Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mikɛ miŋa, Tabitha, yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli

BIBLIA LƐ TSAKEƆ MƐI

Kulɛ Miheee Miyeee Akɛ Nyɔŋmɔ Yɛ

Kulɛ Miheee Miyeee Akɛ Nyɔŋmɔ Yɛ
  • BE NI AFƆ LƐ: AFI 1974

  • MAŊ NƆ NI EJƐ: GERMAN DEMOCRATIC REPUBLIC

  • MƆ NI EJI TSUTSU: EHEEE EYEEE AKƐ NYƆŊMƆ YƐ

MITSUTSU SHIHILƐ

Afɔ mi yɛ akrowa ko yɛ Saxony, yɛ maŋ ni kulɛ ale lɛ akɛ German Democratic Republic (GDR) lɛ mli. No mli lɛ, wɔyɛ miishɛɛ yɛ shĩa ni wɔsumɔɔ wɔhe waa. Mifɔlɔi tsɔse mi ni maba mijeŋ jogbaŋŋ. No mli lɛ, GDR nɔyeli ji Komunist nɔyeli, ni tsɔɔ akɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ esa akɛ adesai fɛɛ aye egbɔ, no hewɔ lɛ yɛ mɛi ni yɔɔ Saxony lɛ agbɛfaŋ lɛ, jamɔ he ehiaaa kwraa. Ni migbɛfaŋ lɛ, no mli lɛ miheee miyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ. Kɛjɛ migbekɛbiiashi kɛyashi miná afii 18 lɛ, nibii enyɔ ni ná mishihilɛ nɔ hewalɛ waa ji, Komunistbii lɛ asusumɔ, kɛ susumɔ ni mɛi hiɛ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ.

Mibanya Komunistbii asusumɔ lɛ he waa, ejaakɛ no mli lɛ, misumɔɔ amɛsusumɔ akɛ adesai fɛɛ yeɔ egbɔ lɛ waa. Agbɛnɛ hu miná susumɔ akɛ, esa akɛ aja nɔ fɛɛ nɔ pɛpɛɛpɛ ahã mɔ fɛɛ mɔ, koni ekaba lɛ akɛ be ni mɛi komɛi ená nii kpɔtɔɔ lɛ, mɛi komɛi miiye ohia futaa. No hewɔ lɛ, mikɛ mihe wo Komunist oblahii akɛ oblayei akuu lɛ mli vii diɛŋtsɛ. Be ni miye afii 14 lɛ, mikɛ mibe babaoo tsu nii kɛkwɛ koni maŋ lɛ mli atse; mikɛ woji ni asumɔɔɔ dɔŋŋ lɛ feɔ nibii ni abaaná he sɛɛ. Onukpai ni yɔɔ wɔkrowa lɛ ahiɛ sɔ mimɔdɛŋbɔɔ lɛ aahu akɛ amɛjuro mi. No beiaŋ lɛ midako moŋ, shi minyɛɔ mikɛ GDR maŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ sharaa. Enɛɛmɛi hã misusu akɛ gbɛ ni mikɔ lɛ nɔ bɛ, ni akɛ, magba mli wɔsɛɛ.

Shi etsɛɛɛ ni mihiɛnɔkamɔ lɛ tsɔ ebu shi. Yɛ afi 1989 lɛ, akumɔ Berlin Wall lɛ, ni ji gbogbo ni atswa kɛja Germany maŋ lɛ mli enyɔ lɛ, ni agu Komunist nɔyeli ni yɔɔ jɛmɛ gbɛ niiaŋ lɛ hu. Nibii ni akpaaa gbɛ nɛɛ eko nyiɛ eko sɛɛ. Etsɛɛɛ ni miyɔse akɛ asomoaŋ jalɛ sane ni ayeee ebu yɛ GDR. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, abuuu mɛi ni fiii Komunist gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ lɛ ahãaa nɔ ko. Kɛ́ okwɛ lɛ, ani esa akɛ eba lɛ nakai? Jeee wɔ Komunistbii lɛ nɔŋŋ wɔkɛɛ mɔ fɛɛ mɔ yeɔ egbɔ lɛ? Ani no mli lɛ, Komunist ji yiŋsusumɔ ko kɛkɛ? Mihao waa diɛŋtsɛ.

No hewɔ lɛ, mitsake otii ni mikɛmamɔ mihiɛ lɛ, ni mikɛ mihe wo lala kɛ nitɛŋmɔ mli. Akɛni miná hegbɛ mitee lala kasemɔ skul kɛshɛ shɔŋŋ, ni kulɛ manyɛ matsa nɔ kɛya yunivɛsiti hewɔ lɛ, mifee mijwɛŋmɔ akɛ matsɔ lalafolɔ kɛ nitɛŋlɔ. Nɔ kroko hu ji akɛ, mishɛ tsɔsemɔ kpakpa ni akɛhã mi be ni midaa lɛ mifɔ̃. Nɔ ni he bahia mi agbɛnɛ ji, mihiɛ shwɛmɔ kɛ jɔlemɛi babaoo kɛnyiɛmɔ. Shi lala, nitɛŋmɔ, kɛ ŋɔɔmɔyeli lɛ hu eyanyɛɛɛ minaagbai lɛ ahe nii amɛtsu. Mfonirii srɔtoi ni mitɛŋ lɛ po tsɔɔ akɛ gbeyei ko yɛ mimli. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ yɔɔ kɛhã wɔsɛɛ? Ni mɛni hewɔ wɔyɔɔ wala mli?

Be ni miná sanebimɔi nɛɛ ahetoo lɛ, minaa kpɛ mihe naakpa. Gbi ko gbɛkɛ be ni wɔyɔɔ skul lɛ, miyata skulbii komɛi ni miigba wɔ sɛɛ be he sane lɛ amasɛi. No mli lɛ, oblayoo ko fata mɛi nɛɛ ahe ni atsɛɔ lɛ Mandy, * eji Yehowa Odasefonyo. Oblayoo nɛɛ wo mi ŋaa waa nakai gbɛkɛ lɛ. Ekɛɛ mi akɛ: “Andreas, kɛ́ ootao oná sanebimɔi ni kɔɔ shihilɛ kɛ wɔ sɛɛ be he lɛ ahetoo lɛ, no lɛ esa akɛ okane Biblia lɛ jogbaŋŋ.”

Be ni ekɛɛ mi nakai lɛ, miyiŋ etɛ̃ɛɛ mi, kɛ̃lɛ mikpɛ mli akɛ makane Biblia lɛ. Mandy hã mikane Daniel yitso 2 lɛ, ni nɔ ni mikane yɛ jɛmɛ lɛ hã minaa kpɛ mihe waa. Gbalɛ nɛɛ tsɔɔ jeŋ hewalɛi kɛ nɔyelii ni baaná je lɛ nɔ hewalɛ waa kɛbashi wɔbei nɛɛ amli. Mandy tsɔɔ mi Biblia mli gbalɛi komɛi hu ni kɔɔ wɔ sɛɛ he. Mibayɔse akɛ miiná misanebimɔi lɛ ahetoo agbɛnɛ! Shi namɔ ŋmala nakai gbalɛi lɛ, ni namɔ kwraa baawie nɔ ko ni kɔɔ wɔ sɛɛ he ni eba mli nyɔŋma shiishi? Ani eeenyɛ eba lɛ akɛ asomoaŋ Nyɔŋmɔ yɛ ni mileee?

BƆ NI BIBLIA LƐ TSAKE MISHIHILƐ

Mandy to gbɛjianɔ, ni nuu ko ni atsɛɔ lɛ Horst, kɛ eŋa Angelika, ni amɛji Yehowa Odasefoi lɛ ye amɛbua mi ni minu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi jogbaŋŋ. Etsɛɛɛ ni mibayɔse akɛ Yehowa Odasefoi pɛ ji jamɔ ni fɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i Yehowa lɛ kɛnitsumɔ, ni amɛgbalaa mɛi ajwɛŋmɔ kɛyaa gbɛ́i lɛ nɔ hu. (Lala 83:19; Mateo 6:9) Mibaná mile akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ eto gbɛjianɔ ni baahã adesai ahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ ni afee lɛ paradeiso nɔ. Lala 37:9 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi ni kwɛɔ Yehowa gbɛ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ.” Ŋmalɛ nɛɛ hã mina akɛ hegbɛ nɛɛ yɛ kɛhã mɛi fɛɛ ni bɔɔ mɔdɛŋ amɛhiɔ shi yɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ kɛhã yɛ Biblia lɛ mli, ni kɔɔ jeŋba he lɛ anaa lɛ.

Kɛ̃lɛ, miyanáaa lɛ mlɛo kwraa akɛ matsake mishihilɛ koni mahi shi bɔ ni kɛ Biblia lɛ kpãa gbee. Miye omanye waa yɛ milalafoo kɛ nitɛŋmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni no hã miná henɔwomɔ su ko, no hewɔ lɛ, ehe bahia ni klɛŋklɛŋ lɛ makase heshibaa. Kɛfata he lɛ, ebawa kɛhã mi akɛ makwa mijeŋba sha lɛ. Mihiɛ sɔɔ bɔ ni Yehowa jieɔ tsuishitoo, mɔbɔnalɛ, kɛ niiashishinumɔ kpo etsɔɔ mɛi fɛɛ ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaahi shi yɛ Biblia tsɔɔmɔi anaa lɛ!

Kɛjɛ migbekɛbiiashi kɛyashi miná afii 18 lɛ, Komunistbii asusumɔ kɛ susumɔ ni mɛi hiɛ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ hé mitsui; kɛjɛ no nɔ kɛbaa nɛɛ, Biblia lɛ etee nɔ eetsake mishihilɛ. Nibii ni mikase lɛ hã mikpa yeyeeyefeemɔ yɛ wɔsɛɛ he, ni mibaná shihilɛ kpakpa. Yɛ afi 1993 lɛ, abaptisi mi ni mibatsɔ Yehowa Odasefonyo, ni yɛ afi 2000 lɛ, mikɛ oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Tabitha, ni lɛ hu eji Yehowa Odasefonyo ni yɔɔ ekãa lɛ bote gbãla mli. Wɔkɛ be babaoo shiɛ kɛye wɔbua mɛi koni amɛbale Biblia lɛ. Mɛi ni wɔshiɛ wɔhã lɛ ekomɛi ji mɛi ni amɛ hu Komunist susumɔ kɛ susumɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ ená amɛnɔ hewalɛ. Kɛ́ minyɛ mitsɔɔ amɛ bɔ ni amɛbafee amɛle Yehowa lɛ, mitsui nyɔɔ mimli waa.

BƆ NI MINÁ HE SƐƐ

Be ni mikɛ Yehowa Odasefoi lɛ bɔi bɔɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, mifɔlɔi atsui fã waa diɛŋtsɛ. Shi kɛjɛ no sɛɛ lɛ, amɛna akɛ Odasefoi lɛ ni mikɛbɔɔ lɛ ehã mitsake mishihilɛ ni mitsɔ gbɔmɔ kpakpa. Miishɛɛ sane ji akɛ, amrɔ nɛɛ, amɛkaneɔ Biblia lɛ ni amɛyaa Kristofoi akpee ni Yehowa Odasefoi lɛ feɔ lɛ eko.

Mikɛ Tabitha gbãla lɛ esɔ waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ wɔkɛ ŋaawoo ni yɔɔ Biblia lɛ mli kɛhã gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ tsuɔ nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔkɛ ŋaawoo ni kɔɔ bɔ ni esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi aye amɛhe anɔkwa lɛ tsuɔ nii, ni enɛ ewaje wɔgbalashihilɛ lɛ.​—Hebribii 13:4.

Amrɔ nɛɛ, misheee shihilɛ lɛ gbeyei, ni miyeee mitsui hu yɛ wɔ sɛɛ he. Minuɔ he akɛ mifata jeŋ muu fɛɛ weku agbo ko he, mikɛ emli bii hiɛ hemɔkɛyeli kome, ni miishɛɛ kɛ ekomefeemɔ yɛ wɔteŋ. Yɛ weku nɛɛ mli lɛ, mɔ ko enaaa ehe akɛ enɔ kwɔ fe mɔ kroko. Nakai ji bɔ ni mikpaa gbɛ akɛ ahi shi, ni mishwe enɛ miwala bei abɔ fɛɛ.

^ kk. 12 Atsake gbɛ́i lɛ.