Bai pa asuntu

PERGUNTAS KI JÓVENS TA FAZE

I si N ta xinti ma ami é diferenti di tudu algen?

I si N ta xinti ma ami é diferenti di tudu algen?

 “Si bo é diferenti di tudu algen, bu ta fika sen amigus, sen vida i sen futuru. Ningen ka ta ba pensa na bo i bu ta kaba pa fika bo sô.” — Carlos.

 Carlos ka sta izajera? Talvês. Ma simé, alguns algen ta fazeba kalker kuza pa ka kontise ku es kel ki Carlos fla. I bo, bu ta pensa asi tanbê? Kel artigu li ta ben djuda-u atxa un manera midjór di faze amigus.

 Pamodi ki ningen ka krê ser diferenti?

  •   Pamodi ningen ka krê fika di fóra. “N odja fotus na un redi sosial, di un grupu ki sai pa divirti má es ka konvida-m. Kel-li toma-m kónta di kabésa i N fika ta pensa pamodi ki es ka gosta di sta ku mi.” — Natália.

     PENSA NA KEL-LI: Algun bês bu xinti ma bu dexadu fóra di un grupu? Dja bu kustuma tenta algun kuza pa bu faze párti di kel grupu?

  •   Pamodi ningen ka krê ser diferenti. “Nha mai ku nha pai ka ta dexa-m ten un telemóvel. Óras ki minís na skóla ta pidi-m nha nunbru di tilifóni i N ta fla-s ma N ka ten telemóvel, es ta fla-m: ‘Kuzê? Kantu anu bu ten?’ Óras ki N ta fla-s ma N ten 13 anu, es ta djobe-m ku péna.” — Maria.

     PENSA NA KEL-LI: Di tudu kes régra ki bu mai ku bu pai ta pô-u, kal ki ta faze-u xinti diferenti di otus algen? Modi ki bu ta lida ku kel régra la?

  •   Pamodi ningen ka krê ser tratadu mariadu. “Minís na skóla ka gosta di kenha ki ta konporta diferenti di es, ki ta pâpia di manera diferenti ô ki ten un relijion diferenti. Si bu ta faze kuzas di manera diferenti, pesoas ta da kónta i es ta atxa ma es pode faze-u trósa ô trata-u mariadu.” — Olivia.

     PENSA NA KEL-LI: Dja bu maltratadu algun bês pamodi bo é diferenti? Kuzê ki bu faze?

  •   Pamodi ningen ka krê perde se amigus. “N ta tentaba aji di akordu ku grupu ki N ta staba ku es. N ta papiaba sima es. N ta fikaba ta ri di kuzas ki ka tinha piada. Ti N ta fazeba otus trósa djuntu ku minís, nbóra N sabia ma kel-la ta mágua algen.” — Raquel.

     PENSA NA KEL-LI: Ti ki pontu bu ta atxa ma é inportanti bus koléga gosta di bo? Dja bu kustuma muda bu manera di ser pa bu ser sima es?

 Kuzê ki bu debe sabe

  •   Si bu imita otus algen sô pa es pode gosta di bo, kel-la pode piora bu situason. Pamodi? Pamodi pesoas pode da kónta ma bu sta ta finji. Brian, ki ten 20 anu, fla: “Éra más difísil nhas koléga di skóla setaba mi kantu N ta finjiba ser otu algen. N prende ma é midjór ser sima bo é, pamodi pesoas ta sabe óras ki bu sta ta finji.”

     KUZÊ KI É MIDJÓR: Pensa otu bês sobri kuzê ki ten más valor pa bo. Bíblia ta fla: ‘Nhos konfirma kuzê ki é más inportanti’. (Filipenses 1:10) Nton, pergunta bu kabésa: “Kuzê ki é más inportanti pa mi: Agrada pesoas ki ka ten kes mésmu prinsípiu ki mi ô ser kel algen ki mi é di verdadi?”

     “Ka bale péna tenta ser sima otus algen. Kel-li ka ta poi algen ta gosta más di mi i el ka ta faze-m bira un algen midjór.” — James.

  •   Si bu tenta ser sima otus bu pode muda bu manera di ser. Kel-li pode pô-u ta bira un algen ki ta faze sô kel ki otus ta krê. Un jóven, ki txoma Jeremy, fla: “N ta kustuma fazeba kalker kuza sô pa otus setaba mi, sikrê kel-la ta sujaba nha nómi. N dexa otus algen kontrola kuzas ki N ta flaba i ki N ta fazeba. N fika sima ses brinkedu.”

     KUZÊ KI É MIDJÓR: Konxe bus prinsípiu i vive di akordu ku es, envês di ser sima kamalion, ki é un animal ki ta muda di kor di akordu ku lugar ki el sta. Sima Bíblia ta fla: ‘Ka bu sigi un monti algen pa faze kel ki é mariadu’.  Êxodo 23:2.

     “N tenta gosta di tudu kel ki es ta gostaba sima múzika, jogus, ropa, prugramas di tilivizon i ses manera di konpo. N tenta ser sima es, má N ta atxa ma es da kónta ma N staba ta finji. Mi tanbê N sabia. N kaba pa xinti un vaziu déntu mi i nen N ka sabia más ken ki mi éra. Nen N ka sabia más di kuzê ki N ta gostaba i ki N ta pensaba. N prende ma é ka ku tudu kes algen ki bu ta konxe ki nhos ta da dretu ku kunpanheru ô ki ta gosta di bo. Kel-li ka krê fla ma bu ten ki dizisti di faze amigus. Ten paxénxa i lenbra ma ta leba ténpu pa faze amigus i pa bu ser un algen maduru.” — Melinda.

  •   Si bu tenta ser sima otus algen, pode afeta bu manera di konporta. Un jóven, ki txoma Chris, diskubri ma kel-li é verdadi kantu el odja kuzê ki kontise ku se primu. Chris fla: “Nha primu kumesa ta faze kuzas ki el ka ta kustuma fazeba. Ti el kumesa ta uza dróga sô pa el ser sima otus algen. El fika visiadu na dróga i kel-li kuazi kaba ku se vida.”

     KUZÊ KI É MIDJÓR: Fika lonji di kes algen ki bu ta odja na ses manera di pâpia i di konporta ma es ka ten bons prinsípiu. Bíblia ta fla: ‘Ken ki ta anda ku algen ki ten sabedoria, ta ganha sabedoria, má ken ki ta sta djuntu ku algen ki ka ten juís, ta ten prublémas.’ — Provérbios 13:20.

     “Alvês é bon nu sforsa pa nu faze párti di un grupu. Má nunka nu ka debe faze nada ki nu sabe ma é mariadu, sô pa agrada otus. Kes algen ki é bons amigu ta seta-u pa kel ki bo é di verdadi.” — Melanie.

     Ideia: Óras ki bu tenta konxe pesoas novu i faze amigus, ka bu djobe sô kes ki gosta di mésmu kuza ki bo. Djobe algen ki ten kes mésmu prinsípiu ki bo i ki ta konporta sima bo.

    É ka tudu tipu di ropa ki ta konbina ku bo. Di mésmu manera, é ka tudu algen ki ta konbina ku bus prinsípiu