Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

 KASEMƆ AMƐHEMƆKƐYELI LƐ

Abaa Ekɛ ‘Mɛi Kpawo Krokomɛi Ayi’

Abaa Ekɛ ‘Mɛi Kpawo Krokomɛi Ayi’

BENI nugbɔ ni nɛɔ lɛ shwieɔ shi tsɔɔ lɛ, ekolɛ fɛ̃i loo gbeyeishemɔ ha Noa kɛ eweku lɛ bua amɛhe naa yɛ adeka lɛ mli he ko. Bo lɛ feemɔ amɛhe mfoniri okwɛ; kane ni tamɔ osɔnɔ ni miikpɛ amɛhiɛ yɛ duŋ lɛ mli lɛ haa onaa bɔ ni amɛgbɛ amɛhiŋmɛiiaŋ yɛ nu ni nɛɔ eshwieɔ adeka lɛ yiteŋ kɛ ehewɔ fɛɛ lɛ agbɛɛmɔ ni amɛnuɔ lɛ hewɔ. Gbɛɛmɔ lɛ naa baawa diɛŋtsɛ.

Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, beni Noa kwɛɔ eweku ni esumɔɔ amɛsane waa—eŋa anɔkwafo lɛ kɛ ebihii etɛ ni fĩ esɛɛ lɛ kɛ amɛŋamɛi—lɛ ahiɛ lɛ, etsui yi tɔ kɛ miishɛɛ. Eeenyɛ efee akɛ yɛ nakai shihilɛ ni jaraa lɛ mli lɛ, etsui nyɔ emli naakpa ejaakɛ mɛi ni esumɔɔ amɛsane waa lɛ fata ehe yɛ jɛmɛ. Amɛ fɛɛ amɛhiɛ kã ni amɛyɛ shweshweeshwe. Ekã shi faŋŋ akɛ enyiɛ eweku lɛ hiɛ ni amɛsɔle kɛda Nyɔŋmɔ shi, ewo egbee nɔ koni amɛnyɛ amɛnu ehe yɛ gbɛɛmɔ ni naa wa lɛ hewɔ.

Noa hi shi akɛ nuu ni hemɔkɛyeli mli wa waa. Noa hemɔkɛyeli lɛ ji nɔ ni ha e-Nyɔŋmɔ, Yehowa, baa lɛ kɛ eweku lɛ yi lɛ. (Hebribii 11:7) Shi ani nugbɔ ni bɔi nɛmɔ lɛ tsɔɔ akɛ hemɔkɛyeli he ehiaaa amɛ dɔŋŋ? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, su nɛɛ he baahia amɛ waa yɛ gbii ni jaraa ni kã amɛhiɛ lɛ amli. Abaanyɛ akɛɛ nakai nɔŋŋ yɛ wɔ hu wɔgbɛfaŋ yɛ jaramɔ gbii nɛɛ amli. No hewɔ lɛ, ha wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Noa hemɔkɛyeli lɛ mli.

“SHWANESHWANE KƐ NYƆƆŊNYƆƆŊ GBII NYƆŊMAI EJWƐ”

Nugbɔ lɛ tee nɔ enɛ “shwaneshwane kɛ nyɔɔŋnyɔɔŋ gbii nyɔŋmai ejwɛ.” (1 Mose 7:4, 11, 12) Nugbɔ lɛ je gbɛ enɛ, ni enɛ aahu kɛyashi shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ yi kɛ nu. Beni nugbɔ lɛ yaa nɔ enɛɔ lɛ, Noa bayɔse akɛ Yehowa, e-Nyɔŋmɔ lɛ miibaa jalɔi lɛ ayi, ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ eekpãta efɔŋfeelɔi lɛ ahiɛ.

Nu Afua lɛ fo atuatsemɔ ni te shi yɛ ŋwɛi bɔfoi lɛ ateŋ lɛ sɛɛ. No mli lɛ, Satan kɛ epɛsɛmkunya su lɛ elaka ŋwɛi bɔfoi babaoo ni amɛshi “amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛhe” ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, ni amɛkɛ gbɔmɛi abiyei ebahi shi, ni amɛkɛ amɛ efɔfɔɔ bii kãkãlɔi ni atsɛɔ amɛ Oblaŋi agboi loo Asaabui. (Yuda 6; 1 Mose 6:4) Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ, beni nakai atuatsemɔ lɛ yaa nɔ lɛ Satan mii shɛ ehe pam, ejaakɛ no ha adesai, ni ji Yehowa adebɔɔ nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ amli otu lɛ ashihilɛ kpɔtɔ kwraa.

Shi beni nui lɛ yaa nɔ efaa lɛ, enyɛ ŋwɛi bɔfoi atuatselɔi lɛ anɔ ni amɛshi amɛheloo gbɔmɔtsei lɛ amɛfɔ̃ shi, ni amɛku amɛsɛɛ kɛtee mumɔŋ je lɛŋ, amɛnyɛɛɛ amɛŋɔ adesai agbɔmɔtsei dɔŋŋ. Amɛshi amɛŋamɛi kɛ amɛshwiei lɛ koni amɛkɛ adesai krokomɛi ni eshwɛ lɛ agboi yɛ nu babaoo lɛ mli.

Kɛjɛ Henok gbii lɛ amli tɔ̃ɔ, aaafee afii ohai kpawo ni ho lɛ, ni Yehowa bɔ adesai kɔkɔ akɛ ebaakpãta efɔŋfeelɔi, yiwalɔi lɛ ahiɛ. (1 Mose 5:24; Yuda 14, 15) Kɛjɛ no beaŋ kɛbaa lɛ, gbɔmɛi lɛ fite moŋ kwraa, amɛfite shikpɔŋ lɛ ni amɛkɛ yiwalɛ nifeemɔi wo nɔ obɔ. Amrɔ nɛɛ, naa ni amɛhiɛ miikpãta. Ani Noa kɛ eweku lɛ bɔ oshe yɛ nakai hiɛkpatamɔi lɛ hewɔ?

Dabida! Nakai nɔŋŋ hu amɛ-Nyɔŋmɔ musuŋtsɔlɔ lɛ naaa he miishɛɛ. (Ezekiel 33:11) Yehowa efee nɔ fɛɛ nɔ koni ekɛhere mɛi ni baasumɔ lɛ ayiwala. Eha Henok bɔ mɛi kɔkɔ, ni efã Noa akɛ ekpɛ adeka lɛ. Noa kɛ eweku lɛ egbo deŋme afii nyɔŋmai komɛi kɛtsu nakai nitsumɔ wulu lɛ, ni gbɔmɛi lɛ na enɛ faŋŋ. Kɛfata he lɛ, Yehowa fã Noa koni esɔmɔ  akɛ “jalɛ shiɛlɔ.” (2 Petro 2:5) Taakɛ Henok ni tsɔ ehiɛ lɛ fee lɛ, Noa hu bɔ mɛi kɔkɔ yɛ kojomɔ ni no mli lɛ ebaa je lɛ nɔ lɛ he. Te mɛi lɛ fee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ? Sɛɛ mli lɛ, Yesu ni no mli lɛ eyɔɔ ŋwɛi ni ena nibii ni tee nɔ lɛ wie Noa beaŋ bii lɛ ahe akɛ: “Amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ kɛyashi nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee.”Mateo 24:39.

Bo lɛ susumɔ shihilɛ ni Noa kɛ eweku lɛ yaje mli yɛ nakai klɛŋklɛŋ gbii 40 ni amɛkɛhi adeka lɛ mli, ni Yehowa ŋa adeka lɛ naa lɛ he okwɛ. Beni nugbɔ lɛ nɛɔ tsɔɔ eshwieɔ adeka lɛ nɔ daa gbi lɛ, ekolɛ mɛi kpaanyɔ nɛɛ babɔi nibii komɛi afeemɔ daa yɛ adeka lɛ mli—amɛbaakwɛ amɛtsiabo, amɛbaasaa amɛshihilɛhe lɛ, ni amɛbaakwɛ kooloi lɛ atsiabo yɛ hei ni amɛyɔɔ lɛ. Kɛlɛ, shi kome nɔŋŋ kɛkɛ ni adeka lɛ hoso, ni ebɔi ehe tsimɔ. Naa, adeka lɛ miinyiɛ! Nui lɛ bafa, ni ebɔi adeka lɛ nɔ womɔ kɛ ŋwɛi yaa fiofio kɛyashi adeka lɛ tɛo nui lɛ ahiɛ. (1 Mose 7:17) Kwɛ bɔ ni enɛ jie hewalɛ kpele ni Nyɔŋmɔ Ofe ni ji Yehowa lɛ yɔɔ lɛ kpo etsɔɔ!

Noa hiɛ baasɔ enɛ waa—akɛni Yehowa baa ekɛ eweku lɛ yi, ni ejie mɔbɔnalɛ hu kpo etsɔɔ beni ekɛ amɛ tsu nii kɛbɔ mɛi ni boteee adeka lɛ mli ni amɛhiɛ kpãta lɛ kɔkɔ lɛ hewɔ. No beaŋ beni amɛtsuɔ nii dɛŋdɛŋ lɛ, ekolɛ ebafee tamɔ sɛɛnamɔ ko bɛ he. Gbɔmɛi lɛ booo amɛ toi kwraa! Bo lɛ susumɔ he okwɛ, eyɛ faŋŋ akɛ no mli lɛ Noa yɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei, kɛ wɔfasei ni yɔɔ wala mli dani Nu Afua lɛ ba; fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛteŋ mɔ ko booo lɛ toi akɛ ja eweku kɔkrɔɔ lɛ pɛ. (1 Mose 5:30) Ekã shi faŋŋ akɛ, beni susumai kpaanyɔ lɛ yɔɔ shweshweeshwe yɛ adeka lɛ mli, ni amɛkaiɔ bei abɔ ni amɛhé kɛbɔ mɛi kɔkɔ koni amɛná wala lɛ, amɛtsui baanyɔ amɛmli waa.

Bɔ ni Yehowa ji yɛ Noa beaŋ lɛ, nakai nɔŋŋ eyɔɔ ŋmɛnɛ, etsakeko. (Maleaki 3:6) Yesu Kristo tsɔɔ mli akɛ bei ni wɔyɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ tamɔ “Noa gbii lɛ” nɔŋŋ. (Mateo 24:37) Wɔnɔ lɛ akadi lɛ—eji amanehulu kpele be, ni ebaaba naagbee beni akpãtaa je nɛɛ nibii agbɛjianɔtoo ni juu kɛ fɔ̃ eyi mli obɔ̃ lɛ hiɛ lɛ. Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ miibɔ mɛi fɛɛ ni baabo amɛ toi lɛ kɔkɔ. Ani obaabo nakai kɔkɔbɔɔ lɛ toi, ni otsu he nii? Kɛ́ okpɛlɛ anɔkwale ni hereɔ mɔ yiwala nɛɛ nɔ momo lɛ, ani bo hu obaafata he kɛbɔ mɛi krokomɛi kɔkɔ? Noa kɛ eweku lɛ fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ amɛha wɔ fɛɛ.

 ‘AHERE AMƐYIWALA KƐTSƆ NU LƐ MLI’

Beni adeka lɛ didãa yɛ nui lɛ ahiɛ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ mɛi ni yɔɔ adeka lɛ mli lɛ baanu tsei wuji lɛ agbɛɛmɔi lɛ ahe. Ani Noa ye etsui yɛ adeka lɛ he akɛ ekolɛ adeka lɛ baashiu loo ebaajwa? Dabi. Mɛi ni yiŋ feɔ amɛ enyɔɔnyɔ ŋmɛnɛ lɛ ji mɛi ni baasusu nakai, shi jeee Noa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: ‘Hemɔkɛyeli Noa kɛkpɛ adeka lɛ.’ (Hebribii 11:7) Hemɔkɛyeli yɛ mɛni mli? No mli lɛ, Yehowa efee kpaŋmɔ ko, ni ji gbeekpamɔ ni kã ekɛ Noa teŋ, akɛ ebaahere Noa kɛ mɛi fɛɛ ni fata ehe lɛ ayiwala kɛtsɔ Nu Afua lɛ mli. (1 Mose 6:18, 19) Aso Mɔ ni bɔ ŋwɛi, shikpɔŋ, kɛ nibii fɛɛ ni hiɛ kã yɛ nɔ lɛ nyɛŋ abaa adeka lɛ yi? Ebaanyɛ aahu tsɔ! Noa ná hekɛnɔfɔ̃ɔ kwraa akɛ Yehowa baaye eshiwoo lɛ nɔ. Ni nakai ji bɔ ni ebalɛ, ‘ahere lɛ kɛ eweku lɛ yiwala kɛtsɔ nu lɛ mli.’1 Petro 3:20.

Shwaneshwane kɛ nyɔɔŋnyɔɔŋ gbii 40 sɛɛ lɛ, nugbɔ lɛ sɛɛ fo. Yɛ wɔbeaŋ nɛɛ bei buu naa lɛ, ekolɛ ebaafee Afuabe (December) yɛ afi 2370 D.Ŋ.B. Shi weku lɛ shihilɛ yɛ adeka lɛ mli lɛ bako naagbee kwraa. Nakai adeka ni emli eyi obɔ kɛ bɔɔnii ni hiɛ kamɔ lɛ bafee nɔ pɛ ni didãa yɛ ŋshɔ ni ekpele jeŋ fɛɛ, ni eyi kɛteke gɔji ayiteŋ tete po lɛ hiɛ. (1 Mose 7:19, 20) Wɔbaanyɛ wɔfee Noa he mfoniri wɔkwɛ ni ekɛ nitsumɔ ni tsii ewo ebihii Shem, Ham, kɛ Yafet dɛŋ koni ekɛ ebii lɛ akwɛ ni kooloi lɛ fɛɛ aná nii amɛye, amɛhe atse, ni amɛná hewalɛ hu. Ekã shi faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ kome too lɛ ní ha nakai kooloi ni hiɛ yɔɔ laŋlaŋ lɛ fee kpoo, loo amɛhe jɔ bɔ ni ha amɛnyɛ amɛbote adeka lɛ mli lɛ nɔŋŋ ji mɔ ni ha amɛhi nakai shihilɛ lɛ mli bei abɔ ni amɛye yɛ adeka lɛ mli lɛ. *

Eyɛ faŋŋ akɛ Noa ŋmala nibii ni tee nɔ lɛ fɛɛ efɔ̃ shi. Nakai amaniɛbɔɔ lɛ haa aleɔ be ni nugbɔ lɛ je shishi kɛ be ni esɛɛ fo. Ehaa anaa hu akɛ nui lɛ ta shikpɔŋ lɛ nɔ gbii 150 sɔŋŋ. Naagbee lɛ, nui lɛ bɔi miimɔ. Gbi ko lɛ, adeka lɛ nyiɛ blɛoo kɛyama shi yɛ “Ararat gɔji lɛ,” ni yɔɔ ŋmɛnɛ beaŋ Turkey lɛ anɔ. No baafee Abɛibe (April) yɛ afi 2369 D.Ŋ.B. No sɛɛ gbii 73, yɛ Otukwajaŋ beaŋ (June) dani abɔi gɔji lɛ ayiteŋ namɔ. Nyɔji etɛ sɛɛ yɛ Gbo beaŋ (September) lɛ, Noa kpɛ mli akɛ ebaajie adeka lɛ yiteŋ haanii lɛ ekomɛi. Ŋwanejee bɛ he akɛ amɛná enɛ he sɛɛ waa, ejaakɛ hulu kpɛ adeka lɛ mli ni kɔɔyɔɔ ŋanii ko hu bote mli. Mra mli lɛ, Noa bɔi jɛmɛ niiaŋ kwɛmɔ akɛ ehi bɔ ni abaanyɛ ahi nɔ lo. Eŋmɛɛ kwaakwaalabite he, ni loofɔlɔ nɛɛ hiɛ yaa kɛ baa, ekolɛ kɛ́ efiliki fioo lɛ kɛkɛ lɛ eku esɛɛ ebasɔ̃ adeka lɛ nɔ; no sɛɛ lɛ Noa ŋmɛɛ okpo ko he, ni no hu yaa ni ebaa Noa ŋɔɔ kɛyashi naagbee lɛ okpo lɛ yaná shihilɛhe.1 Mose 7:24–8:13.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Noa nyiɛ eweku lɛ hiɛ kɛjá Yehowa yɛ nakai be ni jaraa fe fɛɛ lɛ po mli

Ekã shi faŋŋ akɛ, Noa tee nɔ eha ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa lɛ he hia lɛ fe nibii krokomɛi ni efeɔ daa lɛ. Wɔbaanyɛ wɔfee weku lɛ he mfoniri hu akɛ amɛfeɔ kutuu kɛsɔleɔ daa, ni amɛgbaa bɔ ni amɛŋwɛi Tsɛ lɛ buɔ amɛhe lɛ he sane. Noa kɛ ehe fɔ Yehowa nɔ yɛ yiŋ ni he hiaa ni ekpɛɔ lɛ fɛɛ mli. Naagbee beni Noa na akɛ shikpɔŋ lɛ nɔ “egbi kwraa” po lɛ—nɔ ni fe afi kɛ sɛɛ yɛ adeka lɛ mli lɛ—loloolo lɛ, egbeleee shinaa lɛ koni ekɛ eweku lɛ kɛ kooloi lɛ aje kpo kɛjɛ nakai adeka lɛ mli. (1 Mose 8:14) Dabi, Emɛ koni Yehowa afã lɛ!

Wekuyitsei ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ amɛkase nibii babaoo kɛjɛ nuu anɔkwafo nɛɛ dɛŋ. Eto nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ, etsu nii waa, eto etsui shi, ni ebu mɛi fɛɛ ni yɔɔ ekwɛmɔ shishi lɛ ahe. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ekɛ Yehowa Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ nibii fɛɛ mli. Kɛ́ wɔkase Noa hemɔkɛyeli lɛ yɛ enɛɛmɛi agbɛfaŋ lɛ, wɔbaatsɔ jɔɔmɔ wɔha wɔsuɔlɔi fɛɛ.

“JEE ADEKA LƐ MLI”

Naagbee lɛ, Yehowa fã Noa. Ekɛɛ lɛ akɛ: “Jee adeka lɛ mli, bo kɛ oŋa kɛ obii kɛ obii aŋamɛi ni fata ohe lɛ.” Weku lɛ ye fãmɔ lɛ nɔ, amɛtsɔ hiɛ amɛje kpo, ni kooloi lɛ fɛɛ yi amɛsɛɛ. Te amɛfee enɛ tɛŋŋ? Ani amɛkɛ gidigidifeemɔ je kpo ni aanaanaa mɛi komɛi anɔ? Jeee nakai kwraa! Amaniɛbɔɔ lɛ kɛɛ akɛ, ‘amɛje kpo kɛjɛ adeka lɛ mli yɛ amɛwekuwekui lɛ anaa.’ (1 Mose 8:15-19) Beni Noa kɛ eweku lɛ eje kpo ni amɛmuɔ gɔji lɛ anɔ kɔɔyɔɔ ŋanii, ni amɛkwɛɔ Ararat gɔji lɛ anɔ lɛ, amɛbaana akɛ shikpɔŋ lɛ nɔ etse keŋkeŋ. Ajie Oblaŋi agboi lɛ, yiwalɛ nifeemɔi lɛ, ŋwɛi bɔfoi atuatselɔi lɛ, kɛ nakai yiwalɛ je lɛ fɛɛ kɛjɛ shihilɛ mli! * Adesai ná hegbɛ ekoŋŋ ni amɛkɛbaaje shihilɛ hee shishi.

 No mli lɛ, Noa le nɔ ni esa akɛ efee. Ekɛ jámɔ je shishi. Ema afɔleshãa latɛ, ni ekɛ kooloi ni Nyɔŋmɔ bu amɛ akɛ amɛhe tse—ní amɛŋɔ “kpawo kpawo” amɛwo adeka lɛ mli—lɛ ekomɛi shã shãa afɔle eha Yehowa. (1 Mose 7:2; 8:20) Ani Yehowa hiɛ sɔ nakai jámɔ lɛ?

Biblia lɛ kɛ tsuiwoo wiemɔi nɛɛ haa sanebimɔ lɛ hetoo akɛ: “Yehowa here ŋma jurɔ lɛ.” Beni Nyɔŋmɔ na weku ko kɛ emli bii anɔkwafoi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ní amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaafee esuɔmɔnaa nii lɛ, miishɛɛ ni ená lɛ baye dɔlɛ ni yi etsuiŋ obɔ̃ beni adesai kɛ amɛyiwalɛ nifeemɔ wo shikpɔŋ obɔ̃ lɛ najiaŋ. Yehowa kpaaa emuuyeli gbɛ kɛjɛɛɛ amɛdɛŋ. Nakai ŋmalɛ lɛ nɔŋŋ kɛtsa nɔ akɛ: “Nii ni gbɔmɔ jwɛŋɔ yɛ etsuiŋ lɛ, efɔŋ ni kɛjɛ egbekɛbiiashi.” (1 Mose 8:21, Ga Biblia hee) Susumɔ bɔ ni Yehowa tee nɔ ekɛ tsuishitoo jie mlitsɔlɛ kpo yɛ adesai ahe lɛ he okwɛ.

Nyɔŋmɔ jie loomɔ ni elomɔ shikpɔŋ lɛ. Beni Adam kɛ Hawa tse atua lɛ, Nyɔŋmɔ lomɔ shikpɔŋ lɛ, ni no ha okwaayeli bajara waa. No mli lɛ, Noa papa Lamek ewo ebinuu lɛ gbɛ́i akɛ Noa, ni ekolɛ eshishi ji “Hejɔɔmɔ” loo “Miishɛjemɔ” lɛ, ni Lamek gba akɛ ebinuu lɛ baanyiɛ adesai ahiɛ kɛná hejɔɔmɔ kɛjɛ nakai loomɔ lɛ mli. Ekolɛ, beni Noa bayɔse akɛ amrɔ nɛɛ lɛ, ebaana nakai gbalɛ lɛ mlibaa, ni ákɛ shikpɔŋ lɛ baaba nii jogbaŋŋ agbɛnɛ, ni agboŋ yaka deŋme dɔŋŋ lɛ, ená miishɛɛ. Belɛ enɛ hewɔ ni yeee be ko kɛkɛ ni Noa bɔi okwaayeli lɛ!1 Mose 3:17, 18; 5:28, 29; 9:20.

Noa kɛ eweku lɛ je kpo kɛjɛ adeka lɛ mli kɛba shikpɔŋ ni nɔ etse nɔ

Nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Yehowa kɛ mlai ni waaa ni mli kã shi faŋŋ ha Noa seshibii lɛ fɛɛ koni no akudɔ amɛ yɛ shihilɛ mli—nɔ ni fata mlai nɛɛ ahe ji mɔgbee kɛ lá ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Kɛfata he lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ adesai fee kpaŋmɔ, ni yɛ kpaŋmɔ lɛ mli lɛ ewo shi akɛ ekɛ Nu Afua ko kpataŋ wala fɛɛ hiɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ dɔŋŋ. Bɔni afee ni Yehowa aha ana akɛ eyeɔ eshiwoi anɔ lɛ, ekɛ naakpɛɛ nɔ ko ni anako pɛŋ to adesai okadi, no ji kwaabuɛtɛ lɛ. Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, kwaabuɛtɛ fɛɛ ni wɔnaa lɛ haa wɔkaiɔ Yehowa naashiwoo ni tsɔɔ suɔmɔ ni eyɔɔ lɛ.1 Mose 9:1-17.

Kɛ́ Noa sane lɛ ji nɔ ko ni afo atã kɛkɛ lɛ, kulɛ esaaa akɛ wɔnaa kwaabuɛtɛ ko ŋmɛnɛ. Shi Noa ji mɔ ko ni hi shi diɛŋtsɛ, ni eyanáaa shihilɛ lɛ mlɛo kwraa. No beaŋ beni adesai awala sɛɛ tsɛɔ waa lɛ, ehe bahia ni nakai nuu anɔkwafo lɛ ayanɔ ahi shi afii 350 sɔŋŋ yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ, ni ekɛ piŋmɔi babaoo kpe yɛ nakai afii ohai lɛ amli. Etɔ̃ tɔ̃mɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa kɛtsɔ dãa ni etɔ gbi ko lɛ nɔ, shi nɔ ni fite sane lɛ fe fɛɛ ji, enabi Kanaan tɔ̃mɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ kwraa fe enɔ̃ lɛ—tɔ̃mɔ ko ni kɛ amanehulu kpele ba Kanaan weku lɛ nɔ lɛ. Noa wala sɛɛ tsɛ bɔ ni ha ena eseshibii ni kɛ amɛhe wo eshai tamɔ wɔŋjamɔ kɛ yiwalɛ nifeemɔi ni tee nɔ yɛ Nimrod beaŋ lɛ amli. Shi nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ hu ji akɛ, Noa na hemɔkɛyeli he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni ebi Shem fee eha eweku lɛ.1 Mose 9:21-28; 10:8-11; 11:1-11.

Taakɛ Noa fee lɛ, ekɔɔɔ he eko naagbai ni wɔkɛbaakpe lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔhiɛ wɔhemɔkɛyeli lɛ mli. Kɛ́ mɛi ni wɔyɔɔ amɛteŋ lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ nɔ, loo amɛkpa lɛ jámɔ po lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ taakɛ Noa fee lɛ. Yehowa hiɛ sɔɔ anɔkwayeli ni tamɔ nɛkɛ lɛ waa diɛŋtsɛ. Taakɛ Yesu Kristo kɛɛ lɛ, “Mɔ ni hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ aaahere eyiwala.”Mateo 24:13.

^ kk. 17 Mɛi komɛi ewie akɛ, eeenyɛ efee akɛ Nyɔŋmɔ ha kooloi lɛ yaje shihilɛ ko ni haŋ amɛfee nɔ ko kwraa lɛ mli, ni no haaa niyenii he ahia amɛ tsɔ. Nyɔŋmɔ fee nakai jio, efeee nakai jio lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ eye eshiwoo lɛ nɔ, ekwɛ ni gbɔmɛi kɛ kooloi fɛɛ ni yɔɔ adeka lɛ mli lɛ ná wala.

^ kk. 22 Nakai nɔŋŋ hu Eden Abɔɔ ni no mli lɛ eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu je shihilɛ mli, ekolɛ nugbɔ ni nɛ tsɔɔ lɛ jie abɔɔ lɛ kɛjɛ shihilɛ mli. Kɛ́ nakai lɛ, belɛ ŋwɛi bɔfoi ni ji kerubim lɛ ni no mli lɛ amɛbuɔ abɔɔ lɛ naa lɛ baanyɛ amɛku amɛsɛɛ kɛya ŋwɛi, amɛnitsumɔ ni amɛtsu afii 1600 lɛ eba naagbee agbɛnɛ.1 Mose 3:22-24.