Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO SEMASHUMI LAMABILI NAKUTSATFU

Wafundza Kutsetselela ENkhosini Yakhe

Wafundza Kutsetselela ENkhosini Yakhe

1. Ngusiphi sikhatsi lesaba matima kakhulu ekuphileni kwaPhetro?

PHETRO abengeke asikhohlwe sikhatsi lesibuhlungu lapho emehlo akhe ahlangana khona newaJesu. Wabona kudvumateka yini nobe kuphatseka kabi emehlweni aJesu? Angeke sikusho ngalokucondzile loko; imibhalo lephefumulelwe igcina ngekutsi: “INkhosi yagucuka yabuka Phetro.” (Luk. 22:61) Kodvwa watsi nakamutsi nhla, Phetro kwamkhanyela kutsi abeyidvumate kangakanani iNkhosi yakhe. Wabona kutsi bekente yona kanye lentfo Jesu labetsite utayenta, lokuyintfo yena lasho ngekuciniseka kutsi ngeke aze ayente—lokukuphika iNkhosi yakhe layitsandzako. Lesi bekusikhatsi lesibuhlungu nalesimatima kakhulu ekuphileni kwakhe konkhe.

2. Phetro bekudzingeka kutsi afundze siphi sifundvo, futsi singazuza njani endzabeni yakhe?

2 Kepha loku akusho kutsi beseliphelile litsemba ngaye. Ngesizatfu sekutsi Phetro abeyindvodza lenekukholwa lokukhulu, abesenalo litfuba lekulungisa emaphutsa akhe futsi afundze kulesinye setifundvo letinkhulu kakhulu kuJesu. Lesifundvo besimayelana nekutsetselela. Njengobe ngamunye wetfu kufanele asifundze lesifundvo, asesibone kutsi Phetro wasifundza njani.

Bekunalokunyenti Lebekusafanele Akufundze

3, 4. (a) Ngumuphi umbuto Phetro lawubuta Jesu, futsi yini lokungenteka abeyicabanga? (b) Jesu waveta njani kutsi Phetro abelingisa bantfu labephila nabo ngaleso sikhatsi?

3 Etinyangeni letisitfupha letengcile ngesikhatsi asedolobheni lakubo iKhaphanawume, Phetro waya kuJesu wafike wambuta watsi: “Nkhosi, umuntfu kufanele angone kangakhi, solo ngimtsetselela? Tikhatsi letisikhombisa yini?” Kungenteka Phetro abecabanga kutsi ngekwenta kanjalo abesuke abonisa umusa lomkhulu. Angitsi baholi benkholo bangaleso sikhatsi bebafundzisa kutsi umuntfu kufanele atsetselele tikhatsi letintsatfu kuphela. Jesu wamphendvula watsi: “Hhayi tikhatsi letisikhombisa, kodvwa letingemashumi lasikhombisa nesikhombisa.”​—Mat. 18:21, 22.

4 Jesu abetjela Phetro kutsi kufanele awabhale phansi yini onkhe emaphutsa umuntfu lamenta wona? Cha, kepha njengobe atsi Phetro atsetselele tikhatsi letingu-77 hhayi letingu-7, abesho kutsi lutsandvo lusenta singasibeki silinganiso nasitsetselela. (1 Khor. 13:4, 5) Ngekusho njalo, Jesu abebonisa kutsi Phetro abelingisa bantfu labephila nabo ngaleso sikhatsi, lebebete umusa futsi bete sifiso sekutsetselela labanye. Nanobe kunjalo, labo labafuna kulingisa Nkulunkulu kufanele batimisele kubatsetselela kanyenti labanye.​Fundza  1 Johane 1:7-9.

5. Yini lengasisita sifundze lokunyenti mayelana nekutsetselela?

5 Phetro akazange amphikise Jesu. Kodvwa lesifundvo Jesu labemfundzisa sona sefika mbamba yini enhlitiyweni yakhe? Ngaletinye tikhatsi sifundza lokunyenti ngekutsetselela nasibona kutsi natsi sikudzinga kangakanani kutsetselelwa. Ngako-ke asesicoce ngetintfo letenteka ngembikwekutsi Jesu afe. Kuleso sikhatsi lesimatima, Phetro wenta emaphutsa lamanyenti labedzinga kutsi iNkhosi yakhe imtsetselele wona.

Kwadzingeka Atsetselelwe Tikhatsi Letinyenti

6. Yini Phetro layisho ngesikhatsi Jesu etama kufundzisa baphostoli bakhe kutfobeka, kodvwa Jesu wamphendvula njani?

6 Bekubusuku lobubalulekile​—busuku bekugcina bekuphila kwaJesu emhlabeni. Bekusasekunyenti Jesu lebekusafanele akufundzise baphostoli bakhe, lokufaka ekhatsi kutfobeka. Jesu wababekela sibonelo saloko ngekutsi naye ngekutfobeka abageze tinyawo, lokungumsebenti lobewuvame kwentiwa yinceku lephansi kunato tonkhe. Kwacale kwammangalisa Phetro loko Jesu labekwenta. Ngako akazange avume kutsi Jesu amgeze tinyawo. Ngemuva kwaloko wancenga Jesu kutsi angagcini ngekumgeza tinyawo kuphela, kepha amgeze tandla kanye nenhloko. Jesu akazange aphelelwe sineke, kunaloko ngemusa wamchazela kubaluleka kwaloko labekwenta kanye nekutsi bekusho kutsini.​—Joh. 13:1-17.

7, 8. (a) Phetro wachubeka akuvivinya ngatiphi tindlela kubeketela kwaJesu? (b) Jesu wachubeka awubonisa njani umusa nekutsetselela?

7 Ngekushesha ngemuva kwaloko, Phetro waphindze wakuvivinya kubeketela kwaJesu. Baphostoli bebaphikisana ngekutsi ngubani lomkhulu emkhatsini wabo, futsi kufanele kutsi naPhetro abekhona kulokuphikisana lokudlisana emahloni nalokuveta kutigabatisa. Nanobe kunjalo, Jesu wabekhuta ngemusa futsi wababonga ngaloko lebebakwente kahle, kutsi bebasolo bayisekela ngekwetsembeka iNkhosi yabo. Kepha wabatjela kutsi bonkhe bebatawumshiya. Phetro watsi abetawufa kanye naJesu nangabe kudzingeka. Nangetulu kwaloko, Jesu watsi Phetro abetawumphika tikhatsi letintsatfu ngalobo busuku lichudze lingakakhali kabili. Kodvwa Phetro akazange agcine ngekuphikisa Jesu, kunaloko watigabatisa ngekutsi yena abetawetsembeka kubendlula bonkhe baphostoli.​—Mat. 26:31-35; Mak. 14:27-31; Luk. 22:24-28; Joh. 13:36-38.

8 Jesu wacishe waphelelwa sineke yini ngenca yaPhetro? Kuso sonkhe lesikhatsi, Jesu wachubeka abuka lokuhle kubaphostoli bakhe labanesono. Bekati kutsi Phetro abetawumphika, kodvwa watsi: “Ngikuncusele kutsi kukholwa kwakho kungapheli, ngako-ke nasewubuyile kimi, ubocinisa banakenu.” (Luk. 22:32) Ngekusho njalo, Jesu abebonisa litsemba labenalo lekutsi Phetro abetawubulungisa buhlobo bakhe naNkulunkulu futsi achubeke enta umsebenti wakhe ngekwetsembeka. Lesi sibonelo lesihle kakhulu sekuba nemusa nekutsetselela!

9, 10. (a) Ngesikhatsi basensimini yaseGetsemane, kwadzingeka kutsi Phetro akhutelwe ini? (b) Indzaba yaPhetro ingasikhumbutani?

9 Nasebasensimini yaseGetsemane, kwadzingeka kutsi Phetro aphindze ekhutwe. Jesu watjela Phetro, naJakobe kanye naJohane kutsi abahlale balindzile ngesikhatsi yena asayewuthantaza. Jesu abekhatsatekile emoyeni futsi adzinga kusekelwa, kodvwa Phetro nalaba labanye bafundzi bebasolo batunywa butfongo. Ngekubavela Jesu wabatsetselela watsi: “Umoya wenu uyalangatelela, kodvwa inyama ibutsakatsaka.”​—Mak. 14:32-41.

10 Kusenjalo, kwefika sicumbi sebantfu siphetse tibane, futsi sihlome ngetinkemba nangetindvuku. Lesi besekusikhatsi sekutsi bacaphele futsi bente ngekuhlakanipha. Kodvwa Phetro wasukuma ngekushesha watsatsa inkemba washaya Malkhusi enhloko, loyinceku yemphristi lophakeme, wamsusa indlebe. Jesu wamekhuta ngemoya lophansi, wabuyisela indlebe yalomuntfu, wase uchazela balandzeli bakhe ngekutsi kungani kungakafaneli bente budlova. (Mat. 26:47-55; Luk. 22:47-51; Joh. 18:10, 11) Phetro abesente tintfo letinyenti lebetenta kudzingeke kutsi iNkhosi yakhe imtsetselele. Emaphutsa lebekentiwa nguPhetro angasikhumbuta kutsi sonkhe siyona tikhatsi letinyenti. (Fundza Jakobe 3:2.) Ukhona yini kitsi longakudzingi kutsetselewa nguNkulunkulu malanga onkhe? Kodvwa-ke Phetro bekusadzingeka aphindze atsetselelwe. Kulobo busuku abetawukwenta liphutsa lelikhulu kunawo onkhe.

Liphutsa Lelibi Kakhulu Phetro Lalenta

11, 12. (a) Phetro wasibonisa njani sibindzi lesikhulu ngemuva kwekuboshwa kwaJesu? (b) Phetro wehluleka njani kwenta loko labekushito?

11 Jesu watjela lesicumbi sebantfu kutsi nangabe sifuna yena bekufanele sibayekele bahambe baphostoli bakhe. Phetro wema wangati kutsi enteni njengobe lesicumbi besibopha Jesu. Ngesizatfu saloko, wabaleka njengobe nalaba labanye baphostoli benta.

12 BoPhetro naJohane bayekela kubaleka, futsi kungenteka bema edvute nendlu ya-Anasi lowake waba nguMphristi Lophakeme, lapho Jesu afike waphenywa khona kwekucala. Kwatsi lapho Jesu asuswa kuleyondzawo, boPhetro naJohane bamlandzela ‘bakhashane.’ (Mat. 26:58; Joh. 18:12, 13) Phetro abengasilo ligwala, ngobe kute ente loko bekudzingeka abe nesibindzi lesikhulu. Lesicumbi sebantfu besihlomile, futsi Phetro abelimete lomunye emkhatsini waso. Nanobe kunjalo, loko Phetro lakwenta bekungabonisi kutsi unesibindzi labesidzinga kute ahlale etsembekile eNkhosini yakhe njengobe abeshito.​—Mak. 14:31.

13. Nguyiphi lokukuphela kwendlela lekahle yekulandzela Khristu?

13 NjengaPhetro, bantfu labanyenti lamuhla bafuna kulandzela Khristu ‘bakhashane,’ ngendlela leyenta kubete lobonako kutsi bayamlandzela. Kodvwa njengobe Phetro ngekwakhe abhala ngekuhamba kwesikhatsi, kuphela kwendlela lekahle yekulandzela Khristu kutsi sinamatselisise kuye, simlingise kuto tonkhe tintfo ngisho nobe umphumela waloko ungaba yini.​—Fundza 1 Phetro 2:21.

14. Yini Phetro labeyenta ngesikhatsi Jesu atekiswa licala ebusuku?

14 Njengobe Phetro abesolo alandzela ngekucophelela wagcine efike esangweni lalomunye umuti lomkhulu waseJerusalema. Leli bekulikhaya laKhayafase umphristi lophakeme labenjingile futsi aneligunya. Tindlu letifana nalena betivame kwakhiwa titungeletwe libala bese kuba nelisango ngembili. Phetro wefika kulelisango kodvwa akazange avunyelwe kutsi angene. Johane abemati lomphristi lophakeme futsi yena abesavele angekhatsi, ngako weta kuloyo labegadze esangweni wamcela kutsi angenise Phetro. Kodvwa kubonakala shengatsi Phetro akazange asahambisana naJohane, futsi akazange etame kungena ngekhatsi kulendlu kute eme edvute neNkhosi yakhe. Wachubeka eme ebaleni lapho bekunetigcili kanye netisebenti lebetotsa umlilo kulobusuku lobumakhata, tibukele njengobe bofakazi bemanga labamangalela Jesu bangena ngekushintjana endlini.​—Mak. 14:54-57; Joh. 18:15, 16, 18.

15, 16. Chaza indlela lokwagcwaliseka ngayo loko Jesu lakusho mayelana nekuphikwa kwakhe katsatfu.

15 Ngesizatfu sekutsi bekunemlilo lobewubasiwe, intfombatane lebeyingenise Phetro esangweni yakhona kumbona kahle. Ngako yabona kutsi abengubani. Yatsi: “Nawe bewuhamba naloJesu waseGalile!” Ngekumangala, Phetro waphika kutsi uyamati Jesu futsi watsi akayivisisi kahle lentfo leshiwo ngulentfombatane. Wesuka lapho wayewukuma eceleni kwelisango lalomuti kute angabonwa ngumuntfu, kodvwa lenye intfombatane yambona, nayo yatsi: “Lona naye abenaloJesu waseNazaretha.” Phetro wafunga watsi: “Ngicinisile, angimati lomuntfu!” (Mat. 26:69-72; Mak. 14:66-68) Kungenteka kutsi Phetro waliva lichudze likhala ngemuva kwekutsi aphike kwesibili, kodvwa njengobe ingcondvo yakhe beyiphatamisekile akazange akukhumbule loko lebekushiwo nguJesu ema-aweni lambalwa lendlulile.

16 Ngemuva kwesikhashana, Phetro abesolo etama kutifihla kute angabonwa ngumuntfu. Kodvwa licembu lebantfu lebelime kulelobala lemuti leta kuye. Lomunye wabo abesihlobo saMalkhusi, sigcili Phetro labesilimatile. Watsi kuPhetro: “Ngikubonile lensimini uhamba naye, angitsi?” Phetro wakubona kukuhle kubacinisekisa kutsi loko lebebakusho bekungasilo liciniso. Ngesizatfu saloko wafunga watsi akacalekiswe nangabe acala emanga. Lesi besekusikhatsi sesitsatfu Phetro aphika iNkhosi yakhe. Watsi asengakawagwinyi emavi akhe, weva kukhala lichudze lesibili.​—Joh. 18:26, 27; Mak. 14:71, 72.

“INkhosi yagucuka yabuka Phetro”

17, 18. (a) Yini Phetro layenta ngesikhatsi kumkhanyela kutsi uyijabhise kakhulu iNkhosi yakhe? (b) Yini lokungenteka kutsi Phetro wayicabanga?

17 Jesu abesandza kuphumela kuvulanda lobewubuke ngakulelibala. Ngaleso sikhatsi emehlo akhe ahlangana newaPhetro njengobe kuchazwe ekucaleni kwalesehluko. Kwavele kwamkhanyela Phetro kutsi abeyijabhise kakhulu iNkhosi yakhe. Wesuka kulelibala, ativa acindzeteleke kakhulu ngaleliphutsa labelentile. Waphumela emgwacweni walelidolobha futsi abekhanyiselwa yinyeti njengobe besekutawusa. Emehlo akhe avele agcwala tinyembeti, futsi wadzindza sililo.​—Mak. 14:72; Luk. 22:61, 62.

18 Umuntfu nakabona kutsi wente liphutsa lelikhulu kuba melula ngaye kucabanga kutsi libi kakhulu kangangekutsi angeke aze atsetselelwe. Kungenteka kutsi naPhetro abecabanga intfo lefanako. Abengatsetselelwa yini vele?

Phetro Abengasakufaneli Yini Kutsetselelwa?

19. Kungenteka kutsi Phetro wativa njani ngeliphutsa lakhe, kodvwa sati njani kutsi akazange aphele emandla?

19 Kufanele kutsi Phetro weva buhlungu kakhulu ngesikhatsi kusa futsi abona tintfo lebetichubeka tenteka ngalelo langa. Kungenteka kutsi watisola ngesikhatsi Jesu afa ngalelo langa ngemuva kwekuhlushwa kakhulu ema-awa lamanyenti. Kwamphatsa kabi kucabanga ngendlela labeyivise buhlungu ngayo iNkhosi yakhe ngelilanga layo lekugcina lekuphila emhlabeni. Nanobe Phetro abedzabuke kakhulu, akazange aphele emandla. Loko sikwati ngobe liBhayibheli litsi ngekushesha waphindze watihlanganisa nalabanye bafundzi. (Luk. 24:33) Akungabateki kutsi bonkhe baphostoli bebatisola ngaloko lebebakwente ngalobo busuku lobumatima, futsi bachubeka badvudvutana.

20. Yini lesingayifundza esincumeni lesihle Phetro lasenta?

20 Kuloku sibona Phetro enta sincumo lesihle kakhulu. Nangabe inceku yaNkulunkulu iwa, intfo lebaluleke kakhulu akusiko kutsi sono sayo singakanani kodvwa kuba kutsi itimisele kangakanani kuphindze ivuke ilungise liphutsa layo. (Fundza Taga 24:16.) Phetro wakhombisa kukholwa lokukhulu ngekutsi atihlanganise nalabanye baphostoli ngisho nobe asebuhlungwini. Nangabe umuntfu acindzetelekile nobe atisola uvame kufuna kutehlukanisa, kodvwa loko kungaba yingoti. (Taga 18:1) Ngako kukuhlakanipha kutsi umuntfu ahlale asondzelene nalamanye emakholwa futsi avuselele buhlobo bakhe naNkulunkulu.​—Heb. 10:24, 25.

21. Ngesikhatsi ahlangene nalabanye bafundzi, ngutiphi tindzaba Phetro lativa?

21 Ngesikhatsi ahlangene nalabanye bafundzi baJesu, Phetro weva tindzaba letimangalisako tekutsi sidvumbu saJesu besingekho ethuneni. BoPhetro naJohane bagijima baya kulelithuna Jesu labengcwatjwe kulo lebelivalwe ngelitje. Njengobe Johane kungenteka kutsi abesemusha kunaPhetro, wagijima wefika kucala. Watsi nakatfola lelithuna livaliwe wangabata kungena. Kodvwa Phetro yena akazange angabate. Nanobe efika ahefutela wavele wangena ngekhatsi, kepha watfola kute lutfo.​—Joh. 20:3-9.

22. Yini leyenta kutsi buhlungu nekungabata Phetro labenako kuphele?

22 Phetro abekholelwa yini kutsi Jesu uvusiwe? Ekucaleni akazange akholelwe, ngisho nalapho bafati lebebatsembekile bababikela kutsi babone tingilosi tabatjela kutsi Jesu uvukile ekufeni. (Luk. 23:55–24:11) Kodvwa kwatsi ngasekupheleni kwalelo langa bonkhe buhlungu nekungabata Phetro labenako kwavele kwaphela. Phela Jesu besekaphila futsi asidalwa semoya lesinemandla. Wabonakala kubo bonkhe baphostoli bakhe. Kodvwa wacale wabonakala kuPhetro ayedvwa. Ngalelo langa baphostoli batsi: “Vele iNkhosi ivusiwe, ngobe ibonakele nakuSimoni!” (Luk. 24:34) Ngendlela lefanako, ngekuhamba kwesikhatsi umphostoli Pawula wabhala mayelana nalelilanga lelibalulekile lapho Jesu ‘abonakala kuKhefase, wase ubonakala nakulabalishumi nakubili.’ (1 Khor. 15:5) Ligama lelitsi Khefase nalelitsi Simoni ngulamanye emabito aPhetro. Jesu wabonakala kuye ngalelo langa, futsi kuyacaca kutsi ngaleso sikhatsi Phetro abeyedvwa.

Phetro wenta tintfo letinyenti lebetidzinga kutsi atsetselelwe yiNkhosi yakhe. Ukhona yini kitsi lokungenteki kutsi malanga onkhe adzinge kutsetselelwa?

23. Kungani emaKhristu lenta tono letinkhulu lamuhla kufanele akhumbule indzaba yaPhetro?

23 Tintfo letenteka ngalesikhatsi baphindze bahlangana atikabhalwa eBhayibhelini. Tatiwa ngibo bobabili kuphela. Singagcina ngekucabanga indlela Phetro latsintseka ngayo nakabona iNkhosi yakhe layitsandzako ivusiwe futsi atfola litfuba lekuveta buhlungu labebuva kanye nekuphendvuka kwakhe. Intfo lebaluleke kakhulu labeyidzinga bekukutsetselelwa. Siyaciniseka kutsi Jesu wamtsetselela futsi loko wakwenta ngalokuphelele. Lamuhla, emaKhristu lenta tono letinkhulu kufanele akhumbule indzaba yaPhetro. Akukafaneli sicabange kutsi Nkulunkulu ngeke aze asitsetselele. Jesu umlingisa ngalokuphelele uYise ‘lotsetselela ngenkhululeko.’​—Isa. 55:7.

Lobunye Bufakazi Bekutsi Wamtsetselela

24, 25. (a) Chaza lokwenteka ebusuku ngesikhatsi Phetro adweba eLwandle LwaseGalile. (b) Yini Phetro layenta nakabona simangaliso lesentiwa nguJesu ngelilanga lelilandzelako?

24 Jesu watjela baphostoli bakhe kutsi baye eGalile, lapho labetawuphindze ahlangane nabo khona. Nabefika lapho, Phetro wahamba wayewudweba eLwandle LwaseGalile. Nalabanye bamlandzela. Ngako Phetro waphindze watitfola asakulolwandle labecitse sikhatsi lesinyenti sekuphila kwakhe khona. Umsindvo wekuhamba kwesikebhe, kuphakama kwemagagasi kanye nekutsintsa emanethi ngetandla takhe kuze eve kucina kwawo, bekutintfo labetetayele futsi lebetimdvudvuta. Kodvwa lamadvodza awazange abambe ngisho nayinye inhlanti ngalobo busuku.​—Mat. 26:32; Joh. 21:1-3.

Phetro wehla ngekushesha esikebheni, wahlamba wate wayewufika elugwini

25 Kwatsi nasekutawukusa, umuntfu lotsite wamemeta aselugwini wabatjela kutsi abajike emanethi abo kulolunye luhlangotsi lwesikebhe. Balalela, futsi babamba tinhlanti letingu-153! Phetro wavele wati kutsi loyo muntfu bekungubani. Wehla ngekushesha esikebheni futsi wahlamba wayewufika elugwini. Nasebaselugwini, Jesu walungiselela bangani bakhe labetsembekile kudla, wabanika tinhlanti letosiwe. Wabese ukhuluma naPhetro.​—Joh. 21:4-14.

26, 27. (a) Nguliphi litfuba Jesu lalinika Phetro tikhatsi letintsatfu? (b) Jesu waveta buphi bufakazi bekutsi umtsetselele ngalokuphelele Phetro?

26 Jesu wabuta Phetro kutsi iNkhosi yakhe uyayitsandza yini “kwendlula leti”​—lokungenteka kutsi abekhomba letinhlanti letinyenti lebetilapho. Enhlitiyweni yaPhetro lutsandvo lwebhizinisi yekudweba belutalwendlula yini lutsandvo labenalo ngaJesu? Njengobe Phetro aphika iNkhosi yakhe katsatfu, Jesu wamnika litfuba lekutsi asho katsatfu kutsi uyamtsandza embikwalabanye bafundzi. Ngesikhatsi Phetro enta njalo, Jesu wamtjela kutsi lolutsandvo angaluveta ngekubeka umsebenti waNkulunkulu kucala kunako konkhe lokunye, ondle umhlambi waKhristu, awucinise futsi eluse balandzeli bakhe labetsembekile.​—Luk. 22:32; Joh. 21:15-17.

27 Ngekwenta njalo, Jesu wacinisekisa Phetro kutsi abesolo abalulekile kuye nakuYise. Phetro abetawuba nendzima lebalulekile ebandleni ngaphansi kwesicondziso saKhristu. Loku bekubufakazi lobukhulu bekutsi Jesu umtsetselele ngalokuphelele. Kufanele kutsi sihawu saJesu samtsintsa Phetro futsi wafundza ephutseni labelentile.

28. Kwenteka njani kutsi Phetro aphile ngekuvumelana nelibito lakhe?

28 Phetro wawenta ngekwetsembeka umsebenti wakhe iminyaka leminyenti. Wacinisa bazalwane bakhe njengobe abeyalwe nguJesu ngebusuku bangaphambi kwekufa kwaKhe. Phetro wasebenta ngemusa nangekubeketela njengobe abelusa balandzeli baKhristu futsi abondla. Njengobe abebitwa ngekutsi nguSimoni, waphila ngekuvumelana nelibito Jesu lametsa lona lelitsi Phetro nobe Lidvwala, ngekutsi abe ngumuntfu longanyakatiseki, locinile futsi losibonelo lesetsenjwako ebandleni. Bufakazi baloko sibubona etincwadzini takhe letimbili latibhala ngelutsandvo, letitincwadzi letibalulekile teliBhayibheli. Letincwadzi tiphindze tivete kutsi Phetro akazange asikhohlwe sifundvo labesifundze kuJesu mayelana nekutsetselela.​—Fundza 1 Phetro 3:8, 9; 4:8.

29. Singakulingisa njani kukholwa kwaPhetro kanye nesihawu seNkhosi yakhe?

29 Shengatsi natsi singasifundza lesifundvo. Malanga onkhe siyamcela yini Nkulunkulu kutsi asitsetselele tono tetfu letinyenti? Siyayemukela yini intsetselelo yakhe futsi sikholelwe kutsi ingakwati kusihlambulula? Siyabatsetselela yini labanye? Nangabe senta njalo, sitawube silingisa kukholwa kwaPhetro kanye nesihawu seNkhosi yakhe.