Bai pa asuntu

PERGUNTAS KI JÓVENS TA FAZE

Pamodi ki sénpri N ta fla kel ki N ka debe fla?

Pamodi ki sénpri N ta fla kel ki N ka debe fla?

 “Alvês N ta konsigi kontrola kuzas ki N ta fla, má otu óra ta parse ma nha bóka ta pâpia el sô, sen N manda-l.” — James.

 “Óras ki N sta fadigadu, N ta pâpia sen pensa. I óras ki N sta diskontraídu, N ta fla más di ki kel ki N debe fla. Nton, sénpri N ta fadja.” — Marie.

 Bíblia ta fla: ‘Língua é un lumi. Un lumi pikinoti pode poi un florésta grandi ta pega lumi!’ (Tiago 3:5, 6) Kuzas ki bu ta kustuma pâpia ta pô-u na prubléma? Si kel-li ta kontise ku bo, kel artigu li pode djuda-u.

 Pamodi ki N ta fla kel ki N ka debe fla?

 Nos é inperfetu. Bíblia ta fla: ‘Nos tudu nu ta fadja txeu bês. Si algen ka ta fadja na pâpia, el é un ómi perfetu’. (Tiago 3:2) Pamodi nos é inperfetu, é fásil nu tropesa, ka sô óras ki nu ta anda, má tanbê óras ki nu ta pâpia.

 “Dja ki nha menti i nha língua é inperfetu, si N fla ma N ta konsigi kontrola-s dretu N sta ta ngana nha kabésa.” — Ana.

 Pâpia dimás. Bíblia ta fla: ‘Óras ki palavras é txeu, ka ten manera di algen ka fadja’. (Provérbios 10:19) Kes algen ki ta pâpia más txeu di ki es ta obi, ten más xansi di fla kel ki es ka debe fla i ofende otus.

 “É ka sénpri ki pâpia txeu ta mostra ma algen é intilijenti. Jizus é kel algen más intilijenti ki dja vive li na Téra, má simé tevi óras ki el fika kaladu.” — Julia.

 Faze trósa. Bíblia ta fla: ‘Palavras ki ta fladu sen pensa é sima finka algen un spada’. (Provérbios 12:18) Un izénplu di ‘palavras ki ta fladu sen pensa’ é faze trósa di algen, uza palavras ki ta mágua i ki ta rabaxa otus. Kes algen ki ta faze trósa di otus pode ti fla: “N staba ta brinka!” Má rabaxa otus é ka brinkadera. Bíblia ta fla-nu pa nu larga ‘palavras ki ta ofende i tanbê tudu maldadi.’ — Efésios 4:31.

 “N ka ta para ketu i N gosta di brinka, pur isu N ta kustuma faze algen trósa. Kel-li kuazi sénpri ta pô-m na prubléma.” — Oksana.

Sima bu ka ta konsigi torna poi pasta di denti na se tubu, bu ka ta konsigi paga kel ki dja bu fla

 Kontrola língua

 Prende kontrola bu língua pode ka ser fásil, má kes prinsípiu ki sta na Bíblia pode djuda-u. Pur izénplu, pensa na kel-li:

 ‘Nhos pâpia na nhos korason, i nhos fika kaladu.’ — Salmo 4:4.

 Alvês, midjór respósta é fika kaladu. Un jóven ki txoma Laura fla: “Kel ki N ta xinti óras ki N sta xatiadu pode ser txeu diferenti di kel ki N ta xinti dipôs ki N fika kalmu. Óras ki tudu kuza ta pasa, N ta kustuma fika kontenti pamodi N ka fla kel ki N krê flaba.” Si bu konsigi para, mésmu ki é sô pa alguns sugundu, kel-li pode djuda-u ivita fla kel ki bu ka debe fla.

 ‘Obidu ka ta purba palavras, sima língua ta xinti gostu di kumida?’  Jó 12:11.

 Bu pode ivita txeu sufrimentu si bu analiza bus palavra antis di bu pâpia. Kes pergunta li pode djuda-u:

  •   Kel-li é verdadi? El ta mostra amor? N meste fla kel-li mê? — Romanos 14:19.

  •   Modi ki N ta xintiba si algen fla-m kel kuza li? — Mateus 7:12.

  •   El ta mostra ma N ta ruspeta opinion di otu algen? — Romanos 12:10.

  •   Li é midjór lugar pa N pâpia di es asuntu? — Eclesiastes 3:7.

 ‘Nhos mostra umildadi i nhos trata otus sima algen más inportanti ki nhos’. — Filipenses 2:3.

 Kel konsedju li ta djuda-u pensa na kes kuza bon ki otus algen ten i kel-li ta djuda-u kontrola bu língua i pensa antis di pâpia. Umildadi ta djuda-u pidi diskulpa más faxi ki bu pode, mésmu si dja bu fla un kuza ki bu ka devia fla! (Mateus 5:23, 24) Nton, faze bu midjór pa kontrola bu língua.