Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Ŋmaahilɛ He?

Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ Ŋmaahilɛ He?

Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa

 Yɛ Biblia beiaŋ lɛ, kɛ́ akɛ jwɛŋmɔ ni ja hi ŋmaa lɛ, Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ. Shi kɛ́ ahi ŋmaa yɛ yiŋtoo ni ejaaa hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ nɔ. Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ fãko mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ akɛ amɛhi ŋmaa loo amɛkahi ŋmaa.

Mɛɛ shihilɛi amli mɛi ni hi shi yɛ Biblia beiaŋ lɛ ekomɛi hi ŋmaa?

  •   Be ni amɛtaoɔ yelikɛbuamɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. No beiaŋ lɛ, mɛi ni fãa gbɛ kɛyaa Yerusalem lɛ hiɔ ŋmaa kɛtsɔɔ akɛ amɛtsuiaŋ amɛjɛ amɛbiɔ Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ. (Ezra 8:21-23) Paulo kɛ Barnaba hi ŋmaa bei komɛi kɛ́ amɛyaahole asafoŋ onukpai.—Bɔfoi 14:23.

  •   Be ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ maa Nyɔŋmɔ yiŋtoi anɔ. Be ni abaptisi Yesu agbe naa lɛ, ehi ŋmaa gbii 40 koni ekɛsaa ehe ehã Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni ebaafee yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ ni kã ehiɛ lɛ mli.—Luka 4:1, 2.

  •   Be ni amɛkɛ amɛnifeemɔi tsɔɔ akɛ amɛshwa amɛhe yɛ esha ko ni amɛfee be ko lɛ he. Nyɔŋmɔ tsɔ gbalɔ Yoel nɔ ekɛɛ Israelbii ni eyayeee lɛ anɔkwa lɛ akɛ: “Nyɛkua nyɛsɛɛ kɛbaa miŋɔɔ kɛ nyɛtsui fɛɛ, kɛ ŋmaahilɛ kɛ yaafo kɛ yarawoo.”—Yoel 2:12-15.

  •   Be ni ayeɔ Kpatamɔ Gbi jurɔ lɛ. Yɛ mla ni Nyɔŋmɔ kɛhã Israelbii lɛ mli lɛ, efã koni amɛhi ŋmaa yɛ Kpatamɔ Gbi jurɔ ni amɛyeɔ lɛ daa afi lɛ nɔ. a (3 Mose 16:29-31) Ŋmaa ni ahiɔ yɛ gbi nɛɛ nɔ lɛ ja, ejaakɛ ekaiɔ Israelbii lɛ akɛ amɛyeee emuu, ni Nyɔŋmɔ dɛŋ eshaifaa he miihia amɛ.

Mɛɛ susumɔi komɛi ni ejaaa hewɔ mɛi komɛi hiɔ ŋmaa?

  •   Koni amɛkɛsa mɛi ahiɛ. Yesu tsɔɔ akɛ, esa akɛ ŋmaa ni ahiɔ yɛ jamɔ hewɔ lɛ afee mɔ aŋkro lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ sane.—Mateo 6:16-18.

  •   Koni mɔ lɛ kɛtsɔɔ akɛ jalɔ ji lɛ. Ŋmaahilɛ hãaa mɔ ko nɔ akwɔ fe enyɛmi yɛ jeŋba mli loo yɛ Nyɔŋmɔjamɔ mli.—Luka 18:9-14.

  •   Koni akɛkpa eshai ni ajeɔ gbɛ afeɔ he fai. (Yesaia 58:3, 4) Ŋmaahilɛ pɛ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛ nɔ nɛ: Ŋmaa ni ahiɔ ni nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ aaye emlai anɔ, ni aafee tsuitsakemɔ yɛ esha fɛɛ esha ni afee lɛ hewɔ.

  •   Akɛ jamɔŋ nifeemɔ ko kɛkɛ. (Yesaia 58:5-7) Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, bɔ ni fɔlɔ ko náŋ miishɛɛ kɛ́ ebii buɔ lɛ, ni jeee amɛtsuiŋ amɛjɛɔ amɛfeɔ nakai, shi akɛni eji amɛfɔlɔ kɛkɛ lɛ hewɔ lɛ, nakai Nyɔŋmɔ hu nuɔ he.

Ani ŋmaahilɛ ji taomɔ nii kɛhã Kristofoi?

 Dabi. Nyɔŋmɔ fã Israelbii lɛ akɛ amɛhi ŋmaa yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ, shi efo nakai gbijurɔyeli lɛ mli be ni Yesu gbo shi kome nyɔŋlo kɛkpɔ̃ mɛi ni etsake amɛtsui yɛ amɛhe eshai ahe lɛ. (Hebribii 9:24-26; 1 Petro 3:18) Kristofoi bɛ Mose Mla lɛ, ni Kpatamɔ Gbi lɛ fata he lɛ shishi. (Romabii 10:4; Kolosebii 2:13, 14) No hewɔ lɛ, Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo baanyɛ akpɛ eyiŋ akɛ ebaahi ŋmaa loo ehiŋ ŋmaa.—Romabii 14:1-4.

 Kristofoi le akɛ Nyɔŋmɔ kpaaa amɛ gbɛ akɛ amɛhi ŋmaa. Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ ŋmaahilɛ hãa mɔ náa miishɛɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, anɔkwa Kristofoi yɛ miishɛɛ ejaakɛ Yehowa, ni ji mɔ amɛjaa lɛ ji “miishɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ.”—1 Timoteo 1:11; Jajelɔ 3:12, 13; Galatiabii 5:22.

Susumɔi ni ejaaa ni mɛi hiɛ yɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ ŋmaahilɛ he lɛ

 Susumɔ ni ejaaa: Bɔfo Paulo jie ŋmaahilɛ loo buadayeli yi ehã Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi.—1 Korintobii 7:5, King James Version.

 Anɔkwa sane: Yɛ Bibliai ni akɛ niji ŋmala ni etsɛ fe fɛɛ lɛ amli lɛ, atsĩii wiemɔi tamɔ ŋmaahilɛ loo buadayeli tã yɛ 1 Korintobii 7:5. b Ekã shi faŋŋ akɛ, mɛi ni kwɛ Biblia lɛ nɔ ni amɛŋmala eko lɛ ji mɛi ni kɛ wiemɔ ni ji ŋmaahilɛ lɛ wo ŋmalɛ nɛɛ mli, amɛkɛwo ŋmalɛi krokomɛi tamɔ Mateo 17:21; Marko 9:29; kɛ Bɔfoi 10:30 lɛ hu amli. Biblia shishitsɔɔmɔi babaoo ni akɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ kɛ wiemɔ ni aju shi akɛwo mli nɛɛ tsuuu nii yɛ ŋmalɛi ni atsĩ tã nɛɛ amli.

 Susumɔ ni ejaaa: Esa akɛ Kristofoi ahi ŋmaa kɛkai gbii 40 ni Yesu kɛhi ŋmaa yɛ ŋa lɛ nɔ yɛ ebaptisimɔ lɛ sɛɛ lɛ.

 Anɔkwa sane: Yesu fãaa Kristofoi akɛ amɛhi ŋmaa, ni nɔ ko hu bɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ mra be mli Kristofoi lɛ hi ŋmaa. c

 Susumɔ ni ejaaa: Esa akɛ Kristofoi ahi ŋmaa kɛ́ amɛmiiye Yesu gbele lɛ kaimɔ lɛ.

 Anɔkwa sane: Yesu fãaa ekaselɔi lɛ akɛ amɛhi ŋmaa kɛ́ amɛmiiye egbele lɛ kaimɔ lɛ. (Luka 22:14-18) Be ni Yesu kɛɛ kɛ́ egbo lɛ, ekaselɔi lɛ baahi ŋmaa lɛ, no mli lɛ, jeee mla ewoɔ amɛ, shi moŋ nɔ ni baaba lɛ he kɛkɛ ewieɔ lɛ. (Mateo 9:15) Biblia lɛ fã Kristofoi ni no mli lɛ, hɔmɔ miiye amɛ lɛ akɛ amɛye nii yɛ shĩa dani amɛya Yesu gbele lɛ kaimɔ lɛ.—1 Korintobii 11:33, 34.

a Nyɔŋmɔ kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Nyɛwaa nyɛhe yi,” loo “Nyɛwaa nyɛsusumai ayi,” yɛ Kpatamɔ Gbi lɛ nɔ. (3 Mose 16:29, 31; King James Version) Anuɔ nɛkɛ wiemɔ nɛɛ shishi akɛ ŋmaahilɛ. (Yesaia 58:3) No hewɔ lɛ, Biblia shishitsɔɔmɔ ko (Contemporary English Version) tsɔɔ shishi akɛ: “Hii shi ni okaye nii koni okɛtsɔɔ akɛ oshwa ohe yɛ ohe eshai lɛ ahe.”

b Kwɛmɔ wolo ni ji, A Textual Commentary on the Greek New Testament, Third Edition, ni Bruce M. Metzger fee lɛ, baafa 554.

c Wolo ko (New Catholic Encyclopedia) wie ŋmaahilɛ gbii 40 ni tsɔɔ Easter hiɛ lɛ he yinɔsane he, etsɔɔ mli akɛ: “Yɛ klɛŋklɛŋ afii ohai etɛ lɛ amli lɛ, bei ni akɛhiɔ ŋmaa ni akɛsaa he kɛhã Easter gbijurɔyeli lɛ, kɛ́ efa aahu lɛ otsi; bei pii lɛ gbi kome loo gbii enyɔ ko kɛkɛ. . . . Atsĩ gbii 40 nɛɛ tã klɛŋklɛŋ kwraa yɛ mla ni ji enumɔ nɔ ni awo yɛ gwabɔɔ ko (Council of Nicaea) ni afee yɛ afi 325 Ŋ.B. lɛ shishi lɛ mli, eyɛ mli akɛ woloŋlelɔi komɛi ayiŋ etɛ̃ɛɛ amɛ akɛ gbii 40 he awieɔ yɛ biɛ lɛ.”—Second Edition, Kpo 8, baafa 468.