Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bazinikela Ngokuzithandela—EMyanmar

Bazinikela Ngokuzithandela—EMyanmar

“ISIVUNO sikhulu, kodwana iinsebenzi zimbalwa. Ngalokho-ke, bawani iKosi yesivuno bona ithumele iinsebenzi esivunweni sayo.” (Luk. 10:2) Amezwi la akhulunywa nguJesu eminyakeni engaba zii-2 000 edlulileko begodu abuhlathulula kuhle khulu ubujamo beMyanmar. Sikutjhwiso yini lokho? Kazi endaweni le kunabatjhumayeli abangaba zii-4 200 abatjhumayela iindaba ezimnandi ebantwini abaziingidi ezima-55.

“IKosi yesivuno” uJehova nguye owapha abafowethu nabodadwethu abavela eenarheni ezihlukahlukeneko amandla wokuthi bayokufaka isandla emsebenzini wokuvuna e-Asia. Alo yini ebenze beza endaweni le? Basizwa yini? Begodu ngiziphi izinto uJehova ababusise ngazo? Akhesinabe nendaba le sibone.

“YENIZE, SITLHOGA AMAPHAYONA ANGEZIWEKO!”

UKazuhiro liphayona le-Japan, wabanjwa bulwelwe bokuwa namkha isithunthwana, ngebangelo waya esibhedlela. Udorhodera wathi kufuze angatjhayeli bekuphele iminyaka emibili. Kwamphatha kabuhlungu lokho uKazuhiro. Wazibuza wathi: ‘Ngisazokukghona na ukuphayona, njengombana ngikuthanda kangaka?’ Yeke wathandaza wabawa uJehova ukuthi amsize akghone ukuragela phambili nokuphayona.

UKazuhiro noMari

UKazuhiro uthi: “Kwathi kuphele inyanga kwenzekile lokho, umnganami otjhumayela eMyanmar wezwa ngobudisi engiqalene nabo bokuthi kufuze ngingasatjhayela. Wangifowunela wathi: ‘La eMyanmar kukhanjwa ngeembhesi. Yeke nawungeza uzokukghona ukuphayona begodu awuyitlhogi ikoloyi.’ Ngathi bona ngizwe lokho ngabuza udorhoderami ukuthi ngingakghona na ukuthuthela eMyanmar. Okwangirara khulu ngilokho udorhodere angitjela khona, wathi kimi: ‘Kunodorhodere weMyanmar ovakatjhileko usebenza ngobulwele obukuphethekokhu. Ngizokuhlanganisa naye, yeke nakwenzeka uqalane nomraro uzokuthintana naye.’ Lokho udorhodere angitjela khona ngavela ngabona ukuthi yipendulo evela kuJehova.”

UKazuhiro akhenge asariyada, wavele watlola i-e-mail ayitlolela i-ofisi legatja leMyanmar abatjela ukuthi yena nomkakhe bafisa ukuba maphayona lapho. Ngemva kwamalanga amahlanu igatja lalapho laphendula lathi, “Yenize, sitlhoga amaphayona angeziweko!” Banomkakhe uMari, bathengisa iinkoloyi zabo, bafumana iimvumo zokuthuthela endaweni leyo ngemva kwalokho bathenga amathikithi weflayi. Sikhuluma nje basesiqhemeni selimi lezandla eMandalay begodu bathabe khulu lapho. UKazuhiro uthi: “Kibo boke ubujamo ebesiqalene nabokhu, amezwi akumaRhubo 37:5 abe liqiniso kithi, ngombana athi: ‘Nikela indlelakho kuSomnini, umethembe’ yena uzakwenza uphumelele.”

UJEHOVA WAVULA INDLELA

AboFakazi bakaJehova beMyanmar bathaba khulu ngomnyaka ka-2014 ngombana kwaba nomhlangano okhethekileko. Kweza abantu abanengi bavela kwezinye iinarha. Omunye wabo nguMonique udade we-United States  oneminyaka ema-34 uthi: “Ngathi nangibuya emhlanganweni ngathandaza kuJehova, ngimbawa bona angisize ngazi ukuthi yini okufuze ngiyenze. Ngabuye ngakhuluma nababelethi bami ngemigomwami yokusebenzela uZimu. Ngezwa ummoyami ukhanukela ukubuyela eMyanmar, nababelethi bami bangisekela. Kodwana ngaphambi kokuthi ngifinyelele isiqunto sami ngathandaza kanengi khulu.” UMonique uyahlathulula ukuthi kubayini kwamthatha isikhathi eside kangaka ukuthatha isiquntwesi.

UMonique noLi

“UJesu wakhuthaza abalandeli bakhe ukuthi nabafuna ukwenza into ethileko ‘babale iindleko’ qangi. Yeke ngazibuza ukuthi: ‘Ngizokuba nayo na imali yokuya eMyanmar? Ngizokukghona na ukufumana imali yokuziphilisa ngaphandle kokuthi ngisebenzise isikhathi sami esinengi emsebenzini?’” Uthi: “Ngabona ukuthi ngeze ngibe nemali eyaneleko yokuya endaweni leyo.” Alo wakghona njani ukuya eMyanmar?—Luk. 14:28.

UMonique uyanaba: “Ngelinye ilanga umqatjhami wangibiza. Bengithukwe khulu mhlokho, bengicabanga ukuthi ngiyokuqothwa. Akhenge kwenzeke ngaleyo ndlela, kunalokho umqatjhami wangithokoza wathi ngikhuthele emsebenzini. Wabe wangitjela nokuthi kunemali engizoyithola, begodu kwaba linani ebengilitlhoga ukulungisa ubujamo bami.”

Solo kwangoDisemba 2014 uMonique bekasiza eMyanmar. Uzizwa njani ngokutjhumayela kwenye inarha? Uthi: “Ngiyakuthanda ukuba la. Ngiraga iimfundo zeBhayibheli ezintathu. Omunye wabantu engifunda nabo uneminyaka ema-67. Qobe nakangilotjhisako uyamomotheka begodu angange. Wathi nakafunda ibizo lakaZimu watshega iinyembezi. Wathi: ‘Solo kwaba ngimi ngiyathoma ukuzwa bona ibizo lakaZimu nguJehova, umncani khulu kimi kodwana ungifundise into eqakatheke kwamambala.’ Nami lokho kwangithinta kangangokuthi ngalila naye. Nawubona izinto ezinje, kukwenza uthabe ngokusiza kwenye inarha.” Mvanje uMonique uye esiKolweni sabaTjhumayeli beVangeli lomBuso.

Okhunye okwangenza ngafuna ukufudukela eMyanmar yiNcwadi Yonyaka ka-2013, nayo yakhuluma ngenarha le. Udadwethu uLi oneminyaka engaba ma-33 yena-ke besele ahlala khona e-Asia. Bekasebenza woke amalanga kodwana iNcwadi Yonyaka le yamkhuthaza bona acabange ngokuyokusiza eMyanmar. Uthi: “Ngo-2014 ngaya emhlanganweni okhethekileko ebewuseYangon kulapho-ke engahlangana khona nabatjhadikazi ebebasiza esimini yesiTjhayina eMyanmar. Nami bengisazi isiTjhayina, yeke ngafudukela khona ukuyokusiza isiqhema ebesilapho. Ngahlangana noMonique safudukela eMandalay sobabili. UJehova wasibusisa safumana umsebenzi wamalanga athileko wokufundisa esikolweni sabe safumana nendawo yokuhlala khona eduzapho. Endaweni le kutjhisa tle begodu kukhamba kuba nezinye izinto ezisithikazisako kodwana siyakuthabela ukutjhumayela naphezu kwakho koke lokho. Abantu beMyanmar abazitshwenyi khulu ngezinto zakanokutjho begodu bathobekile, nawubatjhumayezako bayazimisela ukukulalela. Kuyathabisa ukubona indlela uJehova athuthukisa ngayo umsebenzi wokutjhumayela. Ngikholelwa bona kuyintando kaJehova ukuthi ngibe seMandalay.”

UJEHOVA UYAYILALELA IMITHANDAZO

AboFakazi abanengi abasiza kwezinye iinarha babone uJehova aphendula imithandazwabo. Isibonelo salokho nguJumpei noNao umkakhe. UJumpei uneminyaka ema-37 uNao yena-ke uneminyaka ema-35. Bebasebandleni lelimi lezandla eJapan. Kubayini bafudukela eMyanmar? UJumpei uhlathulula uthi: “Mina nomkami besinomgomo wokufudukela kwenye inarha siyokusiza. Umfowethu ebesikunye naye ebandleni labantu abakhuluma ngezandla eJapan, wafudukela eMyanmar. Ngitjho nanyana besinemali encani, nathi safudukela eMyanmar ngoMeyi 2010. Basamukela kamnandi khulu abafowethu nabodade balapho!” Uzizwa njani ngesimu abatjhumayela kiyo yabantu abakhuluma ngezandla? Uthi: “Abantu basabela kuhle khulu. Bayathaba nasibatjengisa amavidiyo wehlangano wabantu abakhuluma ngezandla. Siyathaba ngokuthi sakhetha ukuzokulotjha uJehova la.”

UNao noJumpei

UJumpei noNao baraga njani ngokweemali? Uthi: “Kwathi ngemva kweminyaka emithathu bese siyisebenzise yoke imali ebesinayo. Besele sitlhoga imali yokubhadela irente yomnyaka ozako. Sinomkami sathandaza khulu ngendaba le. Sathi singakalindeli safumana incwadi evela e-ofisini legatja isimema bona sibe maphayona akhethekileko wesikhatjhana. Sathembela kuJehova begodu akhenge sizisole ngalokho ngombana akhenge asilahle. Wasitlhogomela ngeendlela ezinengi.” UJumpei noNao akusikade babuya esiKolweni sabaTjhumayeli beVangeli lomBuso.

UJEHOVA UKHUTHAZA ABANTU ABANENGI

Yini eyakhuthaza uSimone umfowethu we-Italy oneminyaka ema-43 kunye nomkakhe u-Anna we-New Zealand oneminyaka ema-37 bona bathuthele eMyanmar? U-Anna uthi: “yiNcwadi Yonyaka ka-2013 ebeyikhuluma ngeMyanmar.” USimone yena uthi: “Kulilungelo elikhulu ukuba seMyanmar. Ipilo yala ilula khulu begodu sikghona nokuthi isikhathi esinengi sisisebenzisele ukwenza imisebenzi kaJehova. Kuyasithabisa ukubona indlela uJehova asitlhogomela ngayo njengombana sitjhumayela endaweni enetlhogeko.” (Rhu. 121:5) U-Anna uthi: “Ngiyathoma ukuthaba ngalendlela. Siphila ipilo elula. Ngithola isikhathi esinengi nobabakwami begodu sesitjhidelene khulu. Sikghone nokuthi sithole abangani. Abantu bendaweni le abababandlululi aboFakazi bakaJehova, nabantu esibathola esimini bayazithanda iindaba ezimnandi.”

USimone no-Anna

U-Anna uyahlathulula: “Ngelinye ilanga, ngatjhumayeza omunye umntwana obekafunda eyunivesithi engahlangana naye eentolo begodu sahlela ukuhlangana godu. Ngathi nangiya kuye, ngamfunyana anomnganakhe. Ngokulandelako ngamthola anabangani bakhe abane. Ngemva kwalokho ngabafumana babahlanu. Njenganje ngifunda nabo boke iBhayibheli.” USimone uthi: “Abantu esibathola esimini banomusa begodu bafuna ukwazi. Abanengi bayazithanda iindaba ezimnandi. Kodwana asisitholi isikhathi esaneleko sokuthi sibakhambele boke.”

USachio noMizuho

Kuthiwani-ke ngezinto ebekufuze sizenze nasizakukghona ukuthuthela eMyanmar? UMizuho we-Japan uthi: “Mina nobabakwami uSachio kade sifuna ukuyokutjhumayela lapho kunetlhogeko khona, kodwana besizaya kuphi? Kwasithinta khulu lokho esakufunda eNcwadini Yonyaka ka-2013 malungana nendawo yeMyanmar. Lokho kwasenza bona nathi sifune ukuyokutjhumayela endaweni le.” USachio nakanabako uthi: “Saqunta bona sithathe ikhambo leveke siyokubona iYangon, okulidorobho elikhulu leMyanmar. Ikhambweli lasisiza khulu ngombana lasenza sabona ukuthi singathuthela kilendawo.”

UNGAZENZA UFUMANEKE?

UJane, uDanica, uJordan noRodney

URodney nomkakhe uJane oneminyaka ema-52, indodanabo uJordan nendodakazabo uDanica umndeni we-Australia bebasolo batjhumayela eMyanmar kusuka ngo-2010. URodney uthi: “Kwasithabisa khulu ukubona indlela abantu ebebakuthabela ngakho ukuzwa ngeBhayibheli. Ngikhuthaza imindeni bona ikucabangele ukutjhumayela endaweni efana neMyanmar.” Kubayini ngitjho njalo? “Indlela indawo le ethuthukise ngayo ubuhlobo bethu noZimu, ayikho into esingayimadanisa nayo. Ilutjha elinengi lithanda khulu abofunjathwako, iinkoloyi, ukusebenza nokhunye. Kanti abantwana bethu bona bafunda ilimi elitjha abangalisebenzisa esimini. Baphrakthiza indlela abangahlathululela ngayo umuntu ongakajayelani neBhayibheli nokuthi bangaphendula njani emihlanganweni yebandla. Bathabela neminye imisebenzi abangayenza ezobatjhideza kuZimu.”

U-Oliver no-Anna

U-Oliver umfowethu we-United States, oneminyaka ema-37 uhlathulula ukuthi kubayini akhuthaza abanye bona bayokutjhumayela lapho kunetlhogeko khona, uthi: “Ukulotjha uJehova endaweni engingakayijayeli kuyazuzisa. Ukuthutha ekhaya kwangenza ngamthemba khulu uJehova kikho koke ebengiqalane nakho. Ukuba nabafowethu ebengingabazi kodwana abathanda uJehova njengami kungisize ngabona ukuthi ephasina ayikho into eqakatheke njengomBuso kaZimu.” Sikhuluma nje u-Oliver nomkakhe u-Anna, bathabela ukulotjha uZimu esimini yabantu abakhuluma isiTjhayina.

Trazel

Kunodade we-Australia ibizo lakhe nguTrazel oneminyaka ema-52, bekasolo atjhumayela eMyanmar kusukela ngo-2004. Uthi: “Labo abakghonako, ngibakhuthaza bona bayokutjhumayela endaweni lapho kunetlhogeko khona. Ngilemukile bona uJehova uyayibusisa imizamwethu nasinesifiso sokumlotjha. Zange khengicabange ukuthi ngizakuphila ngalendlela. Kazi ngiphila kamnandi khulu begodu indlela engiphila ngayo ingenza nganeliseke.”

Amezwi wabantu abatjhumayela eMyanmar kwanga angasikhuthaza bona sicabangele ukuyokusiza eendaweni lapho kunganabatjhumayeli khona. Abantu abatjhumayela eMyanmar bathi: “Siyabawa, yenize eMyanmar sitlhoga isizo lenu!”