Yì hosọ lẹ ji

Be “Yise to Jesu mẹ” Ko Pé Nado Mọ Whlẹngán Wẹ Ya?

Be “Yise to Jesu mẹ” Ko Pé Nado Mọ Whlẹngán Wẹ Ya?

Gblọndo Biblu tọn

 Klistiani lẹ yise dọ Jesu kú na ylando gbẹtọvi lẹ tọn. (1 Pita 3:18) Amọ́, e ma ko pé nado yise dọ Jesu wẹ Mẹwhlẹngántọ nado mọ whlẹngán. Aovi lẹ yọnẹn dọ Jesu yin “Visunnu Jiwheyẹwhe tọn,” ṣigba vasudo wẹ to tepọn yé, e ma yin whlẹngán.—Luku 4:41; Juda 6.

 Etẹ n’dona wà nado mọ whlẹngán?

  •   A dona yise dọ Jesu yí ogbẹ̀ etọn do sanvọ́ na ylando mítọn lẹ. (Owalọ lẹ 16:30, 31; 1 Johanu 2:2) Ehe biọ dọ a ni yise dọ Jesu yin omẹ nujọnu tọn de, podọ dọ nuhe Biblu dọ gandego lẹpo wẹ sọgbe.

  •   A dona plọnnu gando nuhe Biblu plọnmẹ nugbonugbo go. (2 Timoti 3:15) Biblu dọ dọ apọsteli Paulu po Sila po dọna gàntọ-ṣọ́tọ de dọmọ: “Yise to Oklunọ Jesu mẹ, podọ hiẹ na yin whinwhlẹngán.” Podọ to enẹgodo, yé jẹ “ohó Jehovah a tọn” plọn gàntọ-ṣọ́tọ lọ ji. (Owalọ lẹ 16:31, 32) Ehe dohia dọ gàntọ-ṣọ́tọ lọ ma gán yise to Jesu mẹ nugbonugbo adavo e tindo nukunnujẹnumẹ dandan tọn delẹ gando Ohó Jiwheyẹwhe tọn go. E do hudo oyọnẹn he pegan Owe-wiwe lẹ tọn.—1 Timoti 2:3, 4.

  •   A dona lẹnvọjọ. (Owalọ lẹ 3:19) A sọ dona lẹnvọjọ, enẹ wẹ yindọ walọ po aṣa he ma sọgbe he a ko zan wayi lẹ po dona vẹna we taun. Lẹnvọjọ towe na họnwun na mẹdevo lẹ to whenue a doalọtena aṣa he nọ hẹn homẹgble Jiwheyẹwhe lẹ bo nọ wà “azọ́n he jẹna lẹnvọjọ lẹ.”—Owalọ lẹ 26:20.

  •   A dona yí baptẹm. (Matiu 28:19) Jesu dọ dọ mẹhe na lẹzun devi emitọn lẹ dona yí baptẹm. Gàntọ-ṣọ́tọ he mí dọho etọn wayi lọ yí baptẹm. (Owalọ 16:33) Mọdopolọ, to whenue apọsteli Pita ko plọn nugbo lọ gando Jesu go gbẹtọgun daho de godo, “mẹhe yí homẹhunhun do kẹalọyi ohó etọn lẹ yin bibaptizi.”—Owalọ lẹ 2:40, 41.

  •   A dona nọ setonuna anademẹ Jesu tọn lẹ. (Heblu lẹ 5:9) Mẹhe nọ ‘payi nuhe Jesu degbe etọn lẹpo go’ lẹ nọ dohia gbọn gbẹzan he yé nọ zan dali dọ yé yin hodotọ etọn lẹ. (Matiu 28:20) Yé nọ lẹzun “basitọ ohó lọ tọn lẹ, e ma yin sisètọ lẹ kẹdẹ gba.”—Jakọbu 1:22.

  •   A dona doakọnnanu kakajẹ opodo. (Malku 13:13) Devi Jesu tọn lẹ “tindo nuhudo akọndonanu tọn” nado yin whinwhlẹngán. (Heblu lẹ 10:36) Di apajlẹ, apọsteli Paulu setonu mlẹnmlẹn na nuplọnmẹ Jesu tọn lẹ bosọ yin nugbonọ na Jiwheyẹwhe, podọ e doakọnnanu to gbẹzan etọn mẹ sọn whenue e lẹzun Klistiani kakajẹ whenue e kú.—1 Kọlintinu lẹ 9:27.

 Etẹwẹ dogbọn “Odẹ̀ Jona Ylando tọn” hihò dali?

 To sinsẹ̀n delẹ mẹ, gbẹtọ lẹ nọ hò odẹ̀ delẹ taidi “Odẹ̀ Jona Ylando tọn” po “Odẹ̀ Whlẹngán tọn” po. To paa mẹ, mẹhe to odẹ̀ lọ hò nọ kẹalọyi dọ emi waylando bosọ nọ dohia dọ Jesu kú na ylando emitọn. Mẹlọ sọ nọ dọ dọ Jesu ni wá biọ ahun kavi gbẹzan emitọn mẹ. Amọ́, Biblu ma donù “Odẹ̀ Jona Ylando tọn” go mọjanwẹ e ma na ayinamẹ dọ odẹ̀ lẹ ni nọ yin hihia do niyẹn.

 Mẹdelẹ nọ lẹndọ to whenue mẹde ko vọ́ “Odẹ̀ Jona Ylando tọn” de hia godo, mẹlọ nọ deji dọ emi na mọ whlẹngán madopodo. Amọ́, odẹ̀ hihò poun ma nọ namẹ whlẹngán. Taidi gbẹtọvi mapenọ, mí nọ ṣinuwa janwẹ. (1 Johanu 1:8) Nue zọ́n niyẹn bọ Jesu do plọn hodotọ etọn lẹ nado nọ hodẹ̀ whẹwhẹ na jona ylando lẹ tọn. (Luku 11:2, 4) Humọ, Klistiani delẹ he tlẹ ko pegan nado mọ whlẹngán madopodo nọ wá hẹn todido enẹ bu, na yé jai kavi lẹkọ sọn Jiwheyẹwhe dè wutu.—Heblu lẹ 6:4-6; 2 Pita 2:20, 21.

 Whetẹnu wẹ “Odẹ̀ Jona Ylando tọn” hihò bẹjẹeji?

 Whenuho-kantọ lẹ ma kọngbedopọ do ojlẹ he mẹ “Odẹ̀ Jona Ylando tọn” hihò bẹjẹeji te ji. Mẹdelẹ dọ dọ aṣa enẹ bẹjẹeji to ojlẹ Nuvọjlado Plọtẹstant tọn whenu (ehe bẹjẹeji to 1517). Mẹdevo lẹ yise dọ gbẹtọ lẹ jẹ “Odẹ̀ Jona Ylando tọn” hò ji to whenue sinsẹ̀n yọyọ lẹ jẹ awusọhia ji to owhe 1700 po 1800 lẹ po gblamẹ. Depope he whẹho lọ yin, Owe-wiwe lẹ ma nọgodona aṣa enẹ—na nugbo tọn, e jẹagọdo nue Biblu plọnmẹ lẹ.

a Jehovah wẹ yinkọ Jiwheyẹwhe tọn dile Biblu dohia do.