Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

BaziNikela NgokuziThandela—EBrazil

BaziNikela NgokuziThandela—EBrazil

EEMNYAKENI ethileko egadungileko, uRúbia, udade okwanje oneemnyaka ema-30, wahlela bona ayokuvakatjhela uSandra, oliphayona okhonza ebandleni elincani esewula yeBrazil. Hlangana nevakatjho lakhe, kunokuthileko okwenzekako okwathinta uRúbia khulu kwatjhentjha nendlelakhe yokuphila. Gade kuyini lokho? Asizifumanele kuRúbia ngokwakhe.

“AKHENGE NGIYIKHOLWE INTO ENGAYIZWAKO”

“USandra wakhamba nami bona siyokuvakatjhela umfazi egade amfundela iBhayibhili. Hlangana nesifundo, kungakalindeleki umfazi lo wathi: ‘Sandra emsebenzinami kunabantazana abathathu abafuna ukufunda iBhayibhili, kodwana ngibatjele bona kufuze balinde ithuba labo. Ngiyazi bona umnyaka lo unabantu abanengi ofundanabo.’ Akhenge ngiyikholwe into engayizwako. Abantu abafuna ukwazi uJehova bekufuze balinde! Ebandleni langekhaya, bekubudisi ukufumana ngitjho nesifundo esisodwa. Ngesikhatheso, emzini wesifundo seBhayibhileso, ngazizwa nginesifiso esikhulu sokobana ngisize abantu bedorobhenelo elincani. Msinyana ngemva kwalokho ngatjhiya idorobha elikhulu lapho bengihlala khona begodu ngafudukela edorobheni la bekuphayona khona uSandra.”

Zamkhambela njani izinto uRúbia? Uyahlathulula: “Ngeenyanga eembili ngemva kokufudukela lapho, bengiraga iimfundo zeBhayibhili ezili-15 begodu—angekh’ ukholwe—kungasikade, njengoSandra, benginabantu abalinde bona ngizobafundela!”

WATJHUKUMISELEKA BONA AHLOLISISE IKONZWAKHE

UDiego, umzalwana kwanje oseemnyakeni ema-20, wavakatjhela isibili esitjhadileko samaphayona esikhonza ePrudentópolis, idorobha elincani esewula yeBrazil. Ukuvakatjha kwakhe kwaba nomthelela omkhulu kuye; eqinisweni, watjhukunyiswa bona ahlolisise ikonzwakhe. Uyahlathulula: “Bengizigedlile ebandleni ebengikilo, ngenza ama-awara ambalwa qobe nyanga ekonzweni. Kodwana nengivakatjhela amaphayona la begodu ngilalela okuhlangabezanwe nakho kwabo abakutjhoko, akhenge ngikghone ukuzibamba nengimadanisa ithabo labo nobujamo bami bokunganaki malungana nekonzo. Nengibona indlela abathabe ngayo, ngafisa ngathana ipilwami ingaba nomnqopho njengeyabo.” Ngemva kwevakatjhelo, uDiego wathoma ukuphayona.

NjengoDiego, ungomunye uFakazi osesemutjha ohlanganyela emsebenzini wokutjhumayela begodu obakhona emihlanganweni yobuKrestu kodwana ngesikhathi esifanako ucabanga bona ikonzo sekuyinto evamileko, engakarisi? Nengabe kunjalo, ungawenza na amatjhuguluko ekuphileni kwakho azokuvumela bona uzwe ithabo elifumaneka ngokukhonza lapho kunetlhogeko ekulu yabarhuweleli bomBuso? Kuyazwisiseka, umbono wokutjhiya ipilo emabothobotho ungabonakala uthusa kuwe. Nanyana kunjalo, abantu abanengi abatjha bakhethe ukwenza khona lokho. Bazidelile bona batjhugulule iimnqophwabo mathupha neemfiso zabo bona bakhonze uJehova ngokuzeleko. Cabangela esinye isibonelo sakaBruno.

ISIKGHWARI KWEZOMVUMO NAMTJHANA IKONZO?

Eminyakeni ethileko edlulileko, uBruno, kwanje oneemnyaka ema-28, ofunde esikolweni esiveleleko sombhino, begodu imbaganakhe bekukukuba mnqophisi we-orchestra. Eqinisweni, wathuthuka kuhle eemfundweni zakhe kangangobana eenkhathini ezinengi wamenywa bona azokunqophisa i-symphony ye-orchestra. Bekanebizelo elithembisako. UBruno uyahlathulula, “Nanyana kunjalo, bengizwa kwanga kunento etjhodako epilwenami. Ngazinikela kuJehova, kodwana bengazi bona angikazinikeli ngokupheleleko kuye, begodu lokho kwangitshwenya. Ngatjela uJehova emthandazweni ngamazizwami, begodu ngakhuluma nabazalwana abanokuhlangabezanwe nakho ebandleni. Ngemva kokucabangisisa, ngaqunta ukubeka ikonzwami qangi kunombhinwami, ngatjhiya isikolo sombhino, begodu ngathatha isitjhijilo sokukhonza endaweni lapho kunetlhogeko yamambala yabarhuweleli bomBuso.” Isiqunto sakhe saphumelela njani?

UBruno wafudukela edorobheni leGuapiara (elinabantu abapheze babe zi-7 000), elimakhilomitha angaba ma-260 ukusuka edorobheni leSão Paulo. Bekulitjhentjho elikhulu. Uyahlathulula: “Ngafudukela endlini encani enganafriji, i-TV namtjhana i-Inthanethi. Nanyana kunjalo, indlu yaba nezinto ezithileko engingakhenge ngibe nazo ngaphambili—isimu yemirorho nesimu yeenthelo!” Njengombana akhonza ebandleni elincani, kanye ngeveke uBruno bekafaka ukudla ngesikhwameni sakhe, amanzi neencwadi adumise isithuthuthu sakhe bona ayokutjhumayela eendaweni zemakhaya. Abantu abanengi endaweni leyo akhange khebazizwe iindaba eziimnandi ngaphambilini. Uyahlathulula: “Ngaraga iimfundo zeBhayibhili ezili-18. Ukubona abafundaba benza amatjhuguluko ekuphileni kwabo kwanginikela ithabo elikhulu!” Uyangezelela: “Ezingeneli, ngalemuka bona ngikufumene lokho ebekutjhoda ekuphileni kwami—amazizo adephileko wokwaneliseka afumaneka ngokubeka qangi iinkareko zomBuso. Bengingekhe ngikuthabele lokhu ngathana ngaphitjhekela iminqopho yezinto eziphathekako.” UBruno wazisekela njani ngokweemali eGuapiara? Amomotheka uthi: “Ngokunikela iimfundo zegatara.” Bekasesesikghwari somvumo.

“BEKUFUZE NGIHLALE”

UMariana, kwanje oseemnyakeni ema-20, wazifumana asebujamweni obufana nebakaBruno. Bekasebenza njengegqwetha, naphezu komsebenzi obhadela kuhle, akhenge azizwe aneliseke kwamambala. Uthi: “Bengizizwa kwanga ‘ngilwela ukubamba umoya.’” (Mtj. 1:17) Abazalwana nabodade abanengi bamkhuthaza bona acabangele ukuphayona. Ngemva kokucabangisisa ngakho, uMariana, nabangani bakhe uBianca, uCaroline, noJuliana, baqunta ukusiza ibandla eliseBarra do Bugres, edorobheni eliseqajana eduze neBolivia, amakhilomitha aziinkulungwana kude nemakhabo. Kwenzekani ngemva kwalokho?

UMariana uthi: “Umnqophwami bekukuhlala lapho iinyanga eentathu. Kodwana nekuphela isikhatheso, bengiraga iimfundo zeBhayibhili ezili-15! Kuliqiniso, iimfundwezo bezitlhoga isizo elingeziweko bona zithuthuke eqinisweni. Ngalokho, akhenge ngikghone ukuba nesibindi sokubatjela bona ngiyakhamba. Bekufuze ngihlale.” Begodu ngilokho abodade abane abakwenzako. Kghani ibizelo lakaMariana elitjha laphumelela ngokungeziweko endleleni yokuphila enomnqopho? Uthi: “Bona uJehova usebenzisa mina ukusiza abantu batjhugulule amaphilwabo abe ngcono kungenza ngizizwe kamnandi. Kusibusiso kimi ukwazi bona okwanje ngisebenzisa isikhathi sami namandla ukwenza into eqakatheke kwamambala.” UCaroline uveza indlela abodade abane laba abazizwa ngayo: “Nengilalako ebusuku, ngizizwa nganeliseke kwamambala ngombana ngazinikela ekuphitjhekeleni iinkareko zomBuso. Ukuphila kwami kudzimelele endleleni engingasiza ngayo iimfundo zami zeBhayibhili. Kuyakarisa ukuzibona zenza ituthuko. Ngibona ukuba yiqiniso kwamezwi la: ‘Nambithani nibone bonyana uJehova muhle.’”—Rha. 34:8.

Qala bonyana kufuze bona uJehova uthaba kangangani ukubona inani labazalwana nabodade abasesebatjha landa ephasini mazombe ‘abazinikela ngokuzithandela’ bona batjhumayele iindaba ezimnandi zomBuswakhe eendaweni ezikude! (Rha. 110:3; IzA. 27:11) Zoke iinsebenzi zokuzithandela ezinjalo, ekugcineni, zifumana isibusiso sakaJehova esinothileko.—IzA. 10:22.