Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani New World Translation (Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ) Lɛ Ja?

Ani New World Translation (Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ) Lɛ Ja?

Ajie Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ klɛŋklɛŋ fã lɛ kpo yɛ afi 1950. Kɛjɛ nakai afi lɛ nɔ kɛbaa nɛɛ lɛ, mɛi ewie saji srɔtoi yɛ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ a he. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, esoro bɔ ni Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ Biblia lɛ mli saji lɛ ekomɛi ashishi yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi ahe. Yiŋtoo hewɔ ni anaa srɔtoi nɛɛ damɔ nibii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ateŋ eko nɔ.

  • Nibii ni adamɔ nɔ atsɔɔ shishi. Adamɔ niiamlitaomɔi ni ja kɛ blema Bibliai ni akɛ niji ŋmala ni etsɛ waa ni ja lɛ anɔ afee Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, adamɔ blema Biblia ni ejaaa jogbaŋŋ ni etsɛko tsɔ nɔ afee King James Version ni afee yɛ afi 1611 lɛ.

  • Anɔkwayeli. Akɛ anɔkwayeli tsɔɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ shishi; no ji akɛ, abɔ mɔdɛŋ atsɔɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ ni jɛ emumɔ lɛ mli lɛ shishi bɔ pɛ ni Nyɔŋmɔ hã aŋmala lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. (2 Timoteo 3:​16) Yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi agbɛfaŋ lɛ, amɛnyiɛ adesai akusumii asɛɛ moŋ fe ni amɛbaatsɔɔ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ shishi bɔ pɛ ni eji lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛjie Nyɔŋmɔ gbɛ́i, ni ji Yehowa lɛ kɛjɛ amɛshishitsɔɔmɔi lɛ amli ni amɛkɛ gbɛnaa gbɛ́i tamɔ Nuŋtsɔ loo Nyɔŋmɔ eye najiaŋ.

  • Shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi. Nɔ najiaŋ ni Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ baafo wiemɔi lɛ kuku loo afua tamɔ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi feɔ lɛ, etsɔɔ wiemɔi lɛ ashishi ŋmiiŋmi kɛ́ nakai feemɔ hãŋ sane lɛ shishinumɔ awa loo etsake shishinumɔ ni yɔɔ sane ni atsɔɔ shishi lɛ sɛɛ. Kɛ́ Biblia shishitsɔɔmɔi fo wiemɔi lɛ kuku loo afua lɛ, ehãa bei komɛi lɛ amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi fataa he, loo amɛjieɔ saji komɛi ni he hiaa yɛ mli.

Nibii ni hãa esoroɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi ahe

Woji komɛi ni akɛwooo mli. Yɛ Roman Katolik kɛ Eastern Orthodox sɔlemɔi lɛ a-Bibliai lɛ amli lɛ, amɛkɛ woji ni mɛi komɛi tsɛɔ amɛ akɛ Apokrifa lɛ efata Biblia woji 66 ni ale lɛ he. Kɛ̃lɛ woji nɛɛ fataaa woji ni Yudafoi lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ amɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ ahe. Ni nɔ ko ni sa kadimɔ waa ji, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ ‘atu Nyɔŋmɔ wiemɔi krɔŋkrɔŋi lɛ awo Yudafoi lɛ adɛŋ.’ (Romabii 3:​1, 2) No hewɔ lɛ, Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ kɛ wɔbe nɛɛ mli Biblia shishitsɔɔmɔi babaoo kɛ nɛkɛ Apokrifa woji lɛ fataaa Biblia woji lɛ ahe.

Ŋmalɛi kukuji komɛi ni akɛwooo mli. Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi kɛ ŋmalɛi loo wiemɔi kukuji komɛi ni bɛ blema Bibliai ni akɛ niji ŋmala lɛ amli lɛ ewo he komɛi yɛ amɛshishitsɔɔmɔi lɛ amli, shi akɛ nomɛi wooo Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ mli. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ Biblia shishitsɔɔmɔi babaoo hu kɛ nakai wiemɔi kɛ ŋmalɛi kukuji ni akɛfata he lɛ wooo amɛshishitsɔɔmɔi lɛ amli, loo amɛtsɔɔ akɛ nakai wiemɔi lɛ bɛ nɔdaamɔnɔ ko ni tsɔɔ akɛ amɛja. b

Atsɔɔ hei komɛi ashishi yɛ gbɛ kroko nɔ, shi atsakeee eshishinumɔ. Bei komɛi lɛ, kɛ́ akɛ wiemɔ ko shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi tsu nii lɛ, ehãaa shishinumɔ lɛ afee faŋŋ loo etsakeɔ shishinumɔ lɛ kwraa po. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, afɔɔ Yesu wiemɔ ni yɔɔ Mateo 5:3 lɛ shishitsɔɔmɔ akɛ: “Ajɔɔ mumɔ lɛŋ ohiafoi lɛ.” (English Standard Version; King James Version; New International Version) Mɛi babaoo nyɛɛɛ ana nɔ tuuntu ni shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi ni ji “mumɔ lɛŋ ohiafoi lɛ” tsɔɔ, ni mɛi komɛi hu susuɔ akɛ Yesu miitsɔɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ heshibaa loo ohia he. Shi nɔ ni Yesu taoɔ atsɔɔ ji, nɔ ni hãa mɔ náa anɔkwa miishɛɛ ji, yɔsemɔ ni ayɔseɔ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ he miihia. Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ shishi yɛ gbɛ ni ja nɔ kɛ wiemɔi nɛɛ, “mɛi ni le akɛ Nyɔŋmɔ he miihia amɛ lɛ.”​—Mateo 5:3. c

Woloŋlelɔi ni jeee Yehowa Odasefoi lɛ ejie Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ yi

  • Biblia shishitsɔɔlɔ kɛ woloŋlelɔ Edgar J. Goodspeed wie New World Translation of the Christian Greek Scriptures (Kristofoi A-Hela Ŋmalɛi​—Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ) lɛ he yɛ wolo ko ni eŋma yɛ December 8, 1950 lɛ mli akɛ: “Mihiɛ sɔɔ Odasefoi lɛ ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ waa, ni minyaa bɔ ni amɛkɛ wiemɔi ni ja ni shishinumɔ waaa lɛ tsɔɔ nibii ashishi lɛ jogbaŋŋ. Manyɛ mawie kɛ nɔmimaa akɛ, nibii babaoo yɛ mli ni abaanyɛ akase.”

    Edgar J. Goodspeed

  • Woloŋlelɔ kpanaa Allen Wikgren ni ji tsɔɔlɔ yɛ University of Chicago lɛ wie Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ he akɛ eji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ Biblia shishitsɔɔmɔ ko ni enyiɛɛɛ Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi lɛ asɛɛ, moŋ lɛ “atsɔɔ shishi kɛjɛ wiemɔi diɛŋtsɛ ni akɛŋmala Biblia lɛ mli.”​—The Interpreter’s Bible, Kpo I, baafa 99.

  • Alexander Thomson ni jɛ Britain ni pɛiɔ Bibliai amli lɛ wie Kristofoi A-Hela Ŋmalɛi​—Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ he akɛ: “Ekã shi faŋŋ akɛ, mɛi ni tsɔɔ Biblia nɛɛ shishi lɛ ahiɛ kã shi waa, ni amɛle nii hu; amɛbɔ mɔdɛŋ amɛtsɔɔ shishi ni ehã shishinumɔ ni yɔɔ Hela wiemɔi lɛ asɛɛ lɛ eje kpo jogbaŋŋ bɔ pɛ ni abaanyɛ akɛ Blɔfo wiemɔ atsɔɔ shishi.”​—The Differentiator, April 1952, baafa 52.

  • Charles Francis Potter ji mɔ ko ni ŋmalaa woji; eyɛ mli akɛ ehiɛ fee lɛ yaa fioo yɛ bɔ ni atsɔɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ hei fioo komɛi ashishi lɛ he moŋ, shi ewie akɛ: “Mɛi ni tsɔɔ Biblia nɛɛ shishi ni atsĩii amɛgbɛ́i atã nɛɛ le nii waa, ni amɛbɔ mɔdɛŋ waa amɛtsɔɔ Hela kɛ Hebri ŋmalɛi lɛ ashishi yɛ gbɛ ni ja nɔ.”​—The Faiths Men Live By, baafa 300.

  • Be ni Robert M. McCoy epɛi Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ mli sɛɛ lɛ, emu sane naa akɛ: “Bɔ ni atsɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ shishi lɛ hãa wɔnaa akɛ ayɛ mɛi [yɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ] ni ji woloŋlelɔi kpanai ni nyɛɔ amɛtsuɔ naagbai babaoo ni akɛkpeɔ yɛ Biblia shishitsɔɔmɔ mli lɛ ahe nii.”​—Andover Newton Quarterly, January 1963, baafa 31.

  • Eyɛ mli akɛ woloŋlelɔ kpanaa S. MacLean Gilmour kɛ bɔ ni Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ saji komɛi ashishi lɛ kpãaa gbee moŋ, kɛ̃lɛ ekpɛlɛ nɔ akɛ mɛi ni tsɔɔ shishi lɛ “ebe waa yɛ Hela wiemɔ lɛ mli.”​—Andover Newton Quarterly, September 1966, baafa 26.

  • Be ni woloŋlelɔ kpanaa Thomas N. Winter pɛi New World Translation lɛ fã ni yɔɔ Kingdom Interlinear Translation of the Greek Scriptures lɛ mli lɛ, eŋma akɛ: “Ajinafoi ni atsĩii amɛ tã ni tsɔɔ Biblia nɛɛ shishi lɛ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beiaŋ wiemɔi tsu nii, ni shishitsɔɔmɔ hu lɛ ja jogbaŋŋ.”​—The Classical Journal, April-May 1974, baafa 376.

  • Yɛ afi 1989 lɛ, woloŋlelɔ kpanaa Benjamin Kedar ni eji Hebri wiemɔ he nilelɔ kpanaa ni yɔɔ Israel lɛ wie akɛ: “Mitsuɔ wiemɔi ahe nii, ni kɛ́ miitao nii amli yɛ Hebri Biblia kɛ wiemɔi ashishitsɔɔmɔi amli lɛ, Biblia ni mikɛfɔɔ nitsumɔ ji New World Translation, Blɔfo nɔ lɛ. Enɛ ni mifeɔ lɛ maa nɔ mi ehãa mi be fɛɛ be akɛ mɛi ni tsɔɔ shishi lɛ bɔ mɔdɛŋ amɛkɛ anɔkwayeli tsɔɔ wiemɔi lɛ ashishi jogbaŋŋ bɔ ni amɛbaanyɛ.”

  • Be ni Jason David BeDuhn, ni eji woloŋlelɔ kpanaa yɛ jamɔ saji amli lɛ pɛi Blɔfo Biblia shishitsɔɔmɔi nɛɛhu ni ale waa lɛ amli lɛ, eŋma akɛ: “Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ ji nɔ ni ja fe fɛɛ yɛ Bibliai srɔtoi nɛɛ ateŋ.” Mɛi komɛi, ni Biblia he nilelɔi komɛi hu fata he lɛ, susuɔ akɛ, akɛni mɛi ni tsɔɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ shishi lɛ hã amɛjamɔŋ hemɔkɛyelii ná amɛnɔ hewalɛ lɛ hewɔ ni anaa akɛ esoro Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ mli saji komɛi yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi ahe lɛ; shi BeDuhn wie akɛ: “Srɔto feemɔ nɛɛ babaoo jɛ bɔ ni Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ ja kwraa fe Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi lɛ. Ejaakɛ akwɛ jogbaŋŋ koni ekɛ wiemɔi ni mɛi ni Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ amɛ ni amɛŋmala Kpaŋmɔ Hee lɛ kɛtsu nii lɛ anyiɛ pɛpɛɛpɛ.”​—Truth in Translation, baafa 163, 165.

a Saji ni mɛi ewie lɛ kɔɔ Blɔfo Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ ni yɔɔ dani afi 2013 nɔ lɛ ba lɛ he.

b Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kwɛmɔ New International Version lɛ kɛ Katolik New Jerusalem Biblia lɛ. Ŋmalɛi ni akɛfata he lɛ ji, Mateo 17:21; 18:11; 23:14; Marko 7:​16; 9:​44, 46; 11:26; 15:28; Luka 17:36; 23:17; Yohane 5:4; Bɔfoi 8:​37; 15:34; 24:7; 28:29; kɛ Romabii 16:24. Bibliai ni ji King James Version lɛ kɛ Douay-Rheims Version lɛ kɛ wiemɔi komɛi wo 1 Yohane 5:​7, 8 lɛ koni amɛkɛfi Triniti tsɔɔmɔ lɛ sɛɛ; amɛkɛ enɛ fata he be ni aŋma Biblia lɛ sɛɛ afii ohai abɔ.

c Nakai nɔŋŋ J. B. Phillips shishitsɔɔmɔ lɛ hu tsɔɔ Yesu wiemɔi lɛ ashishi akɛ, “mɛi ni le akɛ Nyɔŋmɔ he miihia amɛ,” ni Translator’s New Testament lɛ hu tsɔɔ shishi akɛ, “mɛi ni le amɛmumɔŋ hiamɔ nii lɛ.”