Markuse evangeelium 4:1–41
Allmärkused
Kommentaarid
rannal. Galilea mere rannikul Kapernauma lähedal on üks paik otsekui looduslik amfiteater. Juhul kui Jeesus oli selles kohas, võimaldas sealne hea akustika tal rääkida paadist suurele kuulajaskonnale.
kaldast eemal. Vt Mt 13:2 kommentaari.
mõistujuttude. Vt Mt 13:3 kommentaari.
mõistujuttude kaudu. Võib tõlkida ka „tähendamissõnade kaudu”, „näidete abil”. Kreeka sõna parabolé tähendab sõna-sõnalt „kõrvutamine; kokku panemine”. Jeesus selgitas tihti asju nii, et kõrvutas neid millegi samalaadsega. (Mr 4:30.) Tema mõistujutud olid lühikesed ja üldjuhul väljamõeldud lood, millega ta õpetas midagi väärtushinnangute või Jumala kohta.
Külvaja. Võib tõlkida ka „Näe! Külvaja”. (Vt Mr 1:2 kommentaari.)
Ma. Võib tõlkida ka „Näe! Ma”. Kreeka sõna idú võib tõlkida vastetega „näe”, „vaata”, „ennäe”. Sageli kasutatakse seda selleks, et pöörata tähelepanu järgnevale sõnale või fraasile eesmärgiga ergutada lugejat loetavat ette kujutama või tõsta esile mingit üksikasja. Samuti kasutatakse seda rõhutamiseks või millegi uue või üllatava sissejuhatamiseks. (Mt 17:3; 28:9.) Piibli kreekakeelses osas esineb seda kõige sagedamini Matteuse ja Luuka evangeeliumis ning Ilmutusraamatus. Piibli heebreakeelses osas on palju kasutatud samatähenduslikku heebrea sõna.
kalju peale. Paralleeltekstis Lu 8:6 öeldakse, et „osa kukkus kaljusele pinnasele”. Jeesus ei mõelnud pinnast, milles on palju kive, vaid õhukest mullakihti kaljumassiivi peal. Taim ei saa seal sügavale juurduda ja jääb veepuudusse.
kalju peale. Vt Mt 13:5 kommentaari.
ohakate sekka. Jeesus ilmselt ei mõelnud, et seemet külvati täiskasvanud ohakate vahele, vaid korralikult rohimata mullale. Ohakad kasvavad kiiremini ja lämmatavad tärganud taimed.
ohakate sekka. Vt Mt 13:7 kommentaari.
Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku! Enne kui Jeesus rääkis mõistujutu külvajast, ütles ta: „Kuulake!” (Mr 4:3.) Ta lõpetab mõistujutu sama üleskutsega, rõhutades oma jüngritele, kui tähtis on tema nõuandeid hoolega järgida. Sarnane üleskutse on ka tekstides Mt 11:15; 13:9, 43; Mr 4:23; Lu 8:8; 14:35; Ilm 2:7, 11, 17, 29; 3:6, 13, 22; 13:9.
ajastu. Vt Mt 13:22 kommentaari.
ajastu. Kr aión. Sellega mõeldakse ajajärku, mida iseloomustavad teatud tunnused. Selles salmis öeldakse, et praeguse ajastu tunnuseks on elumured. (Vt „Sõnaseletusi”.)
nõu. Võib tõlkida ka „mõõdunõu”, „vaka”. Kasutati kuivainete, näiteks teravilja mõõtmiseks. Seda tüüpi nõu (kr módios) mahutas ligi 9 liitrit.
lamp. Vt Mt 5:15 kommentaari.
nõu. Vt Mt 5:15 kommentaari.
Lamp. Piibliaegadel kasutati lambina tavaliselt väikest savinõu, mis täideti oliiviõliga.
Selle mõõduga, millega teie mõõdate. Salmide 23–25 kontekst näitab, et kui jüngrid n-ö mõõdavad väikese mõõduga ehk pööravad Jeesuse õpetusele vähe tähelepanu, saavad nad sellest ka vähe kasu. Kui nad aga mõõdavad suurima võimaliku mõõduga, koondades tema sõnadele kogu oma tähelepanu, annab ta neile üle ootuste palju teadmisi ja arusaamist. Neil on siis külluslik vaimne pagas, et anda arusaamist ka teistele. Jeesus annab neile heldelt juurdegi, enam kui nad oleksid osanud oodata.
Jumala kuningriigiga on samamoodi nagu sellega, kui mees külvab seemne põllule. Markus on ainus evangeeliumikirjutaja, kes on üles tähendanud selle mõistujutu salmides 26–29.
sinepiseemnega. Iisraelis kasvab looduses mitut liiki sinepitaimi. Must sinep (Brassica nigra) on liik, mida seal üldiselt kasvatatakse. Sellest suhteliselt väikesest seemnest, mille diameeter on 1–1,6 mm ja mis kaalub 1 mg, kasvab puulaadne taim. Mõni sirgub kuni 4,5 m kõrguseks.
pisim kõigist seemnetest. Sinepiseemet kasutati iidsetes juudi kirjutistes kõnekujundina kõige väiksema suurusühiku kohta. Kuigi tänapäeval tuntakse veelgi väiksemaid seemneid, oli see ilmselt väikseim, mida külvasid Galilea põllumehed Jeesuse päevil.
sinepiseeme. Vt Mt 13:31 kommentaari.
pisim kõigist seemnetest. Vt Mt 13:32 kommentaari.
ei saanud aru, mida hääl mulle ütles. Sõna-sõnalt „ei kuulnud tema häält, kes minuga rääkis”. Tekstis Ap 9:3–9 jutustab Luukas, mis Paulusega teel Damaskusse juhtus. Luuka ja Pauluse öeldu üheskoos annavad juhtunust tervikpildi. Tekstis Ap 22:7 ütleb Paulus, et ta kuulis ja sai ka aru, mida hääl ütles. Ent tema kaaslaste kõrvu kostis see hääl ilmselt summutatult või moonutatult, nii et nad ei saanud öeldavast aru. (Vt Ap 9:7 kommentaari; vrd tekstidega Mr 4:33 ja 1Ko 14:2, kus kreeka sõna, mis tähendab sõna-sõnalt „kuulma”, on tõlgitud vastega „aru saama”.)
aru saada. Võib tõlkida ka „kuulata”. Vastav kreeka sõna võib tähendada „kuulates tähele panema” ning ka „aru saama, mõistma”. (Vrd Ap 9:7 ja 22:9 kommentaariga.)
kuulsid ... häält. Tekstis Ap 22:6–11 räägib Paulus ise, mis temaga juhtus teel Damaskusse. Tema jutustus ja see, mida öeldakse salmis Ap 9:7, annavad juhtunust tervikpildi. Mõlemas tekstis esineb kreeka sõna phoné, mis võib tähendada kõnelemisel tekkivat häält või lihtsalt heli. Näib, et mehed, kes olid koos Paulusega, kuulsid küll mingit häält, kuid ei kuulnud sõnu ega saanud seega öeldavast aru. (Ap 26:14; vt Ap 22:9 kommentaari.)
teisele kaldale. Vt Mt 8:18 kommentaari.
teisele kaldale. St Galilea mere idakaldale.
vali tormituul. Kreeka keeles on siin kolm sõna: „keeristorm”, „suur” ja „tuul”; võib tõlkida ka „suur tuulispea”. (Vt Mt 8:24 kommentaari.) Markust polnud seal, kuid fakt, et ta kirjeldab nii elavalt tormituult ja kogu sündmust, annab alust arvata, et ta sai oma info Peetruselt. (Vt „Markuse evangeeliumi tutvustust”.)
suur torm. Sellised tormid on Galilea merel tavalised. Galilea meri asub umbes 210 m allpool merepinda ja õhutemperatuur on vee kohal soojem kui ümbritsevatel platoodel ja mägedel. Sellised tingimused tekitavad õhukeeriseid ja tugeva tuule, mis omakorda tekitavad kiiresti suure lainetuse.
istepadjal. Võib tõlkida ka lihtsalt „padjal”. See on ainus koht, kus see sõna piibli kreekakeelses osas esineb. Vastava kreeka sõna ees olev määrav artikkel võib viidata sellele, et see padi kuulus paadi varustuse hulka. See võis olla liivakott, mida hoiti ballastina ahtriteki all, nahkne tüürimeheiste või sõudja istepadi.
Pildid ja videod
See kunstniku nägemus lambijalast (1) põhineb 1. sajandist pärit esemetel, mis on leitud Efesosest ja Itaaliast. Seda tüüpi lambijalad olid ilmselt rikastes kodudes. Vaesemates kodudes riputati lamp lakke, asetati seinanišši (2) või puust või savist jalale.
1985/86. aasta põua tõttu langes Galilea mere veetase nii palju, et nähtavale tuli osa mutta mattunud muistsest paadikerest. Paadivrakk oli 8,2 m pikk, 2,3 m lai ja selle suurim kõrgus oli 1,3 m. Arheoloogide sõnul ehitati paat vahemikus 1. saj e.m.a – 1. saj m.a.j. Videorekonstruktsioon näitab, milline võis paat välja näha 2000 aastat tagasi, kui see Galilea merel sõitis. Vrakki eksponeeritakse ühes Iisraeli muuseumis.
See pilt põhineb 1. sajandist pärit kalapaadi jäänustel, mis leiti Galilea mere rannikumudast, ning mosaiikpildil, mis leiti 1. sajandi kodust rannikulinnast Migdalist. Niisugune paat oli ilmselt varustatud masti ja purje(de)ga ning sel võis olla viieliikmeline meeskond: neli sõudjat ja tüürimees, kes oli väikesel ahtritekil. Paat oli umbes 8 m pikk, keskelt ligikaudu 2,5 m lai ja 1,25 m sügav. Selline paat võis peale võtta 13 või rohkemgi meest.
Galilea merel tõuseb raevukas torm. Lained peksavad vastu paati ning jüngrid saavad läbimärjaks. Nad kardavad oma elu pärast ja äratavad Jeesuse, et ta neid aitaks. Jeesus tõuseb ja käsib merd: „Rahune! Jää vaikseks!” Otsekohe raugeb tuul ja saabub täielik vaikus. (Mr 4:35–41.) Selle imega näitas Jeesus, et kui ta hakkab maa üle valitsema, hoolitseb ta koos Jehoovaga selle eest, et inimesed ei peaks enam kunagi ränkade ilmastikuolude tõttu kannatama. (Ilm 21:4.) Kuigi Markust polnud Jeesusega paadis, jutustab ta seda lugu elavas ja tempokas stiilis, mis iseloomustab kogu tema evangeeliumit. Sündmuste vahetu ja üksikasjalik kirjeldus annab alust järeldada, et ta sai selle info mõnelt paadisolijalt, võimalik et Peetruselt.