Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

 A2

Tintfo Letinhle Letitfolakala Kulelihumusho

LiHumusho Lemhlaba Lomusha LemiBhalo YemaKhristu YesiGriki latfolakala ngesiNgisi nga-1950, kantsi LiBhayibheliLihumusho Lemhlaba Lomusha LemiBhalo Lengcwele lesiNgisi lashicilelwa nga-1961. Kusukela ngaleso sikhatsi, bantfu labatigidzigidzi labakhuluma tilwimi letingetulu kwa-180 basitakele ngalelihumusho lemiBhalo Lengcwele lelisuselwa etilwimini tekucala, njengobe liwendlulisela kahle umlayeto longiwo futsi lifundzeka melula.

Kodvwa indlela bantfu labakhuluma ngayo seyishintjile kuleminyaka lengetulu kwalengu-50 leyendlulile. IKomidi Yekuhunyushwa KweliBhayibheli Lemhlaba Lomusha ibone kunesidzingo sekutsi kwentiwe lushintjo, kuze kuhunyushwe ngendlela letawutsintsa tinhlitiyo tebantfu labalifundzako lamuhla. Ngenca yaloku, kube nelushintjo lolukhulu endleleni yekubhala kanye nelulwimi lolusetjentisiwe kulelihumusho kuze kufezwe nayi imigomo:

  • Kusetjentiswa kwelulwimi lwalamuhla nalolucondzakalako. Emagama langasacondzakali kahle akhishiwe kuze kufakwe lacondzakala kamelula. Nasi sibonelo, ligama lelitsi “simungulu” lebelisetjentiswe kulamanye emahumusho esiSwati alisahlamusi, ngako kulelihumusho kusetjentiswe ligama lelitsi “longakhulumi.” (Matewu 9:32, 33) Kulelihumusho, ligama lelitsi “budlundlulu” lihunyushwe ngekutsi “bugwadla”; bese kutsi “kutiphatsa lokubi kwekweyisa” kwahunyushwa ngekutsi “kona lokuhambisana nekwedzelela.” (KubaseGalathiya 5:19, 20) Ligama lelitsi “lilati” selihunyushwe ngekutsi “li-al’thare.”—Genesisi 8:20.

    NgesiHebheru sakadzeni nangesiGriki sakadzeni, ligama lelitsi “inhlanyelo” belisho inhlanyelo yesihlahla, bantfwana, intalelwane nobe sidvodza. Ngenca yekutsi nyalo akuketayeleki kusebentisa ligama lelitsi “inhlanyelo” nakukhulunywa ngebantfu, leligama labese liyashintjwa, kwasetjentiswa emagama lawendlulisela ngendlela lecacile umcondvo kuye ngekutsi kukhulunywa ngani. (Genesisi 1:11; 22:17; 48:4; Matewu 22:24; Johane 8:37) Etikhatsini letinyenti, sekusetjentiswa ligama lelitsi “intalelwane” nakukhulunywa ngesetsembiso lesentiwa e-Edeni lesibhalwe kuGenesisi 3:15.

  • Kucaciswa kwemagama laseBhayibhelini. Lamanye emagama lebekasetjentiswa emaBhayibhelini lebekakhona e-LiHumusho Lemhlaba Lomusha, bekudzingeka kutsi achazwe kuze evakale kahle. Nasi sibonelo, eBhayibhelini, ligama lesiHebheru lelitsi “iShiyoli” nelesiGriki lelitsi “iHayidesi” asho lithuna. Bantfu labanyenti abawati lamagama, futsi ligama lelitsi “iHayidesi” linetinchazelo letimbili ngenca yendlela lelisetjentiswe ngayo etinkholelweni letingemanga temaGriki. Ngako-ke lamagama omabili ashintjiwe kwase kusetjentiswa ligama lelitsi “liThuna,” njengobe bekungulowo umcondvo lobewushiwo babhali beliBhayibheli. Ligama lelitsi “iShiyoli” nalelitsi “iHayidesi” sekatfolakala embhalweni longentasi.—Tihlabelelo 16:10; Imisebenti 2:27.

    EmaBhayibhelini lebekakhona, ligama lesiHebheru lelitsi neʹphesh nelesiGriki lelitsi psy·kheʹ bekahlale ahunyushwa ngekutsi “umphefumulo.” Ngenca yekutsi bantfu bebangayicondzi kahle inchazelo yaleligama lelitsi “umphefumulo,” kuhumusha ngalendlela bekusita umfundzi kutsi abone indlela babhali beliBhayibheli labaphefumulelwe labawasebentisa ngayo lamagama etilwimini tekucala. Lamagama angasho (1) umuntfu, (2) kuphila kwemuntfu, (3) lokuphilako, (4) loko lokufiswa ngumuntfu nobe lakulangatelelako, futsi kuletinye timo angasho (5) umuntfu lofile, konkhe loku kuya ngekutsi kukhulunywa ngani. Kodvwa ngenca yekutsi ngesiSwati bantfu labanyenti abalicondzi ngalendlela leligama lelitsi “umphefumulo,” kwase kwentiwa sincumo sekutsi kuhunyushwe umcondvo walamagama latsetfwe elulwimi lwekucala, futsi etikhatsini letinyenti kufakwe umbhalo longentasi lotsi “Nobe ‘umphefumulo.’” (Kuze utfole tibonelo, fundza Genesisi 1:20; 2:7; Levithikhusi 19:28; Tihlabelelo 3:2.) Nobe kunjalo, kulamanye emavesi lasankondlo naletayeleke kakhulu, leligama lelitsi “umphefumulo” lisetjentisiwe, futsi kubese kuba nembhalo longentasi lotsi Fundza Tinchazelo Temagama nobe lokhomba lenye indlela lelingahunyushwa ngayo.—Dutheronomi 6:5; Taga 2:10; Matewu 22:37.

    Ngendlela lefanako, ligama lelitsi “tinso” lihunyushwe njengobe linjalo kulelihumusho nangabe kukhulunywa ngesitfo semtimba. Kodvwa nangabe lisetjentiswa kuze limelele lokutsite, njengasembhalweni weTihlabelelo 7:9 nesehluko 26:2 kanye neSembulo 2:23, kuhunyushwa umcondvo walo lotsi ‘imiva lejulile’ nobe “imicabango lejulile,” futsi libese libhalwa njengobe linjalo embhalweni longentasi.

    Lamanye emagama lasetjentiswe eBhayibhelini lesiSwati lelivamile acacisiwe kulelihumusho. Nasi sibonelo, liBhayibheli lesiSwati lelivamile lisebentisa ligama lelitsi “babusisiwe” embhalweni weTihlabelelo neweTaga kanye naseNshumayelweni yaJesu yaseNtsabeni. Kodvwa ligama lelitsi “bayajabula” likubeka kahle loko lokushiwo nguleligama elulwimini lwekucala, ngobe ngesiHebheru nangesiGriki akhona emagama lasho “kubusiswa” (NgesiHebheru litsi, ba·rakh′; NgesiGriki litsi, eu·lo·ge′o). Ngetulu kwaloko, ligama lelitsi “babusisiwe” likhomba sento sekubusisa, kantsi lelitsi “bayajabula” liveta simo lesiba khona nobe umphumela umuntfu lawutfolako ngekubusiswa nguNkulunkulu. Ngako kulelihumusho kusetjentiswe ligama lelitsi “bayajabula” kuze kwendluliselwe loko lobekushiwo nguletilwimi tekucala.—Tihlabelelo 2:12; Taga 8:32; Matewu 5:3.

  • Kulitfutfukisa kuze lifundzeke kahle. Ngalokuvamile, umtsetfo welulwimi lwesiGriki nelwesiHebheru uyehlukanisa kutsi sento sesiphelile yini nobe sisachubeka. Kulelihumusho, emagama laveta kutsi sento sisachubeka asetjentiswe kuphela emavesini lapho khona kubaluleke kakhulu kwenta njalo. Nasi sibonelo, embhalweni wa-2 Tikhronike 6:24 kusetjentiswe ligama lelitsi “bebasolo” futsi kuMatewu 7:7, 8 kusetjentiswe lelitsi “chubekani.”

    Kuze kwentiwe lonkhe lushintjo kuleliBhayibheli, kuthantaziwe, kwacatjangisiswa kahle futsi kwahlonishwa nemsebenti lomuhle lobewentiwe yiKomidi Yekuhunyushwa KweliBhayibheli Lemhlaba Lomusha lebeyikhona ekucaleni.

Letinye tintfo letinhle letitfolakala kulelihumusho:

LeliBhayibheli linemibhalo lengentasi. Lemibhalo lengentasi ivamise kuba ngunati tinhlobo:

  • “Nobe” Ngulenye indlela yekuhumusha ligama lesiHebheru, lesi-Aramu nobe lesiGriki leveta umcondvo lofanako.—Genesisi 1:2, umbhalo longentasi weligama lelitsi “umoya waNkulunkulu”; Joshuwa 1:8, “ubocabangisisa ngayo.”

  • “Kungaphindze kubekwe ngekutsi” Ngulenye indlela lokungahunyushwa ngayo indzaba futsi leveta umcondvo longiwo kodvwa lowehlukile.—Genesisi 21:6, “batawujabula kanye nami”; Zakhariya 14:21, “umKhenani.”

  • “NgesiHebheru/Ngesi-Aramu/NgesiGriki kutsi.” Kuhumusha ligama lesiHebheru, lesi-Aramu nobe lesiGriki njengobe linjalo nobe kuhumusha umcondvo loshiwo lulwimi lwekucala.—Genesisi 30:22, “atfole bantfwana”; Eksodusi 32:9, “abalaleli.”

  • Tinchazelo nemininingwane Tinchazelo temagama (Genesisi 3:17, “Adamu”; Eksodusi 15:23, “eMara”); imininingwane mayelana netisindvo nekukala (Genesisi 6:15, “ngemamitha”); sabito (Jeremiya 6:27, “Ngikwente”); imininingwane lelusito letfolakala kuSandzisanchazo nasencenyeni letsi Tinchazelo Temagama.—Genesisi 37:35, “eThuneni”; Matewu 5:22, “eGehena.”

Incenye lengembili lenesihloko lesitsi “Setfulo SeliVi LaNkulunkulu,” ineluhla lwetimfundziso letisisekelo letiseBhayibhelini. Nakuphela emavesi eliBhayibheli, kunencenye letsi “Luhla Lwetincwadzi TeliBhayibheli,” naletsi “Tikhombo Temagama LaseBhayibhelini” kanye naletsi “Tinchazelo Temagama LaseBhayibhelini.” Tinchazelo Temagama tisita umuntfu lofundzako acondze kutsi asetjentiswe njani lamanye emagama kuleliBhayibheli. Sandzisanchazo A sicuketse nati tincenye: “Timiso Letisetjentisiwe Nakuhunyushwa LiBhayibheli,” “ Tintfo Letinhle Letitfolakala Kulelihumusho,” “Indlela Lesalitfola Ngayo LiBhayibheli,” “Libito LaNkulunkulu EmiBhalweni YesiHebheru,” “Libito LaNkulunkulu EmiBhalweni YemaKhristu YesiGriki,” “Lishadi: Baphrofethi Nemakhosi AkaJuda Newaka-Israyeli,” “Tintfo Letiyinhloko Letenteka Ngesikhatsi Jesu Asesemhlabeni.” Sandzisanchazo B sicuketse emabalave, emashadi kanye naleminye imininingwane lelusito kumuntfu lolifundza ajule liBhayibheli.

KuleliBhayibheli, incwadzi ngayinye ineluhla lwaloko lokucuketfwe tehluko letikuyo kanye nemavesi lahambisana nako, futsi loku kusita umuntfu lolifundzako ati kutsi leyo ncwadzi ikhuluma ngani. Emkhatsini welikhasi ngalinye kuneluhla lwemavesi latikhombo laveta emavesi lakhuluma ngendzaba lefanako.