Imarisai

Imarisai

BIIBILI INUIT INUUNERANNIK ALLANNGUISITSISARPOQ

Akissutit Biibilimeersut paasiuminartut tupigusuutigaakka

Akissutit Biibilimeersut paasiuminartut tupigusuutigaakka
  • UKIOQ INUUIA: 1948

  • INUNNGORFIA: UNGARNI

  • OQALUTTUARSARTAA: APEQQUTIT PINGAARUTILLIT AKISSUTISSARSERUSUPPAI

INUUNINNI PEREERSUT:

Ungarnimi Székesfehérvárimi, illoqarfimmi ukiut 1000-t sinnerlugit oqaluttuassartalerujussuarmi, inunngorpunga. Ajoraluartumik sorsunnersuup kingulliup sunniutai illoqarfitsinnik tujorminarsisitsingaarput. Tamannalu suli eqqaamavara.

Meeraallunga aatakkunni najugaqarpunga. Eqqaamavara asannittuusut — ingammik aanaga, Elisabeth. Taanna pisuulluni Guuti upperilluinnalerpara. Pingasunik ukioqarlungali unnuit tamaasa aanagalu ataatarpoortarpugut. Aatsaalli 30-t pallillugit ukioqarlunga qinnutip tamatuma isumaa paasivara.

Angajoqqaakka pitsaasumik illusisinnaalerumallutik ulloq unnuarlu sulisarmata aatakkuma mikisuusunga perorsarpaannga. Arfininngornerli allortarlugu ilaqutariiulluta tamatta nereqatigiittarpugut. Taamatut katerisimaaraangatta iluarusuttaqaanga.

1958-imi angajoqqaama pilersaarutaat piviusunngorpoq; pingasuulluta inigisinnaasatsinnik illusipput. Angajoqqaanniilerama nuannaarsuataarpunga. Qaammatilli arfinillit qaangiuttut pilluarneq kipineqariasaarpoq. Ataataga kræfterluni toqukkut qimaguppoq.

Tamanna artorsaatigeqaara. Eqqaamavara ima qinusarlunga: “Guuti, ataataga ajorunnaarseqqullugu ilungersorlunga qinnuigisaraluarpakkit. Ataataga pisariaqartippara. Sooq qinnutikka akinngiligit?” Ataataga sumiinnersoq paaserusungaarlugu ima eqqarsartarpunga: ‘Qilaliarpa? Imaluunniit naassaanngitsumut piujunnaarpa?’ Meeraqatikka suli ataatallit usorisarpakka.

Ukiorpassuarni ullut tamangajaasa iliveqarfiliartarpunga. Ataatama ilerrata saani seeqqummerlunga ima qinusarpunga: “Guuti, qinnuigaakkit ataataga sumiinnersoq paasiteqqullunga.” Aamma inuunerup siunertaa paasisinnaaqqullugu ikioqqusarpunga.

13-inik ukioqarlunga tyskisut ilinniarniarlunga aalajangerpunga. Isumaqarama tyskit atuagassiaaterpassuini imartuuni apeqqutigisartakkakka akissutissarsisinnaallugit. 1967-imi illoqarfimmi Jenami, taamani Tysklandimi Kangillermiittumi, ilinnialerpunga. Atuakkat tyskit isumaliutersortartuisa atuakkiaat, ingammik inuit piunerisa siunertaanik samminnittut, paasisaqarusungaarlunga atuarpakka. Soqutiginartoqaraluartoq naammaginavissumik akissutissarsinnginnama akissutissarserusullunga Guutimut qinujuarpunga.

BIIBILI INUUNINNIK QANOQ ALLANNGUISSUTIGIGIGA:

1970-imi Ungarnimut uterpunga, tassanilu nuliariligassara Rose naapippara. Taamanikkut Ungarnimi kommunistit naalakkersuisuupput. Katerngaajulluta Roselu Østrigimut qimaavugut. Angaga Australiami najugaqarmat, Sydneymut nunasiartorniarluta siunertaraarput.

Østrigimi suliffissarsiaarpunga. Ullullu ilaanni suleqatima oqaluttuuppaanga apeqqutikka tamaasa Biibilimi akissutissarsisinnaagikka. Atuakkanik Biibililersaarutinik marlunnik tunivaanga. Nuannaralugit naallugit atuapallappakka. Paasisaqarnerorusukkamalu Jehovap Nalunaajaasui, atuakkanik saqqummersitsisut, allaffigaakka atuagassianik allanik perusullunga.

Roselu ukioq ataasinngorlugu katiffissiortugut Nalunaajaasoq inuusuttoq Østrigimiu pulaartoraarput. Atuagassiat qinnutigisakka nassarpai Biibilimillu atuaqatigisinnaallunga neqeroorluni. Paasisaqarusulluarama sapaatip-akunneranut marloriarluta — tamatigut nalunaaquttap-akunneri sisamat missaanni — atuaqqissaartarpugut!

Nalunaajaasut ilinniartitsissutigisaat Biibilimeersut killitsissutigaakka. Uanga Biibilinni Ungarnimiusuumi Guutip aqqa takutimmassuk tupaallaqaanga. Ukiunimi 27-ni naalagiartarninni ataasiarlungaluunniit Guutip aqqa tusarnikuunngilara. Apeqqutinnut akissutit Biibilimeersut paasiuminartut tupigusuutigaakka. Assersuutigalugu paasivara toqungasut ilisimanngitsut, itisuumik sinittutut iinnartut. (Oqaluussisartup oqaasii 9:5, 10; Johannesi 11:11-15) Aamma silarsuassaq nutaaq toqusoqarfiunngitsoq Biibilimi neriorsuutigineqartoq pillugu paasisaqarpunga. (Saqqummersitat 21:3, 4) Silarsuassami nutaami ‘toqusut makikkumaarmata’ neriuppunga ataataga takoqqikkumaarlugu. — Apustilit Suliaat 24:15.

Rose kajumilluni Biibilimik atuaqqissaaqataasarpoq. Siumukapallappugut qaammatillu marluinnaat ingerlaneranni Biibilimik atuaqqissaaruterput naallugu! Jehovap Nalunaajaasuisa naalagaaffilersaarfianni ataatsimiinnerit tamaasa najuuffigisarpavut. Nalunaajaasut asaqatigiinnerat, ikiuiumatunerat ataasioqatigiinnerallu killitsissutigeqaavut. — Johannesi 13:34, 35.

1976-imi Roselu Australiamut nuunnissatsinnut akuerisaavugut. Tikikkattalu ingerlaannaq Jehovap Nalunaajaasui ujarpavut. Taakkualu nunagilikkatsinnik sungiussititipallappaatigut. 1978-imi Nalunaajaasunngorpugut.

QANOQ ILUAQUTIGIGIGA:

Kiisami apeqqutit eqqissisimanngissutigisakka akissutissarsivakka. Aamma Jehovamut Guutimut attaveqalernikkut Ataataalluarnerpaaq nassaarivara. (Jaaku 4:8) Silarsuassamilu nutaami ataatannik takunneqqissinnaanermik neriuutiga uannut pingaaruteqangaarpoq. — Johannesi 5:28, 29.

1989-imi Roselu Ungarnimut uterniarluta aalajangerpugut ikinngutitsinnut ilaquttatsinnullu, naapissinnaasatsinnullu kikkunnulluunniit, upperisarput tusarliukkusukkatsigu. Inunnik hundredilinnik Biibilimik ilinniartitsineq immikkut pisinnaatitaaffigisimavarput. Taakkua ilaasa 70-init amerlanerusut, ilaatigut anaanama asasama, Jehovamut kiffartoqatigilerpaatigut.

Apeqqutikka akissutissarserusullugit ukiuni 17-ini Guutimut qinusarpunga. Ukiunilu 39-ni tulliuttuni suli qinusarpunga — tamatumuunali ima oqarsinnaallunga: “Ataataga qilammiu asasara, qujanaq meeraaninniit qinnutigisartakkakka akigakkit.”