inimeseks. Sõna-sõnalt „lihaks”. Kreeka sõna sarx käib siin luust ja lihast inimese kohta. Kui minevikus võtsid mõned inglid endale inimkeha, siis Jeesus sündis inimesena, ta polnud enam vaimolend. (1Mo 18:1–3; 19:1; Jos 5:13–15.) Seega võis Jeesus õigusega nimetada end Inimesepojaks. (Joh 1:51; 3:14; vt Mt 8:20 kommentaari.)

kogu inimsoo. Sõna-sõnalt „kogu liha”. (Vrd Joh 1:14 kommentaariga.)

kui õpivad tundma sind. Siin fraasis esineb kreeka verb ginósko, mille põhitähendus on „teadma”. See on olevikus ja väljendab kestvat tegevust. Selle all mõeldakse, et kedagi õpitakse üha paremini tundma. Siin salmis räägitakse Jumalaga üha lähedasemaks saamisest. Selleks tuleb Jumalat ja Jeesust paremini tundma õppida ja neid usaldama hakata. Kellegi tundmaõppimine eeldab enamat kui tema nime teadmist. On vaja teada, mis talle meeldib ja mis mitte, millised on tema väärtushinnangud ja põhimõtted. (1Jo 2:3; 4:8.)

kui maailma polnud veel rajatudki. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „rajama”, on tekstis Heb 11:11 antud edasi sõnaga „soojätkamine”. Siin mõeldakse fraasiga „maailma rajamine” ilmselt Aadama ja Eeva laste sündi. Jeesus seostas maailma rajamise Aabeli sünniga, kes oli arvatavasti esimene lunastust vääriv inimene ja esimene, kelle nimi on maailma rajamisest peale eluraamatusse kirjutatud. (Lu 11:50, 51; Ilm 17:8.) Need Jeesuse sõnad, mis ta palves oma isale lausus, kinnitavad ka seda, et kaua aega tagasi – enne kui Aadamale ja Eevale sündisid lapsed – armastas Jumal oma ainusündinud poega.

maailma. Kreeka sõna kósmos käib siin ilmselt inimkonna kohta. (Vrd Joh 17:24 kommentaariga.)

Ma olen avaldanud su nime. Jeesuse järelkäijad juba teadsid Jumala nime ja kasutasid seda. Jumala nimi oli kirjas heebrea pühakirjas, mida nad said sünagoogides lugeda. See oli ka heebrea pühakirja kreekakeelses tõlkes Septuagintas, mida kasutati õpetamisel. (Vt lisasid A5 ja C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vt Mt 6:9 kommentaari; vrd Ilm 3:4, P 1988.) Jeesus tegi midagi enamat, kui vaid kasutas Jumala nime. Ta ka näitas, milline isik on selle nime taga: millised omadused ja eesmärgid tal on. Mitte keegi ei saaks paremini rääkida sellest, milline Jumal on, kui tema poeg Jeesus, kes on olnud tema kõrval. (Joh 1:18; Mt 11:27.) Tänu Jeesusele said jüngrid veel selgemini aru, milline isik on Jumala nime taga.

maailmast. Selles kontekstis käib kreeka sõna kósmos inimeste kohta, kes pole Jehoova teenijad ega Jeesuse järelkäijad. (Vt Joh 15:19 kommentaari.)

võtnud kuulda. Võib tõlkida ka „pidanud”. Selles kontekstis võib kreeka sõna teréo tähendada ka „püsivalt kuuletuma; tähelepanu pöörama”.

maailma. Selles kontekstis käib kreeka sõna kósmos inimeste kohta, kes pole Jehoova teenijad, Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes paneb kirja Jeesuse sõnad, et tema järelkäijad ei kuulu maailma. Sama mõte esineb veel kaks korda Jeesuse viimases palves koos oma ustavate apostlitega. (Joh 17:14, 16.)

nimi. Jumala isikunimi, mis heebrea keeles esineb nelja konsonandina יהוה (JHVH) ja mille levinud vaste eesti keeles on Jehoova. „Uue maailma tõlkes” esineb see nimi piibli heebreakeelses osas 6979 korda ja kreekakeelses osas 237 korda. (Lisainfot Jumala nime kohta piibli kreekakeelses osas leiab lisast A5 ja lisast C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vrd 2Mo 34:5, 6; Õp 22:1, allm.)

maailma. Selles kontekstis käib kreeka sõna kósmos inimeste kohta, kes pole Jehoova teenijad, Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. (Vrd Joh 15:19 kommentaariga.)

maailma. Selles kontekstis käib kreeka sõna kósmos inimeste kohta, kes pole Jehoova teenijad, Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. Johannes on ainus evangeeliumikirjutaja, kes paneb kirja Jeesuse sõnad, et tema järelkäijad ei kuulu maailma. Sama mõte esineb veel kaks korda Jeesuse viimases palves koos oma ustavate apostlitega. (Joh 17:14, 16.)

Püha isa. See väljend esineb piiblis ainult siin ja käib Jehoova kohta, seda pole kasutatud tiitlina ühegi inimese kohta. (Vrd Mt 23:9.)

omaenda nime pärast, mille sa oled mulle andnud. Nimi Jeesus vastab heebrea nimele Ješua (pikem vorm Jehošua) ja tähendab „Jehoova on pääste”. Seega sisaldab Jeesuse nimi Jumala nime. Selles peatükis ütles Jeesus kahel korral, et ta on teinud inimestele teatavaks Jumala nime. (Joh 17:6, 26.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vt Mt 6:9 ja Joh 17:6 kommentaari.) Lisaks sellele et Jeesuse nimes sisaldus Jumala nimi, oli Jeesusele Jumala nimi antud ka muus mõttes. Näiteks peegeldas ta täiuslikult oma isa isiksust. (Joh 14:9.) Peale selle tuli Jeesus oma isa nimel ja tegi tema nimel vägevaid tegusid. (Joh 5:43; 10:25.)

üks. Võib tõlkida ka „ühtsed”. Jeesus palvetas, et tema tõelised järelkäijad oleksid „üks” ehk tegutseksid ühtselt sama eesmärgi nimel, nagu ka tema ja ta isa on „üks” ehk teevad koostööd ja mõtlevad samamoodi. Sarnane mõte on kirjas ka tekstis Joh 10:30. Seal pidas Jeesus silmas, et tema ja ta isa hoolitsevad jüngrite eest üheskoos. (Joh 10:25–30; 17:2, 9.) Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „üks”, ei ole meessoost, mis näitaks, et tegemist on isikuga, vaid kesksoost, mis osutab millelegi elutule. (Vt Joh 10:30 kommentaari.)

Ma olen avaldanud su nime. Jeesuse järelkäijad juba teadsid Jumala nime ja kasutasid seda. Jumala nimi oli kirjas heebrea pühakirjas, mida nad said sünagoogides lugeda. See oli ka heebrea pühakirja kreekakeelses tõlkes Septuagintas, mida kasutati õpetamisel. (Vt lisasid A5 ja C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vt Mt 6:9 kommentaari; vrd Ilm 3:4, P 1988.) Jeesus tegi midagi enamat, kui vaid kasutas Jumala nime. Ta ka näitas, milline isik on selle nime taga: millised omadused ja eesmärgid tal on. Mitte keegi ei saaks paremini rääkida sellest, milline Jumal on, kui tema poeg Jeesus, kes on olnud tema kõrval. (Joh 1:18; Mt 11:27.) Tänu Jeesusele said jüngrid veel selgemini aru, milline isik on Jumala nime taga.

nimi. Jumala isikunimi, mis heebrea keeles esineb nelja konsonandina יהוה (JHVH) ja mille levinud vaste eesti keeles on Jehoova. „Uue maailma tõlkes” esineb see nimi piibli heebreakeelses osas 6979 korda ja kreekakeelses osas 237 korda. (Lisainfot Jumala nime kohta piibli kreekakeelses osas leiab lisast A5 ja lisast C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vrd 2Mo 34:5, 6; Õp 22:1, allm.)

üks. Võib tõlkida ka „ühtsed”. Jeesuse sõnad näitavad, et tema ja ta Isa üheskoos kaitsevad lambasarnaseid inimesi ja juhivad nad igavesse ellu. Nad teevad koostööd ja on mõlemad lammaste pärast mures ega luba kellelgi neid endi käest ära kiskuda. (Joh 10:27–29; vrd Hes 34:23, 24.) Johannese evangeeliumis mainitakse tihti seda, et Isa ja Poeg on ühtsed ja tegutsevad sama eesmärgi nimel. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „üks”, ei ole meessoost, mis näitaks, et tegemist on isikuga, vaid kesksoost, mis osutab millelegi elutule. See kinnitab mõtet, et Jeesus ja tema Isa ei ole üks ja sama isik, vaid nad tegutsevad üheskoos. (Joh 5:19; 14:9, 23.) Seda, et Jeesus ja Jumal ei ole võrdsed, võib näha ka sellest, kui võrrelda selle salmi sõnu Jeesuse palvega 17. peatükis. (Joh 10:25–29; 17:2, 9–11.) Näiteks palvetab ta, et nii nagu tema ja ta Isa on üks, võiksid ka tema jüngrid olla üks. (Joh 17:11.) Niisiis mõeldakse nii 10. peatükis kui ka 17. peatükis ühtsust ja koostööd. (Vt Joh 17:11 ja 17:21 kommentaari.)

Gehenna väärilise. Sõna-sõnalt „Gehenna poja”, st lõpliku hävingu väärilise. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Gehenna”.)

hävingupoja. See väljend käib siin Juudas Iskarioti kohta. Kuna ta tegi teadliku otsuse reeta Jumala poeg, on ta jääva hävingu vääriline ehk tal pole ülestõusmislootust. Tekstis 2Te 2:3 nimetatakse hävingu pojaks „seaduse eirajat”. Piibli algkeeltes kasutatakse mõnikord sõnu „poeg” ja „laps” piltlikult kellegi kohta, kes tegutseb teatud viisil või ilmutab teatud omadusi. Näiteks on piiblis järgmised väljendid: „Kõigekõrgema pojad”, „valguse ja päeva pojad”, „kuningriigi pojad”, „Saatana pojad”, „Kuradi poeg” ja „sõnakuulmatuse lapsed”. (Lu 6:35; 1Te 5:5; Mt 13:38; Ap 13:10; Ef 2:2, P 1988.) Sõnadega „poeg” ja „laps” võidakse osutada ka tagajärgedele, mida teatud viisil tegutsemine või teatud omaduste ilmutamine kaasa toob. Tekstis 2Sa 12:5 kasutatakse väljendit „surmalaps” kellegi kohta, kes väärib surma. Tekstis Mt 23:15 kasutatakse väljendit „Gehenna vääriline” (sõna-sõnalt „Gehenna poeg”) kellegi kohta, kes väärib jäävat hävingut. Ilmselt seda Jeesus mõtleski, kui nimetas Juudas Iskariotti hävingupojaks. (Vt Mt 23:15 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Gehenna”.)

maailm. Selles kontekstis käib kreeka sõna kósmos inimeste kohta, kes pole Jehoova teenijad, Jumalast võõrdunud ülekohtuse ühiskonna kohta. Johannes on ainuke evangeeliumikirjutaja, kes paneb kirja Jeesuse sõnad, et tema järelkäijad ei kuulu maailma. Sel viimasel õhtul oma ustavate apostlitega toob Jeesus selle mõtte välja kolmel korral. (Joh 15:19; 17:16.)

Pühitse neid. Võib tõlkida ka „Tee nad pühaks”, „Eralda nad”, st eralda nad Jumala pühaks teenistuseks. Jeesuse järelkäijad saavad pühitsetuks ehk pühaks ja puhtaks, kui nad elavad kooskõlas Jumala sõna tõega. (1Pe 1:22.) Tänu sellele on selgesti näha, et „nad ei kuulu maailma”, maailma, mis ei kuuletu Jumala tõele. (Joh 17:16.)

Sinu sõna on tõde. Jehoova sõna räägib asjadest nii, nagu need tegelikult on, toob välja, millised on Jumala omadused, eesmärgid ja nõuded. Samuti näitab see, milline on maailma tegelik olukord. Jumala sõnast selgub, mida on vaja, et saada ja jääda pühitsetuks ehk teenida Jumalat puhtalt.

hoian end pühana. Võib tõlkida ka „eraldan end”, „pühitsen end”. Kui Jeesus inimesena sündis, oli ta püha (Lu 1:35) ja ta jäi pühaks kogu maise elu jooksul (Ap 4:27; Heb 7:26). Tänu sellele, et Jeesus jäi laitmatuks, sealhulgas tõi lunastusohvri, oli võimalik ka tema järelkäijatel saada pühaks. Seepärast võiski Jeesus palvetada: „Ma hoian end pühana nende heaks.” Jeesuse järelkäijad saavad pühaks tõe kaudu, kui nad käivad hoolega Jeesuse jälgedes ja elavad kooskõlas tõega ehk tema õpetuste ja kõige sellega, mis on kirjas Jumala sõnas piiblis. (Joh 17:17; 2Ti 2:20, 21; Heb 12:14.) Siiski pole neil võimalik pühadust oma tegudega välja teenida, nad saavad pühaks vaid Jeesuse kaudu. (Ro 3:23–26; Heb 10:10.)

üks. Võib tõlkida ka „ühtsed”. Jeesus palvetas, et tema tõelised järelkäijad oleksid „üks” ehk tegutseksid ühtselt sama eesmärgi nimel, nagu ka tema ja ta isa on „üks” ehk teevad koostööd ja mõtlevad samamoodi. (Joh 17:22.) Piiblitekstis 1Ko 3:6–9 kirjeldab Paulus sellist ühtsust kristlike jumalateenijate seas, kui nad teevad koostööd üksteise ja Jumalaga. (Vt 1Ko 3:8, allm ning Joh 10:30 ja 17:11 kommentaari.)

üks. Võib tõlkida ka „ühtsed”. Jeesus palvetas, et tema tõelised järelkäijad oleksid „üks” ehk tegutseksid ühtselt sama eesmärgi nimel, nagu ka tema ja ta isa on „üks” ehk teevad koostööd ja mõtlevad samamoodi. Sarnane mõte on kirjas ka tekstis Joh 10:30. Seal pidas Jeesus silmas, et tema ja ta isa hoolitsevad jüngrite eest üheskoos. (Joh 10:25–30; 17:2, 9.) Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „üks”, ei ole meessoost, mis näitaks, et tegemist on isikuga, vaid kesksoost, mis osutab millelegi elutule. (Vt Joh 10:30 kommentaari.)

üks. Võib tõlkida ka „ühtsed”. Jeesuse sõnad näitavad, et tema ja ta Isa üheskoos kaitsevad lambasarnaseid inimesi ja juhivad nad igavesse ellu. Nad teevad koostööd ja on mõlemad lammaste pärast mures ega luba kellelgi neid endi käest ära kiskuda. (Joh 10:27–29; vrd Hes 34:23, 24.) Johannese evangeeliumis mainitakse tihti seda, et Isa ja Poeg on ühtsed ja tegutsevad sama eesmärgi nimel. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „üks”, ei ole meessoost, mis näitaks, et tegemist on isikuga, vaid kesksoost, mis osutab millelegi elutule. See kinnitab mõtet, et Jeesus ja tema Isa ei ole üks ja sama isik, vaid nad tegutsevad üheskoos. (Joh 5:19; 14:9, 23.) Seda, et Jeesus ja Jumal ei ole võrdsed, võib näha ka sellest, kui võrrelda selle salmi sõnu Jeesuse palvega 17. peatükis. (Joh 10:25–29; 17:2, 9–11.) Näiteks palvetab ta, et nii nagu tema ja ta Isa on üks, võiksid ka tema jüngrid olla üks. (Joh 17:11.) Niisiis mõeldakse nii 10. peatükis kui ka 17. peatükis ühtsust ja koostööd. (Vt Joh 17:11 ja 17:21 kommentaari.)

et nende seas oleks täielik ühtsus. Selles salmis seob Jeesus täieliku ühtsuse taevase isa armastusega. See on kooskõlas tekstiga Kol 3:14, mis ütleb, et armastus on „ühtsuse täiuslik side”. Täielik ühtsus on suhteline. See ei tähenda, et kaovad kõik erinevused inimeste juures, nagu näiteks erinevad võimed ja harjumused ning erisugune südametunnistus. See tähendab hoopis seda, et Jeesuse järelkäijad on ühtsed oma tegudes, uskumustes ja õpetustes. (Ro 15:5, 6; 1Ko 1:10; Ef 4:3; Flp 1:27.)

kui maailma polnud veel rajatudki. Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud vastega „rajama”, on tekstis Heb 11:11 antud edasi sõnaga „soojätkamine”. Siin mõeldakse fraasiga „maailma rajamine” ilmselt Aadama ja Eeva laste sündi. Jeesus seostas maailma rajamise Aabeli sünniga, kes oli arvatavasti esimene lunastust vääriv inimene ja esimene, kelle nimi on maailma rajamisest peale eluraamatusse kirjutatud. (Lu 11:50, 51; Ilm 17:8.) Need Jeesuse sõnad, mis ta palves oma isale lausus, kinnitavad ka seda, et kaua aega tagasi – enne kui Aadamale ja Eevale sündisid lapsed – armastas Jumal oma ainusündinud poega.

Ma olen andnud neile teada sinu nime. Palve lõpus kordab Jeesus mõtet, mis on kirjas tekstis Joh 17:6. (Vt Joh 17:6 kommentaari.) Tekstis Joh 17:26 on kasutatud kreeka verbi gnorízo (teada andma), aga tekstis Joh 17:6 verbi phaneróo (avaldama), mida võib samuti tõlkida vastega „teada andma”. (Vt Joh 17:6 allm.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vt Mt 6:9 kommentaari; vrd Ilm 3:4, P 1988.) Jeesus tegi midagi enamat, kui vaid kasutas Jumala nime. Ta ka näitas, milline isik on selle nime taga: millised omadused ja eesmärgid tal on. Selles salmis ütleb Jeesus veel, et ta annab Jumala nime „teada ka edaspidi”. Tänu sellele saavad Jeesuse järelkäijad üha selgemini aru, milline isik on Jumala nime taga.

Ma olen avaldanud su nime. Jeesuse järelkäijad juba teadsid Jumala nime ja kasutasid seda. Jumala nimi oli kirjas heebrea pühakirjas, mida nad said sünagoogides lugeda. See oli ka heebrea pühakirja kreekakeelses tõlkes Septuagintas, mida kasutati õpetamisel. (Vt lisasid A5 ja C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vt Mt 6:9 kommentaari; vrd Ilm 3:4, P 1988.) Jeesus tegi midagi enamat, kui vaid kasutas Jumala nime. Ta ka näitas, milline isik on selle nime taga: millised omadused ja eesmärgid tal on. Mitte keegi ei saaks paremini rääkida sellest, milline Jumal on, kui tema poeg Jeesus, kes on olnud tema kõrval. (Joh 1:18; Mt 11:27.) Tänu Jeesusele said jüngrid veel selgemini aru, milline isik on Jumala nime taga.

nimi. Jumala isikunimi, mis heebrea keeles esineb nelja konsonandina יהוה (JHVH) ja mille levinud vaste eesti keeles on Jehoova. „Uue maailma tõlkes” esineb see nimi piibli heebreakeelses osas 6979 korda ja kreekakeelses osas 237 korda. (Lisainfot Jumala nime kohta piibli kreekakeelses osas leiab lisast A5 ja lisast C.) Piiblis tähistab sõna „nimi” mõnikord isikut ennast, tema mainet ja kõike, mida ta enda kohta avaldab. (Vrd 2Mo 34:5, 6; Õp 22:1, allm.)