Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

 KʼEʼEX U KUXTALOʼOB TUMEN LE BIBLIAOʼ

Tu núukoʼob tuláakal in kʼáatchiʼob yéetel le Bibliaoʼ

Tu núukoʼob tuláakal in kʼáatchiʼob yéetel le Bibliaoʼ
  • SÍIJ TU JAʼABIL: 1950

  • TUʼUX SÍIJI: ESPAÑA

  • KAʼACHEʼ: MONJA

BIX KUXLIKEN KAʼACHI:

Ka síijeneʼ yaan junpʼéel chan kajtalil tiʼ in taataʼob teʼ Galiciaoʼ, tu xaman-chikʼinil España. Teen u kantúulil le ocho paalal anchajoʼ. Jach kiʼimak k-óol kaʼachi. Teʼ kʼiinoʼoboʼ suuk u yokol kex chéen juntúul u paal máak teʼ seminario wa teʼ conventooʼ. Tin familiaeʼ óoxtúul ookoʼoniʼ.

Ka tu tsʼáajten 13 jaʼabeʼ, binen tu conventoil Madrid, teʼ tuʼux yaan in kiik kaʼachoʼ. Jelaʼan le kuxtal teʼeloʼ. Mix máak a amigoiʼ; chéen orar ka beetik, yéetel láalaj hora táan u yaʼalaʼaltech baʼax unaj a beetik. Chéen pʼel u sáastaleʼ k-muchʼtal teʼ capilla utiaʼal ka búuyukoʼon tuukuloʼ, baʼaleʼ u jaajileʼ teneʼ mix baʼal kin tuklik. Ken tsʼoʼokkeʼ k-kʼaay yéetel k-uʼuyik misa, tuláakal ich latín. Junpuliʼ mix baʼal kin naʼatik, yéetel kin tuklikeʼ jach náach yanil Dios tiʼ teen. Bul kʼiin maʼ tu chaʼabal k-tsikbal. Kex ka in núuptáantinba yéetel in kiikeʼ chéen ku páajtal k-aʼalik «Ave María purísima». Chéen ku chaʼabal k-tsikbal media hora ken tsʼoʼokok le janaloʼ. ¡Maʼ túun jeʼex tin wotoch kaʼacheʼ! Teʼ conventooʼ jach kin wokʼol kaʼachi tumen tin juunal in wuʼuyikinba.

Kex maʼ tin wuʼuyik wa naatsʼ yanilen tiʼ Dioseʼ tin beetaj in monjail le ka tu tsʼáajten 17 jaʼaboʼ. U jaajileʼ chéen tin beetaj tumen in wojel letiʼe ku páaʼtaʼal tiʼ tenoʼ, baʼaleʼ káaj in tuklik wa letiʼe baʼax u kʼáat Diosoʼ. Le monjaʼoboʼ ku yaʼalikoʼobeʼ le máaxoʼob ku tuukuloʼob beyoʼ infierno kun binoʼob. Kex beyoʼ seguernaj in tuklik leloʼ. In wojel kaʼacheʼ Jesucristoeʼ mix juntéen tu junpáaykuntuba tiʼ le máakoʼoboʼ, baʼaxeʼ mantatsʼ tu kaʼansoʼob yéetel tu yáantoʼob (Mateo 4:23-25). Le ka tu tsʼáajten 20 jaʼabeʼ, tin wuʼuyaj minaʼan baʼax oʼolal u seguer in beetik in monjail. U x-nojchil le monjaʼoboʼ tu yaʼalajteneʼ wa kaʼapʼéelchajaʼan in tuukuleʼ maas maʼalob ka in pʼat junpuliʼ. In tuklikeʼ sajakchaj ka in «kʼaskúunt» u tuukul u maasil. Bey úuchik in pʼatik le conventooʼ.

Le ka suunajen tin wotocheʼ maʼ tsʼíikilnaj in taataʼobiʼ, tu naʼatoʼob baʼax úuchi. Tin kaajaleʼ minaʼan meyajiʼ, le oʼolal binen Alemania yiknal juntúul in wíitsʼin. Letiʼeʼ táakaʼan kaʼach  tiʼ junmúuchʼ españoloʼob comunistaʼob. Kiʼimak in wóol kaʼach ichil le máaxoʼob ku baʼateloʼob yoʼolal u derecho le j-meyajoʼob yéetel le koʼoleloʼoboʼ. Tin beetinba x-comunistail, yéetel ka máan kʼiineʼ tsʼoʼok in beel yéetel juntúul tiʼ letiʼobiʼ. Kin tuklik kaʼacheʼ maʼalob baʼax kin beetik ikil in tʼoxik le juʼunoʼob ku beetik le comunistaʼoboʼ bey xan ikil in táakpajal teʼ marchas ku beetkoʼoboʼ.

Baʼaleʼ ka máan kʼiineʼ kaʼa lúub in wóol. Tin tsʼáaj cuentaeʼ le comunistaʼoboʼ maʼ tu beetkoʼob le baʼax ku kaʼanskoʼoboʼ. Bey úuchik 1971, le ka tóokaʼab u consuladoil España yaan tu kaajil Fráncfort tumen junmúuchʼ táankelem yéetel x-lóoʼbayan comunistaʼob, chéen tumen maʼ kiʼimak u yóoloʼob yoʼolal u kʼasaʼanil le gobierno españoloʼ. Baʼaleʼ kin tuklikeʼ maʼ bey unaj u beetkoʼob kaʼachiʼ.

Le ka síij in yáax paaleʼ tin waʼalaj tiʼ in wíicham yaan u xuʼulul in bin yiknal le comunistaʼoboʼ. Jach tin juunal tin wuʼuyinba, tumen mix juntúul tiʼ letiʼob tu xíimbalten utiaʼal u kʼaj óoltik in chaambaliʼ. Tsʼoʼoleʼ joʼopʼ in tuklik baʼax oʼolal kuxaʼanen. Kin waʼalik kaʼacheʼ míin chéen kunel u xachkuba máak u maas maʼalobkíintik le yóokʼol kaabaʼ.

BIX TU KʼEXIL IN KUXTAL LE BIBLIAOʼ:

Tu jaʼabil 1976, juntúul j-Jaajkunaj yéetel u yatan, españoloʼobeʼ, kʼoopnajoʼob tin wotoch ka tu tsʼáajoʼobten junpʼéel juʼun ku tʼaan tiʼ le Bibliaoʼ. Tuláakʼ kʼiin ka suunajoʼobeʼ káaj in kʼáatiktiʼob baʼaxten yaan muʼyajil, baʼaxten maʼ keet u yilaʼal tuláakal máakiʼ, yéetel baʼaxten yaan kʼasaʼanil. Jaʼakʼ in wóol ka tin wileʼ tu núukoʼob tuláakal in kʼáatchiʼob yéetel le Bibliaoʼ. Tu séebaʼanil tin kʼamaj junpʼéel xook yéetel le Bibliaoʼ.

Tu káajbaleʼ chéen uts tin tʼaan in kaanbal. Baʼaleʼ leloʼ kʼexpaj le ka káaj in bin muchʼtáambal yéetel in wíicham teʼ Najil Reino tiʼ u j-Jaajkunajoʼob Jéeobaoʼ. Teʼ kʼiinoʼoboʼ tsʼokaʼaniliʼ u yantal kaʼatúul k-paalaleʼ. Le j-Jaajkunajoʼoboʼ jach utsoʼob t-éetel; ku máan u chʼaʼonoʼob yéetel ku yáantkenoʼob in kanáant in paalal teʼ muchʼtáambaloʼ. Káaj in yaabiltik u j-jaajkunajoʼob Jéeoba.

Kex beyoʼ, láayliʼ yaan baʼaxoʼob maʼ tin jach naʼatikeʼ. Ka binen in xíimbalt in láakʼtsiloʼob kajaʼanoʼob Españaeʼ, in tío, juntúul sacerdoteeʼ, u kʼáat kaʼach ka xuʼuluk in xokik le Bibliaoʼ. Baʼaleʼ le j-Jaajkunajoʼob yaan kaʼach teʼ kaajoʼ jach tu yáantenoʼob. Letiʼobeʼ tu núukoʼob yéetel le Biblia le kʼáatchiʼob yaantenoʼ, jeʼex tu beetil le j-Jaajkunajoʼob yanoʼob Alemaniaoʼ. Tin chʼaʼtukleʼ ken suunaken Alemaniaeʼ yaan in chʼaʼjoʼoltik le xook ku tsʼaʼabalten yéetel le Bibliaoʼ. Kex in wíicham xuʼul u xookeʼ, teneʼ tin chʼaʼtuklaj in seguertik. Tu jaʼabil 1978, okjaʼanajeneʼ ka kʼuch in beetinba u j-jaajkunaj Jéeoba.

UTSILOʼOB TSʼOʼOK U TAASIKTEN:

Le u jaajil ku kaʼansik le Bibliaoʼ tu yáanten in wil bix unaj in nuʼuktik in kuxtal. Junpʼéel teksto tu yáanteneʼ 1 Pedro 3:1-4; teʼeloʼ ku yaʼalikeʼ atantsileʼ unaj u ‹tsʼáaikuba yáanal u páajtalil u yíicham›, unaj ‹kabal u yóol› yéetel unaj ‹jeetsʼel u yóol u puksiʼikʼal›, tumen leloʼ «jach koʼoj u tojol tu táan Dios». Le tsolnuʼukaʼ tsʼoʼok u yáantken in beetinba maʼalob atantsil yéetel maʼalob maamatsil.

Tsʼoʼok treinticinco jaʼab okjaʼanaken. Bejlaʼeʼ jach kiʼimak in wóol in meyajtik Jéeoba junmúuchʼ yéetel kantúul tiʼ in cinco paalal, bey xan yéetel yaʼab máakoʼob jach tu jaajil in láakʼtsiloʼob tu táan Dios.