Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

SANEYITSO LƐ MLITSƆƆMƆ | ANI JEŊ SHIKPAMƆ HI FE BIBLIA LƐ?

Bɔ ni Oná Jeŋ Shikpamɔ He Sɛɛ

Bɔ ni Oná Jeŋ Shikpamɔ He Sɛɛ

Wiemɔkulibii ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ akɛ, jeŋ shikpamɔ ji “jeŋ ni ebɔle wɔ lɛ he nii ni akaseɔ kɛtsɔ nibii ashi ni akpaa, nibii ni akaa akwɛɔ, kɛ nibii asusumɔ nɔ.” Nibii nɛɛ afeemɔ bɛ mlɛo kwraa. Jeŋ shikpalɔi yeɔ otsii, nyɔji, kɛ afii po ni amɛkɛ miikpá jeŋ shi. Bei komɛi lɛ amɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ fɛɛ feɔ efolo, shi bei pii lɛ sɛɛnamɔi babaoo baa he. Susumɔ nɔkwɛmɔnii fioo komɛi ahe.

Nitsumɔhe ko ni yɔɔ Yuropa lɛ kɛ rɔba ko ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ fee nɔ ko ni anyɛɔ akɛdoɔ nu ni mli ewo muji nɔ dani anuɔ koni hela akamɔmɔ mɛi. Akɛ nibii ni tamɔ nakai tsuɔ nii kɛ́ adebɔɔ naa oshara ko ba, tamɔ be ni shikpɔŋhosomɔ lɛ ba yɛ Haiti yɛ afi 2010 lɛ nɛkɛ.

Afee shwɛdei komɛi awo ŋwɛiniiaŋ shɔŋŋ ni akɛkwɛɔ nibii ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni atsɛɔ shwɛdei nɛɛ akɛ Global Positioning System (GPS). Shishijee lɛ, afee GPS lɛ koni asraafoi kɛtsu nii, shi amrɔ nɛɛ tsɔne kudɔlɔi, kɔɔyɔŋ lɛlɛ kudɔlɔi, meele kudɔlɔi, kɛ gbɔbilɔi kɛ mɛi krokomɛi hu po kɛtsuɔ nii kɛtaoɔ gbɛ. Jeŋ shikpalɔi sa yijiemɔ waa akɛ amɛfee GPS ni hãaa mɔ alaaje kɛ́ eeefã gbɛ.

Ani okɛ mobail foŋ, kɔmpiuta, loo Intanɛt tsuɔ nii? Ani ona akɛ tsofai kpakpai ni afee bianɛ lɛ ehã hela ko ni yɔɔ ohe lɛ naa eba shi loo ehã oná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa? Ani okɛ kɔɔyɔŋ lɛlɛ fãa gbɛ? Kɛ́ nakai lɛ, belɛ ooná nibii ni atsɔ jeŋ shikpamɔ nɔ afee kɛhã adesai ahilɛkɛhamɔ lɛ ahe sɛɛ. Anɔkwa, oná jeŋ shikpamɔ he sɛɛ yɛ gbɛi pii anɔ.

HUSUI NI YƆƆ JEŊ SHIKPAMƆ HE

Jeŋ shikpalɔi miibɔ mɔdɛŋ waa ni amɛle jeŋ ni ebɔle wɔ lɛ he nii babaoo, no hewɔ lɛ amɛmiitao nibii amli kɛmiiya shɔŋŋ. Jeŋ shikpalɔi komɛi taoɔ bɔ ni atɔm lɛ tsuɔ nii ehãa lɛ mli, ni amɛteŋ mɛi komɛi hu kaseɔ nibii ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ ni ehi shi afii akpekpe toi akpei abɔ ni eho nɛ lɛ ahe nii koni amɛle jeŋ muu lɛ fɛɛ he saji babaoo. Be ni jeŋ shikpalɔi lɛ taoɔ nibii amli kɛyaa shɔŋŋ, ní amɛkaseɔ nibii kɛ hei ni wɔhiŋmɛi enaaa lɛ hu po ahe nii kɛyaa shɔŋŋ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi susuɔ akɛ kɛ́ Nyɔŋmɔ ni Biblia lɛ wieɔ ehe lɛ yɛ lɛɛlɛŋ lɛ, esa akɛ amɛnyɛ amɛna lɛ.

Jeŋ shikpalɔi kɛ jeŋ nilelɔi kpanakpanaa komɛi hu miitao nibii amli kɛmiiya hiɛ lolo. Mɔ ko ni ŋmalaa jeŋ shikpamɔ he saji ni atsɛɔ lɛ Amir D. Aczel lɛ wie kɛkɔ mɛi nɛɛ aniiamlitaomɔ lɛ he akɛ, ‘amɛdamɔɔ nibii ni amɛkpa shi amɛna lɛ nɔ amɛmuɔ sane naa akɛ Nyɔŋmɔ bɛ.’ Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, jeŋ shikpalɔ ko ni ale lɛ waa lɛ wie akɛ, “akɛni odaseyeli ko bɛ ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ko náa nibii ni yaa nɔ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli lɛ anɔ hewalɛ lɛ hewɔ lɛ, anyɛŋ akɛɛ kɔkɔɔkɔ akɛ nyɔŋmɔ ko yɛ shihilɛ mli.” Mɛi komɛi hu kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ ni Biblia lɛ wieɔ ehe lɛ ji “ashwãifeelɔ” kɛ “ŋkunyaayelɔ.” *

Shi esa akɛ wɔbi akɛ: Ani jeŋ shikpalɔi ekase je muu lɛ fɛɛ he nii bɔ ni amɛbaanyɛ amɛmu sane naa kɛmɔ shi? Hetoo lɛ kɛkɛ ji, dabi. Atee hiɛ babaoo yɛ jeŋ shikpamɔ mli, shi jeŋ shikpalɔi babaoo eyɔse akɛ nibii babaoo yɛ lolo ni alé, ni ekomɛi hu yɛ ni anyɛŋ ale kɔkɔɔkɔ. Be ni Steven Weinberg ni ji jeŋ shikpalɔ ko ni ná Nobel juromɔnɔ lɛ eko lɛ wieɔ adebɔɔ nibii ahe yɛ wolo ko ni eŋma lɛ mli lɛ, ewie akɛ, “wɔnyɛŋ wɔle nɔ fɛɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.” Woloŋlelɔ kpanaa ko ni atsɛɔ lɛ Martin Rees ni eji gbɔmɔ wulu yɛ Britain (Astronomer Royal of Great Britain) lɛ ŋma akɛ: “Ekolɛ nibii komɛi yɛ ni gbɔmɛi nyɛŋ anu shishi kɔkɔɔkɔ.” Anɔkwa sane ji akɛ, adebɔɔ nibii pii yɛ—kɛjɛ wala yibii bibioo kɛyashi jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ—ni anyɛko atsɔ jeŋ shikpamɔ nɔ anu bɔ ni amɛji lɛ shishi. Kadimɔ nɔkwɛmɔnii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:

  • Mɛi ni kaseɔ nibii ni wala yɔɔ amɛmli lɛ ahe nii lɛ nyɛɛɛ ana nɔ ni yaa nɔ yɛ wala yibii lɛ amli lɛ anaa kɛmɔ shi. Hewalɛ ni wala yibii lɛ kɛtsuɔ nii, bɔ ni amɛfeɔ protein, kɛ bɔ ni amɛjaraa amɛmli ni amɛfeɔ pii lɛ fɛɛ ji nibii ni jeŋ shikpalɔi nu ko shishi lolo kɛbashi ŋmɛnɛ.

  • Nigbalamɔ hewalɛ ni ji gravity lɛ náa wɔshihilɛ nɔ hewalɛ be fɛɛ be. Kɛ̃lɛ, jeŋ shikpalɔi nuko bɔ ni etsuɔ nii ehãa lɛ shishi kɔkɔɔkɔ. Amɛnuuu bɔ ni feɔ ni gravity lɛ gbalaa mɔ kɛbaa shikpɔŋ kɛ́ mɔ ko tu kɛtee ŋwɛi aloo bɔ ni ehãa nyɔɔŋtsere lɛ bɔleɔ shikpɔŋ lɛ ni ejeee eŋɛlɛ nɔ lɛ shishi jogbaŋŋ.

  • Mɛi ni kaseɔ je muu lɛ fɛɛ he nii lɛ etsɔɔ akɛ, nibii ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli lɛ mli oha mlijaa 95 sɔŋŋ yɛ ni anyɛŋ akɛ dɛŋdadei ni jeŋ shikpalɔi kɛtsuɔ nii lɛ ana. Anyɛko anu bɔ ni nibii nɛɛ tsuɔ nii amɛhãa lɛ shishi kɛbashi ŋmɛnɛ.

Nibii krokomɛi hu yɛ ni jeŋ shikpalɔi nuko shishi ni hãa amɛnaa kpɛɔ amɛhe. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔsusu enɛ he lɛ? Mɔ ko ni ŋmalaa jeŋ shikpamɔ he saji lɛ wie akɛ: “Nibii ni wɔleee lɛ fa kwraa fe nibii ni wɔle. Mi lɛ, misusuɔ akɛ esa akɛ jeŋ shikpamɔ ahã wɔnáa akpɛ wɔhe ni wɔshwe akɛ wɔbaakase babaoo moŋ fe ni wɔbaaŋmɔ wɔyiŋ kpɔ yɛ saji ahe.”

No hewɔ lɛ, kɛ́ osusuɔ akɛ eshwɛ fioo ni jeŋ shikpamɔ baaye Biblia lɛ najiaŋ ni aheŋ Nyɔŋmɔ nɔ ayeŋ dɔŋŋ lɛ, susumɔ oti nɛɛ he okwɛ: Kɛ́ je lɛ he nɔ ko fioo pɛ jeŋ shikpalɔi kɛ amɛdɛŋdadei wujiwuji lɛ ena lɛ, ani nilee bɛ mli akɛ wɔɔmu sane naa akɛ nibii babaoo yɛ lolo ni jeŋ shikpalɔi nyɛŋ anu shishi? Be ni amuɔ sane kakadaŋŋ ko ni aŋma ni kɔɔ yinɔsane kɛ ŋulamii ahe nikasemɔ he yɛ Encyclopedia Britannica lɛ mli, aŋma akɛ: “Yɛ afii 4,000 sɔŋŋ ni akɛkase ŋulamii ahe nii lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, anyɛko ale nibii ni yɔɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli lɛ he nɔ ko kwraa, taakɛ ebalɛ yɛ blema Babilonbii lɛ agbɛfaŋ lɛ.”

Yehowa Odasefoi ewieee amɛshiii mɔ ko susumɔ yɛ sane nɛɛ he. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔkɛ Biblia mli ŋaawoo akɛ, “Nyɛhãa gbɔmɛi fɛɛ alea nyɛniiashishinumɔ lɛ” atsu nii. (Filipibii 4:5) Enɛ hewɔ ni wɔfɔ̃ɔ bo nine koni okwɛ bɔ ni jeŋ shikpamɔ kɛ Biblia lɛ kɛ amɛhe kpãa gbee lɛ.

^ kk. 9 Mɛi komɛi heee Biblia lɛ amɛyeee yɛ tsɔɔmɔi komɛi ni sɔlemɔi lɛ tsɔɔ yɛ blema kɛ nibii komɛi ni amɛtsɔɔ ŋmɛnɛ, tamɔ kɛɛmɔ ni akɛɔ akɛ shikpɔŋ lɛ ji jeŋ muu lɛ fɛɛ teŋ, loo akɛ, Nyɔŋmɔ kɛ gbii ekpaa ni ŋmɛlɛtswaa 24 ni yɔɔ eko fɛɛ eko mli lɛ ni bɔ je lɛ hewɔ.—Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Nibii ni Biblia lɛ Ewie ni Jeŋ Shikpamɔ Ema nɔ Mi” lɛ.