Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Mua kuibidilangana ne tshisumbu tshipiatshipia

Mua kuibidilangana ne tshisumbu tshipiatshipia

UKADIKU muye mu tshisumbu tshipiatshipia anyi? Biobi nanku, pamuapa udi witaba tshidi Jean-Charles muambe tshia ne: “Mbikole bua kuibidilangana ne tshisumbu tshipiatshipia paudi eku udienzeja bua bena mu dîku diebe bikale anu mu malanda makole ne Yehowa.” Pa kumbusha dikeba dia mudimu, muaba wa kusombela, ne pamuapa dikebela bana tulasa tua kubuela, bantu badi bamuangala batu ne lutatu lua kuibidilangana ne mivu, bilele bia muaba udibu baye, ne diyisha mu teritware mupiamupia.

Nicolas ne Céline bavua bobu ne lutatu lua mushindu mukuabu. Betele wa mu France uvua mubatume mu tshisumbu tshipiatshipia. Badi bamba ne: “Ku ntuadijilu, tuvua ne disanka, kadi balunda betu kutuadija kutusamina muoyo. Katuvua banji kubotesha ne bana betu ba mu tshisumbu tshipiatshipia atshi to.” a Mpindieu mmunyi muudi mua kuibidilangana ne tshisumbu tshipiatshipia nansha mudibi bikole? Mmunyi mutudi mua kuambuluisha muenyi udi mulue mu tshisumbu tshietu? Tshia kuenza ntshinyi bua bena mu tshisumbu tshiebe tshipiatshipia kukukolesha, ne wewe pebe kubalekela bakukolesha?

MALU ANAYI A KUENZA BUA KUIBIDILANGANA NE TSHISUMBU TSHIPIATSHIPIA

Eyemena Yehowa

1. Eyemena Yehowa. (Mis. 37:5) Kazumi, muanetu wa bakaji wa mu Japon, wakamuangala mu tshisumbu muvuaye muenze bidimu 20 pavuabu batume bayende muaba mukuabu wa kuenzela mudimu wa bianza. Mmunyi muvua Kazumi ‘muteke njila wende kudi Yehowa’? Udi wamba ne: “Ngakasambila njila ne njila, ndeja Yehowa mumvua ndiumvua nkaya, ngumvua buôwa, ne mumvua nsamisha mutu. Musangu wonso umvua nsambila, Yehowa uvua umpesha bukole.”

Tshia kuenza ntshinyi bua kueyemena Yehowa bikole? Anu mutu mutshi dijinga ne mâyi ne biwudishi bia mu buloba bua kukolawu, ditabuja didi dijinga ne mâyi ne bintu bidi mua kudidisha bua kukoladi. Nicolas utukadi batele uvua weyemena Yehowa bikole pavuaye welangana meji a bantu bavua badipangishe amue malu bua kuenza disua dia Nzambi, bu mudi Abalahama, Yezu, ne Paulo. Kudilongela Bible pa tshibidilu nekukuambuluishe bua kuibidilangana ne nsombelu webe mupiamupia, ne neumanye malongesha mapiamapia audi mua kuambila bakuabu bua kubakankamija.

Kuikadi ufuanyikija tshisumbu tshiuvua ne tshiudi mpindieu to

2. Kuikadi ufuanyikija tshisumbu tshiuvua ne tshiukadi mpindieu to. (Muam. 7:10) Pavua Jules wa mu Bénin muye kusombela mu États-Unis, nsombelu uvua mushilangane bikole ne wa muabu. Udi wamba ne: “Bivua anu bu ne: mvua muenzejibue bua kuambila muntu yonso malu anyi.” Bu muvuabi kabiyi bienzeka nanku kuabu, wakatuadiija kuditola, udilamuna kudi bena Kristo nende. Kadi pakaboteshaye nabu, wakashintulula ngelelu wende wa meji. Udi wamba ne: “Mpindieu ndi mumone ne: miakulu ne ngenzelu ya malu ke bidi bishilangane, kadi bua bantu badi mushindu umue miaba yonso. Mbimpe kubitaba tshidibu atshi.” Nanku kuikadi ufuanyikija tshisumbu tshiuvua ne tshiukadi mpindieu to. Anne-Lise udi mpanda-njila wakamba ne: “Mvua mumuangale bua kumanya malu mapiamapia, tshivua mutekemene bua kuikala ne nsombelu umvua nende to.”

Bakulu kabena pabu ne bua kufuanyikija tshisumbu tshivuabu ne tshikadibu mpindieu to. Bikala bakulu ba mu tshisumbu tshiudi baya ne malu bishilangane ne munuvua nuya nawu mu tshisumbu tshiuvua, kabiena anu biumvuija ne: mbenza bibi to. Mbia meji bua kuanji kumanya nsombelu wa muaba uudi mpindieu kumpala kua kufila lungenyi lua tshia kuenza. (Muam. 3:​1, 7b) Kulongesha bena Kristo nebe ne tshilejilu tshiebe nkuimpe kupita kubenzeja bua bikale bela meji muudi wewe uela.—2 Kol. 1:24.

Dibuinka mu tshisumbu tshipiatshipia

3. Dibuinka mu tshisumbu tshipiatshipia. (Filip. 1:27) Kumuangala kutu kulomba dîba ne makanda, nansha nanku, anu pautshidi ufikilaku, mbimpe utuadije kubuela mu bisangilu, uya ku Nzubu wa Bukalenge koku kakuyi tshipumbishi. Anji ambabi, mmunyi muakuambuluisha bena mu tshisumbu tshiebe tshipiatshipia biwikala utobelamu anyi kuyi umuenekamu? Lucinda uvua muye ne bana bende ba bakaji babidi mu tshimenga tshinene tshia mu Afrique du Sud, udi wamba ne: “Balunda banyi bavua bangambile bua ndifile kudi bena mu tshisumbu tshietu tshipiatshipia, nyisha nabu, ne ngandamuna bikole mu bisangilu. Tuakalomba kabidi bana betu bua batekele kasumbu ka buambi ku nzubu kuetu.”

‘Kuditatshisha pamue’ ne bena Kristo nebe mu midimu ya tshisumbu nekukukoleshe wewe ne bantu bakuabu. Bakulu ba mu tshisumbu tshipiatshipia tshia Anne-Lise utukadi batele bavua bamulombe bua ikale uyisha ne mumanyishi yonso udimu. Udi wamba ne: “Ngakamona diakamue ne: ke tshidi tshikengela kuenza bua kuibidilangana ne tshisumbu tshipiatshipia.” Ikala kabidi udifila ku budisuile bua kusukula Nzubu wenu wa Bukalenge ne kumuakaja, nebileje ne: udi umona tshisumbu tshipiatshipia bu tshisumbu tshienu. Neuboteshe ne bena Kristo nebe abu bipepele bobu bamone ne: udi ubangata bu bena mu dîku diebe anyi dienu.

Diaku bulunda ne bena mu tshisumbu tshipiatshipia

4. Keba balunda. (2 Kol. 6:​11-13) Bantu bobu bamone ne: udi uditatshisha bua bualu buabu, nebikale bipepele bua bobu kudia nebe bulunda. Nanku ikala ufika mu bisangilu kumpala kua dîba ne ushala padibi bijika bua kuyukila ne bantu. Dienzeja bua kumanya mêna abu. Wewe uyukila ne bantu ne musangelu, ubabikila mu mêna abu, ne muikale muntu wa kukuatshila malu, nebakunange ne nebadie nebe bulunda.

Pamutu pa kusokoka tshiudi bua bena mu tshisumbu tshienu tshipiatshipia bakunange, balekele bamanye tshiudi menemene. Londa mubelu wa Lucinda eu: “Tudi badie bulunda bukole ne bana betu bualu tuvua tubabikila kuetu.”

“NUAKIDILANGANE BIMPE”

Bamue batu bumvua kabuôwa bua kuya mu tshisumbu mudibu kabayi bamanye muntu nansha umue to. Nanku tshia kuenza ntshinyi bua kupepejila benyi badi balua mu tshisumbu tshienu malu? Mupostolo Paulo mmutufundile ne: “Nuakidilangane bimpe anu muvua Kristo munuakidile bimpe.” (Lomo 15:7) Mbimpe bakulu bidikije Yezu, bikale benza bua benyi badi balua mu tshisumbu tshiabu badiumvue bimpe. (Tangila kazubu ka ne: “ Tshidi mua kukuambuluisha bua kumuangala bimpe.”) Nansha nanku, bantu bonso badi mu tshisumbu too ne bana badi ne bua kudia bulunda ne benyi badi baluamu.

Nansha mudi kuakidilangana kumvuija kubikila benyi kumbelu bua kuela nabu tshianza mukana, kudi kabidi kumvuija kubaleja amue malu a muaba unudi. Tshilejilu, muanetu wa bakaji mukuabu wakafila dîba diende, kuyaye ne muanetu wa bakaji mukuabu uvua mulue kusombela muabu wenda umuleja tshimenga ne miaba ya kuangatshila mashinyi. Biakalenga muenyi au bikole, kuenzabi kabidi bua ibidilangane ne muaba lukasa.

MPUNGA WA KUKOLA MU NYUMA

Patu mpasu wenda ukola, utu udiubulula misangu ya bungi kumpala kua masala ende kukumbana bua yeye kubuuka. Bia muomumue, paudi uya mu tshisumbu tshipiatshipia, mbimpe udiubulule, tuambe ne: umbushe buôwa budi mua kukupangisha bua kubuuka anyi kudifila mu mudimu wa Yehowa. Ke tshidi Nicolas ne Céline bambile ne: “Kumuangala nkuimpe be! Kudi kukulongesha mua kupeta ngikadilu iudi kuyi nayi yakuambuluisha bua kuibidilangana ne bantu ba muaba uudi muye.” Jean-Charles, utudi bakuile ku ntuadijilu, udi uleja mudi kumuangala kuambuluishe bena mu dîku diende ne: “Kulua mu tshisumbu tshipiatshipia etshi nkuenze bua bana betu balela bakole mu nyuma. Panyima pa ngondo mibala ku minu, muananyi wa bakaji wakatuadija kuenza midimu mu tshisangilu tshia munkatshi mua lumingu, muananyi wa balume kuluaye muambi wa lumu luimpe udi kayi muanji kutambula.”

Kadi tshia kuenza ntshinyi wewe kuyi ne mushindu wa kuya kuambuluisha, tshilejilu, muaba udibu dijinga ne bamanyishi ba bungi? Udi mua kuenza bua tshisumbu tshiudi tshilue tshipiatshipia kuudi wewe mutumikile ngenyi itudi tufuma ku difila. Nansha muudi mueyemene Yehowa, dibuinka kabidi mu midimu ya mu tshisumbu, uyisha ne bamanyishi bonso badimu, udia bulunda ne bana betu bakuabu anyi udivuija mulunda muimpe kudi bakadi bakumanye. Ikala kabidi wambuluisha benamu badi mu dijinga anyi benyi badi baluamu. Bu mudi dinanga tshimanyinu tshia bena Kristo balelela, wewe wambuluisha bakuabu, nebasemene pabuipi ne Yehowa. (Yone 13:35) Ikala mumanye ne: “Nzambi udi usanka bua milambu ya nunku.”—Eb. 13:16.

Nansha mudiku ntatu eyi, bana betu badi baye mu tshisumbu tshipiatshipia mbashale anu ne disanka, mbapatule kabidi bipeta bimpe mu buambi. Udi pebe mua kuenza nanku! Anne-Lise udi wamba ne: “Kushintulula tshisumbu nkungambuluishe bua ndialabaje kudi bana betu.” Kazumi mmutuishibue mpindieu ne: wewe muye mu tshisumbu tshipiatshipia “Yehowa udi mua kukuambuluisha mutuye kayi muanji kukuambuluisha to.” Jules yeye mmuambe ne: “Balunda bandi mupete mu tshisumbu tshipiatshipia etshi mbenze bua tshidiumvu nkaya to. Bua mushindu unkadi ndimona wa mu tshisumbu etshi nebinkolele bua kumbukamu.”

a Bua kupeta mibelu ya mua “Kubenga kudiumvua nkaya mu mudimu wa Nzambi,” bala Tshibumba tshia Nsentendi tshia dia 15/5/1994.