Ir al contenido

TLEN TELPOKAMEJ KINEKIJ KIMATISEJ

¿Kenijkatsa nikita redes sociales?

¿Kenijkatsa nikita redes sociales?

 ¿Mitskauiliaj motatauaj xijtekiui redes sociales? Tlaj kena, ni tlamachtili mitspaleuis ipan eyi tlamantli.

Nikaj tikitasej:

 ¿Nechkauilia redes sociales kuali nijtekiuis tonali?

 Kema tijtekiuia redes sociales eli kej kema tias ipan se caballo katli amo kimaxotilijtokej, katli uelis mitsuikas kampa ya kinekis uan amo kampa ta tijnekis.

 “Maske kemantika nimoiljuia amo niuejkauas nijtlachilis redes sociales, kema nikita ya panok miak horas. Redes sociales uelis kichiuas san ya nopa tijnekis tijtlachilijtos, nopa kichiua xijpolo miak tonali” (Joanna).

 ¿Tijmajtoya ni? Redes sociales kichijchijtokej para san ya nopa tijnekis tijtlachilijtos, katli kichijchiua se sitio tlen internet, kimati tlaj tlauel miakej maseualmej uejkauaj kitlachilijtokej nojua tlauel kitlanisej miak tomij, pampa miakej kinekisej tlanamakasej nopaya.

 Ximotlajtlani: “¿Amo nikita kenijkatsa pano tonali kema nijtlachilijtok redes sociales? ¿Ueliskia nijtekiuis se kentsi tlen nopa tonali uan nijchiuas tlen tlauel ipati?”.

 Tlen ueliskia tijchiuas. Xikijto keski minutos tiuejkauas tijtlachilijtos redes sociales uan nelia kiampa xijchiua.

Xikijto keski minutos tiuejkauas tijtlachilijtos redes sociales.

 “Nijtlalik cronómetro ipan noteléfono tlen kitsakuayaya se aplicación kema ya tlantoya nopa minutos tlen nikijtojtoya nijtekiuis, maske achtoui ouij nijmati kiampa nijchiuas, teipa nikitak tlauel nechpaleuik pampa kiampa ayokmo nijpolouayaya miak tonali” (Tina).

 Tlen Biblia kiijtoua: ‘Amo ximotonalpolo’ (Efesios 5:16).

 ¿Kichiua redes sociales ma nimokochsojsolo?

 Se keskij ixtlamatinij kiijtouaj telpokamej uan ichpokamej moneki kochisej se ocho horas, maske kiampa kiijtouaj miakej amo kiampa kichiuaj. Kiampa pano pampa miakej telpokamej uan ichpokamej kitlachiliaj redes sociales kema ya moneki kochtosej.

 “Kema ya nikochis nijtlachilia ipan noteléfono tlaj onka se tlamantli tlen tlauel ipati, uan kema nikita, ya panok miak horas nijtlachilijtok tlen sekinok kitlalijtokej. Nijchijtok kampeka ayokmo kiampa nijchiuas” (María).

 ¿Tijmajtoya ni? Tlaj se akajya amo kuali kochi uelis kichiuas ma mokuesojtok. Se psicóloga katli itoka Jean Twenge, kiijtok kema se akajya amo kuali kochi, amo kuali momachilia uan amo yolpaktok. Nojkia kiijtok tlaj se maseuali “nochipa” amo kuali kochi, teipa nojua “amo kuali kiyolmatis”. a

 Ximotlajtlani: “¿Keski horas nikochi ipan se youali? ¿Peua nijtlachilia redes sociales kema moneki nimokualchijchiuas para nikochis?”.

 Tlen ueliskia tijchiuas. Amo xijpixto moteléfono o tablet nechka kampa tikochi. Kema tiuelis uan kema poliui ome horas para tikochis, ayokmo xijtlachili moteléfono o tablet. Uan tlaj moneki tijtlalis alarma tlen mitsixitis ika ijnalok, xijchiua kampeka tijtekiuis seyok tlamantli uan amo se teléfono o tablet.

Ayokmo xijtlachili redes sociales kema nojua poliui ueyi para tikochis.

 “Kemantika uejkaua nijtlachilijtok tlen ueli tlamantli ipan noteléfono maske tlauel tlayoua, pero nijchiua kampeka ayokmo kiampa nijchiuas. Tlaj nijneki kuali nitlalnamikis, moneki nijchiuas tlen nikijtojtok. Nimosentlalijtok kualka nikochis, kiampa, kuali nimomachilis ualmostla” (Jeremy).

 Tlen Biblia kiijtoua: Kuali ximoiljui kenijkatsa tijtlapejpenis “tlen nelia kuali” (Filipenses 1:10).

 ¿Tlake kichiua ma nijyolmati nopa redes sociales?

 Kema kintlajtlanilijkej miakej ichpokamej tlen kiyolmatij miakej kiijtojkej “tlauel mokuesouaj uan moiljuiaj nochipa kiampa itstosej”. Uelis kiampa kinpano pampa kisentlachilijtokej redes sociales. Nopa médico uan psicólogo Leonard Sax kiijtok: “Nojua kichiuas tlauel timokuesos tlaj san tijtlachilijtok tlen sekinok kichiuaj ipan redes sociales tlen ta amo ueli tijchiua”. b

 “Titelpokamej uan ichpokamej tijnekij tielisej sanse kej sekinok, uan redes sociales nojua kichiua kiampa ma tijchiuakaj. Uelis san tisentlachilijtos ininfotos sekinok uan tijnekiskia tijchiuas kej inijuantij. O kema tikinita mouampoyouaj moyolpakiltiaj, uelis timoiljuia kenke ta amo ueli tijchiua” (Phoebe).

 ¿Tijmajtoya ni? Maske redes sociales mitspaleuis timonojnotsas ininuaya mouampoyouaj, tlen nelia mitspaleuis eli tlaj nelia tiitstok ininuaya. Nopa especialista en adicción a la tecnología Nicholas Kardaras kiijtoua: “Maske redes sociales kichiua ma timonojnotsakaj ininuaya miakej, amo kema tijyolmatisej kej kema nelnelia tiitstokej ininuaya sekinok”. c

 Ximotlajtlani: “¿Nijyolmati niitstok noselti kema nikita tlen kichiuaj nouampoyouaj? Kema nikita ipan redes sociales nouampoyouaj tlauel yolpakij, ¿nimoiljuia na amo niyolpaki? Kema nijtlalia se tlamantli ipan redes sociales, ¿nimoyolkokoua tlaj amo aka kiijtoua kipaktia?”.

 Tlen ueliskia tijchiuas. “Ximosentlali amo tijtlachilis redes sociales” se keski tonali, se semana o se metstli. Nojua xijkaua tonali tiitstos ininuaya mouampoyouaj o ximonojnotsa ininuaya ika teléfono. Uelis nojua tiyolpakis uan ayokmo tlauel timokuesos tlaj amo tijtekiuis redes sociales se keski tonali.

¿Ueliskia tijkixtis tonali uan kiampa tiitstos ininuaya mouampoyouaj?

 “Kema nijtekiuiyaya redes sociales, nikitak san nijnekiyaya nijmatis tlen sekinok kichiuaj. Kema ayokmo nijtekiuik, nijmatki kejuak nechkixtilijkej se tlamantli etik. Uan nijpixki tonali para nijchiuas sekinok tlamantli tlen tlauel ipati” (Briana).

 Tlen Biblia kiijtoua: “Sejse tojuantij ma timotekitlachilikaj [...] Uan intla kuali tonemilis, uajka ma tipakikaj, pero axaka ma paki san pampa kichijtok tlen achi kuali kej se iikni” (Gálatas 6:4).

a Nopa amochtli iGen.

b Nopa amochtli Why Gender Matters (¿Kenke nochi elij ininpati?).

c Nopa amochtli Niños pantalla, katli kitlajtolkuepki Helena Guasch.