Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Alisa

Batinikela Ngekutitsandzela ETurkey

Batinikela Ngekutitsandzela ETurkey

EMAKHRISTU angelikhulu lekucala enta konkhe langakwenta kute atjele bantfu labanyenti “tindzaba letimnandzi teMbuso.” (Mat. 24:14) Labanye baze batfutsela kulamanye emave. Sibonelo saloku, umphostoli Pawula waya eveni nyalo leselibitwa ngekutsi yiTurkey, kute ayoshumayela khona njengesitfunywa selivangeli. * Ngemuva kweminyaka lengu-2 000 leyendlulile, nga-2014, live laseTurkey liphindze laba nemkhankaso wekushumayela. Kungani kwahlelwa lomkhankaso? Bobani labahlanganyela kuwo?

“KWENTEKANI?”

Kunebamemeteli labangetulu kwa-2 800, futsi bantfu labakhona kulelive batigidzi letingu-79. Loku kusho kutsi ummemeteli munye kufanele ashumayele bantfu baseTurkey labangu-28 000. Njengobe sibonile, bamemeteli balelive bakhona kushumayela bantfu labancane kakhulu. Umgomo walomkhankaso lokhetsekile bewukushumayela bantfu labanyenti ngesikhashana lesincane. Bazalwane nabo dzadze labakhuluma lulwimi lwaseTurkey labangaba ngu-550, futsi labavela kulamanye emave, baya eTurkey kute bayoshumayela nebamemeteli bakulelo live. Waba yini umphumela?

Loku kwaba bufakazi kubantfu labanyenti. Lelinye libandla lase-Istanbul labhala latsi: “Ngesikhatsi bantfu basibona bebasibuta batsi: ‘Kunemhlangano lokhetsekile yini lapha? Sibona boFakazi baJehova bagcwele yonkhe indzawo!’” Libandla lasedolobheni lase-Izmir labhala latsi: “Lenye indvodza lesebenta esiteshini sematekisi yabuta lomunye lomdzala welibandla laseTurkey yatsi, ‘Kwentekani? Seniwandzisile yini umsebenti wenu?’” Loku kubufakazi bekutsi bantfu bawunaka lomkhankaso.

Steffen

Labazalwane labavela kulamanye emave bawujabulela lomsebenti. Steffen wase Denmark watsi: “Onkhe malanga bengishumayela kubantfu lebebangazange sebeve ngaJehova. Ngativa shengatsi ngifundzisa bantfu kutsi balati libito laJehova.” Jean-David waseFrance wabhala watsi: “Besishumayela esitaladini sinye ema-awa lamanyenti. Besijabule kakhulu! Bantfu labanyenti bebangabati boFakazi baJehova. Cishe kutotonkhe tindlu lebesishumayela kuto sakhona kukhuluma nebantfu, sabatjengisa nema-video etfu futsi saphindze sabashiyela netincwadzi.”

Jean-David (losemkhatsini)

Labamemeteli labangu-550 bakhona kuniketa bantfu tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini letingu-60 000, ngemaviki lamabili nje kuphela! Lomkhankaso waba nemiphumela lemihle ekufakazeni kubantfu labanyenti.

Lizinga lekushumayela lakhula. Lomkhankaso wabakhutsata bazalwane baseTurkey. Labanyenti bahlela kutsi nabo babe tisebenti tasikhatsi sonkhe. Ngesizatfu saloko linani lemahlahlandlela aseTurkey lakhula ngemaphesenti langu-24 ngetinyanga letingu-12 ngemuva kwalomkhankaso.

Şirin

Bamemeteli lebebavela kulamanye emave baveta indlela lomkhankaso lowayitfutfukisa ngayo indlela yabo yekushumayela ngisho nobe sebabuyele emaveni abo. Dzadze Şirin wase Germany wabhala watsi: “Bazalwane base Turkey sebayakhululeka kufakaza bangakahleli. Benginemahloni nangabe ngishumayela ngingakahleli. Ngiyabonga ngalomkhankaso lokhetsekile ngobe sibonelo sebazalwane baseTurkey kanye nemithantazo leminyenti kungente ngakhona kwenta loko bengingakhoni kukwenta ngaphambili. Ngakhona kushumayela futsi nganika bantfu emapheshana ngisho nalabebasemgwacweni wesitimela! Nyalo angisesabi njengakucala.”

Johannes

Johannes waseGermany watsi: “Ngitfole tindlela lengitatisebentisa emsebentini wekushumayela endzaweni yakitsi. Bazalwane baseTurkey bafuna kutjela bantfu labanyenti liciniso. Bafakaza nobe nini lapho batfola khona litfuba. Nami ngancuma kwenta njalo nangibuyela eGermany. Nyalo sengishumayela bantfu labanyenti kunalabo bengibashumayela ngaphambili.”

Zeynep

Zeynep waseFrance watsi: “Lomkhankaso wayitsintsa kakhulu indlela lengishumayela ngayo. Wangisita kutsi ngibe nesibindzi futsi ngimetsembe kakhulu Jehova.”

Labamemeteli basondzelana kakhulu. Lutsandvo kanye nebunye emkhatsini walabazalwane lebebavela emaveni aluzange luphele. Jean-David lesikhulume ngaye ekucaleni utsi: “Sajabulela kwemukelwa bazalwane emakhaya abo. Basemukela njengebangani babo nanjengalamanye emalunga emindeni yabo. Basemukela emakhaya abo. Bengati kutsi sibazalwane bemhlaba wonkhe ngobe bengikufundzile etincwadzini tetfu. Kodvwa nyalo, kwenteka kimi matfupha. Ngativa ngitigcabha ngekuba ngulomunye webantfu baJehova futsi ngiyambonga ngalelilungelo lelikhulu kangaka.”

Claire (losemkhatsini)

Claire waseFrance watsi: “Ngisho nobe labanye betfu bebachamuka eDenmark, eFrance, eGermany nobe eTurkey, sonkhe besingumndeni munye. Bekungazutsi Jehova ususe yonkhe lemincele yemave etfu.”

Stéphanie (losemkhatsini)

Stéphanie waseFrance ,wangeta watsi: “Lomkhankaso wasifundzisa kutsi lokusihlanganisile, akusilo lisiko nobe lulwimi kodvwa sihlanganiswe lutsandvo lesinalo ngaJehova.”

LOMKHANKHASO WALETSA UMPHUMELA LOMUHLE

Linyenti lalabamemeteli lebebavela kulamanye emave lacabanga kubuyela eTurkey kute liyosita kulomsebenti lobalulekile losadzinga kwentiwa kuleyandzawo. Labambalwa sebavele batfutsele khona. Sibabonga kakhulu labazalwane labatfutsele lakunesidzingo lesikhulu khona.

Cabanga ngelicembu lelincane lebamemeteli labangu-25 lebelisendzaweni yinye. Besekuphele iminyaka leminyenti lelicembu linamunye umzalwane lomdzala welibandla. Cabanga ngendlela labamemeteli labajabula ngayo ngemnyaka wa-2015, ngesikhatsi bazalwane labasitfupha labasuka eGermany naseNetherlands batfutsela ebandleni labo kute batobasita.

KUHAMBA EMBILI KULOMSEBENTI WEKUSHUMAYELA

Yini lokushiwo ngulabamemeteli labatfutsela eTurkey ngemphilo labayiphilako njengoba baseselapho? Liciniso, ngaletinye tikhatsi akusemelula, kodvwa nobe kunjalo, kutfutsela endzaweni lapho kunesidzingo lesikhulu khona, kunemvuzo lomkhulu. Cabanga nganaku lokunye labanye labakusho:

Federico

Federico, longumzalwane loshadile loseminyakeni yabo-40 lowasuka eSpain utsi: “Kungabi nemcebo lomnyenti kukwenta utive unemtfwalo lomelula futsi kukunika sikhatsi sekwenta tintfo letimcoka.” Uyawujabulela yini lomsebenti lawentako? Federico utsi: “Yebo, ngiwujabulela kakhulu! Nangabe utfutsela kulelinye live kute usite bantfu kutsi bati ngaJehova, kufana nekutsi uvumela kutsi usetjentiswe nguye. Utibonela matfupha kutsi Jehova uyakunakekela.”

Rudy

Rudy longumzalwane loshadile naloneminyaka lengetulu kwa-50 budzala, losuka eNetherlands utsi: “Kujabulisa kakhulu kuhamba embili kulomsebenti, utjela bantfu labanyenti liciniso leliseBhayibhelini lokuyintfo labangazange sebayive. Lokusijabulisa nakakhulu kubona indlela bantfu labajabula ngayo nabeva emaciniso lesibatjela wona.”

Sascha

Sascha, lomunye umzalwane loshadile losandza kwengca eminyakeni lengu-40 budzala lochamuka eGermany utsi: “Ngasosonkhe sikhatsi nangenta umsebenti wekushumayela ngihlangana nebantfu labeva emaciniso laseBhayibhelini kwekucala ngca ekuphileni kwabo. Kungijabulisa kakhulu kunika bantfu labanjalo litfuba lekutsi bati ngaJehova.”

Atsuko

Atsuko, longudzadze loshadile loseminyakeni yabo-30 budzala waseJapan utsi: “Esikhatsini lesendlulile bengifuna kutsi i-Amagedoni ifike ngekushesha. Kodvwa ngemuva kwekutfutsela eTurkey, simo sengcondvo yami sashintja futsi ngiyambonga Jehova kutsi uyasibeketelela. Njengoba ngichubeka ngibona indlela Jehova lacondzisa ngayo tintfo, nesifiso sami sekusondzela kuye siyakhula.”

Alisa, longudzadze losandza kwendlula eminyakeni yabo-30 waseRussia, utsi: “Kukhonta Jehova lapho kunesidzingo lesikhulu khona kungisitile nganambitsa buhle bakhe.” (Hla. 34:8) Uchubeka utsi: “Jehova akasuye nje babe wami kuphela, kodvwa uphindze abe ngumngani wami lengimtsandza kakhulu nalengimati kancono nangibhekene netimo letibuhlungu. Kunetintfo lengitijabulelako ekuphileni kanye netibusiso letinyenti!”

“BUKANI EMASIMU”

Ngenca yalomkhankaso lokhetsekile waseTurkey, bantfu labanyenti batfole tindzaba letimnandzi. Nobe kunjalo kusenetindzawo letinyenti letisengakashunyayelwa. Onkhe malanga, bamemeteli nabaya lapho kunesidzingo lesikhulu khona batfutsela eTurkey kute bayosita bantfu labangazange sebeve ngaJehova. Ungajabula yini kuyokhonta etindzaweni letinjengaleti? Nangabe kunjalo siyakukhutsata kutsi ‘uphakamise emehlo akho ubone kutsi emasimi asamhlophe, asalungele kuvunwa.’ (Joh. 4:35) Ungakhona yini kuyosita kuletinye tincenye temhlaba letinemasimu ‘lamhlophe lasalungele kuvunwa’? Nangabe kunjalo, cala nyalo kwenta emalungiselelo ekufinyelela loyo mgomo. Naku lokufanele uciniseke ngako: Kuba nendzima lenkhulu ekumemeteleni tindzaba letimnandzi “kuto tonkhe tincenye temhlaba” kutakuletsela tibusiso letinyenti!​—Imis. 1:8.

^ sig. 2 Buka incwajana letsi ‘Bona Izwe Elihle,’emakhasi 32 kuya ku-33, (letfolakala ngesiZulu.)