Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kɛ́ Otee Asafo Kroko Mli Lɛ, Mɛni Baaye Abua Bo Ni Oná Miishɛɛ

Kɛ́ Otee Asafo Kroko Mli Lɛ, Mɛni Baaye Abua Bo Ni Oná Miishɛɛ

ANI oshi asafo ko mli kɛtee asafo kroko mli pɛŋ? Kɛ́ nakai lɛ, ekolɛ onu he tamɔ bɔ ni nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Jean-Charles nu he lɛ. Ewie akɛ: “Kɛ́ ofã kɛtee asafo kroko mli lɛ, ewa waa akɛ obaaye obua mɔ fɛɛ mɔ yɛ weku lɛ mli ni ená miishɛɛ ni eya nɔ esɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ be mli ni nyɛmiito nibii krokomɛi hu ahe gbɛjianɔ.” Kɛ́ mɔ ko fã kɛtee he kroko lɛ, bei pii lɛ, esa akɛ etao nitsumɔ, tsũ, kɛ ekolɛ skul po. Shi yɛ enɛɛmɛi asɛɛ lɛ, ekɛ naagbai krokomɛi hu baakpe, ekolɛ esoro kɔɔyɔŋ tsakemɔ ni yɔɔ jɛmɛ, ekolɛ ebaabi ni ekase bɔ ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ feɔ amɛnii amɛhãa, ni agbɛnɛ hu ebaashiɛ yɛ shikpɔŋkuku hee kwraa mli.

Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Nicolas kɛ eŋa Céline lɛ kɛ naagba kroko kwraa kpe. France nitsumɔhe nine lɛ hã amɛfã kɛjɛ asafo ni amɛyɔɔ mli lɛ kɛtee asafo kroko mli. Amɛwie akɛ: “Shishijee lɛ wɔmii shɛ wɔhe waa, shi etsɛɛɛ ni wɔhiɛ tse wɔnanemɛi ni wɔshi yɛ wɔsɛɛ lɛ. No mli lɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ asafo ni wɔtee mli lɛ mli lɛ ebatsɔmɔko wɔnanemɛi kpaakpai.” a Kɛ́ otee asafo kroko mli lɛ, mɛni baaye abua bo ni oná miishɛɛ ni osɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ yɛ naagbai nɛɛ fɛɛ asɛɛ? Mɛni mɛi krokomɛi baanyɛ afee kɛye abua bo? Mɛni obaanyɛ ofee kɛwo mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hewalɛ? Ni mɛni amɛ hu amɛbaanyɛ amɛfee kɛwo bo hewalɛ?

NIBII EJWƐ NI OBAANYƐ OFEE KƐ́ OTEE ASAFO KROKO MLI NI BAAYE ABUA BO

Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ

1. Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ. (Lala 37:5) Nitsumɔ kɛ nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Kazumi ni yɔɔ Japan lɛ wu tee maŋ kroko nɔ. Enɛ hã Kazumi shi asafo ni ehi mli afii 20 lɛ mli kɛtee asafo kroko mli. Mɛɛ gbɛ nɔ ekɛ ŋmalɛ ni yɔɔ Lala 37:5 ni kɛɔ akɛ “okɛ gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ afɔ̃ Yehowa hiɛ” lɛ tsu nii? Ewie akɛ: “Misɔle mihã Yehowa shii abɔ, ni mikɛɛ lɛ nibii ni hãa misheɔ gbeyei, bɔ ni minuɔ he akɛ mibɛ naanyo ko yɛ biɛ, kɛ nibii ni yeɔ mitsui lɛ fɛɛ. Be fɛɛ be ni masɔle lɛ, ewajeɔ mi.”

Mɛni obaanyɛ ofee koni okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ waa? Bɔ ni nu kɛ nibii krokomɛi ni yɔɔ su mli lɛ hãa tso ko daa jogbaŋŋ lɛ, wɔ hu ja wɔfee nibii komɛi dani wɔhemɔkɛyeli lɛ baada jogbaŋŋ. Nicolas, ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ jwɛŋ Abraham, Yesu, kɛ Paulo, ni ji hii ni kɛ nibii shã afɔle koni amɛnyɛ amɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ ahe saji lɛ anɔ, ni no hã ehe eye waa akɛ Yehowa baaye ebua lɛ. Kɛ́ okase Biblia lɛ daa lɛ, ebaaye ebua bo ni onyɛ odamɔ tsakemɔ fɛɛ tsakemɔ ni baaba oshihilɛ mli lɛ naa, ni agbɛnɛ hu, ebaahã ole nibii hei ni obaanyɛ okɛwo mɛi ni yɔɔ asafo ni otee mli lɛ mli lɛ hewalɛ.

Okɛ he ni ojɛ lɛ akato he ni otee lɛ he

2. Okɛ he ni ojɛ lɛ akato he ni otee lɛ he. (Jaj. 7:10) Be ni nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Jules lɛ fã kɛjɛ Benin kɛtee United States lɛ, shishijee lɛ, enu he akɛ esoro mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kwraa. Ewie akɛ: “Be fɛɛ be ni mikɛ mɔ hee ko baakpe lɛ, ehãa minuɔ he akɛ esa akɛ magba lɛ mihe saji fɛɛ.” Akɛni jeee nakai afeɔ yɛ he ni ejɛ lɛ hewɔ lɛ, ebashɛ he ko lɛ, enɛ bɔi enaagbamɔ, ni ebɔi ehe tsemɔ kɛje nyɛmimɛi lɛ ahe fiofio. Shi sɛɛ mli be ni ebale nyɛmimɛi lɛ jogbaŋŋ lɛ, bɔ ni enaa amɛ ehãa lɛ tsake. Ewie akɛ: “Mibana akɛ, he fɛɛ he ni obaaya yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, wɔ fɛɛ lɛ gbɔmɛi kome ji wɔ. Bɔ ni wɔwieɔ wɔhãa kɛ bɔ ni wɔfeɔ wɔnii wɔhãa lɛ kɛkɛ ni esoro, ni no po lɛ, ejeee naagba.” No hewɔ lɛ, kɛ́ otee asafo kroko mli lɛ, okɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ akato mɛi ni yɔɔ asafo ni ojɛ mli lɛ ahe. Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Anne-Lise lɛ wie akɛ: “Jeee nɔ ni mishi yɛ misɛɛ lɛ mibataomɔ yɛ biɛ. Miba koni mibakase nibii hei.” Ni nakai esa akɛ wɔ hu wɔfee.

Asafoŋ onukpai, esaaa akɛ nyɛkɛ bɔ ni afeɔ nibii ahãa yɛ asafo ni nyɛjɛ mli lɛ mli lɛ toɔ asafo ni nyɛtee mli lɛ he. Kɛ́ esoro bɔ ni nyɛmimɛi lɛ feɔ nibii amɛhãa yɛ asafo ni otee mli lɛ mli lɛ, no etsɔɔɔ doo akɛ nɔ ni amɛfeɔ lɛ ejaaa. Ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ akɛ obaale bɔ ni nibii yaa lɛ jogbaŋŋ yɛ he ni otee lɛ dani otsɔɔ ojwɛŋmɔ yɛ nɔ ko he. (Jaj. 3:​1, 7b) Nɔ najiaŋ ni okɛ osusumɔi baafi nyɛmimɛi lɛ anɔ lɛ, feemɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa moŋ ni amɛkase bo.—2 Kor. 1:24.

Okɛ ohe awo asafo nifeemɔi amli

3. Okɛ ohe awo asafo nifeemɔi amli. (Fip. 1:27) Kɛ́ oofã kɛmiiya he kroko lɛ, nibii atoo kɛ ejiemɔ baanyɛ ahe obe waa, ni eyɛ tɔlɛ hu. Shi sɛɛnamɔ yɛ he waa akɛ obaabɔi asafoŋ kpeeiyaa nɔŋŋ, ni kɛ́ ebaahi po lɛ, oya yɛ he ni afeɔ yɛ lɛ. Kɛ́ nyɛmimɛi lɛ fɔɔ bo naa lɛ, ewaaa kwraa akɛ amɛbaasumɔ osane, ni kɛ́ nɔ ko lɛ, amɛbaanyɛ amɛye amɛbua bo. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Lucinda ni kɛ ebiyei enyɔ fã kɛtee maŋ wulu ko mli yɛ South Africa lɛ wie akɛ: “Minanemɛi lɛ wo mi ŋaa ni mikatse mihe kɛje nyɛmimɛi lɛ ahe. Mikɛ amɛ afee ekome kɛya shiɛmɔ, ni kɛ́ mitee asafoŋ kpeei hu lɛ, mikɛ mihe awo mli. Agbɛnɛ hu, wɔkɛ wɔshĩa lɛ hã koni akpe yɛ jɛmɛ kɛya shiɛmɔ.”

Kɛ́ obɔ mɔdɛŋ waa okɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ asafo ni otee mli lɛ mli lɛ ‘fee ekome’ kɛtsu asafo nitsumɔi srɔtoi lɛ, no baaye abua bo waa ni ohemɔkɛyeli lɛ mli awa, ni amɛ hu amɛnɔ lɛ mli baawa. Anne-Lise ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ asafoŋ onukpai lɛ wo lɛ hewalɛ ni kɛ́ etee asafo kroko lɛ mli lɛ, ebɔ mɔdɛŋ ni ekɛ mɔ fɛɛ mɔ aya shiɛmɔ. Be ni ekɛ nakai ŋaawoo lɛ tsu nii lɛ, mɛni jɛ mli kɛba? Ewie akɛ: “Enɛ ye ebua mi waa ni minyɛ mikɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ bɔ.” Agbɛnɛ hu, kɛ́ ayaasaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ loo ayaakura jɛmɛ loo ayaatsu nɔ kroko ni tamɔ nakai ni okɛ ohe hã lɛ, no baahã nyɛmimɛi lɛ ana akɛ, bianɛ lɛ onuɔ he akɛ osafo nɛ. Kɛ́ okɛ ohe woɔ asafo nitsumɔ mli waa lɛ, etsɛŋ, nyɛmimɛi lɛ baaná ohe miishɛɛ ni bo hu obaana amɛ akɛ owekumɛi.

Okɛ mɛi abɔ naanyo

4. Okɛ mɛi abɔ naanyo. (2 Kor. 6:​11-13) Kɛ́ mɛi na akɛ osusuɔ amɛhe waa lɛ, ewaaa kwraa akɛ amɛkɛ bo baafee naanyo. No hewɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni oya Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ mra koni onyɛ okɛ nyɛmimɛi lɛ agba sane dani aje asafoŋ kpee shishi, ni kɛ́ akpa hu lɛ, mɛɛ ni okɛ nyɛmimɛi lɛ agba sane saŋŋ dani oshi. Bɔɔ mɔdɛŋ waa ni ole amɛgbɛ́i. Kɛ́ nyɛmimɛi lɛ na akɛ okaiɔ amɛgbɛ́i, daa nɛɛ ohiɛ yɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ, ni okɛ sanegbaa waaa lɛ, amɛ hu amɛbaasumɔ akɛ amɛle bo jogbaŋŋ ni amɛbatsɔmɔ onanemɛi.

Nɔ najiaŋ ni obaakwa ofee nibii koni nyɛmimɛi lɛ asumɔ osane lɛ, hã amɛna mɔ ni oji diɛŋtsɛ. Nɔ kome ni obaanyɛ ofee ni baaye abua bo ji, ni obaafɔ̃ amɛ nine kɛba oshĩa lɛ. Lucinda wie akɛ, “Wɔfɔ̃ɔ nyɛmimɛi lɛ nine kɛbaa wɔshĩa lɛ, ni no ehã wɔná nanemɛi kpaakpai bianɛ.”

“NYƐHEREHEREA NYƐHE”

Mɛi pii yɛ ni kɛ́ amɛbote Maŋtsɛyeli Asa ko nɔ ni amɛleee mɔ ko mɔ ko yɛ jɛmɛ lɛ, amɛtsui fãa fioo. No hewɔ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee kɛye obua mɛi hei ni baa osafo lɛ mli lɛ? Bɔfo Paulo wo wɔ hewalɛ ni ‘wɔhereherea wɔhe atuu, tamɔ bɔ ni Kristo hu here wɔ atuu lɛ.’ (Rom. 15:7) Asafoŋ onukpai, nyɛbaanyɛ nyɛkase Kristo ni nyɛhere mɛi hei ni baa nyɛsafo lɛ mli lɛ kɛ miishɛɛ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Nɔ Ni Baahã Ohiɛ Amɛ Kɛ́ Otee Asafo Kroko Mli.”) Shi jeee asafoŋ onukpai lɛ pɛ; mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli, ni gbekɛbii po fata he lɛ, baanyɛ aye abua mɛi hei ni amɛhiɛ amɛ.

Nɔ kroko ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛhere mɛi ji, ni wɔbaafee amɛ gbɔ. Shi jeee no pɛ; wɔbaanyɛ wɔfee nibii krokomɛi hu kɛye wɔbua amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi yoo ko kɛ ebe shã afɔle ni eyatsɔɔ nyɛmi yoo ko ni eba amɛsafo lɛ mli lɛ maŋ lɛ mli, ni etsɔɔ lɛ bɔ ni ebaafee ená tsɔne kɛya he fɛɛ he ni eyaa. Ená nɔ ni nyɛmi yoo lɛ fee lɛ he miishɛɛ waa, ni no ye ebua lɛ ni ehiɛ mɛ.

HEGBƐ NI ONÁ NI OKƐBAAYA OHIƐ

Kɛ́ loofɔlɔ bi ko je fiji bɔ ni ebaanyɛ efiliki lɛ, shishijee lɛ ewaa kɛhãa lɛ akɛ ebaafiliki. Shi kɛ́ emia ehiɛ ni elɛɛ efijiaŋ ni efã shi kome, shii enyɔ, shii etɛ ko lɛ, agbɛnɛ lɛ, enyɛɔ efilikiɔ kɛyaa ŋwɛi shɔŋŋ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ ofã kɛtee asafo kroko mli lɛ, shishijee lɛ, ekolɛ ebaawa kɛhã bo akɛ obaalɛɛ omli. Shi kɛ́ omia ohiɛ ofee nakai shi kome, shii enyɔ ko lɛ, ehãa onyɛɔ olɛɔ ofijiaŋ, ni oyaa ohiɛ waa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Nicolas kɛ eŋa Céline wie akɛ: “Be ni wɔfã kɛtee he kroko lɛ, wɔná he sɛɛ waa. Wɔkase sui hei, ejaakɛ ehe bahia ni wɔle bɔ ni wɔkɛ mɛi srɔtoisrɔtoi baahi shi wɔhã, ni wɔtsake wɔhe wɔwo shihilɛi srɔtoi amli hu.” Jean-Charles, ni wɔwie ehe yɛ sane nɛɛ shishijeegbɛ lɛ hu tsɔɔ bɔ ni eweku lɛ ená fã ni amɛfã kɛtee asafo kroko mli lɛ he sɛɛ amɛhã. Ewie akɛ: “Kɛjɛ be ni wɔba asafo kroko mli nɛɛ, wɔbii lɛ etee amɛhiɛ waa ni amɛbɛŋkɛ Yehowa kpaakpa. Be ni wɔba biɛ lɛ sɛɛ nyɔji fioo lɛ, wɔbiyoo lɛ bɔi asaimɛnt feemɔ yɛ otsi teŋ kpee lɛ mli, ni wɔbinuu lɛ hu etsɔ shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ.”

Kɛ́ oshihilɛ eŋmɛɛɛ bo gbɛ ni ofã kɛya he kroko, tamɔ ekolɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ nɛkɛ lɛ, mɛni obaanyɛ ofee? Obaanyɛ okɛ ŋaawoi ni awie he yɛ sane nɛɛ mli lɛ atsu nii yɛ asafo ni oyɔɔ mli bianɛ lɛ mli, oookɛɛ nɔ ni ofã kɛtee asafo kroko mli. Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, okɛ ohe awo asafo lɛ nifeemɔi amli waa, too gbɛjianɔ ni okɛ mɛi srɔtoisrɔtoi aya shiɛmɔ, feemɔ nanemɛi hei, ni ohã naanyobɔɔ ni yɔɔ okɛ onanemɛi ni oyɔɔ bianɛ lɛ ateŋ lɛ mli awa. Ye obua mɛi hei ni eba osafo lɛ mli lɛ, loo mɛi ni yelikɛbuamɔ he miihia amɛ lɛ. Akɛni suɔmɔ ni kadiɔ anɔkwa Kristofoi hewɔ lɛ, kɛ́ oye obua mɛi krokomɛi lɛ, no baahã obɛŋkɛ Yehowa kpaakpa. (Yoh. 13:35) Hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, “afɔlei ni tamɔ nɛkɛ saa Nyɔŋmɔ hiɛ jogbaŋŋ.”—Heb. 13:16.

Nyɛmimɛi babaoo ni efã kɛtee asafo kroko mli lɛ ená miishɛɛ ni amɛmiisɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ yɛ naagbai ni amɛkɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ, ni bo hu obaanyɛ ofee nakai! Anne-Lise wie akɛ: “Be ni mitee asafo kroko mli lɛ, no ye ebua mi waa ni minyɛ mikɛ mɛi babaoo bɔ naanyo.” Kazumi hu ena akɛ, kɛ́ ofã kɛtee asafo kroko mli lɛ, “Yehowa yeɔ ebuaa bo yɛ gbɛi ni osusuko he kwraa nɔ.” Ni te Jules hu nuɔ he ehãa tɛŋŋ? Ewie akɛ: “Akɛni mikɛ mɛi bɔ naanyo hewɔ lɛ, minuuu he akɛ mɔ hee ji mi yɛ biɛ. Bianɛ lɛ, mihiɛ emɛ asafo nɛɛ mli aahu akɛ, ebaawa kɛhã mi akɛ mashi.”

a Kɛ́ ootao ole nɔ ni obaanyɛ ofee kɛ́ ohiɛ miitse shĩa lɛ, kwɛmɔ sane ni yitso ji, “Hiɛ Ni Tseɔ Shĩa Yɛ Nyɔŋmɔ Sɔɔmɔ Mli Lɛ Naa Ni Aaadamɔ,” ni je kpo yɛ May 15, 1994, Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.