Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

Elias Hutter nosho yo Ombiibeli oyo a shanga mOshiheberi ididilikwedi

Elias Hutter nosho yo Ombiibeli oyo a shanga mOshiheberi ididilikwedi

OTO dulu ngoo okulesha Ombiibeli yOshiheberi? Otashi dulika hasho. Otashi dulika ino mona nokuli nande onale Ombiibeli yOshiheberi. Ashike, oto dulu okuulika olupandu li na sha nOmishangwa Diyapuki mokulihonga kombinga yomuhongwanhu Elias Hutter nosho yo Eembibeli mbali dOshiheberi odo a nyanyangida mefelemudo 16.

Elias Hutter okwa dalwa mo 1553 moGörlitz, okadoolopa kanini ke li popepi neengaba daGermany dokunena naPoland nosho yo daRepublic Czech. Hutter okwe lihonga omalaka amwe okuAsia kounivesiti yedina Lutheran University moJena. Eshi a li pokuwanifa omido 24, okwa li a hoololwa a ninge omuprofesor wOshiheberi moLeipzig. E li omuhongwanhu, lwanima okwa ka tota po ofikola muNuremberg omo ovahongwa va li tava dulu okulihonga Oshiheberi, Oshigreka, Oshilatina nosho yo Oshigerman moule womido nhee. Osho kasha li tashi dulu okuningwa keefikola ile keeunivesiti dimwe pefimbo opo.

‘ENYANYANGIDO LOMBIIBELI LIHOKWIFA’

Epandja li na oipalanyole mOmbiibeli yOshiheberi yaHutter yomo 1587

Mo 1587, Hutter okwa li a nyanyangida Etestamenti Likulu mOshiheberi. Ombiibeli oyo oya li i na oshipalanyole Derekh ha-Kodesh, sha dja muJesaja 35:8 tashi ti “Ondjila iyapuki.” Molwaashi oya li ya shangwa neendada diwa, osha ningifa vamwe va popye kutya “keshe shimwe otashi ulike kutya enyanyangido lOmbiibeli eli olihokwifa”. Ashike osho she i ningifa i kale ina ongushu unene oshosho kutya ovahongwa ova li tava dulu oku i longifa mokulihonga Oshiheberi.

Opo tu ude ko kutya omolwashike Ombiibeli oyo Hutter a shanga ya li oshilongifo tashi kwafa, natu ka taleni komashongo avali oo ovahongwa va li va taalela eshi va li tava kendabala okulesha Ombiibeli mOshiheberi. Lotete, oalfabeta oya li ya yoolokafana nokaya li i shiivike, etivali, oitetekelitya noixuuninitya ohai ningifa oitya oko kwa dja oitetekeli noixuunini i kale idjuu okudimbuluka. Pashihopaenenwa, tala oshitya shOshiheberi נפשׁ (osho sha tolokwa ne’phesh), tashi ti “omwenyo.” MuHeskiel 18:4, osha tetekelwa koshitetekelitya ה (ha), tashi tungu po oshitya הנפשׁ (han·ne’phesh), ile “omwenyo.” Ngeenge omunhu ina tala nawa, oshitya הנפשׁ (han·ne’phesh) otashi dulika shi monike sha fa sha yooloka ko filufilu koshitya נפשׁ (ne’phesh).

Opo Hutter a kwafele ovahongwa vaye, okwa li a pilinda noukeka a longifa eendada dOshiheberi, dimwe oda twa, dimwe inadi twa. Okwa li a pilinda oitya yopefina neendada da twa, ofimbo oitetekeli noixuunini ya li inai twa. Onghedi oyo oye shi ninga shipu kovahongwa opo va shiive oitya yOshiheberi noku va kwafela ve lihonge elaka noupu. O-New World Translation of the Holy Scriptures—With References oya longifa onghedi ya faafana momashangelo opedu. * Oitya oyo ya dja melaka limwe oya shangwa neendada da laulikwa ndele oitetekeli noixuunini inai laulikwa. Oshitukulwa osho sha laulikwa muHeskiel 18:4 otashi ulike nghee Hutter a longifa onghedi oyo mOmbiibeli yOshiheberi noya longifwa yo mo-Reference Bible meshangelo lopedu lovelishe oyo tuu oyo.

ENYANYANGIDO ‘LETESTAMENTI LIPE’ MOSHIHEBERI

Hutter okwa li yo a pilinda Etestamenti Lipe momalaka 12. Ombiibeli oyo oya nyanyangidwa moNuremberg mo 1599, naluhapu ohai ifanwa Nuremberg Polyglot. Hutter okwa li a hala okukwatela mo etoloko lOmishangwa dopaKriste dOshigreka mOshiheberi. Ashike okwa popya kutya nonande “otashi dulika a li a halelela okufuta oshimaliwa shihapu” omolwetoloko olo lOshiheberi, okuninga omapekapeko kwa tya ngaho okwa li kwongaho. * Onghee okwa li a tokola okutoloka Etestamenti Lipe mOshiheberi ta kufa mOshigreka kuye mwene. Nonande oshilonga osho osha li shidjuu, Hutter okwa li a mana okutoloka Etestamenti Lipe moule ashike wodula imwe.

Etoloko laHutter li na sha nOmishangwa dopaKriste dOshigreka ola li li na ouwa washike? Omuhongwanhu Omuheberi womefelemudo 19 Franz Delitzsch okwa ti: “Etoloko laHutter lOshiheberi otali ulike kutya okwa li e na eudeko lelaka olo la li la pumba mOvakriste, noli na ongushu nokunena, pashihopaenenwa, okwa longifa omautumbulilo e li mondjila filufilu.”

ETOLOKO TALI ETA OUWA TAU KALELELE

Hutter ina ninga omukengeli omolwoilonga yaye yokutoloka molwaashi enyanyangido laye inali landwa naanaa opo a mone mo oshimaliwa. Ashike nande ongaho, oilonga yaye oya fimana noi na ouwa tau kalelele. Pashihopaenenwa, Etestamenti Lipe laye lOshiheberi ola li la pepalekwa nokupilindululwa mo 1661 kuWilliam Robertson nosho yo vali kuRichard Caddick mo 1798. Hutter okwa toloka ta kufa mOshigreka shopehovelo, ta longifa omautumbulilo omadinafimaneko taa wapalele, ngaashi Kyʹri·os (Omwene) nosho yo The·osʹ (Kalunga) e li “Jehova” (יהוה, JHVH) apa omushangwa wa kufwa mOmishangwa dOshiheberi ile pomhito oyo e wete kutya owa yukifwa kuJehova. Osho oshihokwifa molwaashi nonande omatoloko mahapu Etestamenti Lipe inaa longifa edina laKalunga, etoloko laHutter ole li longifa nokungaho ola weda ko koumbangi u na sha nedina laKalunga mokushuna mo edina laye mOmishangwa dopaKriste dOshigreka.

Efimbo keshe to mono edina laKalunga, Jehova, mOmishangwa dopaKriste dOshigreka ile to mono eshangelo lopedu mo-Reference Bible, dimbuluka oilonga yaElias Hutter nosho yo Ombiibeli ididilikwedi oyo a shanga mOshiheberi.

^ okat. 7 Tala eshangelo lopedu etivali laHeskiel 18:4 nosho yo Oshiwedelwako 3B (Appendix) mo-Reference Bible.

^ okat. 9 Osha fa shi li ngaha kutya opa li ovahongwanhu vamwe ovo va toloka nale Etestamenti Lipe mOshiheberi. Umwe okwa li Simon Atoumanos oo a li omulikaleli moByzantine mo 1360 lwaapo. Mo 1565 lwaapo, opa li vali Oswald Schreckenfuchs omuhongwanhu wokoGerman. Omatoloko oo Etestamenti Lipe mOshiheberi kaa li a nyanyangidwa nopaife okwa kana.