Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

 A2

Okufumaneka EBhayibhelineli

Ngo-1950 kwatjhatjhululwa iBhayibheli i-Tjhugululo yePhasi eliTjha yemiTlolo yamaKrestu yesiGirigi ngesiNgisi, kwathi ngo-1961 kwatjhatjhululwa iBhayibheli elipheleleko i-Tjhugululo yePhasi eliTjha yemiTlolo eCwengileko. Kusukela litjhatjhululiwe, iingidi zabantu ezikhuluma amalimi angaphezu kwama-210 zizuzile eBhayibhelini elinembilekweli nelifundeka lula lemiTlolo eCwengileko esuselwa emalimini wokuthoma.

Nanyana kunjalo, eminyakeni ema-50 edlulileko, amalimi atjhugulukile. IKomidi yeTjhugululo yePhasi eliTjha yanje iwabonile amatjhuguluko lawo nje-ke yenze okuthileko bona ikghone ukufikelela iinhliziyo zabafundi banamhlanjesi. Kungebangeli eBhayibhelineli kutjhugululwe indlela yokutlola namagama asetjenzisiweko, kucatjangwa ngalokhu okulandelako:

  • Ukuhlathululwa kwamagama aseBhayibhelini. Amanye amagama ebewasetjenziswe emaBhayibhelini we-Tjhugululo yePhasi eliTjha bekutlhogeka ahlathululwe ukwenzela bona azwisiseke kuhle. Ngokwesibonelo, ibizo lesiHebheru elithi “Tjhiyoli” nelesiGirigi elithi “Hayidesi” asetjenzisiwe eBhayibhelini ukuqalisela ethuneni. Abantu abanengi abawazi amagama lawo begodu “iHayidesi” ihlathululwa ngeendlela ezimbili ngebanga leendlela elisetjenziswe ngayo eenolwaneni zesiGirigi. Womabili amagama la ajanyiselelwe ngegama elithi “iThuna” okungilokho ebekutjhiwo batloli beBhayibheli. Igama elithi “Tjhiyoli” nelithi “Hayidesi” afakwe emitlolweni engenzasi.—IRhubo 16:10; IzEnzo 2:27.

    EmaBhayibhelini wakade ibizo lesiHebheru elithi neʹphesh nelesiGirigi elithi psy·kheʹ bewatjhugululwe ngokuthi “umphefumulo.” Ngebanga lemibono eminengi engakalungi malungana nehlathululo yebizo elithi “umphefumulo,” ibizweli litjhugululwe ngendlela ekhambisana nalokho okutjhiwo mumongo wendaba, ukusiza umfundi azwisise indlela abatloli beBhayibheli abaphefumulelwe nguZimu abebawasebenzisa ngayo amabizo la emalimini wokuthoma. Ngokwalokho okutjhiwo mumongo wendaba, amabizo la angaqalisela (1) emuntwini, (2) ekuphileni komuntu, (3) eembunjweni eziphilako, (4) kilokho okukhanukelwa babantu, ngezinye iinkhathi angaqalisela, (5)  ngitjho nebantwini abahlongakeleko. Kodwana njengombana abantu abanengi abakhuluma isiNdebele bangakalijayeli ibizo elithi “umphefumulo” lisetjenziswa njalo, kwenziwe isiqunto sokuthi ibizo elithi neʹphesh nelithi-psy·kheʹ atjhugululwe ngendlela enqotjhwe batloli, kanengi amagama la akhambisana nomtlolo ongenzasi othi, “Namkha ‘umphefumulo.’” (Ngokwesibonelo, qala uGenesisi 1:20; 2:7; Levitikusi 19:28; IRhubo 3:2; IzAga 16:26; Matewu 6:25) Kwezinye iindawo lapha kunekondlo namkha imitjho eyaziwako ibizo elithi “umphefumulo” liliswe linjalo, kwafakwa umtlolo ongenzasi okuthumela eHlathululweni namkha oveza enye indlela yokulitjhugulula.—Duteronomi 6:5; IRhubo 131:2; IzAga 2:10; Matewu 22:37.

    Ngokufanako, ibizo elithi “iziso” lilisiwe lapha liqalisela khona esithweni somzimba. Kodwana nalisetjenziselwa ukufanekisela okuthileko njengemtlolweni weRhubo 7:9, iRhubo 26:2 nakusAmbulo 2:23, kusetjenziswe ibizo elithi “amazizo adephileko” namkha “imicabango” emtlolweni, kwathi emtlolweni engenzasi kwasetjenziswa lona elithi, “iziso.”

    NjengesiHebheru nesiGirigi, ibizo lesiNdebele elithi “ihliziyo” liqalisele ehliziyweni yamambala namkha lingafanekisela okuthileko, nje-ke liliswe linjalo emtlolweni. Nanyana kunjalo endaweni lapha lingazwisiseki khona, kusetjenziswe amezwi azwakala kuhle. Ngokwesibonelo, encwadini yezAga amezwi athi “onganahliziyo” nje atjhugululwe ngokuthi “onganangqondo.” Amanye amabizo, anjengelithi “amafutha,” “inyama” nelithi “iphondo” atjhugululwe ngendlela efanako kuye ngokuthi kukhulunywa ngani. (Genesisi 45:18; UMtjhumayeli 5:6; Jobho 16:15) Amanye wamabizo la ayahlathululwa “kuHlathululo yamaBizo weBhayibheli.”

    Woke amatjhuguluko enziwe eBhayibhelini enziwe ngesizo lomthandazo, ngokutjhejisisa nangehlonipho ekulu ngomsebenzi omuhle weKomidi yokuTjhugulula iBhayibheli yePhasi eliTjha yokuthoma.

Okhunye okufumaneka eBhayibhelineli:

IBhayibheleli linemitlolo yangenzasi embalwa. Imitlolo yangenzasi leyo itlolwe ngendlela elandelako:

  • “Namkha” Le ngenye indlela umtlolo ongatjhugululwa ngayo ususelwa elimini lesiHebheru, lesi-Aramu namkha lesiGirigi inikele umqondo ofanako.—Jotjhuwa 1:8, “ngelizwi eliphasi.”

  • “Namkha kungenzeka” Le ngenye indlela umtlolo ongatjhugululwa ngayo bona kudluliselwe iphuzu eliqakathekileko ngendlela ehlukileko.—Zakariya 14:21, “nomKanana.”

  • “NgesiHebheru, ngesi-Aramu, ngesiGirigi.” Kutjhugulula ibizo nebizo kususelwa elimini lesiHebheru, isi-Aramu nesiGirigi namkha kunikelwa ihlathululo yalokho ebekutjhiwo lilimi lokuthoma.—Genesisi 30:22, “sidisi.”

  • Ihlathululo yamagama nemininingwana Ihlathululo yamagama (Genesisi 3:17, ‘Adamu’; Eksodusi 15:23, ‘Mara’); imininingwana ngobudisi nangeenlinganiso (Genesisi 6:15, “amamitha”); imininingwana elisizo kusiThasiselo nakuHlathululo.—Genesisi 37:35, ‘iThuna’; Matewu 5:22, ‘iGehena.’

Ingcenye esekuthomeni enesihloko esithi, “Isethulo seliZwi lakaZimu,” ineemfundiso ezisisekelo ezifumaneka eBhayibhelini. Ngemva kweencwadi zeBhayibheli kulandela itjhadi elithi “Irhelo Leencwadi ZeBhayibheli,” “i-Indeksi Yamabizo WeBhayibheli,” “neHlathululo Yamabizo WeBhayibheli.” IHlathululo isiza umfundi azwisise amagama athileko nendlela asetjenziswe ngayo eBhayibhelini. IsiThasiselo A sineengcenye ezilandelako: “Iinqophiso ZokuTjhugulula IBhayibheli,” “ Okufumaneka EBhayibhelineli,” “Indlela IBhayibheli Elifike Ngayo Kithi,” “Igama LakaZimu EmiTlolweni YesiHebheru,” “Igama LakaZimu EmiTlolweni YesiGirigi,” “Itjhadi: AbaPhorofidi NamaKhosi WakwaJuda Newakwa-Israyeli,” “Izenzakalo Ezikhamba Phambili Zepilo KaJesu Yephasini.” IsiThasiselo B sinemebhe, amatjhadi nelinye ilwazi eliqakathekileko ebafundini beBhayibheli abakhutheleko.

Ekuthomeni kwenye nenye incwadi yeBhayibheli kunengcenye ethi, Okungaphakathi, inamavesi ahlobana nencwadi leyo ukusiza umfundi bona azwisise incwadi leyo ngokurhunyeziweko. Ekhasini ngalinye kunekholomu ephakathi eneenkhombo ebezisemaBhayibhelini wakade, ezitjengisa ukuhlobana kwamavesi weBhayibheli akhambisana neveselo.