Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

 SANEYITSO LƐ MLITSƆƆMƆ

Ani Adesai Baafite Shikpɔŋ lɛ Bɔ ni Ehiŋ Saamɔ?

Ani Adesai Baafite Shikpɔŋ lɛ Bɔ ni Ehiŋ Saamɔ?

“Yinɔ hoɔ yaa, ni yinɔ baa; shi shikpɔŋ lɛ ema shi kɛmiiya naanɔ.”—MAŊTSƐ SALOMO, EHI SHI YƐ AFI 1000 D.Ŋ.B. AFII LƐ AMLI. *

Blema Biblia ŋmalɔ nɛɛ yɔse akɛ adesai awala ni yɔɔ kuku lɛ yɛ srɔto kwraa kɛ akɛto shikpɔŋ lɛ ni yɔɔ daa kɛmiiya naanɔ lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ yinɔi babaoo ebaho etee, kɛ̃lɛ ana akɛ shibɔlemɔ ŋulami ni ji Shikpɔŋ lɛ yɛ hewalɛ lolo, ni etee nɔ ebaa wala yi aahu kɛbashi ŋmɛnɛ.

Mɛi komɛi ewie akɛ kɛjɛ be ni awu Jeŋ Ta II lɛ kɛbaa nɛɛ lɛ, tsakemɔi kpelei ni eko bako dã yɛ adesai ayinɔsane mli lɛ eba oyayaayai. Aaafee afii 70 loo nɔ mli nɛ lɛ, adesai ená hiɛyaa ni sa kadimɔ waa yɛ tsɔji ni akɛfãa gbɛ, gbɛi anɔ ni atsɔɔ akɛ mɛi shãraa, kɛ tsɔji krokomɛi ahe nilee amli, ni enɛ ehã tsakemɔi kpelei eba jarayeli saji amli. Mɛi babaoo miiná shihilɛ kpakpa ní bei ko ni eho lɛ, asusu akɛ anyɛŋ aná lɛ mli ŋɔɔmɔ bianɛ. Kɛjɛ nakai beaŋ aahu kɛbashi amrɔ nɛɛ, mɛi ayifalɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ miihe abɔ he toi etɛ.

Kɛ̃lɛ, enɛɛmɛi fɛɛ ehã afite nibii pii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Adesai anifeemɔi komɛi miifite shikpɔŋ lɛ, ni enɛ ehã adebɔɔ naa nibii ni hãa adesai hiɔ wala mli lɛ fɛɛ ahiɛ miikpata. Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeŋ shikpalɔi komɛi wieɔ akɛ wɔshɛ he ko yɛ shikpɔŋ lɛ yinɔsane mli, ní adesai anifeemɔi miisa shikpɔŋ lɛ he waa fe bei fɛɛ ni eho.

Biblia lɛ gba akɛ be ko baashɛ ni adesai ‘baafite shikpɔŋ lɛ.’ (Kpojiemɔ 11:18) Mɛi komɛi biɔ amɛhe, kɛji nakai be lɛ mli wɔyɔɔ lɛ. Nɛgbɛ nifitemɔ lɛ  baaya nɔ kɛyashɛ? Ani nɔ ko bɛ ni abaanyɛ afee yɛ he? Ani eji anɔkwale akɛ adesai baafite shikpɔŋ lɛ bɔ ni ehiŋ saamɔ?

ANI NƆ KO BƐ NI ABAANYƐ AFEE YƐ HE?

Ani shikpɔŋ lɛ miifite bɔ ni anyɛŋ nɔ ko afee yɛ he? Jeŋ shikpalɔi komɛi nuɔ he akɛ ebaawa waa akɛ abaanyɛ atsɔɔ naagbai ni baajɛ tsakemɔi nɛɛ amli kɛba lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, amɛmiiye ŋkɔmɔ akɛ wɔmiishɛ he ko yɛ adesai ayinɔsane mli ni kɔɔyɔŋ tsakemɔ ko baanyɛ aba trukaa ni baahã hiɛkpatamɔ ko ni naa wa waa aba shikpɔŋ lɛ nɔ.

Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔ ni atsɛɔ lɛ yɛ Blɔfo mli akɛ West Antarctic Ice Sheet lɛ he okwɛ. Mɛi komɛi heɔ yeɔ akɛ kɛ́ kɔɔyɔɔ lɛ kɛ ŋshɔ nu lɛ tee nɔ emli dɔ fe nine lɛ, ebaashɛ he ko ni anyɛŋ he nɔ ko dɔŋŋ afee. Nɔ hewɔ ji akɛ, nɔ ni ha ais lɛ hiɛ lɛ kpɛɔ hulu la lɛ. Shi be ni ais lɛ sereɔ ni efeɔ bibioo lɛ, ehãa anaa ŋshɔ nu ni yɔɔ shishi ní nyɛɛɛ ekpɛ hulu la ni baa lɛ tsɔ lɛ agbɛnɛ. Ŋshɔ ni dĩɔ lɛ hiɛ gbalaa hulu la lɛ ni no hãa ais lɛ sereɔ oyayaayai. Kɛ́ nifeemɔ ni fiteɔ nii nɛɛ tee nɔ aahu lɛ, ebaashɛ he ko ni anyɛŋ naa atsĩ dɔŋŋ. Ais lɛ ni sereɔ lɛ hãa ŋshɔ lɛ yiɔ fe nine, ni enɛ baanyɛ ekɛ mɛi akpekpei ohai abɔ awala awo oshara mli.

NIBII NI YƆƆ SHIKPƆŊ LƐ NƆ LƐ FƐƐ MIIFITE

Mɛi etsɔɔ gbɛi komɛi ni abaanyɛ atsɔ nɔ atsu shibɔlemɔ ŋulami lɛ fitemɔ ni yaa nɔ amrɔ nɛɛ lɛ he nii. Mɛi tsɛɔ gbɛ ko ni akɛtsu nii aahu koni akɛbaa nibii ayi lɛ akɛ sustainable development, ni nɔ ni enɛ tsɔɔ ji akɛ abaaná shihilɛ kpakpa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Mɛni ejɛ mli kɛba?

Awerɛho sane ji akɛ, tamɔ bɔ ni shika he gbɛjianɔtoo ni yɔɔ je lɛ mli lɛ yaa nɔ efiteɔ lɛ, nakai nɔŋŋ nibii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu yaa nɔ efiteɔ. Adesai miiya nɔ amɛmiifite nibii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ oyayaayai kwraa fe bɔ ni shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ baanyɛ asaa ni eto nibii nɛɛ anajiaŋ. Ani abaanyɛ afee nɔ ko yɛ he? Mɔ ko ni ekase bɔ ni afeɔ abaa adebɔɔ nibii ayi lɛ jɛ etsuiŋ ekpɛlɛ nɔ akɛ: “Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, wɔlé bɔ ni wɔɔfee wɔkwɛ nibii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ anɔ jogbaŋŋ koni amɛkafite.” Shihilɛ nɛɛ tamɔ nɔ ni Biblia lɛ wie he lɛ pɛpɛɛpɛ: “Adesa ní nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enajifaamɔi ehã lɛ, ebɛ edɛŋ.”Yeremia 10:23.

 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Biblia lɛ maa nɔ mi ehãa wɔ akɛ Nyɔŋmɔ, ni ji Adebɔlɔ lɛ eŋmɛŋ gbɛ ni adesai akpata nibii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahiɛ butuu. Wɔkaneɔ yɛ Lala 115:16 lɛ akɛ: “Shikpɔŋ lɛ [Nyɔŋmɔ] eŋɔhã gbɔmɛi abii.” Hɛɛ, wɔshibɔlemɔ ŋulami lɛ ji “duromɔ nii kpakpa” ni jɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ ŋɔɔ. (Yakobo 1:17) Ani obaakpa gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ nikeenii lɛ baahi shi be fioo ni sɛɛ mli lɛ efite, tamɔ nɔ ko ni ahã lɛ be ni ekɛbaafite? Ekã shi faŋŋ akɛ dabi! Afee wɔshibɔlemɔ ŋulami lɛ ni ehi shi daa.

BƆLƆ LƐ YIŊTOO KƐHÃ SHIKPƆŊ LƐ

Biblia mli wolo ni ji Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ shikpɔŋ lɛ jogbaŋŋ ehã lɛ mli fitsofitso. Shishijee lɛ, awie shikpɔŋ lɛ he akɛ, ‘eyɛ olɛŋlɛ ni efee flóŋŋ, ni duŋ ha bu kwɔŋkwɔŋ lɛ hiɛ.’ Kɛ̃lɛ, aje gbɛ atsĩ “nui” ni ji nɔ ko ni hãa ahiɔ wala mli lɛ tã akɛ eyɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. (1 Mose 1:2) Kɛkɛ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ: “La aba!” (1 Mose 1:3) Ekã shi faŋŋ akɛ, hulu la lɛ kpɛ kɛtsɔ kɔɔyɔɔ ni ha shikpɔŋ lɛ he lɛ mli, ni no hã hulu la lɛ kpɛ shikpɔŋ lɛ nɔ klɛŋklɛŋ kwraa. Kɛkɛ ni afee shikpɔŋ gbiŋ lɛ kɛ ŋshɔ lɛ. (1 Mose 1:9, 10) No sɛɛ lɛ, shikpɔŋ lɛ ‘kwɛ̃ jwɛi, baai ni woɔ wui, kɛ tsei ni woɔ yibii ni ewui lɛ yɔɔ emli.’ (1 Mose 1:12) Enɛ ehã aná nibii ni hi hã wala, nibii nɛɛ ateŋ eko ji gbɛ ni tsei tsɔɔ nɔ amɛkɛ hulu la, nu kɛ kɔɔyɔɔ ni ji carbon dioxide lɛ tsuɔ nii kɛfeɔ amɛniyenii lɛ. Mɛni hewɔ ato nɔ ko tamɔ nɛkɛ he gbɛjianɔ?

Gbalɔ Yesaia ni hi shi yɛ blema lɛ wie Nyɔŋmɔ he akɛ, “Mɔ ni shɔ̃ shikpɔŋ lɛ ni efee ni ekɛma shi, ni ebɔɔɔ lɛ efolo, shi eshɔ̃ lɛ ni ahi nɔ.” (Yesaia 45:18) Eyɛ faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛhã shikpɔŋ lɛ ji ni adesai ahi nɔ kɛya naanɔ.

Dɔlɛ sane ji akɛ adesai kɛ Nyɔŋmɔ nikeenii fɛfɛo lɛ tsuuu nii jogbaŋŋ, moŋ lɛ amɛmiikpata hiɛ. Kɛ̃lɛ, Bɔlɔ lɛ yiŋtoo lɛ tsakeko. Nuu ko ni hi shi yɛ blema lɛ kɛɛ akɛ: “Jeee gbɔmɔ ji Mawu ní eeemale, aloo gbɔmɔ bi ní eeeshwa ehe. Aso eeekɛɛ nɔ ko ní efeŋ?” (4 Mose 23:19) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ najiaŋ ni Nyɔŋmɔ aaaŋmɛ gbɛ ni afite shikpɔŋ lɛ, be ni ‘ekɛbaafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ’ miishɛ oyayaayai.Kpojiemɔ 11:18.

SHIKPƆŊ LƐ JI WƆSHĨA KƐMIIYA NAANƆ

Yesu Kristo wie yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni ehe gbɛ́i waa lɛ mli akɛ: “Ajɔɔ mɛi ni he jɔ lɛ; shi amɛaaye  shikpɔŋ lɛ nɔ.” (Mateo 5:5) Sɛɛ mli lɛ, Yesu tsɔɔ gbɛ ni abaatsɔ nɔ abaa shikpɔŋ lɛ yi koni akafite lɛ yɛ nakai shiɛmɔ lɛ nɔŋŋ mli. Efã esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛsɔle akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba; afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” Hɛɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baatsu Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛhã shikpɔŋ lɛ he nii.Mateo 6:10.

Nyɔŋmɔ wie yɛ tsakemɔi wuji ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba lɛ ahe akɛ: “Naa, miifee nii fɛɛ ehee.” (Kpojiemɔ 21:5) Ani enɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ hee baaye nɔ ni yɔɔ nɛɛ najiaŋ? Dabi, ejaakɛ naagba ko kwraa bɛ wɔshikpɔŋ lɛ he. No najiaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ baakpata mɛi ni kpataa shikpɔŋ lɛ hiɛ, “mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ,” ni ji, adesai anɔyelii ni yeɔ nɔ ŋmɛnɛ lɛ. Akɛ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” lɛ, ŋwɛi nɔyeli, ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni baaye adesai agbɛjianɔtoo hee ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baaye adesai anɔyelii ni yeɔ nɔ ŋmɛnɛ lɛ anajiaŋ.Kpojiemɔ 21:1.

Nyɔŋmɔ kɛ hewalɛ ni shikpɔŋ lɛ yɔɔ tsutsu lɛ baaku sɛɛ ahã lɛ ekoŋŋ, kɛkɛ lɛ, wala baanyɛ aya nɔ ahi nɔ. Akɛ mumɔ tsirɛ lalatsɛ lɛ, ni etsɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ baafee lɛ mli, eŋma akɛ: “Obasaraa shikpɔŋ lɛ ni ohãa lɛ nu, ohãa ebaa nii babaoo.” Kɔɔyɔŋ tsakemɔ ni kpataa nii ahiɛ baŋ, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ Nyɔŋmɔ baajɔɔ wɔ, ni shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso, ni ebaaba nii pii.—Lala 65:10-14.

Pyarelal, ni ji Mohandas Gandhi, Indiabii lɛ ajamɔŋ hiɛnyiɛlɔ ni egbo lɛ woloŋmalɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, Mohandas Gandhi wie akɛ: “Shikpɔŋ lɛ nyɛɔ ebaa nii ni shɛɔ mɛi fɛɛ ni yɔɔ nɔ lɛ anaa, shi jeee nɔ fɛɛ nɔ ni mɛi kɛ hiɛjoomɔ tiuɔ sɛɛ lɛ.” Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baatsu nɔ diɛŋtsɛ ni hãa afiteɔ shikpɔŋ lɛ he nii kɛtsɔ adesai ni eeehã amɛtsake amɛtsui lɛ nɔ. Gbalɔ Yesaia gba nɔ ko ni baaba yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi, ekɛɛ akɛ, adesai ‘efeŋ’ amɛhe “efɔŋ ni amɛfiteŋ” shikpɔŋ lɛ hu. (Yesaia 11:9) Yɛ anɔkwale mli lɛ, adesai akpekpei abɔ ni jɛ maji kɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ miikase Nyɔŋmɔ mlai ni nɔ kwɔlɔ lɛ. Aatsɔɔ amɛ ni amɛsumɔ Nyɔŋmɔ kɛ amɛnaanyo gbɔmɔ, amɛhiɛ asɔ nii, amɛkura shikpɔŋ lɛ, amɛkwɛ ni nibii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ akafite, ni amɛhi shi yɛ gbɛ ni kɛ Bɔlɔ lɛ yiŋtoo kɛhã shikpɔŋ lɛ kpãa gbee lɛ nɔ. Aatsɔse amɛ kɛhã shihilɛ yɛ paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ.Jajelɔ 12:13; Mateo 22:37-39; Kolosebii 3:15.

Nyɔŋmɔ eŋmɛŋ gbɛ ni akpata shikpɔŋ ni yɔɔ fɛo nɛɛ hiɛ butuu

Amu adebɔɔ he amaniɛbɔɔ ni yɔɔ Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ mli lɛ naa kɛ wiemɔi nɛɛ, akɛ: “Nyɔŋmɔ kwɛ nibii fɛɛ ni efee lɛ, ni naa, ehi naakpa.” (1 Mose 1:31) Hɛɛ, eji anɔkwale akɛ Nyɔŋmɔ eŋmɛŋ gbɛ ni akpata shikpɔŋ ni yɔɔ fɛo nɛɛ hiɛ butuu. Le ni wɔle akɛ wɔshibɔlemɔ ŋulami lɛ wɔsɛɛ be yɛ shweshweeshwe yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji wɔ-Bɔlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ dɛŋ lɛ, hãa wɔmii shɛɔ wɔhe. Ewo shi akɛ: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.” (Lala 37:29) Eba akɛ abaabu bo ashi “jalɔi” ni baatsɛ shikpɔŋ lɛ akɛ amɛnaanɔ shĩa lɛ ahe.

^ kk. 3 Ajie kɛjɛ Biblia lɛ mli yɛ Jajelɔ 1:4.