Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

Bazinikela Ngokuzithandela

Bazinikela Ngokuzithandela

HLANGANA naboFakazi abatjhumayela eendaweni ezinetlhogeko ekulu yabatjhumayeli kunabodade abanengi abangakatjhadi. Inengi labo sikhuluma nje sele litjhumayele eendawenezo amatjhumi weminyaka. Khuyini eyabasiza bonyana baye kwezinye iinarha? Bazuza ini ngokuya eenarhenezo? Ipilwabo yatjhuguluka njani? Khesakhulumisana nabodade abambalwa esele bakhonze eenarhenezo isikhathi eside. Nange ungudade ongakatjhadi begodu unekareko yokuyokutjhumayela enarheni enetlhogeko, siyakuthembisa bonyana lokho abakutjhoko kuzokusiza khulu. Eqinisweni woke amaKrestu angazuza eembonelwenezi.

UKUHLULA UKUNGABAZA

U-Anita

Mhlamunye sikhuluma nje nawe sele uzibuza bonyana ungakghona na ukuyokutjhumayela enarheni ekude nekhenu. U-Anita osele aseminyakeni yama-75 ubudala begade azinyaza kwamambala. Wathoma ukuphayona aneminyaka eli-18 ubudala enarheni ye-England lapho akhulela khona. Uthi: “Ayikho into engiyithanda njengokufundisa abantu ngoJehova, kodwana bengingaziboni ngitjhumayela kwenye inarha. Bengikghona ukukhuluma ilimi engalimunyako kwaphela begodu bengibona ngathi ngekhe ngakghona ukufunda ilimi lakosobantu. Ngathi nangifunyana isimemo sokuya esiKolweni seGiliyadi, ngabamba wangaphasi. Kwangithusa khulu ukuthi umuntu ongasililitho njengami angamenyelwa esiKolweni seGiliyadi. Kodwana ngazitjela ukuthi ‘nange uJehova angibona ngifaneleka, nami ngizokulinga.’ Lokhu kwenzeka eminyakeni ema-50 eyadlulako. Nanamhlanjesi ngisatjhumayela eJapan njengesithunywa sevangeli.” Nakaragako u-Anita uthi: “Ngatjela abodade abasesebatjha ngathi, ‘thathani imithwadlanenu sikhambeni siyokutjhumayela begodu ngeze nazisola.’ Ngatjho njalo ngithabile namehlwami aphazima. Kungithabisa kwamambala ukuthi inengi labo lakwenza lokho.”

YIBA NESIBINDI

Inengi labodade esele litjhumayela kwezinye iinarha lathoma langabaza. Khuyini eyabasiza bonyana babe nesibindi?

UMaureen

UMaureen uthi: “Nangikhulako ngathoma ukufuna ukuphila ipilo enehloso, ngikwazi nokusiza abantu.” Ukhuluma amezwi la nje, kazi sele aseminyakeni yama-65. UMaureen wathuthela eQuebec eseCanada lokha nakaneminyaka ema-20 ubudala, indawo leyo begade inetlhogeko ekulu yamaphayona. Nakaragako uthi: “Ngokukhamba kwesikhathi ngamenyelwa esiKolweni seGiliyadi, kodwana bekungithusa khulu ukuya endaweni engingayaziko ngedwa. Begodu bekungiphatha kumbi ukutjhiya umma, khulukhulu njengombana bekazokusala atlhogomela ubaba ogulako ayedwa. Bengihlala ngilila ubusuku nemini begodu ngithandaza kuJehova. Ngathi nangikhuluma nababelethi bami ngendaba le bangikhuthaza bonyana ngiye esikolweneso. Begodu kwangikhuthaza khulu ukubona amaKrestu webandleni asekela ababelethi bami. Ukubona bonyana uJehova uyabatlhogomela abantu bakhe, kwangenza ngamethemba begodu ngaqiniseka bonyana nami uzongitlhogomela. Lokho kwangenza ngakulungela ukukhamba.” UMaureen wathoma ukutjhumayela njengesithunywa sevangeli kusuka ngomnyaka ka-1979 begodu watjhumayela eTjingalanga ye-Afrika iminyaka engaphezu kwama-30. Namhlanje uMaureen uliphayona elikhethekileko eCanada njengombana atlhogomela unina. Nakaqala emva abe akazisoli nakancani uthi: “UJehova bekangipha koke engikutlhogako, ngesikhathi engikutlhoga ngaso.”

UWendy

Akhesikhulume ngoWendy okwanje sele aseminyakeni yama-65, wathoma ukuphayona e-Australia asakhula. Yena-ke uthi: “Iinhloni yinto engakhula nayo begodu bekubudisi khulu ukukhuluma nabantu engingabaziko. Kodwana ukuphayona kwangifundisa ukukhuluma nabantu abahlukahlukeneko, begodu ngathoma nokuzithemba. Ngokukhamba kwesikhathi iinhloni zaphela. Ukuphayona kwangifundisa ukuthembela kuJehova, begodu ngathoma nokukuthabela ukuyokutjhumayela ngaphetjheya kwamalwandle. Ngathi ngingakalindeli omunye udade ogade asithunywa sevangeli eJapan iminyaka engaphezu kwama-30, begodu angakatjhadi njengami wangimema bonyana sikhambe siyokutjhumayela khona iinyanga ezintathu. Ukutjhumayela naye kwangisiza khulu kwabasela isifiso sami sokuyokutjhumayela eenarheni ezinetlhogeko.” Phakathi neminyaka yabo-1980, uWendy wathuthela esihlengeleni seVanuatu, kumakhilomitha ayi-1 770 nawusuka epumalanga ye-Australia.

Nanamhlanjesi uWendy usahlala eVanuatu, kodwana njenganje sele asebenza e-ofisini lokutjhugulula. Uthi: “Kungithabisa kwamambala ukubona indlela iinqhema namabandla athuthuka ngayo, begodu ukuba nesandla emsebenzini kaJehova owenziwa endaweni le kulilungelo elingangelungelo.”

UKumiko (ophakathi)

Singamkhohlwa njani uKumiko, naye sele aseminyakeni yama-65. Bekatjhumayela eJapan aliphayona lesikhathi esizeleko lokha iphayona ebegade atjhumayela nalo nalizakuza nomkhumbulo wokuthi bathuthele eNepal. Nakasitjela okwenzekako uthi: “Wangibawa kanengi kodwana bengingavumi. Bengithuswa kufunda ilimi elitjha nokuhlala endaweni engingakayijayeli. Ngiyitjhiya ngiyibona-ke yemali yokuthuthela lapho. Ngisalwisana nalokho ngangeniswa esibhedlela ngebanga lengozi yesithuthuthu. ‘Lokho kwangenza ngazibuza bonyana khuyini elandelako. Phela bekamanengi amathuba wokobana ngikhubazeke bengilahlekelwe lithuba lokuphayona. Inga-kghani bengingakghona ukuyokutjhumayela kwenye inarha?’ Bengithandaza kuJehova bonyana angiphe amandla wokwenza umsebenzi loyo.” Kwathi uKumiko nakaphuma esibhedlhela wavakatjhela eNepal, ngemva kwalokho yena nephayona abekasebenza nalo bathuthela khona.

UKumiko nakaqala emva eminyakeni epheze ibe litjhumi atjhumayela eNepal uthi: “Imiraro ebeyilokhu ingangiphi ukuthula, yasuka endlelenami njengeLwandle eliBovu elahlukana phakathi. Angizisoli nakancani ngokuthuthela la kunabatjhumayeli abambalwa khona. Kanengi sithi nasitjhumayela komunye umuzi, kuphuma nabomakhelwana abangaba bahlanu namkha abasithandathu beze bazokulalela nabo. Ngitjho nabantwana abancani bangibawa ukuthi ngibaphe amaphetjhana akhuluma ngeBhayibheli, begodu bangibawa ngehlonipho. Maye uthi kumnandi na ukutjhumayeza abantu abalalela kangaka!”

BAQALANA NEMIRARO

Akusirari ukuthi abodade abangakatjhadaba esicocisene nabo, minengi khulu imiraro abaqalana nayo. Alo baqalana nayo njani?

UDiane

UDiane ovela eCanada uthi, “Ekuthomeni khona bekungasilula ukuhlala kude nekhaya.” Sikhuluma nje sekaseminyakeni yama-60, begodu sekatjhumayele lapho iminyaka ema-20 yoke e-Ivory Coast (nje esele ibizwa ngokuthi yiCôte d’Ivoire) Uthi, “Ngabawa uJehova ukuthi angisize ngithande abantu ebengihlala nabo. Omunye wabotitjhere bethu beGiliyadi umFoweth’ uJack Redford wasihlathululela ukuthi ekuthomeni kungenzeka singayizwisisi indawo esabelwe kiyo, besiphele namandla nasibona kubudisi ukuraga nokutjhumayela, khulukhulu nasinganakudla namkha imali. Wathi: ‘Ningadzimeleli emtlhagwenenu. Kodwana dzimelelani ebantwini, niqale ubuso babo namehlwabo ukuthi bazizwa njani ngamaqiniso weBhayibheli.’ Okuhle kukuthi ngenza khona lokho, begodu uZimu wangibusisa. Bekuthi nangitjela abantu ngomlayezo oduduzako womBuso kaZimu bamomotheke ubone ukuthi bathabile tle!” Yini enye eyasiza uDiane wakghona ukuhlala emsebenzinakhe? Uthi, “Ngaba mngani wabantu ebengibafundela iBhayibheli, begodu akunanto ebeyingithabisa njengokubabona balwela ukuthembeka kuJehova. Emaswapheleni indawo le besele ilikhaya lami. Njengokutjho kwakaJesu, ngafumana abomma, abobaba, abafowethu nabodadwethu abathanda uZimu.”—Mar. 10:29, 30.

U-Anne sikhuluma nje useminyakeni yama-45, ukhonza e-Asia begodu lapho asikavunyelwa ukutjhumayela. Uthi: “Eminyakeni yoke le, bengisolo ngikhonza la kunabatjhumayeli abambalwa khona, begodu ngiphile nabodade abakhulele eendaweni ezingafaniko nobuntu babo nabo bebungafani, nami ngingedwa nje bengihlukile. Lokho bekwenza ukuthi ngasikhathi singazwisisani besikhubane. Bekuthi nakwenzeka into enjalo, ngilinge ukutjhidelana khulu nabantu ebengihlala nabo, ngilinge nokuzwisisa indlelabo yokwenza izinto. Ngasebenza ngamandla ukuthi ngithuthukise indlela engibathanda ngayo bengibazwisise. Okungithabisa khulu kukuthi yoke imizamwami leyo yathela iinthelo, begodu yangenza ngaba nabangani abanengi ngakghona nokubekezela emsebenzinami wokutjhumayela.”

U-Ute

Ngomnyaka ka-1993 u-Ute obuya eJarimani, njenganje useminyakeni yama-50 wabelwa bona ayokuba sithunywa sevangeli eMadagascar. Uthi: “Ekuthomeni kwaba budisi, ngombana bekungasi lula ukufunda ilimi lalapho, ukujayelana nobujamo bezulu balapho, ngapha bekumagulo afana nemalaria, i-amoebas neembungu ezibizwa ngokuthi maparasitic zibanga ukugula okuthileko. Kodwana nakulisizo lona belivela ngapha nangapha. Abodadwethu balapho, abantwana babo nabantu ebengibafundela iBhayibheli bangisiza ngafunda ilimi lalapho. Udade ebengisithunywa sevangeli kunye naye, maye uthi wangitlhogomela na ngesikhathi ngigula. Kodwana umuntu omkhulu owangirhelebhako nguJehova. Bengihlala ngithandaza ngimtjele koke okungitshwenyako. Bese ngilinde ukuthi uzowuphendula umthandazwami, bengilinda bekudlule amalanga ngasikhathi, namkha iinyanga ukuthi uJehova awuphendule. UJehova wangirarululela yoke imiraro ebenginayo.” U-Ute sekuphele iminyaka ema-23 yoke atjhumayela eMadagascar.

UKUPHILA OKUBUSISEKE KHULU

Njengombana bahlale batjho abafowethu nabodadwethu abatjhumayela kwezinye iindawo ukuthi ukuyokukhonza eendawenezo kuletha iimbusiso ezinengi, yindlela abodade abangakatjhadaba abazizwa ngayo leyo nabo. Ngiziphi ezinye zeembusiso abazifumeneko?

UHeidi

UHeidi ovela eJarimani, useminyakeni yama-70 solo athoma ukutjhumayela e-Ivory Coast (nje esele ibizwa ngeCôte d’Ivoire) kusukela ngo-1968. Uthi, “Into engithabisa khulu kubona abantu engibafundelako ‘baragela phambili bathuthuka eqinisweni.’ Abanye babantu ebengibafundela sikhuluma nje bamaphayona abanye babadala emabandleni. Inengi labo lingibiza ngoMma namkha Gogo. Omunye ongumdala ebandleni, umkakhe nabantwababo bangithatha njengomndenabo. Yeke uJehova ungiphe indodana, umakoti neenzukulu ezintathu.”—3 Jwa. 4.

UKaren (ophakathi)

UKaren ovela eCanada, useminyakeni yama-70 sekuphele iminyaka engaphezu kwema-20 yoke atjhumayela eTlhahwgwini ye-Afrika. Uthi: “Ukuba sithunywa sevengeli kungisize ngathuthukisa ukuzidela, ukuba nethendo nokubekezela. Begodu ukusebenza nabantu abavela kwezinye iindawo, kungivule umkhumbulo. Ngifunde ukuthi zinengi khulu iindlela zokwenza izinto. Kusibusiso tle ukuba nabangani ephasini loke! Ngitjho nanyana izabelo zethu zatjhuguluka, kodwana sisesebangani.”

UMargaret ovela e-England nje useminyakeni yama-75 ube sithunywa sevangeli eLaos. Uthi: “Ukutjhumayela kwezinye iindawo kunginikele ithuba lokubona ukuthi uJehova ubadosela njani abantu abakhuliswe ngeendlela ezingafaniko neenkoro ezihlukahlukeneko ehlanganwenakhe. Ukubona koke lokho, kuqinise ukukholwa kwami. Kwangenza ngangabi ngitjho nokuncani ukungabaza ukuthi ihlangano le ilawulwa nguJehova begodu nakuyihloswakhe yona izokwenzeka.”

Iqiniso kukuthi abadodwethu abangakatjhadaba abakhonza kwezinye iindawo, baqophe umlandu ngomsebenzabo wokutjhumayela. Kwamambala umsebenzabo lo uyabukwa tle! (Khok. 11:40) Okukarisa khulu kukuthi, isibalo sabo siyakhula. (Rhu. 68:12, [68:11, NW]) Kuthiwani-ke ngawe? Ungakgona na ukuhlela ubujamo bakho ulingise abodadwethu abakhutheleko esicoce ngabo? Nawungenza njalo asingabazi ukuthi ‘uzokuzwa bewubone bonyana [uJehova] muhle.’—Rhu. 34:9, [34:8, NW].