Xeen tiʼ baʼax ku taasik

YANAKTOʼON LE FE ANCHAJTIʼOBOʼ | MÍRIAM

‹Kʼaaynakoʼon tiʼ Jéeoba›

‹Kʼaaynakoʼon tiʼ Jéeoba›

Juntúul chan x-chʼúupaleʼ u balmuba tu paach le xíiw ku jóokʼol teʼ río Nilooʼ. Letiʼeʼ mix tu péek, chéen táan u yilik bix u yáalkab chaambelil u jaʼil le ríooʼ. Mientras waʼalakbal yaan baʼax ku kanáantikeʼ maʼ tu tsʼáaik cuenta bix u máan le tiempooʼ, yéetel chéen táan u yilik bix u máan le ikʼeloʼob tu baʼpachoʼ. ¿Baʼax wal táan u kanáantikeʼ? Ichil le xíiwoʼob ku jóokʼol teʼ ríooʼ taʼakaʼan junpʼéel canastaiʼ, ¿baʼax túun yaan ichiliʼ? Juntúul chan chaambal. Le chaambaloʼ u yíitsʼin, yéetel letiʼeʼ óotsil u yilik tumen tu chan juunal yanikiʼ. Letiʼeʼ u yojel baʼaxten pʼaʼat le chan chaambal tumen u papáʼob teʼeloʼ, wa maʼ u beetkoʼob kaʼach beyoʼ bejlaʼa úuch kíimsaʼakeʼ.

Le baʼax ku beetik le chan x-chʼúupaloʼ ku yeʼesik maʼ saajkiʼ yéetel ku yeʼesik yaan xan u fe. Lelaʼ bey xan tu beetil ichil tuláakal u kuxtaloʼ. Le ka maas nojochchajeʼ seguernaj u yeʼesik yaan u fe yéetel letiʼe baʼax áant le ka tu beetaj junpʼéel baʼax maʼ maʼaloboʼ. ¿Tiʼ máax táan k-tʼaan? ¿Yéetel baʼax jeʼel k-kanik tiʼ le fe tu yeʼesoʼ?

Juntúul chan x-chʼúupal esclavizartaʼab Egipto

Le Bibliaoʼ maʼ tu yaʼalik bix u kʼaabaʼ le chan x-chʼúupalaʼ, pero le baʼaxoʼob ku yaʼalikoʼ ku yáantkoʼon k-ojéelt máaxiʼ. Le chan x-chʼúupalaʼ Míriam, u nojchil u paalal Amram yéetel Jokébed, letiʼobeʼ hebreoʼob yéetel esclavizartaʼanoʼob kaʼach Egipto (Números 26:59). Le chaambal yaan kaʼach teʼ ríoeʼ u yíitsʼin Míriam, ka máan kʼiineʼ tsʼaʼab u kʼaabaʼt Moisés. Tsʼoʼoleʼ Míriam xaneʼ yaan uláakʼ juntúul u yíitsʼin ku kʼaabaʼtik Aarón, letiʼeʼ yaan kex tres años tiʼ. Maʼ xaaneʼ mix 10 años yaan tiʼ Míriam teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ.

Míriameʼ kuxlaj tiʼ junpʼéel tiempo tuʼux jach beetaʼab u sufrir u kaajal. Le egipcioʼoboʼ sajakchajoʼob tiʼ le hebreoʼoboʼ le oʼolal tu esclavizartoʼob. Le ka tu yiloʼob táan u yaʼabtal le hebreoʼoboʼ sajakchajoʼobeʼ ka túun tu yaʼalaj Faraón ka kíimsaʼak tuláakal le mejen xiʼipalal hebreoʼob ku síijloʼoboʼ. Maʼ xaaneʼ Míriameʼ tu yojéeltaj bix tu yeʼesil u fe Sifrá yéetel Puaj, kaʼatúul parteraʼob hebreaʼob maʼ tu kíimsoʼob le mejen xiʼipalaloʼob ku síijloʼoboʼ (Éxodo 1:8-22).

Míriameʼ tu yilaj xan le fe yaan tiʼ u papáʼoboʼ. Amram yéetel Jokébedeʼ óoxpʼéel meses u taʼakmoʼob le u tʼuupil u hijoʼoboʼ. Letiʼobeʼ maʼ sajakchajoʼob tiʼ le baʼax tu yaʼalaj Faraón ka beetaʼakoʼ (Hebreos 11:23). U jaajileʼ maʼ fácil u taʼakal juntúul chaambaliʼ, le oʼolal yaan baʼax tu chʼaʼtuklaj u beetkoʼob. Jokébedeʼ tu yoksaj u chan hijo ichil junpʼéel canastaeʼ ka tu tsʼáaj tuʼux jeʼel u páajtal u yilaʼaleʼ, chéen baʼaleʼ maʼ tumen jeʼel máaxakeʼ, baʼaxeʼ juntúul máax u yojel jeʼel u páajtal u kanáantik utiaʼal maʼ u kíimsaʼaleʼ. Jokébedeʼ anchaj u jitʼik le canastaoʼ yéetel tu choʼaj chapopote bey xan junpʼéel baʼax ku kʼaabaʼtik brea utiaʼal maʼ u yokol jaʼ ichil le canastaoʼ. Mientras táan u beetik leloʼ seguro sen orarnaji. Chéen tukult bix tu yuʼubiluba le ka tu tsʼáaj le chaambal ichil le canasta utiaʼal u bisik teʼ río Nilooʼ. Tsʼoʼoleʼ tu yaʼalaj tiʼ Míriam ka pʼáatak teʼ ríooʼ (Éxodo 2:1-4).

Ku salvartik u yíitsʼin

Míriameʼ túuneʼ pʼáat u kanáant u yíitsʼinoʼ, chéen ka tu yileʼ yaan u jaats koʼoleloʼob ku taaloʼob. U hija Faraón yéetel u sirvientaʼob, táan kaʼach u taaloʼob ichkíil teʼ río Nilooʼ. Teʼ súutuk jeʼeloʼ u puksiʼikʼal Míriameʼ joʼopʼ u kukulankil. ¿Baʼax wal ken u yaʼal u hija Faraóneʼ? ¿Yaan wa u salvartik le chaambaloʼ wa yaan u yaʼalik ka kíimsaʼak? Teʼ súutukoʼ Míriameʼ sen orarnaji.

U hija Faraón yáax il le canastaoʼ ka tu yaʼalaj tiʼ u sirvienta ka naʼatsʼaktiʼ. Le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ le ka tu jeʼekʼabtaj le canastaoʼ tu yileʼ táan u yokʼol le chaambaloʼ. Letiʼeʼ séeb úuchik u tsʼáaik cuentaeʼ juntúul maamatsileʼ taak u salvartik u chan hijo. ¿Baʼax wal ken u beet u hija Faraóneʼ? Le ka tu yilaj bukaʼaj jatsʼutsil le chaambal ku yokʼoloʼ tu chʼaʼaj óotsilil tiʼ (Éxodo 2:5, 6). Míriameʼ jach táan u yilik bix u paktaʼal le chaambal tumen u hija Faraónoʼ, hasta ka kʼuch u yorail u yeʼesik jach yaan u fe tiʼ Jéeoba. Jujunpʼíitil joʼopʼ u náatsʼal yiknal u hija Faraón yéetel u sirvientaʼob.

¿Baʼax jeʼel u yúuchul wa ka náatsʼak juntúul chan x-chʼúupal hebrea tsikbal yéetel juntúul máax kajaʼan tu yotoch Faraóneʼ? ¡Kensa baʼax jeʼel u beetaʼaltiʼeʼ! Pero Míriameʼ maʼ sajakchaj náatsʼal yiknal le princesaoʼ, ka tu kʼáatajtiʼ: «¿A kʼáat wa ka xiʼiken in tʼan juntúul tiʼ le koʼolel hebreaʼob utiaʼal ka u kanáanttech le chaambaloʼ?» Jach maʼalob le baʼax tu yaʼalaj Míriamoʼ. U hija Faraóneʼ u yojel yaan u kʼaʼabéettal máax kanáantik le chaambaloʼ. U yojel maas maʼalob ka kanáantaʼak tumen juntúul hebrea. Kéen nojochchajak túuneʼ ku bisaʼaltiʼ teʼ palacio utiaʼal u seguer u kaʼansaʼaloʼ. U hija Faraóneʼ tu yaʼalajtiʼ: «¡Xeen!», Míriameʼ hasta maʼ tu páajtal u creertik le baʼax aʼalaʼabtiʼoʼ (Éxodo 2:7, 8).

Míriameʼ maʼ sajakchaj u kanáant u yíitsʼiniʼ

Míriameʼ áalkabil bin u yaʼal tiʼ u papáʼob le baʼax tu yaʼalaj u hija Faraónoʼ. ¡Chéen tukult bix kiʼimakil u yóol táan u yaʼalik yéetel bukaʼaj úuchik u kiʼimaktal u yóol xan u papáʼob! Jokébedeʼ tu tsʼáaj cuenta táan u yáantaʼaloʼob tumen Jéeoba utiaʼal ka jóokʼok maʼalob tuláakal le baʼax ku beetkoʼoboʼ, tu séebaʼanileʼ binoʼob u yiloʼob u hija Faraón. Jokébedeʼ tu beetaj bey maʼ u chan hijo le chaambaloʼ yéetel kiʼimakchaj wal u yóol le ka tu yuʼubaj u yaʼalaʼaltiʼ: «Bis le chaambaloʼ ka a kanáantten, jeʼel in boʼotiktecheʼ» (Éxodo 2:9).

Teʼ kʼiin jeʼeloʼ Míriameʼ tu tsʼáaj cuenta bix u yáantaʼaloʼob tumen Jéeoba, bix u kanáantaʼaloʼob yéetel bix u núukaʼal u oraciónoʼob. Tu tsʼáaj cuenta xan de ke tuláakal máak jeʼel u páajtal u yeʼesik yaan u fejeʼ. Tsʼoʼoleʼ Jéeobaeʼ ku yuʼubik u oración tuláakal le máaxoʼob adorarkoʼ (Salmo 65:2). Tuláakal máak kex táankelem wa tsʼoʼok u yantal u jaʼabil, kex xiib wa koʼoleleʼ unaj u kʼaʼajsik mantatsʼ ku yuʼubaʼal u oraciónoʼob, maases teʼ kʼiinoʼobaʼ tumen maʼ fácil le kuxtaloʼ.

Chúukpaj u yóol u páaʼt u yil baʼax kun úuchul

Jokébedeʼ tu kanáantaj yéetel tu nojochkíintaj u chan hijo. Míriameʼ jach u yaabiltmaj kaʼach u yíitsʼin tumen tak letiʼ salvarte. Maʼ xaaneʼ tu kaʼansaj tʼaan. ¡Bukaʼaj wal kiʼimakchajik u yóol le ka tu yáax uʼuyaj u yaʼalik u kʼaabaʼ Jéeoba! Le ka nojochchaj le chan xiʼipaloʼ ka túun bisaʼab tiʼ u hija Faraón (Éxodo 2:10). Jach yaachaj wal u yóoloʼob úuchik u biskoʼob le chan xiʼipaloʼ. Míriameʼ jach taak wal u yilik baʼax ken u beet u yíitsʼin le kéen nojochchajkeʼ. U hija Faraóneʼ tu tsʼáaj u kʼaabaʼt Moisés. Beora yaan u kajtal tu palacio Faraónaʼ, ¿yaan wa ta tʼaan u seguer u meyajtik Jéeoba?

Ka máan kʼiineʼ tu yeʼesaj taak u meyajtik Jéeoba. Bukaʼaj wal kiʼimakchajik u yóol Míriam le ka tu yilaj u yíitsʼineʼ táan u meyajtik Jéeoba tu lugar u kuxtal jeʼex le egipcioʼoboʼ. Le ka tu chukaj 40 años tiʼeʼ tu kíimsaj juntúul egipcio táan kaʼach u maltratartik juntúul esclavo hebreo. Utiaʼal maʼ u kíimsaʼal túuneʼ Moiséseʼ yanchaj u púutsʼul (Éxodo 2:11-15; Hechos 7:23-29; Hebreos 11:24-26).

Míriameʼ máan kex cuarenta años maʼ tu yilaj u yíitsʼiniʼ tumen Moiséseʼ bin kajtal Madián. Teʼeloʼ tu kanáantaj tamanoʼobiʼ (Éxodo 3:1; Hechos 7:29, 30). Jeʼex u máan le tiempooʼ Míriameʼ táan kaʼach u yantal u jaʼabil yéetel táan u yilik xan bix u beetaʼal u sufrir u kaajal.

Tu beetaj u profetisail

Míriameʼ yaantiʼ maas tiʼ ochenta años le ka tu kaʼa ilaj Moisésoʼ, túuxtaʼab tumen Jéeoba utiaʼal u salvartik u kaajal. Le ka bin Moisés u yil Faraón utiaʼal u yaʼaliktiʼ ka u chaʼa u bin u kaajil Israeleʼ láakʼintaʼab tumen Aarón, u sukuʼun. Míriameʼ seguro tu líiʼsaj u yóoloʼob utiaʼal maʼ u sajaktaloʼob yéetel maʼ u xuʼulul u binoʼob tu táan Faraón. Kʼaʼajaktoʼoneʼ Jéeobaeʼ tu túuxtaj 10 plagaʼob utiaʼal u kʼexik u tuukul Faraón. Tu tsʼook plagaoʼ Jéeobaeʼ tu beetaj u kíimil u yáax paalal le egipcioʼoboʼ. Ka tsʼoʼok u yúuchul leloʼ Faraóneʼ tu chaʼaj u jóokʼol le israelitaʼoboʼ. Chéen tukult bukaʼaj kiʼimakil u yóol Míriam le táan u yáantik Moisés utiaʼal u jóokʼol le kaaj tu lu’umil Egiptooʼ (Éxodo 4:14-16, 27-31; 7:1–12:51).

Le ka kʼuch túun le israelitaʼob tu jáal le Mar Rojo yéetel le ka taal atacarbiloʼob tumen le egipcioʼoboʼ, Míriameʼ tu yilaj bix úuchik u tichʼik u kʼab Moisés tu tojil le Mar Rojooʼ. Teʼ súutuk jeʼeloʼ jeʼepaj le kʼáaʼnáaboʼ, jach kiʼimakchaj wal u yóol Míriam le táan u yilik bix u máan le israelitaʼob tu chúumukil le Mar Rojooʼ. Tu yileʼ Jéeobaeʼ jeʼel u beetik jeʼel baʼaxak utiaʼal u salvartik u kaajal wa utiaʼal u cumplirtik u promesaʼob (Éxodo 14:1-31).

Le ka tsʼoʼok u cruzar tuláakal le israelitaʼoboʼ le jaʼoʼ suunaj tu lugar ka tu bulaj tuláakal u ejército Faraón. Míriameʼ tu tsʼáaj cuentaeʼ minaʼan uláakʼ Dios maas yaan u poder ke Jéeoba. Le israelitaʼoboʼ jach kiʼimakchaj u yóoloʼobeʼ ka káaj u kʼaayoʼob tiʼ Jéeoba. Míriameʼ tu yaʼalaj tiʼ le koʼoleloʼoboʼ ka u kʼaayoʼob le kʼaayaʼ: «Yaan in kʼaay tiʼ Jéeoba tumen jach nojoch le baʼateʼel tsʼoʼok u ganarkoʼ. Letiʼeʼ tsʼoʼok u bulik teʼ kʼáaʼnáab le tsíimin yéetel le máax natʼmiloʼ» (Éxodo 15:20, 21; Salmo 136:15).

Le ka tsʼoʼok u buʼulul u ejército Faraón teʼ Mar Rojooʼ Míriameʼ tu yaʼalaj tiʼ le koʼoleloʼob ka kʼaaynakoʼob tiʼ Jéeobaoʼ

Míriameʼ maʼ tu tuʼubsaj le baʼax úuchoʼ mantatsʼ tu kʼaʼajsaj bix úuchik u salvartik Jéeoba u kaajal. Kéen kaʼa chʼaʼchiʼitaʼak Míriam teʼ Bibliaoʼ ku yaʼalaʼaltiʼ profetisa yéetel tiʼ letiʼ yáax aʼalaʼab beyoʼ. Letiʼeʼ tu meyajtaj Jéeoba yéetel tuláakal u puksiʼikʼal (Jueces 4:4; 2 Reyes 22:14; Isaías 8:3; Lucas 2:36).

Yéetel le tsikbalaʼ Jéeobaeʼ ku kʼaʼajsiktoʼoneʼ pendiente tiʼ toʼon yéetel ku yilik tuláakal baʼax k-beetik utiaʼal maʼ u xuʼulul k-meyajtik. Tuláakal máak kex táankelem wa tsʼoʼok u yantal u jaʼabileʼ, xiib wa koʼoleleʼ jeʼel u páajtal u yeʼesik yaan u fe tiʼ Jéeobaeʼ. Letiʼeʼ jach ku kiʼimaktal u yóol kéen u yil k-confiar tiʼ letiʼ, tsʼoʼoleʼ maʼatech u tuʼubsik baʼaxoʼob k-beetik yéetel ku bendecirtik le máaxoʼob ku yeʼesik u fejoʼoboʼ (Hebreos 6:10; 11:6). ¡Míriameʼ tu tsʼáajtoʼon junpʼéel maʼalob ejemplo tiʼ bix unaj k-eʼesik fe!

Ku káajal u creerkuba

U yantal tiʼ máak junpʼéel privilegio yéetel u jach kʼaj óoltaʼaleʼ bey jeʼex junpʼéel cuchillo jach yaan u yejeʼ, wa maʼ tu kanáantkuba máakeʼ jeʼel u xotkuba tu yéeteleʼ. Le ka xuʼul u esclavizartaʼal le israelitaʼob tu luʼumil Egiptooʼ maʼ xaaneʼ Míriameʼ letiʼe koʼolel maas kʼaj óolaʼan kaʼachoʼ. ¿Yaan wa u seguer u yeʼesik humilde wa yaan u káajal u creerkuba? (Proverbios 16:18). Yaj baʼax úuch tiʼ Míriam, káaj u creerkuba.

Ka máan kʼiineʼ u jaats máakoʼobeʼ kʼuchoʼob yiknal Moisés teʼ desierto tuʼux yaan u campamento le israelitaʼoboʼ. ¿Máaxoʼobiʼ? Durante le cuarenta años kajlaj Madiánoʼ Moiséseʼ tsʼoʼok u beel. Beoraeʼ Jetró, u suegroeʼ, tsʼoʼok u taasik Ziporá, u yatan Moisés, yéetel kaʼatúul u chan hijoʼob teʼ campamentooʼ (Éxodo 18:1-5). Jach kiʼimakchaj wal u yóol le israelitaʼob le ka tu yojéeltoʼob tsʼoʼok u kʼuchul u yatan yéetel u paalal Moisés teʼ campamentooʼ, tuláakloʼob taak wal u kʼaj óoltikoʼob u yatan le máax áantoʼob jóokʼol tu luʼumil Egiptooʼ.

Kux túun Míriam, ¿kiʼimakchaj wa u yóol? Maʼ xaaneʼ tu káajbaleʼ kiʼimak u yóol pero jujunpʼíitil úuchik u yeʼesik u pʼekmaj, tumen tu tukleʼ yaan u yilaʼal bey maas importante Ziporá ke letiʼeʼ. Míriam yéetel Aaróneʼ káaj u tʼaanoʼob kʼaas tiʼ Moisés, yéetel jeʼex suukileʼ jujunpʼíitil úuchik u maas kʼastal le baʼax tu yaʼaloʼob tu contraoʼ. Tu káajbaleʼ tu yaʼaloʼobeʼ u yatan Moiséseʼ maʼ israelitaiʼ baʼaxeʼ juntúul x-cusita. * Hasta ka kʼuch u yorail u yaʼalikoʼob: «¿Chéen wa Moisés tsʼoʼok u usartaʼal tumen Jéeoba utiaʼal u tʼaan? ¿Maʼ wa tak toʼon tsʼoʼok u usarkoʼon utiaʼal u tʼaaniʼ?» (Números 12:1, 2).

Ku beetaʼal u tsaʼayal lepra tiʼ

Kéen k-xok le baʼax úuchaʼ k-tsʼáaik cuentaeʼ Míriam yéetel Aaróneʼ táan kaʼach u kʼastal bix u tuukuloʼob. Letiʼobeʼ u kʼáatoʼob ka ilaʼakoʼob bey maas importanteʼobeʼ yéetel u pʼeekoʼob kaʼach u yilkoʼob chéen Moisés ku nuʼuktaj. ¿Jach wa ku píitmáan Moisés tiʼ le autoridad tsʼaʼantiʼoʼ? Tumen kʼeban máak xaneʼ yaan baʼaxoʼob wal maʼ jach maʼalob u beetkeʼ, pero maʼ juntúul máak ku creerkubaiʼ. Le Bibliaoʼ ku yaʼalik: «Tiʼ tuláakal le máaxoʼob yanoʼob kaʼach way luʼumoʼ Moiséseʼ letiʼe máak maas utsoʼ». Jeʼex k-ilkoʼ maʼ maʼalob le bix u tuukul Míriam yéetel Aarónoʼ. Tsʼoʼoleʼ le baʼax tu yaʼaloʼoboʼ jeʼel u beetik u bin kʼaasiltiʼobeʼ tumen «Jéeobaeʼ táan kaʼach u yuʼubik le baʼax ku yaʼalikoʼoboʼ» (Números 12:2, 3).

Jéeoba túuneʼ tu séebaʼanil tu tʼanaj tu yóoxtúulal teʼ najil reuniónoʼ. Letiʼobeʼ tu yiloʼob u yéemel le múuyal representartik Jéeoba tu entradail le tabernáculooʼ. Jéeoba túuneʼ tu kʼeyaj Míriam yéetel Aarón, tsʼoʼoleʼ tu kʼaʼajsajtiʼobeʼ letiʼ yéeymil Moisés yéetel jach ku confiar tiʼ letiʼ. Tu kʼáataj xan tiʼob: «¿Baʼaxten túun maʼ ta chʼaʼajeʼex saajkil a tʼaaneʼex tu contra Moisés, le máax meyajtikenoʼ?». Míriam yéetel Aaróneʼ jach sajakchajoʼob wal yoʼolal le baʼax aʼalaʼabtiʼoboʼ. ¡Xuʼul u yeʼeskoʼob respeto tiʼ Moisésiʼ! Jéeobaeʼ tu yuʼubaj bey tiʼ letiʼ maʼ eʼesaʼab respetoeʼ (Números 12:4-8).

Jeʼex k-ilkoʼ maases Míriam káajs u yaʼalik baʼal tiʼ Ziporá, u cuñada, le oʼolal letiʼ castigartaʼab tumen Jéeoba maʼ Aaróniʼ. Beetaʼab u tsaʼayal lepra tiʼ, junpʼéel yaayaj kʼojaʼanil ku pʼatik u wíinklil máak «sak jeʼex le nieveoʼ». Chéen baʼaleʼ Aaróneʼ tu yeʼeseʼ jach humilde tumen tu sen kʼáat óoltaj tiʼ Moisés ka u kʼáat tiʼ Jéeoba ka perdonartaʼak Míriam. Aaróneʼ tu yaʼalaj: «Jach minaʼan k-naʼat yoʼolal le baʼax tsʼoʼok k-beetkoʼ». Moisés túuneʼ como jach uts u modoseʼ tu kʼáataj tiʼ Jéeoba: «¡In Dios, beet uts a tsʼakik! ¡Kin kʼáat óoltiktech!» (Números 12:9-13). Le baʼax tu beetaj Moisés yéetel Aarónoʼ ku yeʼesikeʼ jach táaj u yaabiltmoʼob Míriam kex tumen yaan hora ku beetik baʼax maʼ tubeeliʼ.

Jéeobaeʼ ku perdonartik

Jéeobaeʼ tu chʼaʼaj óotsilil tiʼ Míriam yéetel tu tsʼakaj tumen tu yilaj tsʼoʼok u arrepentir. Chéen baʼaleʼ tu yaʼalaj ka tsʼaʼabak aparteil durante siete días. ¡Jach suʼlakchaj wal óotsil Míriam ka jóoʼsaʼab pʼatbil paach kaajeʼ, tuláakal máak kun ojéeltik baʼax úuchtiʼ! Pero tu yoʼolal u fejeʼ tu salvartaj u kuxtal. Letiʼeʼ jach u yojleʼ táan u castigartaʼal tumen Jéeoba tumen jach yaabiltaʼan, le oʼolaleʼ tu beetaj tuláakal baʼax aʼalaʼabtiʼ. Le israelitaʼoboʼ maʼ péeknajoʼob tuʼux yanoʼobiʼ baʼaxeʼ tu páaʼtoʼob u máan le siete díasoʼ yéetel u kaʼa suʼutul Míriam teʼ campamentooʼ. Míriameʼ seguernaj u yeʼesik u fe yéetel tu kanaj kʼaʼabéet u yeʼesik humilde (Números 12:14, 15).

«Jéeobaeʼ ku tsolik u nuʼuk tiʼ máax u yaabiltmaj» (Hebreos 12:5, 6). Jéeobaeʼ jach táaj u yaabiltmaj Míriam, le oʼolaleʼ tu yáantaj u tsʼáa cuenta maʼ maʼalob bix u tuukuliʼ. Chan yaj baʼax úuch tiʼ Míriam, chéen baʼaleʼ tumen arrepentirnaj yéetel tu kʼamaj le castigooʼ perdonartaʼab tumen Jéeoba. Míriameʼ kuxlaj casi 130 años. Kíim Cadés, tu desiertoil Zin, le jach taʼaytak u yokol le israelitaʼob teʼ Luʼum Aʼalaʼan u Tsʼaʼabaloʼ (Números 20:1). * Ka máan yaʼab añoseʼ Jéeobaeʼ tu kʼaʼajsaj tiʼ u kaajal bix úuchik u meyajtaʼal yéetel chúuka’an óolal tumen Míriam, letiʼeʼ tu yaʼalaj: «Tin salvartech teʼ luʼum tuʼux esclavizartaʼanech kaʼachoʼ. Tin túuxtaj Moisés, Aarón yéetel Míriam utiaʼal ka xiʼikoʼob táanil tiʼ teech» (Miqueas 6:4).

Kex castigartaʼab tumen Jéeobaeʼ Míriameʼ tu yeʼesaj humilde

Yaʼab baʼax jeʼel k-kanik tiʼ Míriameʼ, k-kanikeʼ kʼaʼabéet k-kanáantik yéetel k-áantik le máaxoʼob kʼaʼabéettiʼoboʼ yéetel maʼ unaj k-chʼaʼik saajkil k-defendertoʼobiʼ, jeʼex tu beetil Míriam tu chichniloʼ (Santiago 1:27). Jeʼex Míriameʼ, toʼon xaneʼ kʼaʼabéet k-tsikbaltik u tʼaan Dios yéetel kiʼimak óolal (Romanos 10:15). Maʼ unaj xan k-creertikbaiʼ mix unaj xan k-tʼaan kʼaas tiʼ u maasiliʼ (Proverbios 14:30). Tsʼoʼoleʼ unaj k-eʼesik humildeʼon yéetel k-kʼamik u tsolnuʼukoʼob Jéeoba (Hebreos 12:5). Wa k-beetik beyoʼ táan k-eʼesik yaan k-fe jeʼex Míriameʼ.

^ xóot’ol 21 Le kéen aʼalaʼak cusita tiʼ Ziporáeʼ u kʼáat u yaʼaleʼ tiʼ u taal tu luʼumil Arabia, tuʼux u taal u maasil madianitaʼoboʼ, maʼ tu luʼumil Etiopíaiʼ, le tuʼux kajaʼan le cusitaʼoboʼ.

^ xóot’ol 26 Maʼ xaaneʼ le óoxtúul sukuʼuntsiloʼobaʼ kíimoʼob tiʼ junpʼéeliliʼ año, yáaxeʼ Míriam, tsʼoʼoleʼ Aarón, tu tsʼookeʼ Moisés.