Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Eric na-Amy

Batinikela Ngekutitsandzela—EGhana

Batinikela Ngekutitsandzela—EGhana

KUKHONA yini umzalwane nobe dzadze lomatiko lowatfutsela kulelinye live lelinesidzingo lesikhulu sebamemeteli beMbuso? Sivame kubabita ngaBoFakazi labatfutsela etindzaweni letinesidzingo lesikhulu. Uke watibuta yini imibuto lefana nalena: ‘Yini lebakhutsata kutsi batfutsele kulamanye emave? Batilungisela njani? Mine ngingaba nayo yini incenye kulomsebenti?’ Indlela lencono yekutfola timphendvulo talemibuto kutsi sicoce nalabazalwane nabodzadze. Ngako asesicoce nabo.

YINI LEBAKHUTSATAKO?

Yini leyakwenta wacabanga kuyokhonta kulelinye live lelinesidzingo lesikhulu? Amy loseminyakeni yabo-30, usuka eveni laseMelika. Utsi: “Sekuphele iminyaka ngicabanga kuyokhonta kulelinye live, kodvwa loko bekubonakala kuliphupho lengingeke ngikhone kulifeza.” Yini leyashintja umbono wakhe? Utsi: “Nga-2004 balingani bemshado labakhonta eBelize bangimema kutsi ngibavakashele futsi ngibe lihlahlandlela kanye nabo inyanga yinye. Ngenta njalo futsi ngakutsandza loko. Ngemuva kwemnyaka ngatfutsela eGhana kute ngiyoba lihlahlandlela.”

Aaron naStephanie

Eminyakeni letsite leyendlulile, Stephanie loseminyakeni yabo-20, naye waseMelika, wacabangisisa ngesimo sakhe futsi watsi: ‘Ngiphilile emtimbeni, futsi ngite imitfwalo yekunakekela umndeni. Ecinisweni kunyenti lengingakwentela Jehova kunaloko lengimentela kona nyalo.’ Lokutihlola ngekwetsembeka kwamkhutsata kutsi atfutsele eGhana kute ayowandzisa umsebenti wekushumayela khona. Filip na-Ida, emahlahlandlela lashadene lasemkhatsini wa-40 na-50 weminyaka, lasuka eDenmark, abeneliphupho lekutfutsela ensimini lenesidzingo lesikhulu sebamemeteli. Ngako afuna tindlela tekuphumelelisa leliphupho lawo. Filip utsi: “Ngesikhatsi litfuba livela bekufana nekutsi Jehova utsi: ‘Hambani!’” Nga-2008 batfutsela eGhana futsi bakhonta khona iminyaka lemitsatfu.

Brook naHans

Hans na-Brook labashadene labaseminyakeni yabo-30 futsi labangemahlahlandlela, bakhonta eMelika. Nga-2005, basita nakuvela inhlekelele yemvelo lebeyibitwa ngekutsi nguKatrina. Ngekuhamba kwesikhatsi, bafaka sicelo sekusita emisebentini yekwakha emhlabeni wonkhe kodvwa sicelo sabo asizange semukeleke. Hans uyakhumbula: “Salalela inkhulumo emhlanganweni lebeyikhuluma ngeNkhosi Davide leyemukela kutsi ngeke ivunyelwe kwakha lithempeli, ngako umgomo waleNkhosi washintja. Lelophuzu lasisita sabona kutsi natsi singayishintja imigomo yetfu.” (1 Khr. 17:1-4, 11, 12; 22:5-11) Brook uyengeta utsi: “Jehova abefuna sinconcotse kulomunye umnyango.”

Ngemuva kwekutsi beve tintfo letijabulisako kubangani babo labakhonta kulamanye emave, Hans na-Brook nabo bakhutsateka kutsi bakhonte njengemahlahlandlela kulamanye emave. Nga-2012 baya eGhana futsi bakwati kukhonta lapho tinyanga letine, basita ebandleni lelulwimi lwetandla. Nobe bekufanele babuyele emuva eMelika, lokujabulisako labakutfola ngesikhatsi bakhonta eGhana kwakhulisa sifiso sabo sekufuna uMbuso kucala ekuphileni kwabo. Ngemuva kwaloko basita emsebentini wekwakha egatjeni laseMicronesia.

KUTSATSA TINYATSELO KUTE BAFEZE IMIGOMO YABO

Natilungiselela njani kuyokhonta lakunesidzingo lesikhulu khona? Stephanie * utsi: “Ngenta lucwaningo etihlokweni te-Sicongosekulindza letikhuluma ngekukhonta lapho kunesidzingo khona. Ngaphindze ngakhuluma nalabadzala belibandla kanye nembonisi wesigodzi nemkakhe ngesifiso sami sekuyokhonta kulelinye live. Ngetulu kwaloko, ngangikhuluma ngemigomo yami nangithantaza kuJehova.” Ngesikhatsi lesifanako, Stephanie abephila imphilo lemelula. Loko bekumenta akhone konga imali letamsita nasekakhonta kulelinye live.

Hans utsi: “Sathantaza kuJehova kute simcele asisite ngobe besifuna kuya lapho afuna siye khona. Nasithantaza saphindze salisho ngalokucondzile lilanga lekukwenta loko.” Laba labashadene batfumela ticelo tabo emahhovisini eligatja lamane. Ngemuva kwekutfola incwadzi levela egatjeni laseGhana, baya khona, bafuna kuhlala tinyanga letimbili nje kuphela. Hans utsi: “Sakujabulela kakhulu kusebenta nalelinye libandla khona, kangangekutsi sengeta emalanga etfu ekuhlala kulelo live.”

Adria naGeorge

George na-Adria, balingani bemshado labangetulu kweminyaka lengu-35, labasuka eCanada, bebahlale bakukhumbula kutsi Jehova ubusisa tincumo letinhle hhayi nje kuphela tisusa letinhle. Ngako batsatsa tinyatselo kute bafinyelele imigomo yabo. Bachumana nalomunye dzadze lobekakhonta lapho kunesidzingo lesikhulu khona eGhana futsi bambuta imibuto leminyenti. Baphindze babhalela ligatja laseCanada nelaseGhana. Adria utsi: “Safuna tindlela tekwenta kuphila kwetfu kube melula kakhulu kunaloko besikuphila.” Leto tincumo labatitsatsa tabenta bakwati kutfutsela eGhana nga-2004.

KUBHEKANA NETINSAYEYA

Ngutiphi tinsayeya lenabhekana nato ngemuva kwekutfutsela kulelo live, futsi natibeketelela njani? Insayeya yekucala ya-Amy, bekukukhumbula ekhaya. Utsi: “Yonkhe intfo beyehlukile kuloko bengikwetayele.” Yini leyamsita? Amy utsi: “Emalunga emndeni wami abengishayela njalo futsi angitjele indlela lawujabulela ngayo umsebenti lengiwentako. Loko kwangisita kutsi ngihlale ngikhumbula sizatfu lesangenta ngatfutsela kulendzawo. Ngekuhamba kwesikhatsi mine nemndeni wami sacala kuchumana ngema-video chats. Ngesizatfu sekutsi besesikwati kubonana, bekuba shengatsi umndeni wami awusekho khashane nami.” Amy utsi kwakha bungani nadzadze losakhulile wasendzaweni kwamsita waba nekucondza ngemasiko lehlukahlukene akuleyo ndzawo. Uyengeta: “Lomngani wami waba ngumuntfu lebengetsembele kuye futsi lebengiya kuye nobe nini lapho ngingacondzi kahle khona kutsi kungani bantfu bakulendzawo benta tintfo ngendlela lengingayicondzi. Ngelusito lwakhe ngafundza kutsi yini lobekufanele ngiyente nalobekufanele ngiyigweme, futsi loko kwangisita kakhulu ngashumayela ngenjabulo.”

George na-Adria batsi ngesikhatsi baya kwekucala eGhana, beva shengatsi bebaphila imphilo yasemakhaya. Adria utsi: “Esikhundleni sekusebentisa umshini wekuwasha, besiwashela emabhakedeni. Kupheka kudla bekutsatsa sikhatsi lesidze kunaleso besivame kukupheka ngaso. Kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi leto timo letimatima tagucuka taba yindlela lensha yekuphila.” Brook utsi: “Ngetulu kwato tonkhe letinkinga lesibhekana nato njengobe singemahlahlandlela, siphila kuphila lokwenetisako. Nasicabanga ngato tonkhe letintfo letijabulisako letentekile ekuphileni kwetfu, takha umlandvo lomuhle lesiyohlale siwukhumbula.”

UMSEBENTI LOZUZISAKO

Kungani nikhutsata labanye kutsi nabo bangenele loluhlobo lwemsebenti weMbuso? Stephanie utsi: “Kushumayela ensimini lapho kunebantfu labanesifiso lesikhulu sekufundza liciniso, nesekufundza nawe liBhayibheli onkhe malanga kujabulisa kakhulu. Kukhonta lapho kunesidzingo lesikhulu khona kungulesinye setincumo letincono kakhulu lengake ngatenta!” Nga-2014, Stephanie washada na-Aaron, futsi nyalo bakhonta ehhovisi leligatja laseGhana.

Christine lolihlahlandlela lelibuya eJalimane loseminyakeni yabo-30 utsi: “Kujabulisa kakhulu kushumayela kulendzawo.” Christine bekakhonta eBolivia ngaphambi kwekutsi atfutsele eGhana. Uyengeta utsi: “Kuba khashane nemndeni wami, kungenta ngicele lusito kuJehova njalo. Nyalo sewungumuntfu mbamba kimi. Ngiphindze ngijabulele bunye lobuhle kakhulu kubantfu baJehova. Lomsebenti wente kuphila kwami kwajabulisa kakhulu.” Muva nje Christine ushade na-Gideon, futsi bobabili bayachubeka nemsebenti wabo eGhana.

Christine naGideon

Filip na-Ida basitjela loko lebebakwenta kute basite tifundvo teliBhayibheli kutsi titfutfuke. “Besinetifundvo letingu-15 nobe ngetulu, kodvwa sasala na-10 nje kuphela kute sikwati kutifundzisa kahle.” Tazuza yini letifundvo? Filip utsi: “Ngangifundzela lelinye lijaha lokutsiwa nguMichael. Besifundza onkhe malanga futsi abelungiselela kahle kangangekutsi sacedza incwadzi letsi Lokufundziswa LiBhayibheli ngenyanga yinye. Ngemuva kwaloko Michael waba ngummemeteli longakabhajatiswa. Ngelilanga lakhe lekucala ensimini, wangibuta watsi: ‘Ungangisita yini ngetifundvo tami teliBhayibheli?’ Ngambuka ngimangele. Wabese uyangichazela kutsi ucalise tifundvo teliBhayibheli letintsatfu futsi udzinga lusito kute atichube kahle.” Cabanga-ke kutsi sikhulu kangakanani sidzingo njengobe ngisho netifundvo teliBhayibheli tibafundzisi beliBhayibheli!

Ida naFilip

Amy utsi washeshe wasibona sidzingo lesikhulu sekushoda kwebamemeteli. Utsi: “Ngemuva kwesikhashana ngifikile eGhana, sashumayela emmangweni lomncane sifuna bantfu labangeva etindlebeni. Kuloyo mmango nje kuphela, satfola labasiphohlongo!” Ngekuhamba kwesikhatsi Amy wabese ushada na-Eric, futsi baba ngemahlahlandlela lakhetsekile. Basebandleni lelulwimi lwetandla lelisita incenye yebamemeteli labangetulu kwa-300 labangeva etindlebeni kanye nebantfu labatijabulelako tindzaba letimnandzi kulelo live. George na-Adria batsi kukhonta eGhana kubente babona kutsi kunjani kuba titfunywa telivangeli. Bajabula kakhulu nabatfola simemo sekutsi baye ekilasini lesi-126 leSikolwa saseGileyadi. Lamuhla batitfunywa telivangeli eMozambique.

BAKHUTSATWA LUTSANDVO

Kuyajabulisa kubona bazalwane labanyenti labasuka emaveni lahlukahlukene basebenta ngekutikhandla kanye nebazalwane bendzawo kute bente umsebenti wekuvuna. (Joh. 4:35) Liviki ngalinye emnyakeni, kunesilinganiso lesingaba ngu-120 sebantfu lababhajatiswako eGhana. Njengobe kunjalo ngalabantfu labangu-17 labatfutsela eGhana, tinkhulungwane letinyenti tebamemeteli emhlabeni wonkhe tikhutsatwe lutsandvo letinalo ngaJehova kute ‘titinikele ngekutitsandzela.’ Tikhonta etindzaweni lapho kudzingeka khona bammemeteli beMbuso labengetiwe. Tisebenti letinjalo ngalokucinisekile tiyayijabulisa inhlitiyo yaJehova!​—Hla. 110:3; Taga 27:11.

^ sig. 9 Fundza sihloko lesitsi “Ungakwazi Yini Ukuyokhonza Lapho Kunendingeko Enkulu Yabamemezeli BoMbuso?” nalesitsi “Ungawelela Yini EMakedoniya?”​—Ku-Sicongosekulindza sa-April 15 nesaDecember 15, 2009, ngesiZulu.