Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 2

Te Ooofee Tɛŋŋ Ohiɛ Henilee Kpakpa Mli?

Te Ooofee Tɛŋŋ Ohiɛ Henilee Kpakpa Mli?

‘Hiɛmɔ henilee kpakpa mli.’—1 PETRO 3:16.

1, 2. Mɛni hewɔ gbɛtsɔɔmɔ tsɔne ji nɔ ko ni he hiaa waa lɛ, ni abaanyɛ akɛto henilee he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

MEELE kudɔlɔ ko miikudɔ emeele yɛ ŋshɔ hiɛ; shisharalɔ ko miishara shi yɛ ŋa kpalanaa ko nɔ; kɔɔyɔŋ lɛlɛ kudɔlɔ ko miikudɔ ekɔɔyɔŋ lɛlɛ kɛmiitsɔ atatui amli. Ani ole nɔ kome ni mɛi nɛɛ fɛɛ hiɛ? Kɛ́ amɛteŋ mɔ ko ehiɛɛɛ gbɛtsɔɔmɔ tsɔne (kɔmpase) lɛ, ebaanyɛ ekɛ naagba wulu akpe—titri lɛ kɛ́ ehiɛɛɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsɔnei ni tsuɔ nitsumɔ ni kɔmpase tsuɔ lɛ hu eko lɛ.

2 Kɔmpase ji tsɔne pɛmpɛoo ko, ni bei pii lɛ dade hwiaa ní nigbalamɔ hewalɛ haa ekwɛɔ kooyigbɛ be fɛɛ be lɛ yɛ mli. Kɛ́ eetsu nii jogbaŋŋ lɛ ehaŋ mɔ abote oshara mli, titri lɛ kɛji akwɛ shikpɔŋ he mfoniri kpakpa hu mli kɛfata he lɛ. Abaanyɛ akɛto nikeenii ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa ní Yehowa kɛha wɔ, ni ji henilee lɛ he yɛ gbɛ̀i komɛi anɔ. (Yakobo 1:17) Kɛji wɔbɛ henilee kulɛ, wɔnaŋ nɔ ko ni baatsɔɔ wɔ gbɛ. Kɛ́ wɔkɛtsu nii jogbaŋŋ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔna gbɛ kpakpa ni esa akɛ wɔkɔ yɛ wɔshihilɛ mli, ní wɔya nɔ wɔnyiɛ nɔ. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔsusua nɔ ni henilee ji, kɛ bɔ ni etsuɔ nii ehaa lɛ he. No sɛɛ lɛ wɔbaasusu otii nɛɛ ahe: (1) Bɔ ni wɔɔfee wɔtsɔse wɔhenilee, (2) nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔsusu mɛi krokomɛi ahenilee he, kɛ (3) sɛɛnamɔi ni yɔɔ henilee kpakpa he.

NƆ NI HENILEE JI KƐ BƆ NI ETSUƆ NII EHAA

3. Mɛni ji Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “henilee” lɛ shishi, ni mɛɛ nyɛmɔ ni adesai pɛ yɔɔ lɛ he ekɔɔ?

3 Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “henilee” yɛ Biblia lɛ mli lɛ shishi ji “mɔ diɛŋtsɛ he nilee ni eyɔɔ.” Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ bɔɔ nii krokomɛi lɛ, Nyɔŋmɔ eha wɔ nyɛmɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛle wɔ diɛŋtsɛ wɔhe. Yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli wɔkwɛ akɛ wɔjeŋba hi loo ehiii. Wɔhenilee lɛ baanyɛ atsu nii akɛ kojolɔ, epɛi wɔnifeemɔi, wɔsui, kɛ wɔyiŋkpɛi amli. Ebaanyɛ ekudɔ wɔ koni wɔkpɛ yiŋ kpakpa, loo ebɔ wɔ kɔkɔ koni wɔkakpɛ yiŋ gbonyo. Kɛ́ wɔkpɛ yiŋ kpakpa lɛ, wɔhenilee lɛ baaha wɔná miishɛɛ, ni kɛ́ wɔkpɛ yiŋ gbonyo lɛ, ebaayi wɔ.

4, 5. (a) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Adam kɛ Hawa yɛ henilee, ni mɛni jɛ Nyɔŋmɔ mla lɛ nɔ toi ni amɛgbo lɛ mli kɛba? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii yɔɔ ni tsɔɔ akɛ anɔkwafoi ni hi shi dani Kristo ba lɛ kɛ amɛhenilee tsu nii?

4 Akɛ nyɛmɔ nɛɛ bɔ gbɔmɔ. Adam kɛ Hawa kɛ amɛnifeemɔ tsɔɔ akɛ amɛyɛ henilee. Hiɛgbele ni mɔmɔ amɛ beni amɛfee esha lɛ tsɔɔ nakai. (1 Mose 3:7, 8) Mɔbɔ sane ji akɛ, nɔ ko kpakpa ko bɛ ni amɛhenilee ni yi amɛ yɛ nakai beaŋ lɛ baanyɛ afee aha amɛ. Amɛje gbɛ amɛgbo Nyɔŋmɔ mla lɛ nɔ toi. No hewɔ lɛ, amɛ diɛŋtsɛ amɛhala akɛ amɛbaafee atuatselɔi, ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ henyɛlɔi. Akɛni amɛji adesai ni eye emuu hewɔ lɛ, amɛle nɔ ni amɛfee lɛ, ni no hewɔ lɛ amɛnyɛŋ amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ dɔŋŋ.

5 Adesai ni yeee emuu lɛ ateŋ mɛi babaoo bo nɔ ni amɛhenilee kɛɛ amɛ lɛ toi ni amɛkɔɔɔ gbɛ ni Adam kɛ Hawa kɔ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nuu anɔkwafo Hiob nyɛ ekɛɛ akɛ: “Mihiɛ mijalɛ lɛ mli kpɛŋŋ, ni miŋmɛŋ he; mitsui hu ewieee mihiɛ yɛ miwala gbii lɛ eko hewɔ.” * (Hiob 27:6) Hiob hi shi yɛ gbɛ ni kɛ ehenilee kpãa gbee nɔ. Ebo nɔ ni ehenilee kɛɛ lɛ lɛ toi jogbaŋŋ, ni eha ekudɔ enifeemɔi kɛ eyiŋkpɛi. No hewɔ lɛ, enyɛ ekɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ kɛɛ akɛ ehenilee haooo lɛ ni eyiii lɛ koni ehiɛ agbo, ni enuuu he akɛ eyeɔ fɔ́. Kadimɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ Hiob kɛ David nifeemɔi lɛ amli. David eyajieee bulɛ kpo etsɔɔɔ Saul ni ji maŋtsɛ ni Yehowa efɔ lɛ mu lɛ, ni “fee sɛɛ lɛ eba mli akɛ David tsuiŋ fo lɛ wii.” (1 Samuel 24:6) David ná ehenilee ni yi lɛ lɛ he sɛɛ, ni eye ebua lɛ koni ekafee nɔ ko ni tamɔ nakai dɔŋŋ.

6. Mɛni tsɔɔ akɛ henilee ji nikeenii ni akɛha adesai fɛɛ?

6 Ani Yehowa tsuji pɛ yɔɔ nikeenii ni ji henilee lɛ? Susumɔ wiemɔi ni akɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni ewie lɛ he okwɛ, ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ jeŋmajiaŋbii ni bɛ mla lɛ kɛ amɛfɔmɔŋ su lɛ tsuɔ mla naa nii lɛ, amɛ ni amɛbɛ mla lɛ amɛji mla ha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe; no amɛkɛtsɔɔ akɛ aŋma mla lɛ nitsumɔ lɛ yɛ amɛtsuii amli, ni amɛhenilee hu yeɔ odase, ni amɛsusumɔi lɛ folɔfolɔɔ amɛnaa loo amɛjiejieɔ amɛnaa yɛ amɛteŋ.” (Romabii 2:14, 15) Bei komɛi lɛ, mɛi ni leee Yehowa mlai lɛ ahe nɔ ko nɔ ko po lɛ ahenilee tsirɛɔ amɛ koni amɛfee amɛnii yɛ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ kpãa gbee lɛ nɔ.

7. Mɛni hewɔ jeee be fɛɛ be henilee lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ lɛ?

7 Shi jeee be fɛɛ be henilee lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ. Mɛni hewɔ? Ojogbaŋŋ, kɛ́ akɛ gbɛtsɔɔmɔ tsɔne ma dade ko ni nigbalamɔ hewalɛ yɔɔ mli masɛi lɛ, ebaanyɛ eha gbɛtsɔɔmɔ tsɔne lɛ mli dade hwiaa lɛ akwɛ he kroko moŋ fe kooyigbɛ. Ni kɛji akwɛɛɛ shikpɔŋ he mfoniri kpakpa hu mli kɛfataaa gbɛtsɔɔmɔ tsɔne lɛ he lɛ, gbɛtsɔɔmɔ tsɔne lɛ he baŋ sɛɛnamɔ tsɔ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔha ŋkomeŋfa susumɔi ni yɔɔ wɔtsuiiaŋ lɛ ná wɔhenilee lɛ nɔ hewalɛ gbonyo lɛ, wɔhenilee lɛ baanyɛ akpala wɔ kɛya he ni esaaa. Ni kɛji wɔkɛ wɔhenilee tsu nii ní Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli gbɛtsɔɔmɔ ni hi kɛwula shi lɛ fataaa he lɛ, no lɛ ekolɛ wɔnyɛŋ wɔle ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ yɛ saji ni he hiaa lɛ ateŋ babaoo mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔhenilee lɛ baatsu nii jogbaŋŋ lɛ, no lɛ Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛtsɔɔmɔ he miihia wɔ. Paulo ŋma akɛ: “Mihenilee . . . yeɔ mi odase yɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli.” (Romabii 9:1) Shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa akɛ wɔhenilee kɛ Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kpãa gbee lɛ? Ebiɔ ni wɔtsɔse wɔhenilee lɛ.

BƆ NI WƆƆFEE WƆTSƆSE WƆHENILEE

8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ ekolɛ wɔtsui baanyɛ aná wɔhenilee nɔ hewalɛ yɛ, ni mɛni esa akɛ efee nɔ ni he hiaa wɔ fe fɛɛ yɛ wɔyiŋkpɛi amli? (b) Mɛni hewɔ bei pii lɛ Kristofonyo ko henilee ni gbaaa enaa yɛ nɔ ko he lɛ pɛ kɛkɛ faaa lɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

8 Te ooofee tɛŋŋ ojɛ ohenilee mli okpɛ oyiŋ lɛ? Etamɔ nɔ ni mɛi komɛi pɛiɔ amɛhenumɔi kɛ amɛsusumɔi amli, kɛkɛ lɛ amɛkpɛ amɛyiŋ. No sɛɛ lɛ, ekolɛ amɛbaakɛɛ akɛ, “Enɛ gbaaa mihenilee naa.” Wɔtsuiiaŋ susumɔi lɛ yɛ hewalɛ bɔ ni ebaanyɛ ená wɔhenilee lɛ nɔ hewalɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Tsui yɔɔ nɛɛ, eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa; namɔ aaanyɛ ale?” (Yeremia 17:9) Belɛ, esaaa akɛ nɔ ni wɔtsui shweɔ lɛ feɔ nɔ ni he hiaa wɔ fe fɛɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔsusu nɔ ni baasa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he klɛŋklɛŋ. *

9. Mɛni ji Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ, ni te esa akɛ ená wɔhenilee nɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

9 Kɛ́ wɔjɛ wɔhenilee ni wɔtsɔse lɛ lɛ mli wɔkpɛ wɔyiŋ lɛ, wɔbaajie Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ sui akpo, ni wɔyeee wɔtsui naa sane. Susumɔ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ko he okwɛ. Amralo anɔkwafo Nehemia yɛ hegbɛ akɛ ehaa mɛi ni yɔɔ Yerusalem lɛ tsuɔ too kɛ onia komɛi amɛhaa lɛ. Kɛlɛ efeee nakai. Mɛni hewɔ? Esumɔɔɔ akɛ ewaa Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi ni no baha Yehowa mli fu lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ hewɔ lɛ mifeee nakai.” (Nehemia 5:15) Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ, ni ji tsuiŋ tɔ̃ɔ ni ajɛɔ akwɛɔ koni akafee nɔ ko ni esaŋ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ lɛ he miihia. Gbeyeishemɔ kpakpa nɛɛ baatsirɛ wɔ koni kɛ́ ehe bahia ni wɔkpɛ wɔyiŋ lɛ, wɔtao gbɛtsɔɔmɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli.

10, 11. Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai kɔɔ dãanumɔ he, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ ni baaha wɔnyɛ wɔkɛtsu nii lɛ?

10 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ sane ni kɔɔ dãanumɔ he lɛ he okwɛ. Yiŋ ni ehe bahiaa ni wɔteŋ mɛi babaoo akpɛ kɛ́ wɔtee henaabuamɔi ashishi ji, Minu dãa loo mikanu? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔle enɛ he saji. Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai kɔɔ sane nɛɛ he? Ojogbaŋŋ, Biblia lɛ eguuu dãa ni akɛ hiɛshikamɔ nuɔ. Biblia lɛ jieɔ Yehowa yi yɛ wein ni ekɛduro wɔ lɛ hewɔ. (Lala 104:14, 15) Kɛlɛ, Biblia lɛ guɔ dãatɔɔ kɛ hoo ni ehaa afeɔ lɛ. (Luka 21:34; Romabii 13:13) Kɛfata he lɛ, etsiɔ dãatɔɔ tã efataa eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ tamɔ ajwamaŋbɔɔ kɛ gbalafitemɔ he. *1 Korintobii 6:9, 10.

11 Shishitoo mlai ni tamɔ nɛkɛ tsɔseɔ Kristofonyo henilee ni ehaa ehenilee lɛ hiɛ kãa. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaanu dãa yɛ henaabuamɔ ko shishi loo wɔnuuu lɛ, esa akɛ wɔbi wɔhe saji ni tamɔ enɛɛmɛi: ‘Mɛɛ henaabuamɔ nɛkɛ shishi miyaa lɛ? Ani mɛi baanyɛ aje amɛŋɛlɛ nɔ ní amɛfee hoo? Mɛɛ nibii ahe minyaa? Ani minyaa dãa he, minuɔ kɛkudɔɔ mihenumɔi kɛ minifeemɔi, ni kɛ́ minuuu lɛ minyɛɛɛ nɔ ko mafee? Ani manyɛ maye mihe nɔ koni mikanu dãa babaoo?’ Beni wɔjwɛŋɔ Biblia mli shishitoo mlai lɛ kɛ saji ni ehaa wɔbiɔ wɔhe lɛ anɔ lɛ, esa akɛ wɔsɔle kɛbi Yehowa gbɛtsɔɔmɔ. (Kanemɔ Lala 139:23, 24) Enɛ feemɔ tsɔɔ akɛ wɔmiibi Yehowa koni ekɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ. Etsɔɔ hu akɛ wɔmiitsɔse wɔhenilee koni ekɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ akpã gbee. Shi kɛlɛ oti kroko ko yɛ ni ehe hiaa ni wɔsusu he jogbaŋŋ kɛ́ wɔmiikpɛ wɔyiŋ.

MƐNI HEWƆ ESA AKƐ WƆSUSU MƐI KROKOMƐI AHENILEI AHE?

Ohenilee ni okɛ Biblia etsɔse lɛ lɛ baanyɛ aye abua bo koni okpɛ oyiŋ akɛ obaanu dãa loo onuŋ

12, 13. Mɛni ji yiŋtoi komɛi ahewɔ ni esoro Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo kɛ ehenilee lɛ, ni te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ srɔtofeemɔi nɛɛ ahe wɔha tɛŋŋ?

12 Ekolɛ bei komɛi lɛ onaa kpɛɔ ohe yɛ bɔ ni esoro Odasefonyo fɛɛ Odasefonyo henilee lɛ hewɔ. Ekolɛ nyɛmi ko buɔ nifeemɔ loo kusum ko akɛ ehiii; shi nyɛmi kroko nyaa he ni enaaa tɔmɔ ko yɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi ko náa miishɛɛ kɛ́ ekɛ enanemɛi tara shi kɛmiinu dãa gbɛkɛ beni amɛjɔɔ amɛhe; shi nyɛmi kroko hu naa nifeemɔ nɛɛ akɛ ehiii. Mɛni hewɔ srɔtofeemɔi ni tamɔ nɛkɛ yɔɔ, ni te esa akɛ enɛ aná wɔyiŋkpɛi anɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

13 Gbɔmɛi amli yɛ srɔto yɛ yiŋtoi babaoo ahewɔ. Wɔjɛ shihilɛi srɔtoisrɔtoi amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi komɛi ahiɛ yɛ amɛgbɔjɔmɔi ni amɛkɛ hiɛmiamɔ tsu he nii be ko ni eho lɛ mli lɛ nɔ jogbaŋŋ—ekolɛ jeee be fɛɛ be amɛnyɛ amɛdamɔ naa. (1 Maŋtsɛmɛi 8:38, 39) Ekolɛ amɛteŋ mɛi ni dãanumɔ ji amɛnaagba lɛ baakwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ dãa he. Kɛ́ mɔ ko ni tamɔ nɛkɛ basara bo yɛ oshĩa ní oha lɛ dãa lɛ, ekolɛ ehenilee eŋmɛŋ lɛ gbɛ ni enu. Ani enifeemɔ nɛɛ baagba onaa? Ani obaanyɛ enɔ koni enu? Dabi. Kɛ́ ole yiŋtoi ahewɔ ni efeɔ nakai, ní ekolɛ esumɔɔɔ akɛ mɔ ko leɔ yɛ nakai beaŋ lɛ jio, oleee jio lɛ, nyɛmimɛi asuɔmɔ baatsirɛ bo koni okanyɛ enɔ.

14, 15. Mɛɛ sane nɛkɛ Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ hiɛ henilee srɔtoi yɛ he, ni mɛɛ ŋaawoo Paulo kɛha yɛ he?

14 Bɔfo Paulo yɔse akɛ Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ hiɛ henilei srɔtoisrɔtoi. No mli lɛ, Kristofoi komɛi ahenilee eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ akɛ amɛye looi ni agbe aha wɔji. (1 Korintobii 10:25) Paulo henilee gbaaa enaa akɛ eeeye looi nɛɛ ni ahɔɔ yɛ jaji anɔ lɛ eko. Ele akɛ wɔji ahe bɛ sɛɛnamɔ; looi ni Yehowa bɔ lɛ nyɛŋ afee wɔji anɔ̃ kɔkɔɔkɔ. Kɛlɛ, Paulo nu shishi akɛ esoro mɛi krokomɛi asusumɔ yɛ sane nɛɛ he. Ekolɛ mɛi komɛi kɛ amɛhe wo wɔŋjamɔ mli vii dani amɛbatsɔmɔ Kristofoi. No hewɔ lɛ, mɛi nɛɛ bu nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ wɔŋjamɔ yɔɔ tsakpãa kɛ nibii ni kɛ wɔŋjamɔ bɛ tsakpãa dɔŋŋ po lɛ akɛ ehiii. Te Paulo tsu sane nɛɛ he nii eha tɛŋŋ?

15 Paulo kɛɛ akɛ: “Shi wɔ mɛi ni wɔyɔɔ hewalɛ lɛ, esa akɛ wɔkpeɔ mɛi ni bɛ hewalɛ lɛ kɛ amɛgbɔjɔmɔi lɛ, ni wɔhe akasa wɔ diɛŋtsɛ wɔhiɛ. Ejaakɛ Kristo hu haaa ehe asa ehiɛ.” (Romabii 15:1, 3) Paulo tsɔɔ mli akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ahiamɔ nii aye wɔnɔ lɛ hiɛ, taakɛ Kristo fee lɛ. Beni Paulo wieɔ sane ko ni kɔɔ enɛ he yɛ be kroko mli lɛ, ekɛɛ akɛ kɛji loo ni ebaaye lɛ baatɔ̃tɔ̃ toi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ni Kristo gbo ha amɛ lɛ ateŋ mɔ kome nane lɛ, no lɛ eyeŋ kwraa.—Kanemɔ 1 Korintobii 8:13; 10:23, 24, 31-33.

16. Mɛni hewɔ esaaa akɛ mɛi ni amɛhenilee eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ koni amɛfee nibii komɛi lɛ kojoɔ mɛi ni esoro amɛhenilee yɛ amɛnɔ̃ lɛ he lɛ?

16 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esaaa akɛ mɛi ni amɛhenilee eŋmɛɛɛ amɛ gbɛ koni amɛfee nibii komɛi lɛ wieɔ nyanyaanya amɛshiɔ mɛi krokomɛi, ní amɛma nɔ mi doo akɛ mɛi krokomɛi kɛ amɛ akpã gbee yɛ saji ni ashi aha mɔ fɛɛ mɔ koni ejɛ ehenilee mli ekpɛ eyiŋ yɛ he lɛ amli. (Kanemɔ Romabii 14:10) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ mɔ aha ehenilee akojo lɛ diɛŋtsɛ, shi jeee ni ekɛkojo mɛi krokomɛi. Kaimɔ Yesu wiemɔi nɛɛ: “Nyɛkakojoa, koni akakojo nyɛ.” (Mateo 7:1) Esa akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ akwa amɛhenilee ni amɛkɛaanyɛ mɛi krokomɛi anɔ yɛ saji ni ashi aha mɔ fɛɛ mɔ koni ejɛ ehenilee mli ekpɛ eyiŋ yɛ he lɛ amli. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔtao gbɛ̀i anɔ ni wɔɔtsɔ wɔha suɔmɔ kɛ ekomefeemɔ afa yɛ asafo lɛ mli, ní wɔha mɛi krokomɛi anane amɔ shi, shi jeee ni wɔje amɛnijiaŋ wui.—Romabii 14:19.

SƐƐNAMƆI NI JƐƆ HENILEE KPAKPA MLIHIƐMƆ MLI KƐBAA

Henilee kpakpa baanyɛ atsɔɔ wɔ gbɛ yɛ wɔshihilɛ mli, koni wɔná miishɛɛ ní wɔtsui anyɔ wɔmli

17. Mɛni eba mɛi babaoo ahenilee nɔ ŋmɛnɛ?

17 Bɔfo Petro ŋma akɛ: ‘Nyɛhiɛa henilee kpakpa.’ (1 Petro 3:16) Henilee ni yɔɔ krɔŋŋ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ji jɔɔmɔ kpele. Etamɔɔɔ henilee ni mɛi babaoo yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ. Paulo wie mɛi komɛi ahe akɛ “ashã amɛ diɛŋtsɛ amɛhenilee he tamɔ akɛ dade kɛ la shãa nɔ̃ lɛ.” (1 Timoteo 4:2) Kɛ́ akɛ dade ni he edɔ shã heloo lɛ, ehaa atswã bakãa jɛmɛ, ni jɛmɛ heloo lɛ nuuu nii ahe dɔŋŋ. Kɛ́ wɔɔwie he yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi babaoo ahenilee egbo—eshã ni enuuu nii ahe, ni ebɔɔɔ amɛ kɔkɔ, ewieee eshiii amɛ, loo kɛ́ amɛfee esha lɛ ehaaa amɛhiɛ agboi loo amɛnu he akɛ amɛye fɔ́. Eŋɔɔ mɛi babaoo naa ŋmɛnɛ akɛ amɛku amɛhiɛ amɛshwie fɔyeli henumɔ ni amɛyɔɔ lɛ nɔ.

18, 19. (a) Mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ fɔyeli kɛ hiɛgbele henumɔ ni anáa lɛ he? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛ́ wɔhenilee miiya nɔ eehao wɔ yɛ wɔtsutsu eshai ni wɔtsake wɔtsui yɛ he momo lɛ he?

18 Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ wɔnu he akɛ wɔye fɔ́ yɛ nɔ ko mli lɛ, ebaanyɛ efee akɛ wɔhenilee miikɛɛ wɔ akɛ wɔfee nɔ ko ni ehiii. Kɛ́ henumɔ ni tamɔ nɛkɛ tsirɛ eshafeelɔ ko ni etsake etsui lɛ, abaanyɛ akɛfa lɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni esha ni efee lɛ ji ha. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni Maŋtsɛ David fee lɛ ha enu he akɛ eye fɔ́, shi etsui ni etsake yɛ anɔkwale mli lɛ titri hewɔ ni akɛ ehe eshai lɛ fa lɛ lɛ. Hetsɛ̃ ni ená kɛha gbɛ fɔŋ ni ekɔ lɛ kɛ efai shi ni etswa akɛ ebaaye Yehowa mlai lɛ anɔ kɛjɛ nakai beaŋ kɛyaa lɛ ha ena akɛ Yehowa ‘hi ni eŋɔfaa mra.’ (Lala 51:3-21; 86:5) Shi kɛ́ wɔnuɔ he akɛ wɔye fɔ́ ni wɔhiɛ gboɔ beni wɔtsake wɔtsui ni akɛ wɔhe eshai lɛ efa wɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ hu?

19 Bei komɛi lɛ eshafeelɔ ko henilee baanyɛ akojo lɛ fe nine, ni beni ehenilee lɛ eha etsake fɛɛ sɛɛ lɛ, ebaanyɛ eha eya nɔ enu he akɛ eye fɔ́. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔná wɔle akɛ Yehowa da fe adesai fɛɛ atsui, koni no aha wɔtsɛ wɔtsui ni buɔ wɔ fɔ́ lɛ wɔŋmɛ wɔmli. Ehe baahia ni wɔhe wɔye akɛ esumɔɔ wɔ ni ekɛ eshai faa, ní wɔkpɛlɛ enɛ nɔ hu tamɔ bɔ ni wɔwoɔ mɛi krokomɛi hewalɛ ni amɛfee lɛ. (Kanemɔ 1 Yohane 3:19, 20) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, henilee ni atsuu he lɛ haa mɔ toiŋ jɔɔ lɛ, ehaa mɔ tsui nyɔɔ emli, ni enáa miishɛɛ babaoo ní afɔɔɔ námɔ yɛ je nɛɛ mli. Mɛi ni fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ be ko ni eho lɛ ateŋ mɛi babaoo ená toiŋjɔlɛ ni nɔ bɛ nɛɛ eko, ni amɛkɛ henilee kpakpa miisɔmɔ Yehowa Nyɔŋmɔ ŋmɛnɛ.—1 Korintobii 6:11.

20, 21. (a) Afee wolo nɛɛ koni eye ebua bo ní ofee mɛni? (b) Ákɛ Kristofoi lɛ, mɛɛ heyeli wɔyɔɔ, ni te esa akɛ wɔkɛtsu nii wɔha tɛŋŋ?

20 Afee wolo nɛɛ koni eye ebua bo ní ohiɛ henilee kpakpa mli yɛ Satan nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee gbii ni eshwɛ ni ji jaramɔ be lɛ mli, koni oná miishɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wolo nɛɛ ewieŋ mlai kɛ shishitoo mlai fɛɛ ni yɔɔ Biblia lɛ mli, ní ehe baahia akɛ osusu he ní okɛtsu shihilɛi ni okɛbaakpe daa gbi lɛ ahe nii lɛ ahe. Kɛfata he lɛ, kaakpa gbɛ akɛ obaana mlai pɔtɛi ni awo ni kɔɔ saji ni ashi aha mɔ fɛɛ mɔ koni ejɛ ehenilee mli ekpɛ eyiŋ yɛ he lɛ ahe lɛ yɛ wolo nɛɛ mli. Aŋma wolo nɛɛ koni eye ebua bo ni okase bɔ ni okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ aaatsu nii yɛ odaa gbi shihilɛ mli kɛtsɔse ohenilee lɛ koni etsu nii jogbaŋŋ. Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ Mose Mla lɛ, abiɔ mɛi ni yɔɔ “Kristo mla” lɛ shishi lɛ koni amɛkɛ amɛhenilee kɛ shishitoo mlai atsu nii titri moŋ fe mlai ni aŋmala ashwie shi. (Galatabii 6:2) No hewɔ lɛ, Yehowa eha Kristofoi heyeli babaoo. Kɛlɛ, e-Wiemɔ lɛ kaiɔ wɔ koni wɔkɛ heyeli nɛɛ akafee “efɔŋ nɔhaanɔ” kɔkɔɔkɔ. (1 Petro 2:16) Yɛ no najiaŋ lɛ, heyeli nɛɛ haa wɔnáa hegbɛ kpele koni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Yehowa.

21 Kɛ́ okɛ sɔlemɔ susu bɔ ni ooofee okɛ Biblia mli shishitoo mlai atsu nii lɛ ahe, ni okɛ yiŋ ni okpɛɔ yɛ enɛɛmɛi ahe lɛ tsuɔ nii lɛ, obaaya nɔ onyiɛ gbɛ kpakpa ni okɔ beni oná ole Yehowa klɛŋklɛŋ kwraa lɛ nɔ. Enɛ ni ‘ooofɔ feemɔ’ lɛ baatsɔse ‘ohenumɔ nii lɛ.’ (Hebribii 5:14) Obaaná ohenilee ni okɛ Biblia lɛ etsɔse lɛ lɛ he sɛɛ owala gbii abɔ fɛɛ. Taakɛ gbɛtsɔɔmɔ tsɔne tsɔɔ gbɛfalɔ gbɛ lɛ, ohenilee lɛ baaye abua bo koni okpɛ yiŋ ni baasa oŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ. Enɛ ji gbɛ diɛŋtsɛ ni obaanyɛ otsɔ nɔ ohi Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli.

^ kk. 5 Wiemɔ ni ji “henilee” lɛ ejeee kpo tɛ̃ɛ yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. Kɛlɛ, ekã shi faŋŋ akɛ wiemɔ ni Hiob kɛtsu nii lɛ damɔ shi kɛha henilee. Bei pii lɛ akɛ wiemɔ ni ji ‘tsui’ lɛ damɔɔ shi kɛhaa mligbɛ gbɔmɔ lɛ. Shi beni Hiob kɛ wiemɔ ni ji tsui lɛ tsu nii lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ eewie mligbɛ gbɔmɔ lɛ fã pɔtɛɛ ko ni ji ehenilee lɛ he. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “henilee” lɛ je kpo aaafee shii 30 yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli.

^ kk. 8 Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ bei pii lɛ mɔ henilee ni gbaaa enaa lɛ pɛ kɛkɛ faaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo kɛɛ akɛ: “Mileee nɔ ko [fɔŋ] yɛ mi diɛŋtsɛ mihe moŋ: shi kɛlɛ jeee no hewɔ aaabu mi bem; shi mɔ ni kojoɔ mi ji Nuŋtsɔ lɛ.” (1 Korintobii 4:4) Ekolɛ mɛi po ni waa Kristofoi ayi taakɛ Paulo hu fee be ko ni eho lɛ, feɔ nakai ní amɛhenilee gbaaa amɛnaa, ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ ni amɛfeɔ lɛ nɔ. Ehe miihia ni wɔná henilee ni gbaaa wɔnaa, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ eyɛ krɔŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 23:1; 2 Timoteo 1:3.

^ kk. 10 Esa akɛ wɔkadi akɛ datrɛfoi babaoo kɛɔ akɛ mɛi ni yɔɔ dãanumɔ he naagba lɛ nyɛŋ amɛkɛ hiɛshikamɔ anu dãa; yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ, “hiɛshikamɔ” kɛ nitsumɔ biɔ ni amɛkanu dãa kwraa.