Ma kinnitan teile. Võib tõlkida ka „tõesti, ma ütlen teile”. Selles fraasis esineb kreeka sõna amén. See on translitereering heebrea sõnast amén, mille tähendus on „olgu nii”, „tõesti”. Jeesus kasutas seda väljendit sageli enne mõnd väidet, tõotust või prohvetikuulutust. Sellega ta rõhutas öeldu tõesust ja usaldusväärsust. Niiviisi ei kasutata seda sõna kusagil mujal piiblis ega ka muudes pühaks peetavates tekstides. Kui Jeesus kordas väljendit (amén, amén), nii nagu terves Johannese evangeeliumis, on see tõlgitud vastega „ma kinnitan ... ja see on tõsi”. (Vt Joh 1:51 kommentaari.)

Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.

ei jäeta siin kivi kivi peale. Jeesuse ennustus täitus aastal 70, kui roomlased hävitasid Jeruusalemma ja selle templi. Linn tehti täiesti maatasa, alles jäi vaid natuke müüri.

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. Siin kasutatud kreeka sõna télos on erineva tähendusega kui syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. (Vt Mt 24:3 ja 24:6 kommentaari.)

Õlimäel. Õlimägi asus Jeruusalemmast idas, teisel pool Kidroni orgu. Jeesus ja tema jüngrid Peetrus, Jaakobus, Johannes ja Andreas nägid sellelt mäelt templit ja linna. (Mr 13:3, 4.)

kohaloleku. Kr sõna parusía (paljudes tõlgetes tõlgitud „tulemine”) tähendab sõna-sõnalt „kõrval olemine”. See tähendab kohal olemise aega, mitte ainult saabumist või tulemist. Seda kinnitab sõnakasutus tekstis Mt 24:37–39, kus Noa päevi võrreldakse Inimesepoja kohalolekuga (parusía). Paulus kasutas seda kreeka sõna salmis Flp 2:12, kus ta vastandas juuresoleku äraolekuga.

ajastu. Kr aión. Mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Ajastu”.)

viimsete päevade. Kr syntéleia (koos lõppemine). (Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Siin mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni, mida mainitakse tekstides Mt 24:6, 14, kus kasutatakse teist kreeka sõna télos. (Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

messias. Kr keeles ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad „võitut”. Juudi ajaloolane Josephus ütleb, et esimesel sajandil tõusis isehakanud prohveteid ja vabastajaid, kes lubasid rahva Rooma sunni alt päästa. Nende järgijad võisid pidada neid messiateks.

viimsete päevade. Kr syntéleia (koos lõppemine). (Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Siin mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni, mida mainitakse tekstides Mt 24:6, 14, kus kasutatakse teist kreeka sõna télos. (Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. Siin kasutatud kreeka sõna télos on erineva tähendusega kui syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

kogu maailmas ... kõigile rahvastele. Kumbki väljend rõhutab kuulutustöö ulatust. Kreeka sõna oikuméne tähendab inimmaailma või inimeste asustatud maad. (Lu 4:5; Ap 17:31; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.) Esimesel sajandil kasutati seda terminit ka Rooma impeeriumi kohta, mille eri paikadesse juudid olid hajutatud. (Lu 2:1; Ap 24:5.) Kreeka sõna éthnos (rahvas) tähendab üldjuhul rahvusgruppi.

Rahvas. Kr éthnos. See laia tähendusega sõna võib tähendada riigi või paikkonna elanikke või ka rahvusrühma. (Vt Mt 24:14 kommentaari.)

tõuseb. Võib tõlkida ka „kihutatakse üles”, „aetakse vihale”. Vastav kreeka sõna on vaenuliku alatooniga ja võib tähendada sõja alustamist.

kannatuste. Sõna-sõnalt „sünnitusvalude”. Siin mõeldakse ahastust, valu ja kannatusi üldises mõttes. See võib viidata ka sellele, et justnagu sünnitusvalud muutuvad tugevamaks, sagedasemaks ja pikaajalisemaks, nii kasvavad ka ettekuulutatud raskused ja kannatused, enne kui saabub tekstis Mt 24:21 mainitud suur viletsus.

nimi. Jumala isikunimi, mis heebrea keeles esineb nelja konsonandina יהוה (JHVH) ja mille levinud vaste eesti keeles on Jehoova. „Uue maailma tõlkes” esineb see nimi piibli heebreakeelses osas 6979 korda ja kreekakeelses osas 237 korda. (Lisainfot Jumala nime kohta piibli kreekakeelses osas leiab lisast A5 ja lisast C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vrd 2Mo 34:5, 6; Õp 22:1, allm.)

minu nime pärast. Piiblis tähistab sõna „nimi” vahel inimest, kes seda nime kannab, tema mainet ja kõike, mida ta esindab. (Vt Mt 6:9 kommentaari.) Mis puudutab Jeesuse nime, siis see tähistab ka võimu ja positsiooni, mille tema isa on talle andnud. (Mt 28:18; Flp 2:9, 10; Heb 1:3, 4.) Siin selgitab Jeesus seda, miks inimesed tema järelkäijaid halvasti kohtlevad: sest nad ei tunne teda, kes on ta läkitanud. Kui nad tunneksid Jumalat, mõistaksid ja tunnustaksid nad ka seda, mida Jeesuse nimi tähistab. (Ap 4:12.) See hõlmab Jeesuse positsiooni Jumala seatud valitsejana, kuningate kuningana, kellele kõik inimesed peavad alluma, et saada elu. (Joh 17:3; Ilm 19:11–16; vrd L 2:7–12.)

minu nime pärast. Nimega mõeldakse ka selle kandja tuntust ja mainet. (Vt Mt 6:9 kommentaari.) Jeesuse nimi tähistab ka tema mõjuvõimu ja isalt saadud ametit. (Mt 28:18; Flp 2:9, 10; Heb 1:3, 4.) Jeesus ütleb siin, et tema jüngreid vihatakse selle pärast, kes ta on: Jumala määratud valitseja, kuningate kuningas, kelle ette kõik peavad kummardama, et ellu jääda. (Vt Joh 15:21 kommentaari.)

keeldusid nad teda uskumast. Sõna-sõnalt „komistasid nad tema pärast”. Kreeka verb skandalízo viitab siin komistamisele piltlikus tähenduses, solvumisele. Teistes tekstides võib see kreeka sõna tähendada ka patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. (Vt Mt 5:29 kommentaari.)

paneb usust taganema. Siin kasutatakse kreeka sõna skándalon (komistuskivi), mille algne tähendus viitas lõksule. Mõned pakuvad, et see oli lõksus olev kepp, mille külge oli kinnitatud sööt. Laiemalt hakkas see tähendama igasugust takistust, mille tõttu võis keegi komistada või kukkuda. Piltlikus mõttes viitab see teole või olukorrale, mis juhib inimese valele teele, paneb ta pattu tegema või moraalselt komistama ja langema. Tekstis Mt 18:8, 9 kasutatud tegusõna skandalízo, mis on tõlgitud „pattu tegema panema”, võib tõlkida ka „püüniseks saama”, „komistama panema”.

taganevad usust. Sõna-sõnalt „komistavad”. Piibli kreekakeelses osas viitab kreeka verb skandalízo komistamisele piltlikus tähenduses. See võib tähendada patustamist või kellegi teise patustamisele ahvatlemist. Kui pidada silmas, kuidas seda väljendit on piiblis kasutatud, võib patt siin tähendada mõne moraaliseaduse rikkumist, usu hääbumist või valeõpetuste omaksvõtmist. Seda kreeka sõna võib kasutada ka tähenduses „solvuma”. (Vt Mt 13:57 ja 18:7 kommentaari.)

seadusetus. Vastav kreeka sõna tähendab seaduse rikkumist, põlgamist või eiramist. Piiblis tähistab see lugupidamatust Jumala seaduste vastu. (Mt 7:23; 2Ko 6:14; 2Te 2:3–7; 1Jo 3:4.)

paljude. Võib tõlkida ka „enamiku”, st enamiku neist, keda on mõjutanud tekstis Mt 24:11, 12 nimetatud valeprohvetid ja seadusetus.

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. Siin kasutatud kreeka sõna télos on erineva tähendusega kui syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. (Vt Mt 24:3 ja 24:6 kommentaari.)

lõpuni. Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari.

vastu peab. Vastav kreeka sõna hypoméno tähendab „põgenemise asemel kohale jääma; endale kindlaks jääma; välja kannatama; püsiv olema”. (Mt 10:22; Ro 12:12; Heb 10:32; Jk 5:11.) Siin mõeldakse Kristuse jüngriks jäämist hoolimata tagakiusamisest ja katsumustest. (Mt 24:9–12.)

kuningriik. Esimene koht, kus kreekakeelses tekstis esineb sõna basileía, mis tähendab nii kuningavalitsust kui ka kuninga valitsuspiirkonda ja alamaid. Seda sõna on piibli kreekakeelses osas kasutatud 162 korda, kusjuures 55 korda Matteuse evangeeliumis, kus sellega mõeldakse enamikul juhtudel Jumala taevast valitsust. Kuna Matteus kasutab seda sõna nii sageli, võiks tema evangeeliumit nimetada ka kuningriigievangeeliumiks. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Jumala kuningriik”.)

head sõnumit. Kreeka sõna euangélion esimene esinemiskord. Mõnedes eestikeelsetes piiblitõlgetes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

Jumala kuningriigist. Võib tõlkida ka „Jumala kuningavalitsusest”. Piibli kreekakeelse osa hea sõnum on otseselt seotud Jumala kuningriigiga, mis oli Jeesuse kuulutus- ja õpetustöö peamine teema. Kreeka väljend, mille vasteks on „Jumala kuningriik”, esineb Luuka evangeeliumis 32 korda, Markuse evangeeliumis 14 korda ja Matteuse evangeeliumis 4 korda. Matteus kasutab umbes 30 korda ka sünonüümi „taeva kuningriik”. (Vt Mt 3:2, 24:14 ja Mr 1:15 kommentaare.)

kuulutama. Vastava kreeka sõna tähendus on „ametlike teadete kuulutajana teatavaks tegema”. See sõna rõhutab tegevuse viisi: enamasti on tegu sõnumi avaliku teadaandmisega, mitte rühmale inimestele jutluse pidamisega.

minu tunnistajad. Jeesuse esimesed juutidest jüngrid juba olid Jumala tunnistajad: nad tunnistasid, et Jehoova on ainus tõeline Jumal. (Jes 43:10–12; 44:8.) Nüüdsest aga pidid nad olema ka Jeesuse tunnistajad. Neil tuli teada anda, et Jeesus on messias ja kuningas, kes pühitseb Jehoova nime ja viib täide tema eesmärgi. Apostlite tegude raamatu kreekakeelses algtekstis kasutatakse sõnu mártys, martyréo ja diamartýromai (tunnistaja, tunnistust andma, põhjalikult tunnistust andma) ning teisi sarnaseid sõnu palju kordi. Üksnes Johannese evangeeliumis esineb neid veelgi rohkem. (Vt Joh 1:7 kommentaari.) Terves Apostlite tegude raamatus räägitakse, et Jeesusest ja Jumala kuningriigist on vaja tunnistust anda. (Ap 2:32, 40; 3:15; 4:33; 5:32; 8:25; 10:39; 13:31; 18:5; 20:21, 24; 22:20; 23:11; 26:16; 28:23.) Osa 1. sajandi kristlasi sai omaenese kogemuste najal kinnitada, et Jeesus elas, suri ja äratati üles. (Ap 1:21, 22; 10:40, 41.) Hilisemate aegade kristlastel tuli aga rääkida kõige selle tähendusest. (Ap 22:15; vt Joh 18:37 kommentaari.)

viimsete päevade. Kr syntéleia (koos lõppemine). (Mt 13:39, 40, 49; 28:20; Heb 9:26.) Siin mõeldakse ajalõiku, mille jooksul teatavad sündmused viivad täieliku lõpuni, mida mainitakse tekstides Mt 24:6, 14, kus kasutatakse teist kreeka sõna télos. (Vt Mt 24:6 ja 24:14 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. Siin kasutatud kreeka sõna télos on erineva tähendusega kui syntéleia, mis on tõlgitud tekstis Mt 24:3 vastega „viimsed päevad”. (Vt Mt 24:3 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Selle ajastu viimsed päevad”.)

Head sõnumit. Kr keeles euangélion, mis koosneb sõnadest eu (hea) ja ángelos (sõnumitooja; kuulutaja). (Vt „Sõnaseletusi”.) Mõnes eestikeelses piiblitõlkes on see sõna tõlgitud vastega „evangeelium”. Sarnast kreeka väljendit euangelistés („hea sõnumi kuulutaja” tekstides Ap 21:8; Ef 4:11; 2Ti 4:5) võib tõlkida ka vastega „evangelist”.

kuningriigist. Võib tõlkida ka „kuningavalitsusest”. Mõeldakse Jumala kuningriiki, mis oli Jeesuse kuulutus- ja õpetustöö peamine teema. Piibli kreekakeelse osa hea sõnum on otseselt seotud Jumala kuningriigiga (vt selle salmi eelmist kommentaari). (Vt Mt 3:2, 4:23 ja Lu 4:43 kommentaari.)

kuulutatakse. Vt Mt 3:1 kommentaari.

kogu maailmas ... kõigile rahvastele. Kumbki väljend rõhutab kuulutustöö ulatust. Kreeka sõna oikuméne tähendab inimmaailma või inimeste asustatud maad. (Lu 4:5; Ap 17:31; Ro 10:18; Ilm 12:9; 16:14.) Esimesel sajandil kasutati seda terminit ka Rooma impeeriumi kohta, mille eri paikadesse juudid olid hajutatud. (Lu 2:1; Ap 24:5.) Kreeka sõna éthnos (rahvas) tähendab üldjuhul rahvusgruppi.

tunnistuseks. Sellega kinnitatakse, et kõik rahvad kuulevad head sõnumit. Vastav kreeka sõna martýrion ja teised sellesarnased sõnad tähistavad sageli faktide esiletoomist ja toimunu kirjeldamist. (Vt Ap 1:8 kommentaari.) Jeesus ütleb siin, et Jumala kuningriigi ja selle saavutuste kohta antakse kogu maailmas tunnistust. Kuningriigi kuulutustöö iseenesest on tema kohaloleku tundemärk. (Mt 24:3.) Tunnistus kõigile rahvastele tähendab, et nad seda kuulevad, aga mitte seda, et neist saaksid kristlased.

lõpp. Võib tõlkida ka „ots”, „täielik lõpp”. (Vt Mt 24:3 ja 24:6 kommentaari.)

pühasse linna. Mõeldakse Jeruusalemma, mida kutsuti sageli pühaks, sest seal paiknes Jehoova tempel. (Neh 11:1; Jes 52:1.)

templipühitsemispüha. Selle püha heebreapärane nimetus on hanuka (hanukká), mis tähendab „sissepühitsemine; pühendamine”. Seda peeti kaheksa päeva alates 25. kislevist ehk enne talvist pööripäeva (vt selle salmi kommentaari talv ja lisa B15). Selle pühaga mälestati Jeruusalemma templi taaspühitsemist aastal 165 e.m.a. Süüria kuningas Antiochos IV Epiphanes oli rüvetanud Jehoova templi, näidates nii oma põlgust juutide Jumala vastu. Näiteks ehitas ta suure altari peale, kus varem iga päev põletusohvreid toodi, oma altari. Et Jehoova tempel täielikult rüvetada, ohverdas Antiochos 25. kislevil aastal 168 e.m.a sellel altaril sea ning lasi selle keeduleent üle kogu templi piserdada. Ta põletas templiväravad, lammutas preestrite kambrid ja viis ära kuldaltari, vaateleibade laua ja kuldse lambijala. Seejärel pühitses ta Jehoova templi paganlikule Olümpose jumalale Zeusile. Kahe aasta pärast vallutas Juudas Makabeus linna ja templi tagasi. Kui tempel oli puhastatud, pühitseti see taas sisse. See toimus 25. kislevil aastal 165 e.m.a, täpselt kolm aastat pärast seda, kui Antiochos oli altaril Zeusile oma jäleda ohvri toonud. Jehoovale hakati taas igapäevaseid põletusohvreid tooma. Pühakirjas pole otseselt öeldud, et Jehoova oleks andnud Juudas Makabeusele võidu ja käskinud tal tempel taastada. Kuid Jehoova on kasutanud võõramaalasi, näiteks pärslast Kyrost, et viia täide oma teenimisega seotud eesmärke. (Jes 45:1.) Seepärast on mõistlik järeldada, et Jehoova võis kasutada üht meest oma äravalitud rahva hulgast, et täituks tema tahe. Nagu pühakiri näitab, siis selleks et messiat, tema teenistust ja ohvrit puudutavad ennustused võiksid täituda, pidi tempel olemas olema ja tegutsema. Samuti pidid leviidid tooma ohvreid kuni ajani, mil messias toob suurema ohvri ehk annab oma elu inimkonna eest. (Tn 9:27; Joh 2:17; Heb 9:11–14.) Kristuse järelkäijatel ei kästud pidada templipühitsemispüha. (Kol 2:16, 17.) Ent pole kirjas ka seda, et Jeesus või tema jüngrid oleksid selle püha pidamise hukka mõistnud.

pühas paigas. Ennustuse esimese täitumise ajal oli pühaks paigaks Jeruusalemm ja sealne tempel. (Vt Mt 4:5 kommentaari.)

jäledat laastajat. Taaniel ennustas, et tuleb „jäle laastaja”. (Tn 9:27; 11:31; 12:11.) Jeesuse sõnadest nähtub, et jäle laastaja ei olnud veel tulnud. 33 aastat pärast Jeesuse surma nägid kristlased pühas paigas seismas jäledat laastajat. See oli ennustuse esimene täitumine. Paralleeljutustuses tekstis Lu 21:20 öeldakse: „Aga kui te näete, et sõjaväed on Jeruusalemma ümber piiranud, siis teadke, et selle laastamine on lähedal.” 66. aastal piirasid Rooma väed ümber Jeruusalemma, mida juudid pidasid pühaks linnaks ja kust juhiti Rooma-vastast mässu. (Mt 4:5; 27:53.) Kristlased mõistsid, et Rooma armee, mille võitluslippe lausa jumalaina austati, ongi see jäle laastaja, keda nähes nad peavad mägedele põgenema. (Mt 24:15, 16; Lu 19:43, 44; 21:20–22.) Pärast kristlaste põgenemist hävitasid roomlased nii linna kui ka rahva. Jeruusalemm hävis aastal 70 ja juutide viimane tugipunkt Masada langes roomlaste kätte aastal 73. (Vrd Tn 9:25–27.) Ennustuse esialgne täitumine annab alust uskuda suuremasse täitumisse, kui rahvad „näevad Inimesepoega tulevat taeva pilvede peal oma vägevuses ja suures auhiilguses”. (Mt 24:30.) On neid, kes väidavad, et Taanieli ennustus ei saanud täituda pärast Jeesuse päevi, kuna juudi pärimus ütleb, et see täitus aastal 168 e.m.a, kui Süüria kuningas Antiochos IV (Epiphanes) tuli Jeruusalemma ja rüvetas Jehoova templi. Antiochos püüdis Jehoova kummardamist täielikult välja juurida. Ta ehitas Jehoova altarile teise altari, millel ohverdati sigu Olümpose jumala Zeusi auks. (Vt Joh 10:22 kommentaari.) Apokrüüfiline 1. Makkabite raamat (1:54) kasutab väljendit, mis sarnaneb Taanieli raamatus jäleda laastaja kohta kasutatuga, ja seob selle 168. aasta sündmustega. Aga juudi pärimus ja 1. Makkabite raamat pole Jumala vaimust, vaid inimestest. Antiochos tegi küll jäledusi, aga ta ei laastanud Jeruusalemma ja selle templit ega hävitanud juudi rahvast.

(kes seda loeb, pangu teraselt tähele). Piiblit tasub muidugi alati tähelepanelikult lugeda, aga siin rõhutab Jeesus, et Taanieli prohvetiennustuse see osa väärib erilist tähelepanu, sest selle täitumine on alles ees. (Vt selle salmi kommentaari jäledat laastajat.)

Juudamaal. Mõeldakse Rooma provintsi.

mägedele. 4. sajandi ajaloolane Eusebios kirjutas, et Juudamaa ja Jeruusalemma kristlased põgenesid üle Jordani Pella linna, mis asus mägedes Dekapolise alal.

katusel. Enamikul majadest oli lame katus, mida võidi kasutada mitmeks otstarbeks, näiteks asjade hoidmiseks (Jos 2:6), aja veetmiseks (2Sa 11:2), magamiseks (1Sa 9:26) ja pühade pidamiseks (Neh 8:16–18). Seepärast pidi katusel olema rinnatis. (5Mo 22:8.) Enamasti sai katuselt alla minna väljaspool olevat treppi või redelit mööda, ilma et oleks pidanud majast läbi minema. Jeesus ütles, et põgenemisega on nii kiire, et katusel olija ei jõua enam toast läbi käia.

talvel. Paduvihmad, üleujutused ja külm ilm teeksid reisimise keeruliseks. Samuti oleks raske leida toitu ja peavarju. (Esr 10:9, 13.)

hingamispäeval. Hingamispäeviti oli Juudamaal keeruline reisida pikki vahemaid ja vedada asju. Ka linnaväravad olid suletud. (Vt Ap 1:12 ja lisa B12.)

suur viletsus. Vt „Sõnaseletusi”.

messias. Kr keeles ho Christós (Kristus), mis vastab heebrea sõnale mašíah (messias). Mõlemad sõnad tähendavad „võitut”. Juudi ajaloolane Josephus ütleb, et esimesel sajandil tõusis isehakanud prohveteid ja vabastajaid, kes lubasid rahva Rooma sunni alt päästa. Nende järgijad võisid pidada neid messiateks.

valemessiaid. Võib tõlkida ka „valekristusi”. See tekst ja paralleeltekst Mr 13:22 on ainsad kohad, kus esineb kreeka sõna pseudóchristos. Sellega mõeldakse kedagi, kes alusetult väidab end olevat messia ehk kristuse (sõna-sõnalt „võitu, salvitu”). (Vt Mt 24:5 kommentaari.)

ilmutas. Võib tõlkida ka „näe! ilmutas”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.

Ma. Võib tõlkida ka „Näe! Ma”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)

Inimesepojal. See väljend esineb evangeeliumites umbes 80 korda. Jeesus mõtles sellega iseennast. Ilmselt tahtis ta rõhutada, et ta on tõepoolest inimene, naisest sündinud, ja seega võrdväärne Aadamaga, kellelt päritud patu lunastamiseks oli tarvis täiuslikku inimelu. (Ro 5:12, 14, 15.) Pealegi aitas selle väljendi kasutamine inimestel teda kui messiat ära tunda. (Tn 7:13, 14; vt „Sõnaseletusi”.)

kohaloleku. Kr sõna parusía (paljudes tõlgetes tõlgitud „tulemine”) tähendab sõna-sõnalt „kõrval olemine”. See tähendab kohal olemise aega, mitte ainult saabumist või tulemist. Seda kinnitab sõnakasutus tekstis Mt 24:37–39, kus Noa päevi võrreldakse Inimesepoja kohalolekuga (parusía). Paulus kasutas seda kreeka sõna salmis Flp 2:12, kus ta vastandas juuresoleku äraolekuga.

Inimesepoja. Vt Mt 8:20 kommentaari.

kohalolek. Vt Mt 24:3 kommentaari.

Inimesepoja tunnustäht. See tunnustäht ei ole sama, mis Jeesuse kohaloleku tundemärk salmis Mt 24:3. See tunnustäht ilmub Inimesepoja tulemise ajal suures viletsuses, kui ta hakkab kohut mõistma. (Vt selle salmi kommentaari tulevat.)

taovad endale ahastusest vastu rinda. Võib tõlkida ka „leinavad”. Piibliaegadel oli inimestel kombeks taguda endale sügavast kurbuse-, leina-, süü- või kahetsustundest vastu rinda. (Jes 32:12; Nah 2:7; Lu 23:48.)

näevad. Vastavat kreeka sõna võib mõista nii otseses mõttes kui ka ülekantud tähenduses. (Ef 1:18.)

tulevat. See on esimene kaheksast kohast Matteuse 24. ja 25. peatükis, kus Jeesuse tulemist mainitakse. (Mt 24:42, 44, 46; 25:10, 19, 27, 31.) Iga kord kasutatakse kreeka verbi érchomai (tulema), mis tähendab siin tähelepanu pööramist inimkonnale, kui Jeesus tuleb suure viletsuse ajal oma kohtuotsust teada andma ja täide viima.

taeva pilvede. Pilved pigem takistavad kui hõlbustavad millegi nägemist. (Ap 1:9.) Seega mõeldakse siin nägemist ülekantud tähenduses ehk arusaamise mõttes.

nelja tuule poolt. Selle idioomiga mõeldakse nelja ilmakaart ja see tähendab „igalt poolt”. (Jer 49:36; Hes 37:9; Tn 8:8.)

mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.

Õppige viigipuust. Sõna-sõnalt „Õppige viigipuu näitest”. (Vt Mt 13:3 kommentaari.)

Taevas ja maa kaovad. Mitmed kirjakohad näitavad, et taevas ja maa püsivad igavesti. (1Mo 9:16; L 104:5; Kog 1:4.) Seepärast võib Jeesuse sõnu mõista kui hüperbooli, mis annab edasi mõtte, et isegi kui juhtuks võimatu ning taevas ja maa tõesti kaoksid, läheksid tema sõnad ikkagi täide. (Vrd Mt 5:18.) On ka võimalik, et siin mainitud taevas ja maa on sümboolsed endine taevas ja endine maa, millest räägib Ilm 21:1.

minu sõnad ei kao mitte. Võib tõlkida ka „minu sõnad ei kao mingil juhul”. Kreeka keeles on siin kasutatud kaht eitussõna, mis rõhutab, et Jeesuse sõnad ei saa kaduda, st jääda täitumata.

kohaloleku. Kr sõna parusía (paljudes tõlgetes tõlgitud „tulemine”) tähendab sõna-sõnalt „kõrval olemine”. See tähendab kohal olemise aega, mitte ainult saabumist või tulemist. Seda kinnitab sõnakasutus tekstis Mt 24:37–39, kus Noa päevi võrreldakse Inimesepoja kohalolekuga (parusía). Paulus kasutas seda kreeka sõna salmis Flp 2:12, kus ta vastandas juuresoleku äraolekuga.

kohaloleku. Kr sõna parusía (paljudes tõlgetes tõlgitud „tulemine”) tähendab sõna-sõnalt „kõrval olemine”. See tähendab kohal olemise aega, mitte ainult saabumist või tulemist. Seda kinnitab sõnakasutus tekstis Mt 24:37–39, kus Noa päevi võrreldakse Inimesepoja kohalolekuga (parusía). Paulus kasutas seda kreeka sõna salmis Flp 2:12, kus ta vastandas juuresoleku äraolekuga.

Noa päevad. Kellegi päevadest rääkides võidakse piiblis mõelda tema eluaega. (Jes 1:1; Jer 1:2, 3; Lu 17:28.) Noa päevi võrreldakse siin Inimesepoja kohaloleku ajaga. Tekstis Lu 17:26 kasutatakse väljendit „Inimesepoja päevil”. Jeesus ei mõtle veeuputuse esimest päeva, vaid sellele eelnevaid aastaid. Nii kestab ka Inimesepoja kohaloleku aeg aastaid. Noa päevad kulmineerusid veeuputusega ja Inimesepoja kohaloleku aeg kulmineerub nende hävitamisega, kes ei otsi päästet Jumalalt. (Vt Mt 24:3 kommentaari.)

kohaloleku. Vt Mt 24:3 kommentaari.

veeuputust. Võib tõlkida ka „kataklüsmi”. Kreeka sõna kataklysmós tähendab üleujutust, kõikehävitavat katastroofi, ja piibel kasutab seda Noa päevade veeuputuse kohta. (Mt 24:39; Lu 17:27; 2Pe 2:5.)

laeva. Sõna-sõnalt „kasti”. Ilmselt oli Noa laev kastikujuline lameda põhjaga alus.

võetakse vastu. Vastavat kreeka sõna on kasutatud erinevas kontekstis, harilikult positiivses tähenduses. Näiteks on see tõlgitud vastetega „enda juurde võtma” ja „endaga võtma”. (Mt 1:20; Mt 17:1; Joh 14:3.) Selles salmis mõeldakse ilmselt seda, et inimene on Isandale meelepärane ja ta päästetakse. (Lu 17:37.) Lisaks võib see olla paralleeliks sellele, et Noa võeti veeuputuse puhkemise päeval laeva ja et inglid võtsid Loti käekõrvale ja viisid ta Soodomast välja. (Lu 17:26–29.) See, et inimene jäetakse maha, tähendab seda, et ta arvatakse nende hulka, kes on väärt hävingut.

võetakse vastu ... jäetakse maha. Vt Lu 17:34 kommentaari.

püsige valvel. Sõna-sõnalt „olge ärkvel”. Jeesus on varemgi jüngritele südamele pannud, et nad oleksid vaimselt ärkvel, kuna nad ei tea tema tulemise päeva ega tundi. (Vt Mt 24:42 ja 25:13 kommentaari.) Ta kordab seda ka tekstis Mt 26:41, kus ta seostab vaimselt ärkvel olemise palvetamisega. Samasisulisi väljendeid on piibli kreekakeelses osas palju. Sellest on näha, et vaimne ärksus on kristlasele hädavajalik. (1Ko 16:13; Kol 4:2; 1Te 5:6; 1Pe 5:8; Ilm 16:15.)

püsige valvel. Vastava kreeka sõna põhitähendus on „ärkvel olema”, kuid paljudes kontekstides tähendab see „valvel olema”. Matteus kasutab sama kreeka sõna ka kirjakohtades Mt 24:43; 25:13; 26:38, 40, 41. Tekst Mt 24:44 näitab, et see on seotud valmis olemisega. (Vt Mt 26:38 kommentaari.)

majapidaja. Võib tõlkida ka „majapidamise juhataja”. Kreeka sõnaga oikonómos mõeldakse teenijat, kes on pandud teiste teenijate üle. Vanal ajal juhtis isanda majapidamist tihti mõni ustav ori. See oli väga vastutusrikas amet. Aabrahamil oli selline sulane, „kes kandis hoolt kõige eest, mis tal oli”. (1Mo 24:2.) Samasugune amet oli ka Joosepil. (1Mo 39:4.) Jeesuse toodud näites on sõna „majapidaja” ainsuses, kuid see ei tähista tingimata ühte konkreetset inimest. Piiblis on näiteid selle kohta, et mõnest inimgrupist räägitakse ainsuses. Näiteks ütles Jehoova Iisraeli rahvale: „Teie olete minu tunnistajad [mitmuses], ... minu teenija [ainsuses], kelle ma olen valinud.” (Jes 43:10.) Ka siin näites mõeldakse majapidaja all rühma inimesi. Paralleeljutustuses tekstis Mt 24:45 on seda majapidajat nimetatud ustavaks ja arukaks orjaks.

arukas. Vastav kreeka sõna tähendab arusaamisvõimet, mida täiendavad ettenägelikkus, vahetegemisoskus, kaalutlevus ja praktiline tarkus. Sama kreeka sõna esineb tekstides Mt 7:24 ja 25:2, 4, 8, 9. Septuaginta kasutab seda sõna salmides 1Mo 41:33, 39 Joosepi kohta.

ori. Kuigi see sõna on ainsuses, ei pea see tähistama konkreetset inimest. Piiblis on näiteid selle kohta, et mõnest inimgrupist räägitakse ainsuses. Näiteks ütles Jehoova Iisraeli rahvale: „Teie olete minu tunnistajad [mitmuses], ... minu teenija [ainsuses], kelle ma olen valinud.” (Jes 43:10.) Paralleeljutustuses tekstis Lu 12:42 on seda orja nimetatud „ustavaks ja arukaks majapidajaks”. (Vt Lu 12:42 kommentaari.)

tulevat. See on esimene kaheksast kohast Matteuse 24. ja 25. peatükis, kus Jeesuse tulemist mainitakse. (Mt 24:42, 44, 46; 25:10, 19, 27, 31.) Iga kord kasutatakse kreeka verbi érchomai (tulema), mis tähendab siin tähelepanu pööramist inimkonnale, kui Jeesus tuleb suure viletsuse ajal oma kohtuotsust teada andma ja täide viima.

tulles. Vt Mt 24:30 kommentaari.

see ori. Orjaks nimetatakse majapidajat, keda mainiti salmis 42. Kui see ori on ustav, siis saab ta tasu. (Lu 12:43, 44.) Aga kui ta pole ustav, siis karistatakse teda „kõige karmimal moel”. (Lu 12:46.) Jeesus hoiatab siin ustavat majapidajat. Paralleeljutustuses on kirjas: „Kui see ori oleks nurjatu ja mõtleks oma südames.” (Mt 24:45–51.) Jeesus ei taha öelda, et tuleb esile nurjatu ori, vaid räägib, mis orja ees ootaks, kui see hakkaks käituma nurjatult.

see ori oleks nurjatu. Jeesus hoiatab siin ustavat ja arukat orja. (Mt 24:45.) Ta ei ütle, et tuleb esile nurjatu ori, vaid räägib, mis võiks juhtuda, kui sama ori hakkaks käituma nurjatult: teda karistataks „kõige karmimal moel”. (Mt 24:51; vt Lu 12:45 kommentaari.)

silmakirjatsejad. Kreeka sõna hypokrités käis algselt Kreeka (ja hiljem Rooma) näitlejate kohta, kes kandsid suuri maske, et oma häält võimendada. Hiljem hakati seda sõna kasutama piltlikult teesklejate ja petiste kohta, kes varjasid oma tegelikke kavatsusi või isikut. Jeesus kutsub siin silmakirjatsejateks juudi usujuhte. (Mt 6:5, 16.)

kiristavad hambaid. See väljend viitab ahastusele, meeleheitele ning ka vihale, millega võivad kaasneda kibedad sõnad ja vägivaldsed teod.

karistaks teda kõige karmimal moel. Sõna-sõnalt „raiuks ta pooleks”. Seda ütlust ei pea võtma sõna-sõnalt, see väljendab lihtsalt karistuse karmust.

silmakirjatsejad. Vt Mt 6:2 kommentaari.

kiristaks hambaid. Vt Mt 8:12 kommentaari.