Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

 KASEMƆ AMƐHEMƆKƐYELI LƐ | YOSEF

‘Nyɛfainɛ Nyɛboa Lamɔ Nɛɛ Toi’

‘Nyɛfainɛ Nyɛboa Lamɔ Nɛɛ Toi’

YOSEF kɛ ehiɛ mã bokagbɛ, ená kulɛ, ebaajo foi kɛshi jarayelɔi lɛ kɛ amɛkooloi lɛ ateŋ kɛya jɛmɛ. Eshĩa yɛ Hebron, yɛ gɔji ni yɔɔ jɛmɛ lɛ asɛɛ nɔŋŋ. Akɛni je miihe ana hewɔ lɛ, etsɛ Yakob miifee ni eyabote saa mli, elé kwraa akɛ nɔ ko eba ebinuu ni esumɔɔ waa lɛ nɔ. Shi Yosef nyɛŋ ana etsɛ ni ekɛɛ lɛ nɔ ko, nɔ pɛ ni yɔɔ eyitsoŋ ji, ekolɛ enaŋ etsɛ ni esumɔɔ waa lɛ hiɛ dɔŋŋ. Be ni jarayelɔi lɛ tsirɛɔ amɛtejii lɛ kɛnyiɛ nanegbɛ ni yaa wuoyigbɛ lɛ nɔ lɛ, amɛbɛ Yosef hiŋmɛi akɛ ehã ni aya. Amrɔ nɛɛ lɛ, Yosef etsɔ amɛnɔ, ni amɛŋmɛŋ ehe kɔkɔɔkɔ. Jarayelɔi nɛɛ na gbekɛ nuu nɛɛ tamɔ lɛlɛ ko ni mli eyi tɔ kɛ amã ni jeɔ ŋma kɛ mu kpakpai ni jara wa waa, ní kɛ́ akɛtee maŋsɛɛ shɔŋŋ yɛ Mizraim ni ayahɔ̃ɔ lɛ abaaná sɛɛ pii.

Ekolɛ, no mli lɛ, Yosef eye aaafee afii 17. Feemɔ ehe mfoniri ni eedɔ ekuɛ kɛmiiya anaigbɛ ni egbele ehiŋmɛi fioo kɛmiikwɛ nyɔŋtsere lɛ be ni hulu lɛ nyɔɔ shi yɛ Ŋshɔ Kpeteŋkpele lɛ mli, ni eebɔ mɔdɛŋ ni ehã ejwɛŋmɔ akpele bɔ ni eshihilɛ etsake ehã lɛ he lɛ he okwɛ. Eheee eyeee akɛ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmimɛi lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaagbe lɛ, ni amɛtsake amɛjwɛŋmɔ ni amɛhɔ̃ɔ lɛ akɛ nyɔŋ. Ekã shi faŋŋ akɛ, enɛ baahã Yosef awo yara waa. Elé bɔ ni eshihilɛ baaji wɔsɛɛ.

Yosef heyeli ŋmɛɛ lɛ, shi jeee ehemɔkɛyeli

Te fee tɛŋŋ ni Yosef yaje shihilɛ ni jaraa nɛɛ mli lɛ? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ oblanyo fioo ni lɛ diɛŋtsɛ ewekumɛi kpoo lɛ ni amɛfee lɛ niseniianii lɛ hemɔkɛyeli lɛ mli?

WEKU SHIHILƐ NI MIISHƐƐ BƐ MLI

Yosef jɛ weku agbo ko ni ekomefeemɔ kɛ miishɛɛ bɛ mli lɛ mli. Nɔ ni Biblia lɛ wie yɛ Yakob weku lɛ he lɛ maa nɔ aduatsɔ akɛ nɔ ko kpakpa ko jɛɛɛ yei pii ni akɛhiɔ shi lɛ mli kɛbaaa. Yei pii kɛ shihilɛ ji nifeemɔ ko ni he shi waa ni Nyɔŋmɔ ŋmɛ gbɛ ni etee nɔ yɛ ewebii lɛ ateŋ kɛyashi e-Bi lɛ kɛ yoo kome kɛ shihilɛ, ni ji bɔ ni ato gbalashihilɛ he gbɛjianɔ kɛjɛ shishijee lɛ ba ekoŋŋ. (Mateo 19:4-6) Yakob kɛ yei ejwɛ, ni ji eŋa Lea kɛ Rahel kɛ amɛweyei ni ji Zilpa kɛ Bilha fɔ bii kɛ́ hooo lɛ 14. Shishijee lɛ, Yakob ná suɔmɔ ehã Rahel, ni ji eŋa ni he yɔɔ fɛo waa lɛ. Enaaa nakai suɔmɔ ehãaa Lea, ni ji Rahel nyɛmiyoo nukpa lɛ, mɔ ni ashishiu lɛ ni akɛ lɛ hã lɛ gbãla lɛ. Awuŋayeli shɛii tee nɔ yɛ yei enyɔ nɛɛ ateŋ, ni enɛ tsɛŋe bii lɛ ni amɛ hu amɛkɛ  amɛhe bɔi tswaa.1 Mose 29:16-35; 30:1, 8, 19, 20; 37:35.

Rahel hi shi aahu akɛ kene, ni sɛɛ mli be ni efɔ Yosef lɛ, Yakob kɛ bi ni afɔ ahã lɛ yɛ egbɔlɛ beaŋ nɛɛ ye jogbaŋŋ fe ebii krokomɛi lɛ fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni weku lɛ fɛɛ nyiɛ gbɛ ni amɛkɛ Esau, ni ji Yakob nyɛminuu ni yi wa lɛ ayakpe lɛ, Yakob hã Rahel kɛ Yosef nyiɛ he ko ni yɔɔ shweshweeshwe yɛ weku muu lɛ fɛɛ sɛɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, nakai gbi ni sa kadimɔ lɛ ná Yosef nɔ hewalɛ ewala gbii fɛɛ. Feemɔ bɔ ni Yosef nu he ehã nakai leebi lɛ, be ni egbɛ ehiŋmɛiiaŋ, ní enaa ekpɛ ehe, ní esusuɔ nɔ hewɔ ni ataa ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli, shi eji mɔ ko ni kɛ hewalɛ tsuɔ nii lɛ tsutsɔɔ lɛ he mfoniri okwɛ. Kwɛ bɔ ni enaa baakpɛ ehe waa ahã, be ni ená ele akɛ: Gbi gbɛkɛ ni tsɔ hiɛ lɛ, etsɛ ataa kɛ ŋwɛibɔfo ko ni yɔɔ hewalɛ waa nɔ lɛ! Ni mɛni hewɔ Yakob kɛ ŋwɛibɔfo lɛ nɔ? Ejaakɛ eetao ni Yehowa Nyɔŋmɔ ajɔɔ lɛ. Jɔɔmɔ ni Yakob ná ji egbɛ́i ni atsake, ni atsɛ lɛ Israel lɛ. Akɛ egbɛ́i lɛ baatsɛ maŋ muu fɛɛ! (1 Mose 32:22-31) Sɛɛ mli lɛ, Yosef ná le akɛ, Israel bihii lɛ, baatsɔ akutsei ni baafee nakai maŋ lɛ atsɛmɛi!

Fee sɛɛ lɛ, Yosef, ni no mli lɛ eji oblanyo lɛ kɛ shihilɛ ko ni wa waa kpe. Enyɛ Awo ni esumɔɔ waa lɛ gbo eshi lɛ be ni efɔɔ Benjamin, ni ji enyɛmi fioo lɛ. Etsɛ ye awerɛho waa yɛ gbele lɛ he. Feemɔ Yakob he mfoniri ni eetsumɔ Yosef hiɛ yaafonui, ni ekɛ hiɛnɔkamɔ ni shɛje enii Abraham mii lɛ nɔŋŋ miishɛje ebi Yosef hu mii lɛ he mfoniri okwɛ. Kwɛ bɔ ni Yosef baaná miishɛɛ ahã be ni ená ele akɛ be ko baaba ni Yehowa baatee enyɛ Awo shi kɛba wala mli ekoŋŋ lɛ! Ekã shi faŋŋ akɛ, Yosef baná suɔmɔ ni mli kwɔ ehã “hiɛkalɔi a-Nyɔŋmɔ” ni mli hi lɛ. (Luka 20:38; Hebribii 11:17-19) Be ni Yakob ŋa, Rahel gbo sɛɛ lɛ, Yakob baná suɔmɔ ni mli wa waa ehã ebii enyɔ ni ekɛ Rahel fɔ lɛ.1 Mose 35:18-20; 37:3; 44:27-29.

Bei pii lɛ, kɛ́ gbekɛbii na akɛ aakwɛ amɛ fe bii krokomɛi lɛ, amɛyitsoŋ fuɔ amɛ ni amɛfiteɔ; shi Yosef kase sui kpakpai babaoo kɛjɛ efɔlɔi adɛŋ, ni ená hemɔkɛyeli ni mli wa, agbɛnɛ hu, enyɛ ena nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa. Be ni eye afii 17 ni ekwɛɔ tooi, ni eyeɔ ebuaa enyɛmimɛi onukpai lɛ ekomɛi lɛ, ena nibii gbohii komɛi ni amɛfeɔ lɛ. Ani esa akɛ etsimɔ nɔ, bɔ ni afee ni amɛsumɔ esane? Fɛɛ sɛɛ lɛ, efee nɔ ni ja. Ebɔ etsɛ nibii gbohii ni amɛfeɔ lɛ. (1 Mose 37:2) Ekolɛ nifeemɔ ni biɔ ekãa nɛɛ hã Yakob tee nɔ esumɔ ebinuu lɛ waa. Enɛ ji nɔkwɛmɔnɔ ko ni nɔ bɛ ni esa akɛ Kristofoi oblahii kɛ oblayei akase! Kɛ́ wɔheloonaa nyɛmi loo wɔnaanyo ko fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ, ni ekolɛ wɔnu he akɛ wɔtsimɔ nɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔkase Yosef ni wɔhã mɛi ni yɔɔ hegbɛ akɛ amɛleɔ lɛ ale koni amɛye amɛbua efɔŋfeelɔ lɛ.3 Mose 5:1.

Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko hu kɛjɛ Yosef weku shihilɛ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ ŋmɛnɛ lɛ, anɔkwa Kristofoi kɛ yei pii ehiii shi moŋ, shi wɔkɛ mɛi tamɔ  wɔtsɛmɛi aŋamɛi loo wɔnyɛmɛi awumɛi kɛ amɛbii hiɔ shi yɛ he kome. Wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kɛjɛ Yakob weku lɛ mli, no ji akɛ hiɛaŋkwɛmɔ hãaa ekomefeemɔ ahi weku mli. Fɔlɔi ni yɔɔ weku ni tamɔ nɛkɛ mli ní hiɛ kã shi lɛ feɔ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ ni amɛhã bii lɛ fɛɛ ale akɛ amɛsumɔɔ amɛ, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ nikeenii krɛdɛɛ ko ni baanyɛ ahã weku lɛ aná miishɛɛ.Romabii 2:11.

AWUŊAYELI BAHE SHI

Yakob sumɔ Yosef sane ejaakɛ Yosef yeɔ anɔkwa ni efeɔ jalɛ nii

Ekã shi faŋŋ akɛ, akɛni Yosef, ni eji gbekɛ nuu lɛ kɛ ekãa tsuɔ jalɛ nii hewɔ lɛ, Yakob wo ehiɛ nyam. Ekpɛ atade fɛfɛo ko ehã ebi lɛ. (1 Mose 37:3) Mɛi fɔɔ atade nɛɛ tsɛmɔ akɛ atade ni hiɛ sui srɔtoi pii, shi odaseyeli fioo ko pɛ yɔɔ ni tsɔɔ nakai. Eeenyɛ efee akɛ eji atade ko ni kɛ, ní yɔɔ fɛo, ni eeenyɛ eba akɛ kɛ́ ewo lɛ ebatáa eniji kɛ enaji ahe. Ekolɛ eji atade ko ni niiatsɛmɛi loo odehei abii woɔ yɛ nakai beaŋ.

Ekã shi faŋŋ akɛ Yakob hiɛ jwɛŋmɔ kpakpa, ni Yosef hu hiɛ sɔ nɔ ni etsɛ fee ehã lɛ nɛɛ, kɛ suɔmɔ kpo ni ejie etsɔɔ lɛ nɛɛ waa. Shi nakai atade lɛ baahã ená sane. Nɔ kome ni esa akɛ wɔkai ji akɛ, Yosef ji tookwɛlɔ. Ni tsɔɔ akɛ nitsumɔ nɛɛ baahã ehe awo muji. Feemɔ gbekɛ nuu nɛɛ ni ewo atade nɛɛ kɛnyiɛ ŋa mli, ní eekwɔ tɛi wuji, loo eebɔ mɔdɛŋ ni ejie toobi ko ni eka yɛ ŋmei ko mli lɛ he mfoniri okwɛ. Nɔ ni fiteɔ sane lɛ fe fɛɛ ji akɛ, te atade ni Yakob kpɛ ehã Yosef nɛɛ baasa wekukpãa ni kã ekɛ enyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ he ehã tɛŋŋ?

Biblia lɛ hãa hetoo akɛ: “Ni be ni enyɛmimɛi lɛ na akɛ lɛ amɛtsɛ sumɔɔ fe enyɛmimɛi lɛ fɛɛ lɛ, amɛnyɛ lɛ, ni amɛnyɛɛɛ amɛkɛ lɛ awie yɛ hejɔlɛ mli.” * (1 Mose 37:4) Ekolɛ shishinumɔ yɛ he akɛ Yosef nyɛmimɛi lɛ aaaye ehe awuŋa, shi akɛni amɛkɛ hiɛshikamɔ tsuuu nii hewɔ lɛ, amɛŋmɛɛ amɛhe amɛhã su gbonyo nɛɛ. (Abɛi 14:30; 27:4) Ani oye mɔ ko he awuŋa pɛŋ, akɛni akɛ hegbɛ loo hiɛnyam ko ni ootao lɛ hã lɛ lɛ hewɔ? Kaimɔ Yosef nyɛmimɛi lɛ. Awuŋa ni amɛye lɛ hã amɛfee nibii ni hã amɛshwa amɛhe waa yɛ sɛɛ mli. Amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ kaiɔ Kristofoi akɛ, nilee yɛ mli waa ákɛ akɛ ‘mɛi ni nyãa lɛ aaanyã.’Romabii 12:15.

Ekã shi faŋŋ akɛ, Yosef na akɛ enyɛmimɛi lɛ miinyɛ lɛ. No hewɔ lɛ, ani esa akɛ ekɛ etade fɛfɛo lɛ ato kɛ́ enyɛmimɛi lɛ yɛ emasɛi? Ekolɛ, enu he akɛ efee nakai. Kɛ̃lɛ kaimɔ akɛ, Yakob kpɛ atade lɛ ehã lɛ koni ana akɛ esumɔɔ esane. Akɛni Yosef miisumɔ ni ehi shi yɛ hiɛkɛnɔfɔɔ ni etsɛ lɛ yɔɔ yɛ emli lɛ naa hewɔ lɛ, ewoɔ atade lɛ. Enɔkwɛmɔnɔ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ kɛhã wɔ. Eyɛ mli akɛ, bei komɛi lɛ, wɔŋwɛi Tsɛ lɛ feɔ etsuji lɛ ateŋ aŋkroaŋkroi komɛi ejurɔ moŋ, shi no etsɔɔɔ akɛ ekwɛɔ hiɛaŋ. Kɛfata he lɛ, eesumɔ ni amɛfee srɔto yɛ jeŋ fɔŋ ni jeŋba sha eyi mli obɔ nɛɛ he. Tamɔ bɔ ni Yosef atade fɛfɛo lɛ hã  efee srɔto lɛ, Kristofoi ajeŋba kpakpa lɛ hãa amɛ hu amɛfeɔ srɔto yɛ mɛi ni ebɔle amɛ lɛ ahe. Bei pii lɛ, wɔjeŋba kpakpa nɛɛ hãa mɛi yeɔ wɔhe awuŋa ni amɛnyɛɔ wɔ. (1 Petro 4:4) Ani esa akɛ Kristofonyo ko kɛ Nyɔŋmɔ tsulɔ ni eji lɛ atee? Dabi—ejaakɛ Yosef kɛ etade fɛfɛo lɛ eteee.Luka 11:33.

YOSEF LAMƆI LƐ

Etsɛɛɛ kwraa ni Yosef la lamɔi srɔtoi enyɔ komɛi ni yɔɔ naakpɛɛ waa. Yɛ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ mli lɛ, Yosef na lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛ enyɛmimɛi lɛ, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ miifimɔ ŋmaa kei. No sɛɛ lɛ, ena akɛ enyɛmimɛi lɛ akei lɛ ebabɔle eke lɛ ní damɔ shi jaŋŋ lɛ, ni amɛmiikoto lɛ. Yɛ lamɔ ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, Yosef na ni hulu lɛ, nyɔŋtsere lɛ, kɛ ŋulami 11 miikoto lɛ. (1 Mose 37:6, 7, 9) Mɛni esa akɛ Yosef afee yɛ lamɔi ni yɔɔ naakpɛɛ ni mli kã shi faŋŋ nɛɛ ahe?

Lamɔ nɛɛ jɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Amɛji gbalɛi ni Nyɔŋmɔ miitao ni Yosef ahã enyɛmimɛi lɛ ale emli saji. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, esa akɛ Yosef afee nɔ ni gbalɔi ni ba yɛ esɛɛ lɛ fee lɛ be ni amɛjaje Nyɔŋmɔ saji lɛ kɛ ekojomɔi lɛ amɛtsɔɔ E-webii ni tsi amɛhe kɛjɛ ehe lɛ.

Yosef kɛ hiɛshikamɔ tsu nii ni ekɛɛ enyɛmimɛi lɛ akɛ: ‘Nyɛfainɛ nyɛboa lamɔ ni mila nɛɛ toi.’ Enyɛmimɛi lɛ nu lamɔ lɛ shishi, shi amɛnaaa he miishɛɛ kwraa. Amɛhere lɛ nɔ akɛ: “Aso maŋtsɛ po okɛɛ oooye yɛ wɔnɔ nɛɛ? aloo ye obaaye wɔnɔ nɛɛ?” Amaniɛbɔɔ lɛ kɛfata he akɛ: “Ni amɛnyɛ lɛ fe tsutsu lɛ yɛ elamɔi lɛ kɛ ewiemɔi lɛ ahewɔ.” Be ni Yosef gba etsɛ kɛ enyɛmimɛi lɛ elamɔ ni ji enyɔ lɛ, ehã esane lɛ mli wo wu moŋ. Wɔkaneɔ akɛ: “Etsɛ kã ehiɛ, ni ekɛɛ lɛ akɛ: Mɛɛ lamɔ ola nɛɛ? Belɛ kotomɔ mikɛ onyɛ kɛ enyɛmimɛi lɛ aaabakotoo yɛ shikpɔŋ?” Kɛ̃lɛ Yakob tee nɔ eshwie eyiŋ yɛ sane lɛ he. Ani ekolɛ Yehowa ji mɔ ni kɛ gbekɛ lɛ wieɔ lɛ?1 Mose 37:6, 8, 10, 11.

Jeee Yosef pɛ ji mɔ klɛŋklɛŋ ni Yehowa kɛ gbalɛ wiemɔ ni eŋɔɔɔ mɛi anaa ni hã awa mɔ lɛ yi tsɔ enɔ ekɛhã mɛi, ni jeee lɛ ji naagbee mɔ hu. Mɛi ni Yehowa tsɔ amɛnɔ ekɛ saji tamɔ nɛkɛ hã lɛ ateŋ mɔ ni fe fɛɛ ji Yesu, ni ekɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Kɛ́ amɛwa mi yi lɛ, amɛaawa nyɛ hu yi.” (Yohane 15:20) Kristofoi onukpai kɛ gbekɛbii fɛɛ baanyɛ akase nibii babaoo kɛjɛ hemɔkɛyeli kɛ ekãa ni oblanyo fioo Yosef jie lɛ kpo lɛ mli.

AMƐNYƐ LƐ WAA FE TSUTSU LƐ

No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Yakob tsu oblanyo fioo Yosef enyɛmimɛi lɛ aŋɔɔ. Yakob bihii onukpai lɛ miikwɛ tooi lɛ anɔ yɛ kooyigbɛ kɛmiibɛŋkɛ Shekem, he ni etsɛko tsɔ lɛ, amɛfee yiwalɛ nii yɛ lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ Yakob susu ebihii lɛ ahe, no hewɔ lɛ, etsu Yosef koni eyakwɛ akɛ nɔ fɛɛ nɔ miiya nɔ jogbaŋŋ kɛhã amɛ lo. Ani obaanyɛ ofee bɔ ni Yosef nu he ehã lɛ he mfoniri? Amrɔ nɛɛ ele akɛ, enyɛmimɛi lɛ miinyɛ lɛ waa po fe tsutsu lɛ! Te amɛbaafee amɛnii amɛhã tɛŋŋ kɛ́ Yosef ba ebakɛɛ amɛ sane ni etsɛ kɛtsu lɛ lɛ? Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yosef fee toi, ni eyi gbɛ.1 Mose 34:25-30; 37:12-14.

Eji gbɛfãa kakadaŋŋ diɛŋtsɛ ní heɔ kɛ́ hooo lɛ gbii ejwɛ loo gbii enumɔ gbɛnyiɛmɔ. Shekem kã Hebron kooyigbɛ aaafee kilomitai 80 jekɛmɔ. Shi, be ni Yosef shɛ Shekem lɛ, ená ele akɛ enyɛmimɛi lɛ eshi kɛtee Dotan, ní no hu kã kɛyaa kooyigbɛ aaafee kilomitai 22 lɛ. Be ni Yosef bɛŋkɛ Dotan lɛ, enyɛmimɛi lɛ na lɛ ni eeba yɛ shɔŋŋ. Oya nɔŋŋ kɛkɛ ni amɛhe ni tsɛ̃ɔ lɛ lɛ mli bawa fe tsutsu lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Amɛkɛɛkɛɛ amɛhe akɛ: Naa, lamɔi atsɛ lɛ baa. No hewɔ lɛ, agbɛnɛ nyɛbaa ni wɔgbea lɛ, ni wɔshɛa lɛ wɔfɔ̃a bui lɛ eko mli, ni wɔkɛɛ: Kooloo fɔŋ ko eye lɛ; ni wɔkwɛ bɔ ni elamɔi lɛ aaatee ahã.” Shi, Ruben kɔne enyɛmimɛi lɛ ayiŋ akɛ amɛkagbe Yosef, shi moŋ amɛshɛ lɛ amɛfɔ̃ bu ko mli, koni kɛfee sɛɛ lɛ, enyɛ eyajie lɛ ní amɛlé.1 Mose 37:19-22.

Be ni Yosef bɛŋkɛɔ amɛ lɛ, ejwɛŋmɔ fɛɛ ji akɛ nɔ fɛɛ nɔ baaya nɔ yɛ toiŋjɔlɛ mli. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, enyɛmimɛi lɛ tutua lɛ! Amɛkpɔ etade fɛfɛo lɛ yɛ ehe, ni amɛgbala lɛ kɛtee bu ko ni nu bɛ mli ni mli egbĩ lɛ he, ni amɛshɛ lɛ amɛfɔ̃ mli! Ehiɛ fee lɛ yaa, ni ete shi edamɔ shi, shi ena akɛ enyɛŋ eje kpo kɛ́ mɔ ko yeee ebuaaa lɛ. Atatu lɛ pɛ ji nɔ ni enaa kɛ́ ewo ehiɛ nɔ, shi eenu enyɛmimɛi lɛ agbee yɛ shɔŋŋ. Ebolɔ etsɛ amɛ ní eekpa amɛ fai, shi amɛfooo edaaŋ. Amɛyiwalɛ lɛ hewɔ lɛ, amɛtara bu lɛ he kpaakpa amɛye nii. Ní Ruben shĩ he ni amɛyɔɔ lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ ekoŋŋ akɛ amɛbaagbe lɛ,  shi Yuda kɔne amɛyiŋ koni amɛhɔ̃ɔ lɛ moŋ amɛhã guɔyelɔi ni hoɔ lɛ. Akɛni Dotan kã gbɛ ni yaa Mizraim ni ayeɔ jara yɛ nɔ lɛ masɛi nɔŋŋ hewɔ lɛ, etsɛɛɛ kwraa ni Ishmaelbii kɛ Midianbii gbɛfalɔi komɛi jie amɛhiɛ kpo. Be ni Ruben ku esɛɛ eba lɛ, amɛhɔ̃ɔ lɛ momo. Amɛhɔ̃ɔ amɛnyɛmi lɛ tamɔ ahɔ̃ɔ nyɔŋ lɛ amɛhe jwiɛtɛi kukuji 20. *1 Mose 37:23-28; 42:21.

Yosef fee nɔ ni ja, shi enyɛmimɛi lɛ nyɛ lɛ

Wɔsaa wɔba he ni wɔje sanegbaa lɛ shishi kɛjɛ lɛ ekoŋŋ. Be ni akɛ Yosef yi gbɛ kɛyaa wuoyigbɛ kɛtsɔɔ gbɛ ni yaa Mizraim lɛ nɔ lɛ nɔ lɛ, efee lɛ tamɔ nɔ ni egbe ejeŋ naa. Enu he akɛ atse lɛ kwraa kɛjɛ ewekumɛi ahe! Ekɛ afii pii baahi shi ni eleee nɔ ni yaa nɔ yɛ eweku lɛ mli—elé bɔ ni Ruben he baajara lɛ ahã be ni eku esɛɛ ni ebana akɛ, ahɔ̃ɔ lɛ lɛ; awerɛho ni Yakob baaye be ni alaka lɛ akɛ ebi ni esumɔɔ lɛ waa lɛ egbo lɛ; bɔ ni enii Isak, ni no mli lɛ eyɔɔ wala mli lolo lɛ baafee enii ehã; kɛ bɔ ni Benjamin, ni ji enyɛmi nuu fioo ni esumɔɔ esane waa ni ehiɛ baatse lɛ waa lɛ hu shihilɛ baaji ahã. Shi, ani Yosef bɛ hiɛnɔkamɔ ko kwraa?1 Mose 37:29-35.

Yosef yɛ nɔ ko lolo ni enyɛmimɛi lɛ nyɛŋ ashɔ̃ yɛ edɛŋ kɔkɔɔkɔ: no ji hemɔkɛyeli. Ele Yehowa, ni ji e-Nyɔŋmɔ lɛ he nii babaoo, ni nɔ ko nɔ ko bɛ ni baanyɛ ahã enɛ aŋmɛɛ lɛ—shĩa ni eshi lɛ jio, tɔlɛ kɛ deŋme ni ebaatsɔ mli akɛ nyɔŋ be ni enyiɛ gbɛ kakadaŋŋ kɛyaa Mizraim lɛ jio, loo hɔ̃ɔmɔ ni ahɔ̃ɔ lɛ akɛ nyɔŋ ahã Potifar, ni ji Mizraim niiatsɛ kpanaa lɛ po nyɛŋ ashɔ̃ Yehowa henilee ni eyɔɔ lɛ yɛ edɛŋ. (1 Mose 37:36) Yosef hemɔkɛyeli kɛ efaishitswaa akɛ ebaahi e-Nyɔŋmɔ lɛ masɛi lɛ mli wa waa fe tsutsu lɛ, eyɛ mli akɛ ekɛ jaramɔ shihilɛ kpe. Wɔsɛɛ lɛ, wɔbaawie sane kroko ni baatsɔɔ bɔ ni Yosef hemɔkɛyeli lɛ ye ebua lɛ ni ehe ba sɛɛnamɔ waa kɛhã Yehowa, ni ji e-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ ewekumɛi ni tsui ye lɛ. Kwɛ bɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔkase Yosef hemɔkɛyeli lɛ!

^ kk. 15 Niiamlitaolɔi komɛi kɛɔ akɛ Yosef nyɛmimɛi lɛ yasusu akɛ nii ni amɛtsɛ kɛke Yosef lɛ tsɔɔ akɛ eetao ni ekɛ kromɔbi gbɛnaa lɛ ahã gbekɛ lɛ. Amɛle akɛ Yosef ji Yakob ŋa ni esumɔɔ waa, ni ji mɔ klɛŋklɛŋ ni ekpɛ eyiŋ akɛ ekɛ lɛ baahi shi lɛ kromɔbi. Kɛfata he lɛ, Yakob kromɔbi ni ji Ruben lɛ kɛ etsɛ hemɔ yawɔ ni ewo etsɛ hiɛgbele ni ekwa ekromɔbi gbɛnaa lɛ.1 Mose 35:22; 49:3, 4.

^ kk. 25 Sane fioo ni Biblia lɛ bɔ he amaniɛ nɛɛ ji anɔkwale, ejaakɛ saji komɛi ni abɔ he amaniɛ yɛ nakai be kome too lɛ nɔŋŋ mli lɛ tsɔɔ akɛ jwiɛtɛi kukuji 20 ji jara ni akɛheɔ nyɔŋ yɛ Mizraim.