Skip to content

Skip to table of contents

INFORMASAUN IHA OIN

Jesus moris duni iha tempu uluk ka lae?

Jesus moris duni iha tempu uluk ka lae?

NIA laʼós ema neʼebé riku ka iha pozisaun boot. Nia mós la iha uma rasik. Maski nuneʼe, buat neʼebé nia hanorin fó influénsia boot ba ema rihun ba rihun. Maibé Jesus moris duni iha tempu uluk ka lae? Mai ita haree saida mak matenek-naʼin sira ohin loron no mós husi tempu antigu dehan kona-ba Jesus.

  • Michael Grant mak istória-naʼin no matenek-naʼin ida kona-ba ema neʼebé moris iha tempu antigu, dehan: “Dalan neʼebé ami kritika livru antigu hotu tenke hanesan. Se ami la fiar katak Jesus neʼebé temi iha Testamentu Foun moris duni, ami mós presiza duvida kona-ba ema antigu sira seluk.” Maibé nia esplika katak tuir loloos istória-naʼin sira nunka duvida kona-ba ema seluk neʼebé moris iha tempu antigu.

  • Rudolf Bultmann mak profesór ida neʼebé estuda kona-ba Testamentu Foun, dehan: “La iha razaun atu duvida katak Jesus moris duni, no saugati deʼit atu diskute kona-ba neʼe.” Nia mós esplika, ita la bele nega katak Jesus mak hun ba hanorin kristaun.

  • Will Durant mak istória-naʼin, hakerek-naʼin no filózofu ida, hatete katak Jesus neʼebé temi iha Bíblia mak mane neʼebé iha kbiit boot, hahalok diʼak, no fó influénsia boot ba ema barak. Entaun, se mane sira neʼebé simples deʼit bele inventa istória kona-ba mane ida hanesan Jesus, neʼe mak milagre ida.

  • Albert Einstein mak sientista judeu ida neʼebé moris iha rai-Alemaña, dehan: “Maski haʼu-nia relijiaun mak judeu, maibé haʼu interese tebes kona-ba Jesus, ema Nazaré.” Bainhira ema husu ba nia katak nia fiar Jesus moris duni iha tempu antigu ka lae, nia hatán: “Sin, nia moris duni! Bainhira ita lee livru Evanjellu, ita bele sente katak Jesus moris duni. Liuhusi liafuan ida-idak ita bele hatene nia mak ema oinsá.”

    “Bainhira ita lee livru Evanjellu, ita bele sente katak Jesus moris duni.”​—Albert Einstein

ISTÓRIA HATUDU SAIDA?

Ita bele lee informasaun barak liu kona-ba Jesus nia moris no ninia serbisu haklaken iha Bíblia laran, liuliu iha Evanjellu Mateus, Marcos, Lucas, no João. Livru seluk tan husi tempu antigu mós temi kona-ba Jesus.

  • TÁCITO

    (± tinan 56-120) Tácito mak istória-naʼin ida neʼebé naran-boot husi Roma antigu. Ninia livru (Annals) esplika saida mak akontese iha Roma nia ukun durante tinan 14 toʼo tinan 68. (Jesus mate iha tinan 33) Tácito hakerek kona-ba ahi boot neʼebé han no estraga sidade Roma iha tinan 64. Nia esplika katak iha tempu neʼebá karik Liurai Nero mak halo ida-neʼe, maibé Nero duun katak ema kristaun mak halo. Tuirmai Tácito dehan: “Kristu, neʼebé sai nuʼudar hun ba hanorin kristaun, hetan tesi-lia husi Pónsio Pilatos no simu kastigu-mate durante Liurai Tibério nia ukun.”—Annals, XV, 44.

  • SUETÓNIO

    (± tinan 69-122) Nia mak istória-naʼin ida husi Roma neʼebé hakerek livru (Lives of the Ceasars) kona-ba buat neʼebé akontese durante liurai naʼin-11 nia ukun. Parte ida kona-ba Liurai Cláudio nia tempu koʼalia kona-ba ema judeu sira iha sidade Roma neʼebé diskute malu beibeik kona-ba Jesus. (Apóstolu 18:2) Situasaun neʼe sai manas tebes, tan neʼe Cláudio duni sai sira husi Roma. Suetónio hakerek katak neʼe akontese tanba Kristu. (The Deified Claudius, XXV, 4) Maski Suetónio duun katak Jesus mak hun ba problema sira-neʼe, maibé nia la duvida katak Jesus moris duni.

  • PLÍNIO

    (± tinan 61-113) Nia mak autór ida husi rai-Roma no governadór iha Bitínia (rai-Turkia). Nia hakerek karta ba liurai Roma naran Trajano kona-ba oinsá atu kontrola ema kristaun iha distritu neʼe. Plínio esplika katak nia koko ona atu duni sai ema kristaun hotu no fó kastigu-mate ba sira neʼebé lakohi sai. Plínio mós esplika katak nia sei husik sira livre só deʼit se sira nega Kristu no adora fali maromak sira neʼebé nia adora.—Pliny—Letters, Book X, XCVI.

  • FLÁVIO JOSEFO

    (± tinan 37-100) Nia mak amlulik judeu nian no istória-naʼin ida. Nia esplika katak uluk iha mane judeu ida naran Anas neʼebé mak serbí nuʼudar amlulik boot no fó influénsia makaʼas ba sistema polítika iha tempu neʼebá. “Loron ida Anas haruka juis sira atu halibur hamutuk iha Sinédriu [ema judeu nia tribunál] no lori mai mane ida naran Tiago, nia mak Jesus nia alin.”—Jewish Antiquities, XX, 200.

  • TALMUDE

    Talmude mak manuskritu sira neʼebé mestre judeu sira hakerek iha tempu antigu. Manuskritu sira-neʼe hatudu katak, maski ema judeu sira odi Jesus, maibé sira rekoñese katak Jesus moris duni iha tempu uluk. Parte ida dehan: “Festa Salvasaun nian, ema tara Yeshu [Jesus], ema Nazaré.” No neʼe akontese duni. (Babylonian Talmud, Sanhedrin 43a, Munich Codex; haree João 19:14-16.) Parte seluk husi manuskritu sira-neʼe mós dehan katak sira lakohi duni atu iha oan-mane ka estudante neʼebé hanesan ho Jesus ema Nazaré neʼebé hamoe ninia an iha ema seluk nia oin.—Babylonian Talmud, Berakoth 17b, footnote, Munich Codex; haree Lucas 18:37.

EVIDÉNSIA HUSI BÍBLIA

Livru Evanjellu esplika didiʼak kona-ba Jesus nia moris no serbisu haklaken, neʼe inklui mós informasaun kona-ba ema, fatin no tempu, no neʼe ajuda ita atu fiar istória neʼe. Porezemplu, Lucas 3:1, 2 ajuda ita atu hatene bainhira loos mak João Batista komesa ninia serbisu.

“Maromak mak leno Eskritura hotu.”—2 Timóteo 3:16

Lucas hakerek: “Kuandu Liurai Tibério nia ukun atu tama ba tinan 15, no Pónsio Pilatos mak governadór Judeia nian, no Herodes mak ukun-naʼin ba área Galileia, no mós ninia maun Filipe mak ukun-naʼin iha Itureia no Trakonitis, no kuandu Lisánias mak ukun-naʼin ba área Abilene, no mós kuandu Anas no Caifás mak ulun-naʼin amlulik sira, iha tempu neʼe Maromak fó sai ninia mensajen ba João, Zacarias nia oan-mane.” Informasaun neʼe ajuda ita atu hatene katak “Maromak fó sai ninia mensajen ba João” iha tinan 29.

Istória-naʼin sira mós rekoñese katak mane naʼin-hitu neʼebé Lucas temi mak moris duni. Istória-naʼin balu duvida hela kona-ba Pónsio Pilatos no Lisánias, maibé ikusmai sira hetan mane naʼin-rua neʼe nia naran neʼebé bahat tiha. Neʼe hatudu katak buat neʼebé Lucas hakerek mak loos duni. *

TANBASÁ NEʼE IMPORTANTE?

Jesus hanorin ema kona-ba Maromak nia Ukun, nuʼudar governu ida neʼebé sei ukun mundu tomak

Tanba Jesus nia hanorin sira mak importante tebes. Porezemplu, nia hanorin kona-ba oinsá atu moris kontente. * Nia mós promete katak iha futuru sei iha governu ida deʼit neʼebé ukun mundu tomak no lori dame ba ema hotu. Bíblia bolu governu neʼe nuʼudar “Maromak nia Ukun”.—Lucas 4:43.

Bíblia bolu ukun neʼe nuʼudar “Maromak nia Ukun” tanba tuir loloos Maromak iha duni direitu atu ukun mundu tomak. (Apokalipse 11:15) Jesus mós esplika ho klaru liután bainhira nia hanorin oinsá atu halo orasaun, hodi dehan: “Ami Aman iha lalehan, . . . halo Ita-nia Ukun toʼo mai rai, halo Ita-nia hakarak sai loos iha rai.” (Mateus 6:9, 10) Buat diʼak saida deʼit mak Ukun neʼe sei lori ba ita ema? Haree eskritura sira tuirmai:

Karik ema balu hanoin katak promesa sira-neʼe mak mehi deʼit. Maibé oinsá ho ema nia governu? Hanoin toʼok: Maski edukasaun, siénsia, no teknolojia avansa ba daudaun, maibé ema rihun ba rihun nafatin hanoin barak kona-ba sira-nia futuru. No loroloron ita haree problema kona-ba ekonomia, polítika, relijiaun, hahalok kaan-teen no mós korrupsaun aumenta ba beibeik. Loos duni, tuir loloos ema nia governu la iha susesu.—Eclesiastes (Pengkhotbah) 8:9.

Entaun diʼak atu buka-hatene kona-ba Jesus nia moris. * Tanba 2 Korinto 1:19, 20 dehan: “Maromak nia promesa hotu sai loos liuhusi [Kristu].”

^ par. 23 Letra bahat neʼebé istória-naʼin sira hetan ona temi distritu nia liurai ida naran Lisánias. (Lucas 3:1) Nia ukun hela área Abilene bainhira Lucas temi kona-ba nia.

^ par. 25 Ezemplu kona-ba Jesus nia hanorin sira mak iha Mateus kapítulu 5 toʼo 7.

^ par. 32 Atu hetan informasaun liután kona-ba Jesus no ninia hanorin sira, loke sítiu www.pr418.com, hili lia-indonézia, no klik AJARAN ALKITAB > PERTANYAAN ALKITAB DIJAWAB.