Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

A1

Iinqophiso Zokutjhugulula IBhayibheli

Ekuthomeni iBhayibheli belitlolwe ngesiHebheru, ngesi-Aramu nangesiGirigi sakade. Namhlanjesi lifumaneka liphelele namkha ngokwengcenye, ngamalimi angaba zii-3 000. Inengi labantu abafunda iBhayibheli abawazi amalimi wokuthoma, nje-ke kufuze bathembele etjhugululweni. Ngiziphi iinqophiso ekufuze zilandelwe nakutjhugululwa iBhayibheli begodu zisetjenziswe njani lokha nakutjhugululwa iBhayibheli, iTjhugululo yePhasi eliTjha yemiTlolo eCwengileko?

Abanye bangaphetha ngokuthi ukutjhugulula ibizo nebizo kungasiza umfundi bona akuzwisise ngokuzeleko ebekutjhiwo malimi wokuthoma. Kodwana akusinjalo ngaso soke isikhathi. Cabangela amabanga ambalwa:

  • Awekho amalimi amabili afana patsi endleleni atlola ngayo, aphimisela ngayo amagama nendleleni yokubeka imitjho. Uphrofesa wesiHebheru u-S. R. Driver watlola ukuthi amalimi “awahluki kwaphela ngemithetho yokutlola nangalapha amagama asuselwa khona, kodwana . . . nangendlela imiqondo eyakhiwa ngayo emitjhweni.” Amalimi ahlukileko asebenzisa indlela ehlukileko yokucabanga. Uphrofesa Driver uyaraga uthi, “Ngebanga lalokho, indlela imitjho ebekwa ngayo emalimini ahlukileko ayifani.”

  • Namhlanjesi akunalimi elisebenzisa amagama nemithetho yokutlola yesiHebheru, yesi-Aramu neyesiGirigi ekwatlolwa ngayo iBhayibheli, nje-ke ukutjhugulula iBhayibheli ibizo nebizo kungenza umlayezo ungazwisiseki namkha ngezinye iinkhathi ungadlulisela umqondo ekungasiwo.

  • Ihlathululo yebizo namkha yamezwi ingahluka kuye ngokuthi kukhulunywa ngani lapho nendlela elisetjenziswe ngayo.

Kezinye iindawo umtjhugululi angakghona ukutjhugulula ibizo nebizo lalokho ebekutjhiwo lilimi lokuthoma, kodwana nakenza lokho kufuze atjhejisise khulu.

Nanzi ezinye iimbonelo ezitjengisa ukuthi ukutjhugulula ibizo nebizo kungadlulisela umqondo ekungasiwo:

  • ImiTlolo isebenzisa ibizo elithi “ukulala” ukuqalisela ekulaleni kwamambala nekufeni. (Matewu 28:13; IzEnzo 7:60, umtlolo ongenzasi.) Ibizweli nalisetjenziswe liqalisele ekufeni, abatjhugululi beBhayibheli bangasebenzisa amezwi athi “ukulala ekufeni” ukusiza umfundi bona angalahlekelwa liphuzu.—1 Korinte 7:39; 1 Thesalonika 4:13; 2 Pitrosi 3:4.

  • Umpostoli uPowula wasebenzisa amezwi afumaneka kwebe-Efesu 4:14 angatjhugululwa ibizo nebizo ngokuthi “ukudlala amadayisi kwabantu.” Isitjho sekadenesi siqalisele emukghweni wokurobha abanye usebenzisa idayisi. Emalimini amanengi ukutjhugulula ibizo nebizo kwesitjhwesi akuzwisiseki. Ukutjhugulula amezwi la ngokuthi “yobuqili babantu” yindlela ezwakalako yokudlulisela okutjhiwoko.

  • KwebeRoma 12:11, kusetjenziswe amezwi wesiGirigi ngokwebizo nebizo atjho “ekubileni kommoya.” Amezwi la awawudluliseli kuhle umqondo walokho okukhulunywa ngakho ngesiNdebele, nje-ke eBhayibhelineli atjhugululwe ngokuthi “vuthani emmoyeni.”

  • MATEWU 5:3

    Ngokwebizo nebizo ngesiNdebele: “abaswelako emmoyeni”

    Umqondo: “abaziko bona batlhoga uZimu”

    Etjumayelwenakhe yeNtabeni edumileko, uJesu wasebenzisa amezwi ajayele ukutjhugululwa ngokuthi, “Babusisiwe abaswelako emmoyeni.” (Matewu 5:3, iBhayibheli eliCwengileko) Kodwana emalimini amanengi, amezwi la nawatjhugululwa ibizo nebizo afihla umqondo. Kwezinye iindawo, ukutjhugulula amezwi la ibizo nebizo kungatjho ukuthi abantu “abaswelako emmoyeni” abathathi kuhle ehloko namkha abanamdlandla nokuzimisela. Kodwana uJesu lapha bekafundisa abantu ukuthi ithabo labo alikadzimeleli ekwaneliseni iintlhogo zabo zenyama, kunalokho lidzimelele ekulemukeni bona batlhoga isinqophiso sakaZimu. (Lukasi 6:20) Nje-ke, ukutjhugulula amezwi la ngokuthi “abaziko bona batlhoga uZimu” kuwuveza ngokunembileko umqondo walokho ebekutjhiwo lilimi lokuthoma.—Matewu 5:3.

  • Eendaweni ezinengi, ibizo lesiHebheru elitjhugululwe ngokuthi “isikhwele” likhambisana nehlathululo ejayelekileko ngesiNdebele etjho ukusilingwa kungathembeki komuntu otjhidelene naye namkha ukukhanukela izinto zabanye. (IzAga 6:34; Isaya 11:13) Nanyana kunjalo, ngesiHebheru ibizwelo lingasetjenziswa neentweni ezihle. Ngokwesibonelo, lingasetjenziswa ukutjho “itjiseko” namkha ukuzimisela ukuvikela uJehova akutjengisa eencekwini zakhe namkha ukuthi “ufuna kulotjhwe yena yedwa.” (Eksodusi 34:14; 2 AmaKhosi 19:31; Hezekiyeli 5:13; Zakariya 8:2) Lingasetjenziswa godu ‘etjisekweni’ iinceku zakaZimu ezithembekileko ezinayo ngaye nangokulotjha kwakhe namkha ‘ukungabekezeleli kwazo ukungathembeki’ kuZimu.—IRhubo 69:9; 119:139; Numeri 25:11.

  • Ibizo lesiHebheru elithi yadh kanengi litjhugululwa ngokuthi “isandla” kodwana kuye ngokwalokho okukhulunywa ngakho, ibizweli lingatjhugululwa nangokuthi “ubukhosi,” “isandla esivulekileko,” “amandla” namkha okhunye

    Ibizo lesiHebheru kanengi eliqalisele esandleni somuntu, lingatjho izinto ezinengi. Kuye ngokuthi kukhulunywa ngani, lingatjho “ubukhosi,” “isandla esivulekileko” namkha “amandla.” (2 Samyela 8:3; 1 AmaKhosi 10:13; IzAga 18:21) Ibizweli litjhugululwe ngeendlela ezihlukileko ezima-40 e-Tjhugululweni yePhasi eliTjha yemiTlolo eCwengileko.

Ngebanga lalokhu, ukutjhugulula iBhayibheli akutjho ukujamiselela ibizo lelimi lokuthoma ngebizo elifanako koke lapha livela khona. Umtjhugululi kufuze aqunte kuhle lokha nakakhetha amagama wesiNdebele, azowujamela kuhle umqondo walokho okutjhiwo lilimi lokuthoma. Ukungezelela kilokho, kufuze kwakhiwe imitjho ngendlela ekhambisana nemithetho yokutlola yesiNdebele, ukwenzela bona umtlolo ufundeke lula.

Ngesikhathi esifanako, ukutjhaphuluka ngokweqileko nakutjhugululwako akukafaneli. Umtjhugululi otjhaphuluka ngokweqileko, atjhugulule iBhayibheli ngendlela yena azwisisa ngayo, angenza ukuthi umqondo walokho okutjhiwo mtlolo ulahleke. Njani? Umtjhugululi angafaka umbonwakhe ongasiliqiniso walokho ebekutjhiwo mtlolo wokuthoma namkha angakhupha imininingwana eqakathekileko yalokho ebekusemtlolweni wokuthoma. Nanyana ukutjhugulula iBhayibheli ngendlela umuntu alizwisisa ngayo kungalenza lifundeke lula, ngezinye iinkhathi ukutjhaphuluka khulu kungakhandela umfundi bona angafumani umlayezo oliqiniso.

Lokho umuntu akukholelwako kungathinta indlela umuntu atjhugulula ngayo. Ngokwesibonelo, uMatewu 7:13 uthi: “Ibanzi indlela etjhinga ekubhujisweni.” Abanye abatjhugululi, mhlamunye ngebanga lalokho abakukholelwako, basebenzise igama elithi “isirhogo” kunokobana batjho lokho okutjhiwo ligama lesiGirigi, elithi “ukubhujiswa.”

Umtjhugululi weBhayibheli kufuze akhumbule nokuthi iBhayibheli latlolwa ngelimi elijayelekileko elisetjenziswa babantu abajayelekileko njengabalimi, abelusi nabathiyi beenhlambi. (Nerhemiya 8:8, 12; IzEnzo 4:13) Nje-ke ukutjhugulula kuhle iBhayibheli kwenza umlayezo eliwuphetheko uzwisiseke ebantwini abafuna ukuwuzwisisa kwamambala nanyana bavela kibuphi ubujamo. Kungcono ukusebenzisa amagama alula, ajayelekileko, azwiseka lula kunokusebenzisa amagama abantu abangakawajayeli.

Abatjhugululi beBhayibheli abanengi bazenzele umathanda ngokususa igama lakaZimu elithi, Jehova, emaBhayibhelini wanje ngitjho nanyana igamelo lifumaneka emitlolweni yeBhayibheli yesandla yakade. (Qala isiThasiselo A4.) Amatjhugululo amanengi ajamiselele igamelo ngesiqu esinjengesithi “Kosi” begodu amanye afihle iqiniso lokuthi uZimu unegama. Ngokwesibonelo, kwamanye amatjhugululo umthandazo kaJesu otlolwe kuJwanisi 17:26 uthi: “Ngikwazisile kibo,” nomthandazo okuJwanisi 17:6 uthi, “Ngikwazisile ebantwini onginikele bona.” Kodwana indlela enembileko yokutjhugulula umthandazo kaJesu ithi: “Ngibazisile igama lakho,” begodu enye ithi “Ngilibonakalisile igama lakho ebantwini onginikele bona.”

Njengombana kutjhiwo esethulweni seTjhugululo yePhasi eliTjha yesiNgisi yokuthoma: “Asitjhugululi imitlolo ngendlela etjhaphuluke ngokweqileko. Sizimisele ukutjhugulula ibizo nebizo koke lapho kukghoneka khona, lapho isitjho sesiNgisi sanamhlanjesi sivuma khona nalapho ukutjhugulula ibizo nebizo kungekhe kufihle umqondo.” Nje-ke, iKomidi yeTjhugululo yePhasi eliTjha yazimisela ukulinganisela ekusebenziseni amagama afana nalawo ebekasetjenziswe ekuthomeni, ngesikhathi esifanako kubalekelwa ukusebenzisa amagama angafundeki lula namkha afihla umlayezo onqotjhiweko. Ngebanga lalokho, iBhayibheli lingafundeka lula begodu umfundi angaqiniseka bona umlayezwalo ophefumulelweko udluliselwe ngokuthembekileko.—1 Thesalonika 2:13.