Xeen tiʼ baʼax ku taasik

¿Baʼaxten u testigoʼob Jéeobaeʼ jelaʼan bix u beetkoʼob u Cena Yuumtsil tiʼ u maasil religiónoʼoboʼ?

¿Baʼaxten u testigoʼob Jéeobaeʼ jelaʼan bix u beetkoʼob u Cena Yuumtsil tiʼ u maasil religiónoʼoboʼ?

 Toʼoneʼ k-kʼaʼajsik úuchik u kíimil Jesús jeʼex u yaʼalik le Bibliaoʼ. Lelaʼ kʼaj óolaʼan xan bey u «Cena Yuumtsil» wa «U Ookʼin janal Yuumtsil» (1 Corintios 11:20). Chéen baʼaleʼ uláakʼ religiónoʼobeʼ maʼatech u kʼaʼajsikoʼob jeʼex u yaʼalik le Bibliaoʼ.

¿Baʼaxten k-kʼaʼajsik?

 Toʼoneʼ k-beetik u Cena Yuumtsil utiaʼal k-kʼaʼajsik úuchik u kʼubik u kuxtal Jesús yéetel utiaʼal k-tsʼáaik gracias tiʼ (Mateo 20:28; 1 Corintios 11:24). Le kʼiinbesajaʼ maʼ junpʼéel sacramentoiʼ wa maʼ tu meyaj utiaʼal u perdonartaʼal u kʼeban máak jeʼex u kaʼansaʼal tiʼ yaʼab religiónoʼoboʼ. a Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ Dioseʼ chéen ku perdonartik k-kʼebanoʼob wa k-tsʼáaik k-fe tiʼ Jesús (Romanos 3:25; 1 Juan 2:1, 2).

¿Cada baʼax kʼiin unaj u kʼiinbesaʼal?

 Jesúseʼ tu yaʼalaj tiʼ u discípuloʼob ka u kʼiinbesoʼob u Cena Yuumtsil, pero maʼ tu yaʼalajtiʼob cada baʼax kʼiiniʼ (Lucas 22:19). Yaan máakoʼob tuklikeʼ le kʼiinbesajaʼ unaj u beetaʼal cada mes. Uláakʼoʼobeʼ ku tuklikoʼobeʼ unaj u beetaʼal cada semana, sáamsamal wa yaʼab u téenel tiʼ junpʼéel kʼiin, yéetel yaan máaxoʼob tuklikeʼ jeʼel u páajtal u beetaʼal le jaytéen ku kʼaʼabéettaleʼ. Chéen baʼaleʼ yaan baʼaxoʼob unaj u chʼaʼabal en cuenta utiaʼal u beetaʼal le kʼiinbesajaʼ.

 Jesúseʼ tu beetaj u Cena Yuumtsil tu kʼiinil le Pascuaoʼ. Tsʼoʼoleʼ teʼ kʼiin xan ka kíimsaʼaboʼ (Mateo 26:1, 2). Lelaʼ maʼ chéen casualidad úuchikiʼ tumen leʼ Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ Jesúseʼ ku keʼetel yéetel le taman ku kíimsaʼal utiaʼal le Pascuaoʼ (1 Corintios 5:7, 8). Tsʼoʼoleʼ le Pascuaoʼ cada año ku kʼiinbesaʼal (Éxodo 12:1-6; Levítico 23:5). Le yáax cristianoʼoboʼ cada año tu kʼiinbesoʼob u Cena Yuumtsil, le oʼolal u testigoʼob Jéeobaeʼ láayliʼ bey u beetkoʼoboʼ tumen bey u yeʼesik le Bibliaoʼ. b

¿Baʼax kʼiin yéetel baʼax hora?

 Le baʼax tu beetaj Jesúsoʼ ku yáantkoʼon k-il baʼax kʼiin yéetel baʼax hora unaj u kʼiinbesaʼal u Cena Yuumtsil. Jesúseʼ tu beetaj le ka tsʼoʼok u tʼúubul kʼiin tu kʼiinil 14 tiʼ Nisán tiʼ u añoil 33 jeʼex u yeʼesik le calendario hebreooʼ (Mateo 26:18-20, 26). Toʼon u testigoʼon Jéeobaeʼ cada año k-kʼiinbesik xan u Cena Yuumtsil tu kʼiinil 14 tiʼ Nisán jeʼex tu beetil le yáax cristianoʼoboʼ. c

 Teʼ año 33, u kʼiinil 14 tiʼ Nisáneʼ lúub utiaʼal viernes. Chéen baʼaleʼ le fecha jeʼeloʼ jeʼel u lúubul tiʼ jeʼel baʼalak kʼiinil tiʼ le semanaoʼ. U testigoʼob Jéeobaeʼ utiaʼal u yojéeltikoʼob baʼax kʼiin kun lúubul 14 tiʼ Nisáneʼ ku xokikoʼob le kʼiinoʼob jeʼex u beetaʼal tu kʼiiniloʼob Jesúsoʼ maʼ jeʼex u beetik le judíoʼob bejlaʼoʼ. d

Le waaj yéetel le vinooʼ

 Teʼ kʼiinbesajoʼ tiʼ Jesúseʼ meyajnaj waaj minaʼan u levadurail yéetel le vino sobrarnaj teʼ Pascuaoʼ (Mateo 26:26-​28). Le beetik toʼoneʼ ku meyajtoʼon waaj minaʼan u levadurail yéetel maʼ xaʼakʼtaʼan yéetel uláakʼ baʼaloʼobiʼ. Tsʼoʼoleʼ jach vino tinto ku meyajtoʼon, maʼ xaʼakʼtaʼan yéetel mix baʼal jeʼex azúcar, alcohol wa yéetel uláakʼ baʼaloʼobiʼ. Tsʼoʼoleʼ maʼ xan chéen u kʼaab uvaiʼ.

 Yaan religiónoʼobeʼ ku tsʼáaikoʼob levadura tiʼ le waaj ku usarkoʼoboʼ, chéen baʼaleʼ teʼ Bibliaoʼ suuk u keʼetel le levadura yéetel kʼebanoʼ (Lucas 12:1; 1 Corintios 5:​6-8; Gálatas 5:​7-9). Le oʼolal le waaj minaʼan u levadurailoʼ jach maʼalob u chíikbesik u wíinklil Jesús (1 Pedro 2:​22). Uláakʼ religiónoʼobeʼ ku usarkoʼob u kʼaab uva tu lugar vino, lelaʼ ku beetkoʼob tumen ku yaʼalikoʼobeʼ maʼ bin maʼalob ka u yukʼ máak alcoholiʼ, pero le baʼax ku yaʼalikoʼoboʼ ku bin tu contra le baʼax ku yaʼalik le Bibliaoʼ (1 Timoteo 5:​23).

Chéen ku chíikbesik u wíinklil yéetel u kʼiʼikʼel Jesús

 Le waaj minaʼan u levadurail yéetel le vino ku meyaj utiaʼal u kʼiinbesaʼal u Cena Yuumtsiloʼ chéen ku chíikbesik u wíinklil yéetel u kʼiʼikʼel Cristo. Maʼ tu yúuchul mix junpʼéel milagro utiaʼal u suutoʼob u wíinklil wa u kʼiʼikʼel Jesús, tsʼoʼoleʼ maʼ xan tu xaʼakʼpajal yéetel u bakʼel wa yéetel u kʼiʼikʼel Jesúsiʼ. Koʼox ilik baʼax ku yaʼalik le Biblia tu yoʼolaloʼ.

  •   Wa ka u kʼáat Jesús tiʼ u discípuloʼob ka u yukʼoʼob u kʼiʼikʼeleʼ bejlaʼa táan u kʼáatik junpʼéel baʼal ku bin tu contra le baʼax ku yaʼalik Diosoʼ. Tumen Dioseʼ u yaʼalmiliʼ maʼ unaj u jaantaʼal kʼiʼikʼiʼ (Génesis 9:4; Hechos 15:28, 29). Chéen baʼaleʼ Jesúseʼ mix juntéen tu yaʼalaj junpʼéel baʼal ku bin tu contra le baʼax ku yaʼalik Dios yoʼolal le kʼiʼikʼoʼ (Juan 8:​28, 29).

  •   Le apóstoloʼoboʼ maʼ tu yukʼoʼob u kʼiʼikʼel Jesúsiʼ tumen teʼ áakʼaboʼ letiʼeʼ tu yaʼaleʼ yaan u weʼekel u kʼiʼikʼel, leloʼ tu yeʼeseʼ todavía nukaʼaj u kʼub u kuxtal kaʼachi (Mateo 26:28).

  •   Jesúseʼ «chéen juntéeniliʼ kʼaʼabéetchaj» u kʼubik u kuxtal bey sacrificioeʼ (Hebreos 9:​25, 26). Wa cada ken kʼiinbesaʼak u Cena Yuumtsil ku suut le waaj u wíinklil Jesús yéetel le vino u kʼiʼikʼeloʼ jeʼel u páajtal u yaʼalaʼaleʼ bey cada año tu kʼubik u kuxtaleʼ.

  •   Jesúseʼ tu yaʼalaj: «Seguernak a beetkeʼex lelaʼ utiaʼal a kʼaʼajsikeneʼex», maʼ tu yaʼalaj: «Seguernak a beetkeʼex lelaʼ utiaʼal a kaʼa kʼubkeʼex in kuxtal» (1 Corintios 11:24).

 Le máaxoʼob ku creerkoʼob jach tu jaajil ku suut le waaj u wíinklil Jesús yéetel le vino u kʼiʼikʼeloʼ ku jóoʼskoʼob tiʼ bix traducirtaʼanil jujunpʼéel tekstoʼob. Por ejemploeʼ yaʼab bibliaʼobeʼ ku yaʼalikoʼobeʼ le ka tʼaanaj Jesús yoʼolal le vinooʼ tu yaʼaleʼ: «Lelaʼ in kʼiʼikʼel» (Mateo 26:28). Chéen baʼaleʼ le tekstoaʼ jeʼel xan u páajtal u traducirtaʼal beyaʼ: «Lelaʼ ku chíikbesik in kʼiʼikʼel». e Jesúseʼ chéen táan kaʼach u ketik le vino yéetel u kʼiʼikʼeloʼ (Mateo 13:34, 35).

¿Máaxoʼob jaantik le waaj yéetel ukʼik le vinooʼ?

 ¿Baʼaxten le kéen kʼiinbesaʼak u Cena Yuumtsil tumen u testigoʼob Jéeobaeʼ maʼ yaʼab máak jaantik le waaj yéetel ukʼik le vinooʼ?

 Yéetel u kʼiʼikʼel tu wekaj Jesúsoʼ tu káajsaj «junpʼéel túumben pacto», lelaʼ tu jeelintaj le pacto u beetmaj kaʼach Jéeoba yéetel u kaajil Israeloʼ (Hebreos 8:​10-​13). Maʼ tuláakal le máaxoʼob meyajtik Dios jeʼel u páajtal u jaantikoʼob le waaj yéetel u yukʼikoʼob le vino tu kʼiinil le Kʼaʼajsajiloʼ. Chéen le máaxoʼob táakaʼanoʼob ichil le túumben pactooʼ tumen letiʼobeʼ «tsʼoʼok u tʼaʼanloʼob tumen Dios» (Hebreos 9:​15; Lucas 22:20). Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ chéen 144,000 máakoʼob yéeyaʼanoʼob utiaʼal u reinaroʼob yéetel Cristo teʼ kaʼanoʼ (Lucas 22:28-​30; Apocalipsis 5:​9, 10; 14:​1, 3).

 Le Bibliaoʼ ku yaʼalik xaneʼ «yaʼabkach máakoʼob» kun pʼáatloʼob kajtal way Luʼumeʼ, pero le máaxoʼob kun binoʼob reinar yéetel Cristo teʼ kaʼanoʼ ku keʼeteloʼob yéetel ‹u chan múuchʼ tamanoʼob› (Lucas 12:32; Apocalipsis 7:​9, 10). Le máaxoʼob kun pʼáatloʼob kajtal way Luʼumeʼ maʼ tu jaantikoʼob le waaj mix tu yukʼikoʼob le vinooʼ, chéen baʼaleʼ ku kʼiinbeskoʼob u Cena Yuumtsil utiaʼal u tsʼáaikoʼob u diosboʼotikil tiʼ Jesús yoʼolal u kuxtal tu kʼubaj tu yoʼolaloʼoboʼ (1 Juan 2:2).

a Le libro El Espíritu Santo, la Iglesia y los sacramentos ku yaʼalik teʼ página 12: «Teʼ Bibliaoʼ maʼ tu chíikpajal le tʼaan sacramento utiaʼal u yúuchul tʼaan tiʼ le okjaʼoʼ mix utiaʼal u kʼiinbesaʼal u Cena Yuumtsil».

b Ilawil The New Schaff-Herzog Encyclopedia of Religious Knowledge, Volumen IV, página 43-​44, yéetel McClintock and Strong’s Cyclopedia, Volumen VIII, página 836.

c Ilawil The New Cambridge History of the Bible, Volumen 1, página 841.

d Le calendario ku meyaj tiʼ le judíoʼob teʼ kʼiinoʼobaʼ ku yeʼesikeʼ u mesil Nisáneʼ ku káajal le kéen u beet túumben luna, chéen baʼaleʼ teʼ yáax siglooʼ maʼ bey u yilaʼal u káajal le mesoʼ. Úuchjeakileʼ le judíoʼoboʼ u yojloʼobeʼ u mesil Nisáneʼ ku káajal le kéen chíikpajak le túumben luna tu kaajil Jerusalénoʼ. Chéen baʼaleʼ le túumben lunaaʼ maʼ tu chíikpajal jeʼex u yaʼalik le calendario judío teʼ kʼiinoʼobaʼ, ku chíikpajal junpʼéel kʼiin wa kaʼapʼéel kʼiin después. Lelaʼ ku yeʼesik baʼaxten u testigoʼob Jéeobaeʼ maʼ tu kʼiinbeskoʼob u Cena Yuumtsil teʼ mismo kʼiin ku kʼiinbesaʼal le Pascua tumen le judíoʼob teʼ kʼiinoʼobaʼ.

e Ilawil le Bibliaʼobaʼ: A New Translation of the Bible, beetaʼab tumen James Moffatt; The New Testament​—A Translation in the Language of the People, beetaʼab tumen Charles B. Williams; yéetel The Original New Testament, beetaʼab tumen Hugh J. Schonfield.