amezwi athi ‘ukurarha itlobo yesitlhorhorojakomo’ asuselwa esenzweni sekunzi enekani elwisana nokuragwa ngesitlhorhorojakomo ngokusirarha, umphumela kube kulimala kwayo.—IzE 26:14; Hlu 3:31.

  • tloli (um).

    Mumuntu okopulula imitlolo. Ngesikhathi uJesu asephasini, nabantu abafunde iimfundo zomThetho bebabizwa ngokuthi batloli. Baphikisa uJesu.—Ezr 7:6, (umtlolo waphasi.); Mar 12:38, 39; 14:1.

  • tlolo (imi).

    Ziincwadi ezicwengileko ezitlolwe eliZwini lakaZimu. Ibizweli lifumaneka emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi.—Luk 24:27; 2Tm 3:16.

  • Topiya (i).

    Sitjhaba sekadeni esewula yeGibhide. Besihlanganisa ingcenye ekulu yesewula yeGibhide yanamhlanjesi nesiquntu sengcenye yetlhagwini ye-Sudan yanamhlanjesi. Ngezinye iinkhathi, igameli lisetjenziswa egameni lesiHebheru elithi “Kutjhe.”—Est 1:1.

  • tshwayo (i).

    Sitempe ebesigandelela itshwayo (ebumbeni namkha ekhandleleni) ukuveza bona umnikazi ngubani nokuthi into leyo ithembeke kangangani namkha iveze isivumelwano. Isitempe sakade besenziwa ngento eqinileko (kungaba lilitje, ithambo namkha isigodo) enamagama agobhodlhiweko aqale emva. Isitempesi besisetjenziswa ngokomfanekiso ukutshwaya ukuthi into ngeyamambala, iveze umnikazayo namkha ukuthi into ethileko iyifihlo.—Eks 28:11; Ner 9:38; sAm 5:1; 9:4.

  • tshwayo elitjengisa ukuzinikela kuZimu (i).

    Yisinjana emanyazelako eyenziwe ngegolide elihlwengileko yagobhodlhwa amezwi wesiHebheru, athi: “Ukucwengeka ngekwakaJehova.” Beyibekwa ngaphambi kwetjhila elithwalwa ehloko lomphristi ophakemeko. (Eks 39:30)—Qala Isith. B5.

  • U

  • Uburotho bomnikelo.

    —Qala UBUROTHO BOMBUKISO.

  • UmNyanya wesiVuno; umNyanya weemVeke.

    Qala IPENTEKOSTE.

  • Urimi (i); Thumimi (i).

    Zizinto ebezisetjenziswa mphristi ophakemeko ngendlela efanako naleyo ebekusetjenziswa ngayo ifumbe bona kutholakale okuyintando kaZimu lokha nakutlhogeka ipendulo evela kuJehova malungana nemibuzo ebuzwa sitjhaba. I-Urimi ne-Thumimi bezifakwa ngaphakathi kwesikhwanyana sesifubeni somphristi ophakemeko nakangena ethaberinakeli. Kubonakala ngasuthi ukusetjenziswa kwazo kwaliswa lokha abantu beBhabhiloni nabatjhabalalisa iJerusalema.—Eks 28:30; Ner 7:65.

  • V

  • vuko (i).

    Ukuvuka kwabafileko. Ibizo lesiGirigi elithi a·naʹsta·sis kuhlekuhle litjho “ukuvuka; ukusikima.” IBhayibheli likhuluma ngokuvuswa kwabantu abalithoba, kuhlanganise nokuvuswa kwakaJesu nguJehova uZimu. Ngitjho nanyana okhunye ukuvuswa kwenziwa ngu-Elija, u-Elitjha, uJesu, uPitrosi noPowula, iimangaliswezi kuyakhanya bona zenzeka ngamandla kaZimu. Ukuvuswa kwabantu “abalungileko nabangakalungi” ephasini kuqakathekile ehlosweni kaZimu. (IzE 24:15) IBhayibheli likhuluma ngokuvuselwa ezulwini okubizwa ngokuthi kuvuka kokuthoma kuhlanganise nabafowabo bakaJesu abazeswe ngommoya.—Flp 3:11; sAm 20:5, 6; Jwa 5:28, 29; 11:25.

  • vumelwano (isi).

    Sivumelwano namkha sibopho esiba phakathi kwakaZimu nabantu namkha phakathi kwamahlangothi amabili wabantu esimalungana nalokho afuna ukukwenza namkha ukukulisa. Ngezinye iinkhathi lihlangothi linye ebeliba nomthwalo wokwenza okuvunyelwane ngakho (isivumelwano esingehlangothini linye, kuhlekuhle esisithembiso). Kanti ngezinye iinkhathi amahlangothi womabili aba nomthwalo wokwenza okuvunyelwane ngakho (isivumelwano esingemahlangothini amabili). Ngaphandle kweemvumelwano uZimu azenza nabantu, iBhayibheli likhuluma ngeemvumelwano phakathi kwabantu, kweenkoro, kweentjhaba namkha iinqhema zabantu. Hlangana neemvumelwano ezinomphumela oqakathekileko ngilezo uZimu azenza no-Abrahama, uDavida, isitjhaba sakwa-Israyeli (isivumelwano somThetho), no-Israyeli kaZimu (isivumelwano esitjha).—Gen 9:11; 15:18; 21:27; Eks 24:7; 2Kr 21:7.

  • Y

  • Yufrathe (i).

    Mlambo omude ukuyidlula yoke noqakatheke khulu etlhagwini tjingalanga ye-Asiya, ongomunye wemilambo emibili emikhulu eMesopotamiya. Kukhulunywa ngawo kokuthoma kuGenesisi 2:14 njengomunye wemilambo emine ye-Edeni. Kanengi ibizwa ngokuthi “Mlambo.” (Gen 31:21) Beyimkhawulo osetlhagwini wendawo eyabelwe ama-Israyeli.—Gen 15:18; sAm 16:12.—Qala Isith. B2.

  • Z

  • zambatho zepi (i).

    Zizambatho zokuzivikela ebezimbathwa masotja, isikoporo, ijasi yamasotja, ibhande, iimvikelo zemilenze nesihlangu.—1Sa 31:9; Efe 6:13-17.

  • zazi zamaSitoyika (i).

    Bekusiqhema sabafundi befilosofi abamaGirigi ebebakholelwa ukuthi nawuzokuthaba, ukuphila kwakho kufuze kukhambisane nemvelo nokucabanga. Yeke umuntu ohlakaniphe kwamambala, ngokombonwakhe, kufuze angabi nandaba nobuhlungu nokuzithabisa.—IzE 17:18.

  • zazi zefilosofi zama-Ephikuru (i).

    Balandeli besazi sefilosofi esimGirigi u-Ephikuru (341-270 B.C.E.). Ifilosofabo beyidzimelele embonweni wokuthi ukuzithabisa komuntu kumgomo oqakatheke ukuyidlula yoke ekuphileni.—IzE 17:18.

  • zesa (uku).

    Libizo lesiHebheru elitjho ‘ukuzesa ngento emamanzi.’ Amafutha bewazeswa emuntwini namkha entweni ukutjengisa ukukhethelwa umsebenzi okhethekileko. EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi, ibizweli lisetjenziselwa nokuhlathulula ukuthululelwa kommoya ocwengileko phezu kwabakhethiweko abanethemba lokuphila ezulwini.—Eks 28:41; 1Sa 16:13; 2Ko 1:21.

  • Zewusi (u).

    Nguzimu omkhulu wamaGirigi, amaGirigi bewalotjha abozimu abanengi. EListra kwenziwa umtjhapho wokuthi kubizwe uBharinabhasi ngokuthi nguZewusi. Imitlolo yekadeni efumaneke eduze neListra ikhuluma “ngabaphristi bakaZewusi” “noZewusi uzimu welanga.” Umkhumbi uPowula akhamba ngawo nakasuka esihlengeleni seMalta bewunetshwayo elithi “Amadodana kaZewusi,” okutjho abafo abamaphahla u-Castor no-Pollux.—IzE 14:12; 28:11.

  • zibulo (i).

    Ngokuyihloko, yindodana ekulu kababa (kunokuthi kube lizibulo ngakumma). Ngeenkhathi zeBhayibheli, indodana elizibulo beyinesikhundla esihloniphekileko emndenini begodu beyinikelwa nobuhloko emndenini ubaba nakahlongakalako. Ibizweli godu liqalisela nemntwaneni wokuthoma omduna wesilwana.—Eks 11:5; 13:12; Gen 25:33; Kol 1:15.

  • Zifu (u).

    Ligama lokuthoma lenyanga yesibili lekhalenda ecwengileko yamaJuda begodu ligama lenyanga yobunane ekhalendeni ejayelekileko. Beyithoma phakathi nenyanga ka-Apreli iphele phakathi nenyanga kaMeyi. Ibizwa ngokuthi ngu-Iyyar ku-Talmud yamaJuda nakwezinye zangemva kokudingiselwa eBhabhiloni. (1Kh 6:37)—Qala Isith. B15.

  • zila ukudla (uku).

    Kulisa koke ukudla bekube sikhathi esithileko. Ama-Israyeli bewazila ukudla ngeLanga lokuLitjalelwa kweZono, ngeenkhathi zokugandeleleka, nalokha nawatlhoga isinqophiso esivela kuZimu. AmaJuda athoma ukuzila okune kwaqobe mnyaka bona atshwaye izenzakalo ezibuhlungu emlandwenawo. Ukuzila ukudla akusiyifuneko emaKrestwini.—Ezr 8:21; Isa 58:6; Luk 18:12.

  • Zimu weqiniso (u).

    Libizo lesiHebheru eliqalisele ‘kuZimu.’ Kanengi, isiHebheru sisebenzisa ibizweli ukuhlukanisa uJehova njengokunguye kwaphela uZimu weqiniso nakamadaniswa nabozimu bamala. Ibizo elithi ‘uZimu weqiniso’ liveza ngokupheleleko ihlathululo yebizo lesiHebheru eendaweni elivela kizo.—Gen 5:22, 24; 46:3; Dut 4:39.

  • zinto zokuphatha umlilo (i).

    Zizitja ezenziwe ngegolide, ngesiliva, namkha ngekhopha, ebezisetjenziswa ethaberinakeli nethempelini ukutjhisa ipepho nokususa amalahle e-aldareni lomhlatjelo neentambo zesibani ezitjhileko elithini lesibani legolide. Godu bezibizwa ngokuthi zizitja zokutjhisela ipepho.—Eks 37:23; 2Kr 26:19; Heb 9:4.

  • ziphatha kumbi ngokomseme (uku).

    Livela ebizweni lesiGirigi elithi por·neiʹa, ibizo elisetjenziswe emiTlolweni ukuqalisela ezenzweni ezithileko zomseme uZimu angazifuniko. Lifaka hlangana ubufebe, ukungwadla, indoda namkha umfazi otjhadileko oya emabhayini nomunye umuntu ongakatjhadi naye, ukulalana kwabantu abangakatjhadani, ubutabani nokulala nesilwana. Lisetjenziswa ngokomfanekiso kusAmbulo engwadleni yezekolo ebizwa ngokuthi “liBhabhiloni eliKhulu” ukuhlathulula ukuzihlanganisa kwayo nababusi bephaseli bona ifumane amandla nezinto eziphathekako. (sAm 14:8; 17:2; 18:3; Mat 5:32; IzE 15:29; Gal 5:19)—Qala INGWADLA.

  • zipho zomusa (i).

    Zizipho ezinikelwa bona zisize othileko onganalitho. Iziphwezi akukhulunywa ngazo bunqopha emiTlolweni yesiHebheru kodwana umThetho bewunikela ama-Israyeli iinqophiso zalokho okufuze bakwenzele abantu abanganalitho.—Mat 6:2.

  • Ziyoni (i); Ntaba iZiyoni (i).

    Ligama lesiphephelo samaJebusi edorobheni lamaJebusi ebelisesewula pumalanga yeJerusalema. Ngemva kokuthi uDavida alihlule, wakha isigodlo sakhe lapho, indawo leyo yabizwa ngokuthi “liDorobho lakaDavida.” (2Sa 5:7, 9) IZiyoni yaba yintaba ecwengileko kaJehova ekhethekileko lokha uDavida nakenza bona umFaji uthunyelwe lapho. Ngokukhamba kwesikhathi, igameli belihlanganisa indawo yethempeli eseNtabeni iMoriya begodu ngezinye iinkhathi belihlanganisa idorobho loke leJerusalema. Kanengi lisetjenziswa ngokomfanekiso emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi.—IR 2:6; 1Pt 2:6; sAm 14:1.