Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Aha Mɛi Le Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ Tsutsu Spain

Aha Mɛi Le Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ Tsutsu Spain

“Be fɛɛ be ni mafã gbɛ kɛaatee [Spain] lɛ, maba nyɛŋɔɔ; ejaakɛ mihiɛ kã nɔ, akɛ, kɛ́ matsɔ̃ jɛigbɛ lɛ, mabakwɛ nyɛhiɛ, koni, kɛji miná miishɛɛ fioo yɛ nyɛŋɔɔ tswɛm lɛ, nyɛyajie mi gbɛ kɛya jɛi.”Romabii 15:24.

BƆFO PAULO ŋma wolo nɛɛ emaje enanemɛi Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ yɛ aaafee afi 56 Ŋ.B. Kɛ́ Paulo tee Spain jio, eyaaa jio lɛ, Biblia lɛ etsɔɔɔ. Shi, kɛlɛ, kɛ́ Paulo nɔ atsɔ jio, Kristofoi maŋsɛɛ sɔɔlɔi krokomɛi anɔ atsɔ jio lɛ, be ni shɛɔ afi 101 Ŋ.B. lɛ, sane kpakpa ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ni ji Biblia lɛ, mli lɛ eyashɛ Spain.

Etsɛɛɛ ni Kristofoi ni yɔɔ Spain lɛ ayi bafa. Enɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya Latin wiemɔ lɛ mli aha mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, Latin wiemɔ lɛ he shi waa yɛ maji ni yɔɔ Roma Nɔyeli lɛ shishi lɛ amli. Ni dani afi 101 Ŋ.B. baashɛ lɛ, Spain ehi Roma Nɔyeli lɛ shishi afii pii.

ANÁ BIBLIA LƐ YƐ LATIN WIEMƆ LƐ MLI

Mra be mli Kristofoi ni yɔɔ Spain lɛ ateŋ mɛi komɛi tsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Latin mli. Enɛ ha abaná shishitsɔɔmɔi srɔtoi pii. Abale shishitsɔɔmɔi nɛɛ fɛɛ akɛ Vetus Latina Hispana. Dani Jerome baagbe Biblia shishitsɔɔmɔ ni he gbɛ́i waa ni atsɛɔ lɛ Latin Vulgate lɛ naa yɛ afi 405 Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ, akɛ Vetus Latina Hispana lɛ etsu nii yɛ Spain afii pii.

Jerome gbe eshishitsɔɔmɔ lɛ naa yɛ Betlehem ni yɔɔ Palestina lɛ, shi oona kɛ onaaa nɛɛ shishitsɔɔmɔ lɛ eyashɛ Spain momo. Beni nuu shikatsɛ Biblia kaselɔ ko ni atsɛɔ lɛ Lucinius lɛ nu akɛ Jerome miitsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛmiiya Latin mli lɛ, eshwe akɛ ená eko amrɔ nɔŋŋ. Etsu woloŋmalɔi ekpaa kɛjɛ Spain kɛtee Betlehem koni amɛyaŋma nɔ ni atsɔɔ shishi lɛ fɛɛ kɛba. Fiofio lɛ, mɛi kɛ Vulgate lɛ bɔi nitsumɔ, ni yɛ afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, ebaye Vetus Latina Hispana lɛ najiaŋ kwraa. Bibliai ni atsɔɔ shishi kɛtee Latin mli nɛɛ ha Spainbii lɛ nyɛ amɛkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni amɛnu shishi. Shi beni Roma Nɔyeli lɛ ba naagbee lɛ, ehe bahia ni atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya wiemɔi krokomɛi hu amli.

BIBLIA LƐ YƐ SLETII ANƆ

Yɛ afi 400 afii lɛ amli lɛ, Visigotbii lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni jɛ Germany kɛ maji ni yɔɔ ehewɔŋ lɛ anɔ lɛ batutua Spain, ni enɛ ha Gothic wiemɔ lɛ bahe shi yɛ jɛmɛ. Jamɔ ni mɛi nɛɛ kɛba ji Ariusjamɔ. Jamɔ nɛɛ tamɔ Kristojamɔ, shi amɛkpɛlɛɛɛ Triniti tsɔɔmɔ lɛ nɔ. Amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ-Biblia shishitsɔɔmɔ, ni ji Ulifas Gothic Biblia lɛ hu ba. Akɛ Biblia nɛɛ tsu nii yɛ Spain kɛyashi aaafee afi 599 mli. Nɔ ni ha akɛkpa nitsumɔ ji, beni Visigotbii amaŋtsɛ ni atsɛɔ lɛ Reccared lɛ shi Ariusjamɔ lɛ mli ni ebatsɔ Katoliknyo lɛ, eha akpata woji fɛɛ ni akɛtsuɔ nii yɛ Ariusjamɔ mli lɛ ahiɛ, ní Ulifas Biblia lɛ hu fata he. Enɛ ha Gothic woji fɛɛ tã yɛ Spain.

Sleti ko ni aŋma Biblia lɛ mli sane yɛ nɔ. Aŋma yɛ afi 500 Ŋ.B. afii lɛ amli, ni eyɛ Latin wiemɔ lɛ henɔ ko mli

Kɛlɛ, yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli fɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tee nɔ eshwere yɛ Spain. Yɛ Gothic wiemɔ lɛ sɛɛ lɛ, atee nɔ awie Latin henɔ ko yɛ Spain. Latin henɔ nɛɛ mli ajɛ aná Romance wiemɔi ni awieɔ yɛ Spain kɛ Portugal niiaŋ lɛ. * Atsɛɔ Latin henɔ nɛɛ mli saji ni aŋmala ni etsɛ fe fɛɛ lɛ akɛ Visigotbii asletii, ejaakɛ aŋmala yɛ sletii anɔ. Aŋmala sletii nɛɛ anɔ nii yɛ afi 500 kɛ afi 600 afii lɛ amli. Aŋmala Lalai  Awolo lɛ kɛ Sanekpakpai lɛ amli saji yɛ ekomɛi anɔ, ni aŋma Lala 16 lɛ mli saji fɛɛ awo sleti lɛ ekome ko nɔ.

Ŋmalɛ lɛ mli saji ni aŋmala yɛ sletii ni namɔ waaa kwraa nɛɛ anɔ lɛ tsɔɔ akɛ, mɛi foji ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ kane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni amɛŋmala eko amɛha amɛhe hu. Eeenyɛ efee akɛ, tsɔɔlɔi kɛ Biblia mli saji nɛɛ tsu nii kɛtsɔɔ mɛi ni miikase nikanemɔ kɛ niŋmaa lɛ anii. Kɛ́ akɛ sletii lɛ to kooloi ahewolo ni yɛ nakai beaŋ lɛ akɛfeɔ Bibliai ni mfonirii yɔɔ mli lɛ ahe lɛ, sletii lɛ yɛ ofoo waa.

Mfoniri nɛɛ jɛ León Biblia ni mfonirii kɛ samai pii yɔɔ mli lɛ mli. Eyɛ mli akɛ ashwɛɛɛ Bibliai nɛɛ ahe moŋ, shi mɛi fioo komɛi pɛ ná eko amɛkane

Abaanyɛ ana Bibliai ni mfonirii yɔɔ mli ni ashwɛɛɛ he kwraa nɛɛ eko yɛ San Isidoro sɔlemɔtsu lɛ ni yɔɔ Spain maŋ ko ni atsɛɔ lɛ León lɛ mli. Aŋma Biblia nɛɛ yɛ afi 960 mli. Ehiɛ baafai 1028, ni eko fɛɛ eko kɛlɛ aaafee sɛntimitai 47, elɛɛmɔ hu aaafee sɛntimitai 34, ni Biblia muu lɛ fɛɛ tsiimɔ ji kilogram 18. Abaanyɛ ana ekroko hu yɛ Vatican Wojiatoohe lɛ. Biblia nɛɛ gbɛ́i ji Ripoll Biblia lɛ, ni aŋma aaafee afi 1020 Ŋ.B. Eji Bibliai ni mfonirii kɛ samai fa yɛ mli waa ni afee yɛ nakai beaŋ lɛ ateŋ ekome. Ekolɛ mɛi ni ye samai nɛɛ ye gbi muu fɛɛ yɛ niŋmaa okadi ni jeɔ yitso ko shishi lɛ he, kɛ otsi muu fɛɛ yɛ Biblia mli wolo ko saneyitso lɛ he. Eyɛ mli akɛ ashwɛɛɛ Bibliai nɛɛ ahe moŋ, shi mɛi fioo komɛi pɛ ná he sɛɛ.

BIBLIA LƐ YƐ ARABIC WIEMƆ LƐ MLI

Beni shɛɔ afi 701 lɛ, wiemɔ kroko bɔi shihemɔ yɛ Spain. Bɔ ni eba lɛ ji akɛ, Muslimbii lɛ batutua Spain kɛ Portugal, ni yɛ maji ni baje amɛkwɛmɔ shishi lɛ amli lɛ, mɛi pii bɔi Arabic wiemɔ yɛ Latin najiaŋ. Enɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya Arabic mli.

Kɛjɛ afi 400 kɛyashi afi 800 Ŋ.B. lɛ, Biblia lɛ ni atsɔɔ shishi kɛtee Latin kɛ Arabic mli lɛ ha Spainbii lɛ nyɛ amɛkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ

Ekã shi faŋŋ akɛ, Spainbii pii ná Bibliai ni atsɔɔ shishi kɛtee Arabic mli lɛ eko, titri lɛ Sanekpakpai lɛ. Eeenyɛ efee akɛ, yɛ afi 700 afii lɛ amli lɛ, osɔfo ko ni yɔɔ Seville maŋ lɛ mli, ni atsɛɔ lɛ John lɛ, tsɔɔ Biblia muu lɛ fɛɛ shishi kɛtee Arabic mli. Mɔbɔ sane ji akɛ, Arabic shishitsɔɔmɔi nɛɛ babaoo bɛ dɔŋŋ. Sanekpakpa lɛ ni atsɔɔ shishi kɛtee Arabic mli aaafee afi 950 mli lɛ ekome yɛ lolo. Eyɛ sɔlemɔtsu ni yɔɔ León lɛ mli.

Sanekpakpai lɛ ashishitsɔɔmɔ ko yɛ Arabic wiemɔ lɛ mli. Afee yɛ afi 900 Ŋ.B. afii lɛ amli

 ATSƆƆ BIBLIA LƐ SHISHI KƐTEE SPANISH MLI

Yɛ afi 1200 kɛmɔ afi 1500 mli lɛ, abɔi Castilian, loo Spanish, wiemɔ yɛ Spain kɛ Portugal niiaŋ. Wiemɔ hee nɛɛ bafee dɛŋdade ko ni nɔ bɛ ni atsɔ nɔ agbɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ashwã. * Wolo ko ni atsɛɔ lɛ La Fazienda de Ultra Mar (Nibii ni Afee yɛ Ŋshɔ lɛ Sɛɛ), ni afee yɛ afi 1200 afii lɛ amli lɛ, ji klɛŋklɛŋ wolo ni atsɔɔ Biblia lɛ mli wiemɔi komɛi ashishi kɛtee Spanish mli yɛ. Wolo nɛɛ wieɔ gbɛ ni mɔ ko fã kɛtee Israel lɛ he sane. Emli saji lɛ ekomɛi jɛ Mose woji enumɔ lɛ kɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli woji krokomɛi lɛ amli. Sanekpakpai lɛ, kɛ agbɛnɛ hu Romabii awolo lɛ kɛyashi Yuda wolo lɛ amli saji komɛi hu yɛ mli.

Maŋtsɛ Alfonso X wa ni atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Spanish mli

Osɔfoi lɛ amii eyashɛɛɛ amɛhe kwraa akɛ atsɔɔ Biblia lɛ shishi. Yɛ afi 1234 mli lɛ, osɔfoi fɛɛ ni yɔɔ Tarragona maŋ lɛ mli lɛ bɔ gwa ni amɛwo akpɔ akɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni hiɛ Biblia shishitsɔɔmɔ ko lɛ ekɛyaha amɛsɔfo lɛ koni ashã. Miishɛɛ sane ji akɛ, akpɔ ni awo nɛɛ haaa akpa Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ. Maŋtsɛ Alfonso X (Ni ye nɔ kɛjɛ afi 1252 kɛyashi afi 1284), ni akɛɛ lɛ ji mɔ ni ha abɔi Spanish wiemɔ lɛ ŋmaa lɛ, ná he miishɛɛ akɛ aaatsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya Spanish wiemɔ lɛ mli, no hewɔ lɛ ewa ni atsɔɔ shishi. Spanish Bibliai ni afee yɛ be nɛɛ mli lɛ ekomɛi ji nɔ ni mɛi tsɛɔ lɛ Pre-Alfonsine Biblia lɛ kɛ Alfonisine Biblia lɛ ni afee yɛ no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ. Alfonsine Biblia lɛ ji Spanish Biblia shishitsɔɔmɔ ni eye emuu fe fɛɛ yɛ nakai beaŋ.

Pre-Alfonsine Biblia lɛ (abɛku), kɛ Alfonsine Biblia lɛ (ninejurɔ), ni afee yɛ afi 1200 afii lɛ amli lɛ amli baafai komɛi

Biblia shishitsɔɔmɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ ha Spanish wiemɔ lɛ ni ba etsɛko lɛ he shi ni etee hiɛ. Woloŋlelɔ Thomas Montgomery wie yɛ Pre-Alfonsine Biblia lɛ he akɛ: “Mɔ ni tsɔɔ Biblia nɛɛ shishi lɛ he esa waa, ejaakɛ ekɛ wiemɔi ni ja ni ŋɔɔŋɔi tsu nii. . . . Wiemɔi ni ekɛtsu nii lɛ ashishinumɔ waaa ni eyɛ faŋŋ, ni wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ ji nɔ ni esa akɛ akɛtsu nii yɛ Biblia ni mɛi ni leee Latin lɛ baakane lɛ mli.”

Shi yɛ nɔ najiaŋ ni aaatsɔɔ Spanish Bibliai nɛɛ ashishi kɛjɛ wiemɔi ni aŋmala Biblia lɛ yɛ mli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ amli tɛ̃ɛ lɛ, atsɔɔ shishi kɛjɛ Latin Vulgate lɛ mli moŋ. Kɛjɛ afi 1300 afii lɛ amli kɛbaa lɛ, Yudafoi woloŋlelɔi srɔtoi tsɔɔtsɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ ashishi kɛjɛ Hebri wiemɔ lɛ mli tɛ̃ɛ kɛtee Spanish wiemɔ lɛ mli. No beaŋ lɛ, yɛ Yuropa maji lɛ fɛɛ anɔ lɛ, Spain ji he ni Yudafoi ayi fa waa yɛ, ni Yudafoi ni tsɔɔ Biblia lɛ shishi lɛ ná Hebri Ŋmalɛi ni ja ni akɛ niji ŋmala lɛ ni amɛkwɛ nɔ. *

Bibliai nɛɛ ateŋ ekome ni sa kadimɔ waa ji Alba Biblia lɛ, ni aŋma agbe naa yɛ afi 1400 afii lɛ amli lɛ. Nuu ko ni jɛ Spain ni abuɔ waa, ni atsɛɔ lɛ Luis de Guzmán lɛ, to gbɛjianɔ koni Rabbi Moisés Arragel akwɛ ni atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya castizo Spanish (Spanish ŋmiiŋmi) mli. Etsɔɔ yiŋtoi enyɔ hewɔ ni ekɛɛ afee nakai. Klɛŋklɛŋ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Romance Bibliai ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ejaaa kwraa,” ni nɔ ni ji enyɔ lɛ, “Esa akɛ ákɛ saji ni baagbala wiemɔi ni shishinumɔ wala lɛ amli lɛ awo mli aha mɛi tamɔ wɔ.” Enibimɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ mɛi ni hi shi yɛ ebeaŋ lɛ ná he miishɛɛ waa akɛ amɛaakane Biblia lɛ ni amɛnu shishi. Etsɔɔ hu akɛ, no mli lɛ, mɛi ni yɔɔ Spain lɛ ateŋ mɛi babaoo yɛ Bibliai ni atsɔɔ shishi lɛ eko.

 Akɛni wiemɔ shishitsɔɔlɔi kɛ woloŋmalɔi ni hi shi yɛ blema lɛ bɔ mɔdɛŋ waa hewɔ lɛ, mɛi ni le nikanemɔ ni yɔɔ Spain lɛ nyɛ amɛkane Biblia lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ mli ni etɔɔɔ amɛ kwraa. Enɛ ha yinɔsaneŋmalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Juan Orts González lɛ wie akɛ, “Dani Luther beaŋ baashɛ lɛ, no mli lɛ, Spainbii lɛ le Biblia lɛ mli kwraa fe Germanbii loo mɛi ni yɔɔ England lɛ.”

“Dani Luther beaŋ baashɛ lɛ, no mli lɛ, Spainbii lɛ le Biblia lɛ mli kwraa fe Germanbii loo mɛi ni yɔɔ England lɛ.”—Yinɔsaneŋmalɔ Juan Orts González

Kɛlɛ, beni shɛɔ afi 1499 lɛ, Sanemlipɛimɔ Kuu ni yɔɔ Spain lɛ egu Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ, ni amɛkpɛlɛɛɛ ni mɔ ko ahiɛ Biblia lɛ yɛ Spain wiemɔi lɛ eko kwraa mli afii babaoo. Afii ohai etɛ sɛɛ dani aŋmɛ mɛi agbɛ akɛ amɛhiɛ Biblia lɛ. Yɛ nakai afii ni jaraa lɛ amli lɛ, Biblia shishitsɔɔlɔi fioo komɛi ni yɔɔ ekãa ni yɔɔ maŋsɛɛ lɛ tsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Spanish mli, ni amɛha aju shi akɛtee Spain. *

Nɔ ni tee nɔ yɛ blema Spain nɛɛ eha wɔna akɛ, mɛi eka akɛ amɛaagu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛnitsumɔ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Kɛlɛ, amɛnyɛɛɛ amɛtsĩ Ofe lɛ wiemɔi lɛ anaa.Lala 83:2; 94:20.

Akɛni woloŋlelɔi babaoo tsu nii dɛŋdɛŋ hewɔ lɛ, Biblia lɛ nyɛ ehe shi yɛ tsutsu Spain ni mɛi babaoo anine shɛ eko nɔ. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Biblia shishitsɔɔlɔi ekɔ blemabii ni tsɔɔ Ŋmalɛi lɛ ashishi kɛtee Latin, Gothic, Arabic, kɛ Spanish wiemɔi lɛ amli lɛ anane. Enɛ hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ ni wieɔ Spanish lɛ miikane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ mli.

^ kk. 10 Romance wiemɔi nɛɛ ji Castilian, Catalan, Galician, kɛ Portuguese.

^ kk. 17 Ŋmɛnɛ lɛ, Spanish ji mɛi aaafee akpekpei 540 amaŋ wiemɔ.

^ kk. 20 Kwɛmɔ sane ni ji “The Divine Name and Alfonso de Zamora’s Quest for Textual Accuracy,” ni je kpo yɛ December 1, 2011 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.

^ kk. 23 Kwɛmɔ sane ni ji “Ta ni Casiodoro de Reina Wuu Kɛha Biblia yɛ Spanish Wiemɔ Mli,” ni je kpo yɛ June 1, 1996 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ.