Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

A4

Nyɔŋmɔ Gbɛ́i Lɛ Kɛ Hebri Ŋmalɛ Lɛ

Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni akɛ blema Hebri niŋmaa okadii ni akɛtsu nii dani aŋɔ Yudafoi lɛ nom kɛtee Babilon lɛ eŋma

Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni akɛ Hebri niŋmaa okadii ni akɛtsu nii be ni Yudafoi lɛ jɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ eŋma

Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ jeɔ kpo aaafee shii 7,000 yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli, ni akɛ Hebri kɔnsonantii ejwɛ יהוה, ŋma egbɛ́i lɛ. Atsɛɔ niŋmaa okadii ejwɛ nɛɛ yɛ Blɔfo mli akɛ Tetragrammaton, ni Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ shishi akɛ, “Yehowa.” Gbɛ́i nɛɛ jeɔ kpo shii babaoo yɛ Biblia lɛ mli kwraa fe gbɛ́i krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli. Eyɛ mli akɛ mɛi ni akɛ mumɔ tsirɛ amɛ ni amɛŋma Biblia lɛ kɛ gbɛnaa gbɛ́i pii tamɔ “Ofe,” “Mɔ Ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ,” kɛ “Nuŋtsɔ” tsɛ Nyɔŋmɔ moŋ, shi Tetragrammaton lɛ pɛ ji nɔ ni amɛkɛtsu nii akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i diɛŋtsɛ.

Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ni kɛɛ Biblia ŋmalɔi lɛ akɛ amɛkɛ egbɛ́i lɛ atsu nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛ mumɔ tsirɛ gbalɔ Yoel ni eŋma akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni boɔ tsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ, abaahere eyiwala.” (Yoel 2:32) Nyɔŋmɔ hã lalatsɛ ko ŋma hu akɛ: “Hã mɛi ale akɛ, bo ni ogbɛ́i ji Yehowa lɛ, bo okome too ji Mɔ Ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ.” (Lala 83:18) Anɔkwa, gbɛ́i nɛɛ jeɔ kpo aaafee shii 700 yɛ Lalai Awolo lɛ pɛ mli—eji wolo ni lalawiemɔi yɔɔ mli, ni Israelbii lɛ lá, ni amɛkɛɛ emli wiemɔi lɛ hu. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ bɛ shishitsɔɔmɔi pii amli lɛ? Mɛni hewɔ ni Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ Biblia lɛ kɛ gbɛ́i “Yehowa” lɛ tsuɔ nii lɛ? Ni mɛni ji Nyɔŋmɔ gbɛ́i, Yehowa lɛ shishi?

Lalai awolo lɛ mli fãi komɛi ni yɔɔ Ŋshɔ Ni Egbo lɛ Wolokpoi lɛ eko mli; ekolɛ aŋma yɛ afi 1 Ŋ.B. kɛmiimɔ afi 50 Ŋ.B. Akɛ Hebri niŋmaa okadii ni akɛtsu nii be ni Yudafoi lɛ jɛ nomŋɔɔ mli yɛ Babilon amɛba lɛ sɛɛ ŋma ŋmalɛ nɛɛ, shi blema Hebri niŋmaa okadii ji nɔ ni akɛŋma Tetragrammaton ni je kpo shii abɔ yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ, ni no hãa esoroɔ Tetragrammaton lɛ kwraa yɛ niŋmai krokomɛi lɛ ahe

Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ bɛ Biblia shishitsɔɔmɔi pii amli lɛ? Yiŋtoi srɔtoi ahewɔ. Mɛi komɛi susuɔ akɛ ehe ehiaaa ni Nyɔŋmɔ Ofe lɛ ahiɛ gbɛ́i kome pɛ. Agbɛnɛ hu, kusum ni Yudafoi lɛ hiɛ akɛ esaaa akɛ atsɛɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ, akɛni ekolɛ amɛmiishe gbeyei akɛ kɛ́ afee nakai lɛ no baanyɛ agbe gbɛ́i lɛ he guɔ lɛ, ená mɛi komɛi anɔ hewalɛ. Mɛi krokomɛi hu susuɔ akɛ ehi moŋ akɛ akɛ gbɛnaa gbɛ́i, tamɔ “Nuŋtsɔ” loo “Nyɔŋmɔ” baatsu nii, ejaakɛ aleee bɔ ni esa akɛ atsɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ahã. Kɛ̃lɛ, naajiemɔi nɛɛ ejaaa yɛ yiŋtoi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahewɔ:

  • Mɛi ni kɛɔ akɛ ehe ehiaaa ni Nyɔŋmɔ Ofe lɛ ahiɛ gbɛ́i kome pɛ lɛ kuɔ amɛhiɛ amɛfɔ̃ɔ anɔkwa sane ko nɔ, no ji akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ je kpo yɛ e-Wiemɔ ni aŋmala yɛ blema lɛ ateŋ nɔ ni yɔɔ kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ amli; ni nɔ ni aŋmala yɛ be ni tsɔ Kristo be lɛ hiɛ lɛ hu fata he. Tamɔ bɔ ni wɔtsɔ hiɛ wɔwie lɛ, Nyɔŋmɔ hã akɛ egbɛ́i lɛ wo e-Wiemɔ lɛ mli aaafee shii 7,000. Eyɛ faŋŋ akɛ, eetao ni wɔle egbɛ́i lɛ ni wɔkɛtsu nii.

  • Biblia shishitsɔɔlɔi ni jieɔ gbɛ́i nɛɛ yɛ Biblia lɛ mli yɛ bulɛ ni amɛyɔɔ kɛhã Yudafoi lɛ akusum hewɔ lɛ kuɔ amɛhiɛ amɛfɔ̃ɔ anɔkwa sane titri ko nɔ. Eyɛ mli akɛ woloŋmalɔi komɛi ni ji Yudafoi kpoo akɛ amɛbaatsɛ gbɛ́i lɛ moŋ, shi kɛ́ amɛmiikwɛ Biblia lɛ nɔ amɛŋmala eko amɛshwie shi lɛ amɛjieee gbɛ́i nɛɛ kɛjeee mli. Gbɛ́i nɛɛ je kpo shii babaoo yɛ blema wolokpoi ni ana yɛ Kumran, ni bɛŋkɛ Ŋshɔ Ni Egbo lɛ amli. Shishitsɔɔlɔi komɛi kɛ niŋmaa okadii wuji ŋmaa gbɛnaa gbɛ́i ni ji “NUŊTSƆ” lɛ kɛyeɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ najiaŋ kɛtsɔɔ akɛ, Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ji nɔ ni yɔɔ jɛmɛ yɛ nɔ ni aŋma klɛŋklɛŋ kwraa lɛ mli. Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔmiibi akɛ, Mɛni hewɔ shishitsɔɔlɔi nɛɛ kɛ gbɛnaa gbɛ́i srɔtoi ye Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ najiaŋ, aloo, mɛni hewɔ amɛjie kɛje Biblia lɛ mli kwraa ni amɛsheee gbeyei, yɛ kpɛlɛmɔ ni amɛkpɛlɛɔ akɛ ejeɔ kpo yɛ Biblia lɛ mli shii akpei abɔ lɛ fɛɛ sɛɛ? Namɔ hã amɛ hegbɛ akɛ amɛfee tsakemɔ ni tamɔ nɛkɛ? Amɛ pɛ amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ.

  • Eyɛ naakpɛɛ akɛ, mɛi ni kɛɔ akɛ esaaa akɛ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsuɔ nii akɛni aleee bɔ ni esa akɛ atsɛ gbɛ́i nɛɛ ahã hewɔ lɛ kɛ gbɛ́i Yesu lɛ tsuɔ nii waa. Shi esoro bɔ ni Yesu kaselɔi ni hi shi yɛ afi 1 kɛyashi 100 Ŋ.B. lɛ tsɛ egbɛ́i lɛ amɛhã kwraa yɛ bɔ ni Kristofoi pii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ tsɛɔ gbɛ́i nɛɛ amɛhãa lɛ he. Ekolɛ Kristofoi ni ji Yudafoi lɛ tsɛ gbɛ́i Yesu lɛ akɛ, Ye·shuʹa‛. Ni amɛtsɛ gbɛnaa gbɛ́i ni ji “Kristo” lɛ Ma·shiʹach, loo “Mesia.” Kristofoi ni wieɔ Greek lɛ tsɛ lɛ I·e·sousʹ Khri·stosʹ, ni Kristofoi ni wieɔ Latin lɛ tsɛ lɛ Ieʹsus Chriʹstus. Akɛ mumɔ tsirɛ Biblia ŋmalɔi lɛ ni amɛŋma bɔ ni atsɛɔ egbɛ́i lɛ ahãa yɛ Greek mli lɛ yɛ Biblia lɛ mli, ni no tsɔɔ akɛ Kristofoi ni hi shi yɛ afi 1 kɛyashi 100 Ŋ.B. lɛ kɛ bɔ ni mɛi pii tsɛɔ gbɛ́i lɛ amɛhãa yɛ amɛwiemɔ mli lɛ tsu nii, ni nilee yɛ mli akɛ amɛfee nakai. Nakai nɔŋŋ ajinafoi ni tsɔɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ shishi lɛ hu susuɔ akɛ nilee yɛ mli akɛ amɛkɛ bɔ ni mɛi pii tsɛɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ, ni ji “Yehowa” lɛ baatsu nii, tsɛbelɛ jeee nakai pɛpɛɛpɛ atsɛ gbɛ́i nɛɛ yɛ blema Hebri wiemɔ mli.

Mɛni hewɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ Biblia lɛ kɛ gbɛ́i “Yehowa” lɛ tsuɔ nii lɛ? Yɛ Ga mli lɛ, aŋmaa niŋmaa okadii ejwɛ ni ji Tetragrammaton lɛ (יהוה) akɛ YHWH. Aŋmaa blema Hebri wiemɔi lɛ fɛɛ ni vaolii tamɔ a, e, ɛ, i, o, ɔ, loo u bɛ mli, ni nakai eji yɛ Tetragrammaton lɛ hu gbɛfaŋ. Kɛ́ blema Hebribii lɛ miikane nii lɛ, amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛ vaolii ni sa lɛ woɔ wiemɔi lɛ amli.

Be ni aŋma Hebri Ŋmalɛ lɛ agbe naa lɛ sɛɛ aaafee afii akpe lɛ, woloŋlelɔi ni ji Yudafoi lɛ sɔ̃ okadii (kpɔbii) komɛi ni kɛ́ aakane nii yɛ Hebri wiemɔ mli lɛ, nomɛi baatsɔɔ vaolii ni esa akɛ akɛhɔlɔ wiemɔi amli koni akɛna bɔ ni esa akɛ atsɛ wiemɔ ko ahã. Shi nakai beiaŋ lɛ, Yudafoi pii hiɛ hemɔkɛyeli gbonyo ko akɛ esaaa akɛ atsɛɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ, ni no hewɔ lɛ, amɛkɛ wiemɔi krokomɛi tsu nii kɛye egbɛ́i lɛ najiaŋ. No hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni kɛ́ amɛmiiŋma Tetragrammaton lɛ, amɛkɛ wiemɔi krokomɛi ni amɛkɛyeɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ najiaŋ lɛ amli vaolii lɛ hɔlɔɔ kɔnsonantii ejwɛ ni damɔ shi kɛhã Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ amli. No hewɔ lɛ, blema wolokpoi ni akɛ niji ŋmala ni nakai vaolii okadii lɛ yɔɔ amɛmli lɛ hãaa ana bɔ ni atsɛ gbɛ́i lɛ ahã yɛ Hebri mli. Mɛi komɛi susuɔ akɛ atsɛ gbɛ́i lɛ akɛ, “Yahweh,” shi esoro bɔ ni mɛi krokomɛi hu etsɔɔ akɛ atsɛ gbɛ́i lɛ. Yɛ Mose Wolo Ni Ji Etɛ lɛ fã ko ni aŋma yɛ Greek mli ni fata wolokpoi ni ana yɛ he ko ni bɛŋkɛ Ŋshɔ Ni Egbo lɛ ahe lɛ mli lɛ, aŋma Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ yɛ Greek mli akɛ Iao. Kɛfata Iao lɛ he lɛ, blema Greek woloŋmalɔi komɛi hu ŋma gbɛ́i lɛ akɛ Iae, I·a·beʹ,I·a·ou·eʹ. Shi ehe ehiaaa ni wɔfeɔ kpɛŋŋ yɛ sane nɛɛ he. Wɔleee bɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema lɛ tsɛ gbɛ́i nɛɛ amɛhã yɛ Hebri mli. (1 Mose 13:4; 2 Mose 3:15) Nɔ ni wɔle ji akɛ Nyɔŋmɔ kɛ egbɛ́i lɛ tsu nii shii abɔ yɛ ekɛ ewebii lɛ asharamɔ mli, ni ewebii lɛ kɛ gbɛ́i nɛɛ tsɛ lɛ, ni amɛkɛtsu nii waa yɛ amɛkɛ mɛi krokomɛi asanegbai amli.—2 Mose 6:2; 1 Maŋtsɛmɛi 8:23; Lala 99:9.

No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ kɛ gbɛ́i “Yehowa” lɛ tsuɔ nii lɛ? Ejaakɛ akɛ gbɛ́i “Yehowa” lɛ etsu nii yɛ wiemɔi pii ni Ga hu fata he lɛ amli afii babaoo.

Bɔ ni aŋma Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ yɛ 1 Mose 15:2 lɛ yɛ Pɛntatɔk ni William Tyndale tsɔɔ shishi yɛ afi 1530 lɛ mli

Akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsu nii klɛŋklɛŋ kwraa yɛ Blɔfo Biblia mli yɛ afi 1530 mli yɛ Mose woji enumɔ (Pɛntatɔk) lɛ ni William Tyndale tsɔɔ shishi lɛ mli. Ekɛ “Iehouah” tsu nii. Be ni be shwie mli lɛ, Blɔfo wiemɔ lɛ tsake, ni bɔ ni aŋmaa Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ahãa lɛ hu tsake. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1612 mli lɛ, Henry Ainsworth tsɔɔ Lalai awolo lɛ shishi, ni ekɛ “Iehovah” tsu nii yɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ mli fɛɛ. Kɛkɛ ni yɛ afi 1639, be ni afee tsakemɔi yɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ mli ni akala Pɛntatɔk lɛ afata he lɛ, akɛ “Jehovah” tsu nii yɛ mli. Yɛ afi 1901 lɛ, Biblia shishitsɔɔlɔi ni fee American Standard Version Biblia lɛ kɛ “Jehovah” wo hei ni Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ jeɔ kpo yɛ, yɛ Hebri Ŋmalɛ lɛ mli lɛ.

Be ni Biblia he nilelɔ ko ni abuɔ lɛ waa ni atsɛɔ lɛ Joseph Bryant Rotherham lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni ekɛ “Jehovah” tsu nii yɛ ewolo ni ji Studies in the Psalms ni eŋma yɛ afi 1911 lɛ mli moŋ fe nɔ ni ekɛ “Yahweh” baatsu nii lɛ, ekɛɛ akɛ eesumɔ ni ekɛ “gbɛ́i ni Biblia kanelɔi pii le (ni amɛkpɛlɛɔ nɔ hu) lɛ atsu nii.” Yɛ afi 1930 lɛ, woloŋlelɔ A. F. Kirkpatrick hu wie nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ “Jehovah” ni ekɛtsu nii lɛ he. Ekɛɛ: “Wiemɔ he mlalelɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛɔ akɛ esa akɛ aŋma Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ akɛ, Yahveh loo Yahaveh; shi etamɔ nɔ ni JEHOVAH ehe shi waa yɛ Blɔfo wiemɔ mli, ni jeee bɔ ni atsɛɔ gbɛ́i lɛ ji nɔ ni he hiaa diɛŋtsɛ, shi moŋ, kpɛlɛmɔ ni abaakpɛlɛ nɔ akɛ eji Gbɛ́i Diɛŋtsɛ, shi jeee gbɛnaa gbɛ́i ni akɛtsɛɔ mɔ kɛkɛ tamɔ ‘Nuŋtsɔ’ lɛ.”

Tetragrammaton lɛ, YHWH: “Ehãa Etsɔɔ”

Feemɔwiemɔ ni ji HWH lɛ: “tsɔ”

Mɛni ji gbɛ́i Yehowa lɛ shishi? Yɛ Hebri mli lɛ, aná gbɛ́i Yehowa lɛ kɛjɛ feemɔwiemɔ ko ni shishi ji “tsɔ” lɛ mli, ni woloŋlelɔi pii susuɔ akɛ Hebri feemɔwiemɔ nɛɛ tsɔɔ nɔ ko ni hãa nɔ ko baa. No hewɔ lɛ, ajinafoi ni tsɔɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ shishi lɛ susuɔ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ shishi ji “Ehãa Etsɔɔ.” Woloŋlelɔi hiɛ susumɔi srɔtoi yɛ sane nɛɛ he, ni no hewɔ lɛ, wɔfeee kpɛŋŋ yɛ susumɔ nɛɛ ni wɔhiɛ yɛ gbɛ́i lɛ shishi lɛ he. Kɛ̃lɛ, bɔ ni wɔtsɔɔ egbɛ́i lɛ shishi lɛ sa jogbaŋŋ, ejaakɛ ekɛ Yehowa gbɛnaa akɛ nibii fɛɛ a-Bɔlɔ, kɛ agbɛnɛ hu akɛ mɔ ni hãa eyiŋtoi baa mli lɛ kpãa gbee. Lɛ ehã jeŋ muu lɛ kɛ ŋwɛibɔfoi kɛ gbɔmɛi ba shihilɛ mli, ni jeee no pɛ kɛkɛ, shi be ni nibii yaa nɔ lɛ, eyaa nɔ ehãa esuɔmɔnaa nii kɛ eyiŋtoo baa mli.

No hewɔ lɛ, shishinumɔ ni Yehowa gbɛ́i lɛ hiɛ lɛ yaa shɔŋŋ fe feemɔwiemɔ ni kɛ egbɛ́i lɛ yɔɔ tsakpãa ni akɛtsu nii yɛ 2 Mose 3:14 lɛ ni kaneɔ akɛ: “Matsɔ Nɔ Ni Misumɔɔ Ni Matsɔ” aloo, “Matsɔ Nɔ Ni Matsɔ” lɛ kɛkɛ. Kɛ́ wɔɔwie yɛ anɔkwale mli lɛ, nakai wiemɔi lɛ etsɔɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ shishi kɛmɔɔɔ shi. Moŋ lɛ, amɛhãa anaa Nyɔŋmɔ sui lɛ ateŋ eko, ni tsɔɔ akɛ, etsɔɔ nɔ ni ehe hiaa akɛ etsɔ koni ekɛtsu eyiŋtoo he nii yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli. No hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ susumɔ nɛɛ yɛ shishinumɔ ni gbɛ́i Yehowa lɛ hiɛ lɛ mli moŋ, shi shishinumɔ ni gbɛ́i Yehowa lɛ hiɛ lɛ yaa shɔŋŋ fe nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ehalaa akɛ ebaatsɔ lɛ kɛkɛ. Kɛfata he lɛ, ehãa ebɔɔ nii lɛ tsɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni ehe hiaa ni amɛtsɔ koni ekɛtsu eyiŋtoo he nii.