Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Ji Yehowa Odasefoi Asusumɔ Yɛ Yarafeemɔ He?

Mɛni Ji Yehowa Odasefoi Asusumɔ Yɛ Yarafeemɔ He?

Wɔhãa wɔsusumɔi kɛ wɔnifeemɔi ni kɔɔ yarafeemɔi ahe lɛ damɔɔ Biblia tsɔɔmɔi anɔ, ni ekomɛi nyiɛ sɛɛ nɛɛ:

  • Naagba bɛ he akɛ wɔbaaye wɔsuɔlɔ ko ni egbo lɛ he awerɛho. Yesu kaselɔi lɛ ye amɛsuɔlɔi ni gboi lɛ ahe awerɛho. (Yohane 11:33-​35, 38; Bɔfoi 8:2; 9:​39) No hewɔ lɛ, kɛ́ agbo lɛ, wɔnaaa nakai be lɛ akɛ miishɛɛ kɛ hiɛtserɛjiemɔ be. (Jajelɔ 3:​1, 4; 7:​1-4) Moŋ lɛ, wɔbuɔ be nɛɛ akɛ yaafo be.​—Romabii 12:15.

  • Gbohii lɛ leee nɔ ko nɔ ko. Ekɔɔɔ he eko maŋ nɔ ni wɔjɛ loo weku mli ni wɔjɛ lɛ, wɔtsiɔ wɔhe kɛjeɔ kusum loo nifeemɔi ni damɔɔɔ ŋmalɛ lɛ nɔ ni tsɔɔ akɛ mɛi ni egboi lɛ ahiɛ kamɔ ni amɛbaanyɛ amɛná hiɛkãalɔi anɔ hewalɛ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ ahe. (Jajelɔ 9:​5, 6, 10) Kusum nifeemɔi nɛɛ ekomɛi ji kpeshii, gbonyo paati loo aditsaani, gbi jurɔ ni ayeɔ kɛkaiɔ mɔ ni egbo lɛ, ŋkpaiyeli, kɛ okulafeemɔ. Nifeemɔi kɛ kusumii nɛɛ ni wɔtsiɔ wɔhe kɛjeɔ he lɛ tsɔɔ akɛ, wɔmiibo famɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ toi akɛ: “Nyɛtsea nyɛhe, . . . ni nyɛkpaa nɔ ni he tseee lɛ hetaa.”​—2 Korintobii 6:​17.

  • Hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ kɛhã gbohii lɛ. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ gbohiiashitee baaba, ni be ko baashɛ ni agboŋ dɔŋŋ. (Bɔfoi 24:15; Kpojiemɔ 21:4) Hiɛnɔkamɔ nɛɛ hewɔ lɛ, kɛ́ wɔ mɔ ko gbo lɛ, wɔyeee ŋkɔmɔ tuutu, ni nakai ji bɔ ni mra be mli Kristofoi lɛ fee.​—1 Tesalonikabii 4:​13.

  • Biblia lɛ woɔ wɔ ŋaa koni wɔkaye wɔtsui naa sane. (Abɛi 11:2) Kɛ́ agbo yɛ wɔ nɔ lɛ, wɔnaaa lɛ akɛ hegbɛ ni wɔná ni wɔkɛbaahã mɛi ana mɛi ni wɔji loo ni wɔkɛ ‘nii ni wɔyɔɔ lɛ baashwã.’ (1 Yohane 2:​16) Wɔfeee yara sokoo ni wɔkɛhã mɛi aná miishɛɛ, loo ni wɔbaayahe gbonyo adeka kɛ atade ni jara wa waa ni wɔkɛsa mɛi ahiɛ.

  • Wɔkɛ wɔhemɔkɛyeli ni kɔɔ yarafeemɔ he lɛ fĩii mɛi anɔ. Wɔkɛ Biblia mli shishitoo mla nɛɛ tsuɔ nii, ekɛɔ akɛ: “Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa ehã Nyɔŋmɔ.” (Romabii 14:12) Kɛ̃lɛ, kɛ́ ahã wɔ hegbɛ lɛ, wɔgbalaa wɔhemɔkɛyeli lɛ mli wɔtsɔɔ mɛi yɛ “mlijɔlɛ kɛ bulɛ ni mli kwɔ” mli.​—1 Petro 3:​15.

Te afeɔ Odasefonyo yara ahãa tɛŋŋ?

He ni abaafee yɛ: Kɛ́ weku lɛ kpɛ mli akɛ abaafee yara lɛ, abaanyɛ afee yɛ he fɛɛ he ni amɛbaahala tamɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, funeral home, mɔ ko shĩa, gɔɔ lɛ mli, loo yɛ he kroko.

Yarafeemɔ: Ahãa wiemɔ kɛ shɛjeɔ mɛi ni agbo yɛ amɛnɔ lɛ amii, wiemɔ nɛɛ kɔɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ gbele kɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ kɛhã mɛi ni egboi lɛ ahe. (Yohane 11:25; Romabii 5:​12; 2 Petro 3:​13) Nibii ni abaawie he yɛ wiemɔ lɛ mli lɛ ekomɛi ji mɔ ni egbo lɛ sui kpakpai, ebaanyɛ efee nibii ni efee ni woɔ mɔ hewalɛ.​—2 Samuel 1:​17-​27.

Abaanyɛ alá asafo lɛ lalai lɛ eko. (Kolosebii 3:​16) Akɛ sɔlemɔ ni shɛjeɔ mɔ mii baamu yarafeemɔ muu lɛ fɛɛ naa.​—Filipibii 4:​6, 7.

Aheee shika ni aheee kɔlɛshin hu: Kɛ́ Odasefonyo ko gbo ni wɔbaafee yara lɛ, wɔheee shika yɛ wɔsafoŋbii lɛ adɛŋ, ni wɔheee kɔlɛshin hu yɛ wɔkpeei ashishi.​—Mateo 10:8.

Mɛi ni baaba: Mɛi ni jeee Odasefoi hu baanyɛ aba yara ni afeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ. Tamɔ bɔ ni eji yɛ wɔsafoŋ kpeei krokomɛi lɛ agbɛfaŋ lɛ, kɛ́ aafee yara hu lɛ, mɛi krokomɛi baanyɛ aba eko.

Ani Odasefoi baanyɛ aya yara ni jamɔi krokomɛi feɔ lɛ eko?

Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo damɔɔ ehenilee ni Biblia lɛ etsɔse lɛ nɔ ekpɛɔ eyiŋ kɛji ebaaya loo eyaaa. (1 Timoteo 1:​19) Shi wɔkɛ wɔhe wooo jamɔ nifeemɔi ni wɔnuɔ he akɛ amɛkɛ Biblia lɛ kpãaa gbee lɛ amli.​—2 Korintobii 6:​14-​17.